27.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/22

(1)

Ühtse Euroopa taeva õigusaktide rakendamine nõuab üksikasjalike õigusaktide kehtestamist, eelkõige lennujuhtidele lubade andmist puudutavates küsimustes, eesmärgiga tagada kõrgeimad vastutuse ja oskuste standardid, parandada lennujuhtide kättesaadavust ja edendada lubade vastastikust tunnustamist nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004 määruse (EÜ) nr 550/2004 (aeronavigatsiooniteenuste osutamise tingimuste kohta ühtses Euroopa taevas) (3) artiklis 5, järgides samal ajal eesmärki üldiselt täiustada lennuliikluse ohutust ja personali pädevust.

(2)

Ühenduse loa kehtestamine on vahend lennujuhtide eriomase rolli tunnustamiseks ohutu lennujuhtimise tagamisel. Ühenduse pädevusstandardite kehtestamine vähendab samuti killustumist kõnealuses valdkonnas, muutes tõhusamaks töö korralduse aeronavigatsiooniteenuste osutajate vahel suureneva piirkondliku koostöö raames. Käesolev direktiiv on seetõttu ühtse Euroopa taeva õigusaktide oluline osa.

(3)

Direktiiv on sobivaim vahend pädevusstandardite kehtestamiseks, jättes nimetatud standardite saavutamise viisid liikmesriikide otsustada.

(4)

Käesolev direktiiv põhineb olemasolevatel rahvusvahelistel standarditel. Rahvusvaheline tsiviillennunduse organisatsioon (ICAO) on vastu võtnud lennujuhtidele lubade andmist puudutavad sätted, sealhulgas keelenõuded. Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol), mis asutati 13. detsembri 1960. aasta rahvusvahelise konventsiooniga seoses lennuliikluse ohutuse alase koostööga, on vastu võtnud Eurocontroli ohutusnõuded. Vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklile 4 võetakse käesoleva direktiiviga üle nõuded, mis on sätestatud Eurocontroli ohutusnõuetes nr 5 (ESARR 5) lennujuhtide kohta.

(5)

Ühenduse lennuliikluse eripära nõuab ühenduse pädevusstandardite kehtestamist ja tõhusat kohaldamist lennujuhtide suhtes, keda värvavad üldise lennuliiklusega seotud aeronavigatsiooniteenuste osutajad. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riigisiseseid sätteid kohaldada ka lennujuhiõpilaste ja lennujuhtide suhtes, kes täidavad ülesandeid aeronavigatsiooniteenuste osutajate vastutusalas, kes osutavad oma teenuseid eelkõige muul kui üldise lennuliikluse otstarbel.

(6)

Liikmesriigid, astudes samme ühenduse nõuetele vastavuse tagamiseks, peavad tagama, et järelevalvet tegevad ja vastavust tõendavad asutused oleksid piisavalt sõltumatud aeronavigatsiooniteenuste osutajatest ja koolituse pakkujatest. Asjaomased asutused peavad samuti olema suutelised oma ülesandeid tõhusalt täitma. Käesoleva direktiivi alusel määratud või loodud liikmesriigi järelevalveasutus(ed) võib (võivad) olla sama asutus (samad asutused), kes on määratud või loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 549/2004 (millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks) (4) artiklile 4.

(7)

Aeronavigatsiooniteenuste osutamine nõuab kõrgelt kvalifitseeritud personali, kelle pädevust on võimalik tõendada mitmel viisil. Lennujuhtimise valdkonnas on asjakohaseks vahendiks lennujuhtidele ühenduse loa (mida peetakse teatud laadi diplomiks) andmine. Loasse tehtav kanne pädevuse kohta näitab aeronavigatsiooniteenuse laadi, mida konkreetne lennujuht on pädev osutama. Samal ajal kajastavad loas sisalduvad oskusemärked nii lennujuhi eriomaseid oskusi kui ka järelevalveasutuste luba teenuste osutamiseks konkreetses sektoris või sektorirühmas. Seetõttu peavad asutused lubade väljastamisel või oskusemärgete kehtivust uuendades olema valmis hindama lennujuhtide pädevust; pädevuse kahtluse korral peavad asutused olema valmis loa, pädevuse kanded või oskusemärked peatama. Püüdes edendada intsidentidest teatamist (“õiglast kultuuri”), ei peaks käesolev direktiiv tekitama automaatselt seost konkreetse juhtumi ja loa, pädevuse kande või oskusemärgete peatamise vahel. Loa tühistamist tuleks pidada viimaseks abinõuks äärmuslikel juhtudel.

