27.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 378/22

(1)

Oluline on edendada koostööd ja kultuurivahetust, et austada ja edendada kultuuride ja keelte mitmekesisust Euroopas ning parandada Euroopa kodanike teadmisi teistest Euroopa kultuuridest, samas tõstes inimeste teadlikkust Euroopa ühisest kultuuripärandist. Kultuuri- ja keelealase koostöö ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamine aitab muuta Euroopa kodakondsuse tajutavaks reaalsuseks, soodustades Euroopa kodanike otsest osalemist integratsiooniprotsessis.

(2)

Euroopa Liidu välise nähtavuse parandamisele saab kaasa aidata aktiivse kultuuripoliitikaga, mille eesmärgiks on säilitada Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja edendada ühiseid kultuurielemente ja ühist kultuuripärandit.

(3)

Selleks, et kodanikud toetaksid täielikult Euroopa integratsiooni ning osaleksid selles täiel määral, tuleks panna suuremat rõhku nende ühistele kultuurilistele väärtustele ja juurtele kui nende identiteedi ning vabadusel, võrdsusel, demokraatial, inimväärikuse ja aususe austamisel, sallivusel ja solidaarsusel põhinevasse ühiskonda kuulumise põhielementidele, järgides seejuures täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.

(4)

On oluline, et kultuurisektor aitab kaasa Euroopa laiemale poliitilisele arengule ning mängib selles oma rolli. Kultuurisektor on oluline tööandja ja lisaks sellele eksisteerib selge seos kultuuri tehtud investeeringute ja majandusarengu vahel; sellest tulenebki kultuuripoliitika tugevdamise tähtsus piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Vastavalt tuleks tugevdada kultuuritööstuse rolli Lissaboni strateegia kohaselt toimuva arengu raames, kuna nimetatud tööstuse panus Euroopa majandusse aina suureneb.

(5)

Samuti on vaja edendada kodanikuaktiivsust ja tugevdada võitlust tõrjutuse kõigi vormide, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastu. Kultuurile juurdepääsu parandamine võimalikult paljude inimeste jaoks võib olla vahendiks sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel.

(6)

Asutamislepingu artiklis 3 sätestatakse, et kõigi selles artiklis osutatud meetmete puhul on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.

(7)

Kultuuriprogrammide “Kaleidoskoop”, “Ariane”, “Raphael” ja “Kultuur 2000” loomine otsustega nr 719/96/EÜ, (3) 2085/97/EÜ, (4) 2228/97/EÜ (5) ja 508/2000/EÜ (6) on olnud positiivsed vaheetapid ühenduse kultuurimeetmete rakendamisel. Nii on omandatud märkimisväärseid kogemusi, eeskätt kõnealuste kultuuriprogrammide hindamise kaudu. Praegu on oluline ratsionaliseerida ja tugevdada ühenduse kultuurimeetmeid, toetudes nende hinnangute tulemustele, kõigi huvitatud isikutega peetud konsultatsioonide tulemustele ja Euroopa institutsioonide viimase aja tööle. Seega on asjakohane kehtestada vastav programm.

(8)

Euroopa institutsioonid on mitu korda ise avaldanud arvamust seoses ühenduse kultuurimeetmete ja kultuurikoostöö väljakutsetega; eelkõige nõukogu 25. juuni 2002. aasta resolutsioonis uue tööplaani kohta Euroopa kultuurikoostöö valdkonnas (7) ja 19. detsembri 2002. aasta resolutsioonis, millega rakendatakse Euroopa kultuurikoostöö valdkonna tööplaan, (8) Euroopa Parlamendi 5. septembri 2001. aasta resolutsioonis kultuurikoostöö kohta Euroopa Liidus, (9)28. veebruari 2002. aasta resolutsioonis programmi “Kultuur 2000” rakendamise kohta, (10)22. oktoobri 2002. aasta resolutsioonis teatri- ja näitekunsti olulisuse ja kasvu kohta laienenud Euroopa Liidus (11) ja 4. septembri 2003. aasta resolutsioonis kultuuritööstuse kohta (12) ning regioonide komitee 9. oktoobri 2003. aasta arvamuses programmi “Kultuur 2000” tähtaja pikendamise kohta.

(9)

Nõukogu rõhutas oma ülalnimetatud resolutsioonides vajadust võtta ühenduse tasandil vastu ühtsem lähenemisviis kultuurivaldkonnale ning seda, et Euroopa lisandväärtus on oluline ja määrav mõiste Euroopa kultuurikoostöö raames ning samuti ühenduse kultuurivaldkonna meetmete üldtingimus.