(8)

Et saavutada liikmesriikide usaldus üksteise loasüsteemide suhtes, on ühenduse loa omandamise ja säilitamise eeskirjad hädavajalikud. Pidades silmas suurima ohutuse tagamist, on oluline ühtlustada lennujuhi elukutse kvalifikatsiooni, pädevuse ja omandamise nõuded. See peaks viima ohutute, kõrgekvaliteediliste lennujuhtimisteenuste osutamiseni ning kõnealuste lubade tunnustamiseni kogu ühenduses, suurendades sellega liikumisvabadust ja parandades lennujuhtide kättesaadavust.

(9)

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamine ei tooks kaasa nende olemasolevate sätete, mis käsitlevad tööandja ja lennujuhi koha taotleja vahelise töösuhte osas rakendatavaid õigusi ja kohustusi, kohaldamisest kõrvalehoidmist.

(10)

Eesmärgiga muuta oskused võrreldavaks kogu ühenduse piires, tuleb need struktureerida selgel ja üldiselt aktsepteeritaval viisil. See aitab tagada ohutust mitte ainult ühe aeronavigatsiooniteenuse osutaja kontrollitavas õhuruumis, vaid eelkõige vastutuse üleandmisel ühelt teenuseosutajalt teisele.

(11)

Paljude intsidentide ja õnnetuste puhul on märkimisväärne roll suhtlemisel. Seetõttu on ICAO vastu võtnud keeleoskuse nõuded. Käesoleva direktiiviga täiendatakse nimetatud nõudeid ja sätestatakse meetmed nende rahvusvaheliselt heakskiidetud standardite kehtestamiseks. Keelenõuete suhtes on vaja järgida mittediskrimineerimise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, et ohutust tagades soodustada liikumisvabadust.

(12)

Eurocontroli liikmete taotlusel koostatud juhendmaterjalides kirjeldatakse algkoolituse eesmärke, mida vaadeldakse kui asjakohaseid standardeid. Üksusekoolituse puhul on vaja üldiselt aktsepteeritud standardite puudumine korvata mitme eri meetmega, sealhulgas eksamineerijate tunnustamisega, mis peaks tagama kõrged pädevusstandardid. Kõik nimetatu on veelgi olulisem, sest üksusekoolitus on väga kallis ja ohutuse seisukohast otsustava tähtsusega.

(13)

Eurocontroli liikmesriikide taotlusel on välja töötatud tervisenõuded ning neid käsitatakse kui käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse tõendamise vahendeid.

(14)

Koolituse sertifitseerimist tuleks ohutuse seisukohalt käsitada koolituse kvaliteedi parandamise ühe otsustava vahendina. Koolitust tuleb käsitada aeronavigatsiooni teenustele sarnase teenusena ning samuti sertifitseerimismenetluse subjektina. Pidades silmas koolituse spetsiifilist iseloomu, peaks käesolev direktiiv võimaldama koolituse sertifitseerimist koolituse liigi, koolitusteenuste paketi või koolitus- ja aeronavigatsiooni teenuste paketi põhjal.

(15)

Käesolev direktiiv vastab Euroopa Ühenduste Kohtu pikaajalisele kohtupraktikale diplomite vastastikuse tunnustamise ja töötajate vaba liikumise valdkonnas. Proportsionaalsuse põhimõte, kompsensatsioonimeetmete kehtestamise põhjendatud alused ja asjakohaste kaebemenetluste sätestamine moodustavad põhimõtted, mida on vajalik rakendada lennuliikluse korraldamise sektoris enam nähtavamal moel. Liikmesriikidel on lubatud keelduda lubade tunnustamisest, kui need ei ole väljastatud vastavalt käesolevale direktiivile; liikmesriikidel on samuti lubatud niisugust luba tunnustada pärast asjakohast võrdleva hindamise läbiviimist. Kuna käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada lubade vastastikust tunnustamist, ei reguleeri direktiiv töö saamise tingimusi.

(16)

Lennujuhi elukutse sõltub tehnilistest uuendustest ning nõuab seetõttu lennujuhtide oskuste regulaarset uuendamist. Käesolev direktiiv peaks võimaldama selliste tehnilisele ja teaduslikule arengule vastavate kohanduste tegemist komiteemenetluse kaudu.

(17)

Käesolev direktiiv võib avaldada mõju lennujuhtide igapäevasele töökorraldusele. Tööturu osapooli tuleb teavitada kõigist tähelepanuväärset sotsiaalset mõju avaldavatest meetmetest ja nendega kohasel moel konsulteerida. Seetõttu on konsulteeritud komisjoni 20. mai 1998. aasta otsuse 98/500/EÜ (valdkonna dialoogikomiteede loomise kohta tööturu osapoolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil) (5) kohaselt loodud sektoraalse dialoogi komiteega ning nimetatud komiteega tuleks konsulteerida edaspidi komisjoni poolt tehtavate rakendusotsuste korral.

(18)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste sätete rikkumise eest ja võtma meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(19)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (6).

(20)

Ühenduse loasüsteemi raamistiku loomiseks ning selle raamistiku piires praeguste loaomanike lubade ühtlustamiseks vastavalt sätetele, mis käsitlevad nõudeid kehtivate pädevuskannete ja oskusemärgete säilitamiseks, kuna kõnealustes sätetes kehtestatud nõuded on kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste nõuetega, peetakse piisavaks kahe aasta pikkust ülevõtmisperioodi. Täiendav kahe aasta pikkune ülevõtmisperiood tuleks anda keeleoskuse nõuete kohaldamiseks.

(21)

Üldised loa omandamise tingimused, mis puudutavad vanust, haridust ja algkoolitust, ei mõjuta praeguste lubade omanikke.

(22)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses kajastatud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama,

—

lennujuhiõpilastele ja

—

lennujuhtidele,

1)

lennujuhtimisteenus – teenus, mida osutatakse õhusõidukite kokkupõrgete vältimiseks ja õhusõidukite takistustega kokkupõrgete vältimiseks manööverdamisalas ning lennuliikluse korrapärasuse tagamiseks;

2)

aeronavigatsiooniteenuse pakkujad – iga füüsiline või juriidiline isik, kes osutab aeronavigatsiooniteenuseid üldisele lennuliiklusele;

3)

üldine lennuliiklus – kogu tsiviilõhusõidukite liiklus, samuti kogu riiklike õhusõidukite (sealhulgas kaitseväe-, tolli- ja politseiõhusõidukite) liiklus, kui see toimub vastavalt ICAO protseduuridele;

4)

luba – mis tahes nimetusega tõend, mis on väljastatud ja kinnitatud vastavalt käesolevale direktiivile ja annab selle seaduslikule omanikule õiguse osutada lennujuhtimisteenuseid vastavalt selles osutatud pädevuse kannetele ja oskusemärgetele;

5)

pädevuse kanne – loale kantud või sellega seotud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades kõnealuse loa kohased eritingimused, õigused või piirangud; pädevuse kanne on vähemalt üks järgmistest:

6)

pädevusega seotud oskusemärge – loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase pädevuse kandega seotud eritingimused, õigused või piirangud;

7)

üksuse oskusemärge – loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, näidates ICAO asukoha tunnustähise ja sektori ja/või töökoha, kus loaomanik on pädev töötama;

8)

keeleoskusemärge – loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, näidates loaomaniku keeleoskustaset;

9)

juhendaja oskusemärge – loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, näidates loaomaniku pädevust viia läbi töökohakoolitust;

10)

ICAO asukoha tunnustähis – neljatäheline koodirühm, mis on vastavalt ICAO käsiraamatus (dokument 7910) ettenähtud reeglitele kinnitatud konkreetsele lennujuhtimisüksusele;

11)

sektor – osa lennujuhtimispiirkonnast ja/või osa lennuinfopiirkonnast/ülemisest piirkonnast;

12)

koolitus – tervik kohustuslikest teoreetilistest kursustest, praktilistest õppustest (sealhulgas simulaatorkoolitus) ja töökohakoolitusest, et omandada ja säilitada ohutute ja kõrgekvaliteetsete lennujuhtimisteenuste osutamise oskused; koolitus koosneb:

13)

lennujuhtimiskoolitaja – asjakohase riigi järelevalveasutuse poolt sertifitseeritud organisatsioon, kes viib läbi üht või mitut koolitust;

14)

üksuse pädevuskava – tunnustatud kava, milles näidatakse üksuse poolt kasutatav meetod loaomanike pädevuse säilitamisel;

15)

üksuse koolituskava – tunnustatud kava, milles on kajastatud toimingud ja aeg, mida on vaja üksuse toimingute teostamiseks kohalikus piirkonnas töökohakoolituse juhendaja järelevalve all.

a)

võib loa, pädevuse kande või oskusemärke peatada, kui lennujuhi pädevus on seatud kahtluse alla või tõsise üleastumise puhul;

b)

võib loa tühistada raske hooletuse või kuritarvitamise korral.

a)

on vähemalt 18aastane ning kellel on vähemalt keskhariduse tunnistus või tunnistus, mis võimaldab alustada õppetööd ülikoolis või sellega tunnustatud võrdväärsel tasemel.