(10)

Et muuta reaalsuseks Euroopa rahvaste ühine kultuuriruum, on oluline edendada kultuurivallas tegutsejate riikidevahelist liikumist, kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete riikidevahelist ringlust, samuti on oluline soodustada dialoogi ja kultuurivahetust.

(11)

Nõukogu oma 16. novembri 2004. aasta järeldustes kultuurialase tööplaani kohta (2005-2006), Euroopa Parlament oma 4. septembri 2003. aasta otsuses kultuuritööstuse kohta ning majandus– ja sotsiaalkomitee oma 2004. aasta 28. jaanuari arvamuses kultuuritööstuse kohta Euroopas väljendasid vajadust võtta suuremal määral arvesse mitteaudiovisuaalse kultuuritööstuse majanduslikku ja sotsiaalset eripära. Lisaks sellele tuleks uues programmis arvestada ettevalmistusmeetmetega kultuurialaseks koostööks 2002.–2004. aastal edendatud küsimustes.

(12)

Sellega seoses on vaja edendada tihendatud koostööd kultuurivallas tegutsejate vahel, julgustades neid looma mitmeaastaseid koostöörühmi, seeläbi võimaldes arendada ühist tegevust, toetada eesmärgikohasemaid meetmeid, millel on tegelik Euroopa lisandväärtus, toetada sümboolse tähendusega kultuuriüritusi, toetada Euroopa kultuurikoostöö organisatsioone ja soodustada analüüside tegemist Euroopas huvi pakkuvatel teemadel, samuti toetada Euroopa kultuurikoostöö valdkonda käsitleva teabe kogumist, levitamist ja projektide mõju suurendamisele suunatud tegevusi ning Euroopa kultuuripoliitika arendamist.

(13)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusele nr 1622/2006/EÜ (millega kehtestatakse kultuurisündmusega “Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019) (13) on vaja oluliselt rahastada nimetatud üritust, mis on eurooplaste seas kõrgelt hinnatud ja mis aitab tugevdada ühisesse kultuuriruumi kuulumise tunnet. Selle ürituse raames tuleb rõhutada üleeuroopalist kultuurikoostööd.

(14)

Toetudes Euroopa Liidu kogemustele, mis on omandatud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusega nr 792/2004/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate asutuste edendamiseks) (14), tuleks anda tegevustoetust organisatsioonidele, kes töötavad Euroopa kultuurikoostöö nimel ja täidavad seega Euroopa kultuurisaadikute rolli.

(15)

Programmiga tuleb aidata kaasa Euroopa Liidu jõupingutustele edendada säästvat arengut ja võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu, järgides sõnavabaduse põhimõtet.

(16)

Euroopa Liidu kandidaatriike ja EMP lepingu osalisi EFTA riike tuleks käsitleda ühenduse programmide võimalike osalistena nende riikidega sõlmitud lepingute kohaselt.

(17)

Thessalonikis 19.–20. juunil 2003. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu võttis vastu “Lääne-Balkani riikide arengukava: Euroopa integratsiooni poole liikudes,” milles nähakse ette, et ühenduse programmid peaksid olema avatud stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessis osalevatele riikidele ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate raamlepingute alusel. Soovi korral peaks kõnealustel riikidel sõltuvalt eelarvelistest kaalutlustest või poliitilistest prioriteetidest olema võimalik osaleda programmis või kasutada piiratumat koostöövormi lähtuvalt lisaeraldistest ja järgides asjaomaste poolte vahel kokkulepitavat erikorda.

(18)

Programm peaks olema avatud koostööks ka teiste kolmandate riikidega, kes on sõlminud ühendusega kultuuriosa sisaldava lepingu vastavalt korrale, mis tuleb veel kehtestada.

(19)

Ühenduse meetme lisandväärtuse suurendamiseks on vaja kindlustada nimetatud otsuse raames võetavate meetmete ning teiste asjakohaste ühenduse strateegiate, meetmete ja vahendite ühtsus ja vastastikune täiendavus, järgides asutamislepingu artikli 151 lõiget 4. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ühenduse meetmete vastastikusele mõjule kultuuri ja hariduse vallas ning meetmetele, mis edendavad parimate tavade vahetamist ja tihedamat koostööd Euroopa tasandil.

(20)

Ühenduse toetuse rakendamisel tuleks arvesse võtta Euroopa kultuurisektori eripära ning hoolitseda eelkõige selle eest, et haldus- ja finantskorda lihtsustataks niipalju kui võimalik ning kohandataks vastavalt seatud eesmärkidele, samuti kultuurisektoris käibivatele tavadele ja selle arengutele

(21)

Komisjon, liikmesriigid ning kultuuri kontaktpunktid peaksid tegutsema selle nimel, et edendada väiksemate ettevõtjate osalemist mitmeaastastes koostööprojektides ning tegevuste korraldamist potentsiaalsete projektipartnerite kokkuviimiseks.