Liikmesriigid võivad sätestada, et nende järelevalveasutused annavad hinnangu selliste loataotlejate hariduse kohta, kelle puhul ei ole nimetatud haridusenõue täidetud. Juhul kui kõnealuse hinnangu kohaselt omab taotleja kogemusi ja haridust, mis annab talle mõistliku eelduse lennujuhi koolituse edukaks läbimiseks, peetakse kõnealust haridust piisavaks;

b)

on edukalt lõpetanud tunnustatud algkoolituse pädevuse kande või vajadusel pädevusega seotud oskusemärke saamiseks vastavalt II lisa A-osale;

c)

omab kehtivat tervisetõendit ning

d)

on tõendanud piisavat keeleoskustaset vastavalt III lisale.

a)

on vähemalt 21 aastane. Liikmesriigid võivad siiski sätestada madalama vanusepiirangu nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

b)

omab lennujuhiõpilase luba, on läbinud tunnustatud üksuse koolituskava ja edukalt sooritanud asjakohased eksamid või hindamised vastavalt II lisa B-osas sätestatud nõuetele;

c)

omab kehtivat tervisetõendit ning

d)

on tõendanud piisavat keeleoskustaset vastavalt III lisale.

a)

on osutanud lennujuhtimisteenuseid vahetult loa andmisele eelneval ajavahemikul vähemalt ühe aasta jooksul või riigi järelevalveasutuse poolt kinnitatud pikema ajavahemiku jooksul, võttes arvesse pädevuse kandeid ja oskusemärkeid, milleks koolitust antakse, ja

b)

on edukalt läbinud tunnustatud töökohakoolituse juhendaja kursuse, mille kestel hinnati nõutavaid teadmisi ning pedagoogilisi oskusi ja võimeid asjakohaste eksamitega.

a)

lennujuhtimine visuaallennuväljal (ADV), mis näitab loaomaniku pädevust osutada lennujuhtimisteenust lennuväljal, mille kohta ei ole avaldatud instrumentaallähenemise või -väljumise protseduure;

b)

lennujuhtimine instrumentaallennuväljal (ADI), mis näitab loaomaniku pädevust osutada lennujuhtimisteenust lennuväljal, mille kohta on avaldatud instrumentaallähenemise või -väljumise protseduurid; sellele pädevusekandele lisatakse vähemalt üks artikli 7 lõikes 1 kirjeldatud pädevusega seotud oskusemärge;

c)

protseduuriline lähenemislennujuhtimine (APP), mis näitab loaomaniku pädevust osutada lennujuhtimisteenust saabuvatele, lahkuvatele ja ülelendavatele õhusõidukitele seirevahendeid kasutamata;

d)

lähenemislennujuhtimine seirega (APS), mis näitab loaomaniku pädevust osutada lennujuhtimisteenust saabuvatele, lahkuvatele ja ülelendavatele õhusõidukitele seirevahendeid kasutades; sellele pädevuse kandele lisatakse vähemalt üks artikli 7 lõikes 2 kirjeldatud pädevusega seotud oskusemärge;

e)

protseduuriline piirkondlik lennujuhtimine (ACP), mis näitab loaomaniku pädevust õhusõidukitele lennujuhtimisteenuse osutamise suhtes seirevahendeid kasutamata;

f)

piirkondlik lennujuhtimine seirega (ACS), mis näitab loaomaniku pädevust õhusõidukitele lennujuhtimisteenuse osutamise suhtes seirevahendeid kasutades; sellele pädevuse kandele lisatakse vähemalt üks artikli 7 lõikes 3 kirjeldatud pädevusega seotud oskusemärge.