(22)

Programm peaks koondama kogu Euroopa kultuuriettevõtjate eriomadusi ja -teadmisi. Vajaduse korral peaksid komisjon ja liikmesriigid võtma meetmeid mis tahes liikmesriigi või osaleva riigi kultuuriettevõtjate osaluse suurendamiseks.

(23)

Komisjoni ja liikmesriikide koostööna tuleb tagada kõnealuse programmi pidev järelevalve ja hindamine, et seda saaks kohandada, eelkõige meetmete rakendamise tähtsusjärjekorda muutes. Hinnang peaks sisaldama iseseisvate ja erapooletute asutuste antud välishinnangut.

(24)

Programmi järelevalve ja hindamise menetlustes tuleks kasutada konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja tähtajalisi eesmärke ja näitajaid.

(25)

Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi ning nõuda tagasi kadumaläinud, valesti ülekantud või kasutatud vahendid.

(26)

Kultuurikoostööks on vaja kehtestada ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 ühtne rahastamis- ja planeerimisvahend, mis nimetatakse programmiks “Kultuur”.

(27)

Käesolevas otsuses sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (15) punkti 37 tähenduses.

(28)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (16)

(29)

Käesoleva otsuse finantsalaseks rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (17) (edaspidi “finantsmäärus”), ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (18)

(30)

Ühenduse meede täiendab riigi või piirkonna meedet kultuurikoostöö alal. Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt ühisel kultuuripärandil põhineva Euroopa kultuuriala edendamist (kultuurivallas tegutsejate riikidevaheline liikumine Euroopas, kunstiteoste ning kultuuri– ja kunstitoodete riikidevaheline ringlus, kultuuridevaheline dialoog), ei suuda liikmesriigid selle riikidevahelise ulatuse tõttu piisavalt saavutada ning seega on meetme ulatuse või toime tõttu seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)

Tuleks ette näha üleminekusätted, et tagada sujuv üleminek otsustega nr 508/2000/EÜ ja nr 792/2004/EÜ kehtestatud programmidelt käesoleva otsusega kehtestatavale programmile,

a)

edendada kultuurivallas tegutsejate riikidevahelist liikumist;

b)

soodustada kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete riikidevahelist ringlust;

c)

soodustada kultuuridevahelist dialoogi.

a)

järgmiste kultuurimeetmete toetamine:

b)

Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate organite toetamine;

c)

Euroopa kultuurikoostöö valdkonda kuuluva teabe kogumise ja levitamise ja projektide mõju suurendamisele suunatud tegevuste ning Euroopa kultuuripoliitika arendamise toetamine.

a)

EFTA riigid, mis on EMP liikmed, EMP lepingu sätete kohaselt;

b)

kandidaatriigid, kes saavad abi liidu ühinemiseelsest strateegiast üldpõhimõtete ning üldtingimuste ja korra kohaselt, mis on nende riikide osalemiseks ühenduse programmides sätestatud raamlepingutes;

c)

Lääne-Balkani riigid nende riikidega sõlmitavates raamlepingutes, mis sätestavad nende osalemise ühenduse programmides, määratletud korra kohaselt.

a)

aasta tööplaan, sealhulgas prioriteedid, valikukriteeriumid ja -kord;

b)

aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus programmi eri meetmete lõikes;

c)

programmi järelevalve ja hindamise kord;

d)

ühenduse poolt artikli 4 lõike 1 punkti a esimese taande alusel antav rahaline toetus: summad, kestus, jagunemine ja toetusesaajad.

a)

neil peab olema piisavalt töötajaid, kellel on ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ja rahvusvahelise koostöö keskkonnas vajalik keelteoskus;

b)

neil peab olema asjakohane infrastruktuur, eelkõige info- ja sidetehnoloogia;

c)

nad peavad tegutsema sellises halduskeskkonnas, mis võimaldab neil korralikult täita oma ülesandeid ja vältida huvide konflikti.

a)

edendades väljendusvabaduse põhimõtet;

b)

soodustades suuremat teadlikkust säästva arengu toetamise olulisusest;

c)

edendades vastastikust mõistmist ja sallivust Euroopa Liidus;

d)

aidates kõrvaldada igasuguse diskrimineerimise soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

a)

hiljemalt 31. detsembriks 2010 hindamise vahearuande kõnealuse programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

b)

hiljemalt 31. detsembriks 2011 teatise kõnealuse programmi jätkamise kohta;

c)

hiljemalt 31. detsembriks 2015 järelhindamise aruande.