a)

lähilennujuhtimise oskusemärge (TWR), mis näitab loaomaniku pädevust osutada lennuvälja lennuliikluse juhtimise teenust ühelt töökohalt;

b)

maapealse liikluse juhtimise oskusemärge (GMC), mis näitab loaomaniku pädevust osutada lennuvälja maapealse lennuliikluse juhtimise teenust;

c)

maapealse liikluse seire oskusemärge (GMS), mis antakse lisaks maapealse liikumise juhtimise oskusemärkele või lähilennujuhtimise oskusemärkele, näitab loaomaniku pädevust osutada maapealse lennuliikluse juhtimise teenust, kasutades lennuvälja maapealse liikluse juhtimise süsteeme;

d)

lennuliikluse õhus juhtimise oskusemärge (AIR), mis näitab loaomaniku pädevust osutada lennuvälja lennuliikluse juhtimise teenust õhus;

e)

lähilennuliikluse radarjuhtimise oskusemärge (RAD), mis antakse lisaks lennuliikluse õhus juhtimise oskusemärkele või lähilennujuhtimise oskusemärkele, näitab loaomaniku pädevust osutada lennuvälja lennuliikluse juhtimise teenust, kasutades selleks seireradarit.

a)

radarjuhtimise oskusemärge (RAD), mis näitab loaomaniku pädevust osutada õhusõiduki lähenemislennu juhtimisteenust, kasutades primaar- ja/või sekundaarradarit;

b)

täppislähenemisradari oskusemärge (PAR), mis antakse lisaks radarjuhtimise oskusemärkele, näitab loaomaniku pädevust osutada maapealt juhitavat täppislähenemise teenust õhusõiduki lõpplähenemisel maandumisrajale, kasutades täppislähenemisradarit;

c)

seireradari abil lähenemise oskusemärge (SRA), mis antakse lisaks radarjuhtimise oskusemärkele, näitab loaomaniku pädevust osutada lennujuhtimisteenust maapealt juhitaval mittetäppislähenemisel, kasutades õhusõiduki lõpplähenemisel maandumisrajale täppislähenemisradarit;

d)

automaatse sõltuva seire oskusemärge (ADS) näitab loaomaniku pädevust osutada lähenemislennu juhtimisteenust, kasutades automaatse sõltuva seire seadmeid;

e)

lähenemisalas lennujuhtimise oskusemärge (TCL), mis antakse lisaks radarjuhtimise oskusemärkele või automaatse sõltuva seire oskusemärkele, näitab loaomaniku pädevust osutada lennujuhtimisteenust, kasutades mis tahes seireseadmeid kas lähenemisalas ja/või sellega piirnevates sektorites, milles osutatakse lähenemislennu juhtimisteenust.

a)

radarjuhtimise oskusemärge (RAD) näitab loaomaniku pädevust osutada lähenemislennu juhtimisteenust, kasutades seireradarit;

b)

automaatse sõltuva seire oskusemärge (ADS) näitab loaomaniku pädevust osutada piirkondlikku lennujuhtimisteenust, kasutades automaatse sõltuva seire seadmeid;

c)

lähenemisalas lennujuhtimise oskusemärge (TCL), mis antakse lisaks radarjuhtimise oskusemärkele või automaatse sõltuva seire oskusemärkele, näitab loaomaniku pädevust osutada lennujuhtimisteenuseid, kasutades mis tahes seireseadmeid kas lähenemisalas ja/või sellega piirnevates sektorites, milles osutatakse lähenemislennu juhtimisteenust;

d)

ookeanilennujuhtimise oskusemärge (OCL) näitab loaomaniku pädevust osutada lennujuhtimisteenuseid õhusõiduki liikumisel ookeani piirkonnas.

a)

taotleja on viimase 12 kuu jooksul kasutanud loaga kaasnevaid õigusi tunnustatud üksuse pädevuskavas toodud minimaalse arvu tundide jooksul;

b)

taotleja pädevust on hinnatud vastavalt II lisa C-osale ning

c)

taotlejal on kehtiv tervisetõend.

a)

lubade, pädevuse kannete ja oskusemärgete väljaandmist ja tühistamist, mille puhul riigi järelevalveasutuste vastutusalas asjakohast koolitust ja hindamist läbi viidi;

b)

pädevuse kannete ja oskusemärgete säilitamist ja peatamist, mille kohaseid õigusi riigi järelevalveasutuse vastutusalas kasutati;

c)

lennujuhtimiskoolitajate sertifitseerimist;

d)

koolituskursuste, üksuse koolituskavade ja üksuse pädevuskavade heakskiitmist;

e)

eksamineerijate või pädevuse hindajate heakskiitmist;

f)

koolitussüsteemi jälgimist ja auditeerimist;

g)

asjakohaste kaebe- ja teavitamismehhanismide kehtestamist.