EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006D0145

2006/145/EÜ: Nõukogu otsus, 20. veebruar 2006 , mis käsitleb Horvaatiaga loodava ühinemispartnerluse põhimõtteid, prioriteete ja tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/648/EÜ

OJ L 55, 25.2.2006, p. 30–43 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
OJ L 270M, 29.9.2006, p. 268–281 (MT)
Special edition in Bulgarian: Chapter 11 Volume 045 P. 109 - 122
Special edition in Romanian: Chapter 11 Volume 045 P. 109 - 122

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 18/02/2008; kehtetuks tunnistatud 32008D0119

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/145(1)/oj

25.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/30


NÕUKOGU OTSUS,

20. veebruar 2006,

mis käsitleb Horvaatiaga loodava ühinemispartnerluse põhimõtteid, prioriteete ja tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/648/EÜ

(2006/145/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 533/2004 Euroopa partnerluse loomise kohta stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames, (1) eriti selle artikleid 1a ja 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

19. ja 20. juunil 2003 Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kiitis heaks Euroopa partnerluste kasutuselevõtu Lääne-Balkani riikide Euroopa-suunaliste tulevikuväljavaadete elluviimise vahendina stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames.

(2)

Määruses (EÜ) nr 533/2004 on sätestatud, et Euroopa partnerluse põhimõtteid, prioriteete ja tingimusi ning mis tahes hilisemaid muudatusi käsitlevaid otsuseid teeb nõukogu.

(3)

13. septembril 2004. aastal võttis nõukogu vastu otsuse luua Euroopa partnerlus Horvaatiaga. (2)

(4)

3. oktoobril 2005. aastal alustasid liikmesriigid Horvaatiaga läbirääkimisi viimase ühinemiseks Euroopa Liiduga. Läbirääkimiste edukus sõltub Horvaatia ühinemiseks valmistumisel tehtavatest edusammudest, mida mõõdetakse muu hulgas korrapäraselt läbivaadatava partnerluse rakendamise põhjal.

(5)

Seega on asjakohane vastu võtta ühinemispartnerlus, millega ajakohastatakse praegust partnerlust, et kindlaks määrata uuendatud prioriteedid edaspidiseks tegevuseks tulenevalt 2005. aasta eduaruande järeldustest Horvaatia ettevalmistuste kohta edasiseks lõimumiseks Euroopa Liiduga.

(6)

Määruse (EÜ) nr 533/2004 kohaselt tagatakse ühinemispartnerluse rakendamise järelmeetmed stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel kehtestatud mehhanismide raames.

(7)

Euroopa Liiduga edasise integreerumise ettevalmistamiseks peaks Horvaatia töötama välja plaani, mis sisaldab täpset ajakava ja konkreetseid meetmeid, mida ta kavatseb võtta kõnealuse Euroopa ühinemispartnerluse prioriteetide täitmiseks.

(8)

Otsus 2004/648/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määruse (EÜ) nr 533/2004 artiklile 1a on Horvaatia ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused esitatud käesoleva otsuse lisas, mis moodustab käesoleva otsuse lahutamatu osa.

Artikkel 2

Ühinemispartnerluse rakendamist jälgitakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames loodud mehhanismide, eelkõige komisjoni esitatud iga-aastaste eduaruannete põhjal.

Artikkel 3

Otsus 2004/648/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 20. veebruar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PRÖLL


(1)  ELT L 86, 24.3.2004, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 269/2006 (ELT L 47, 17.2.2006, lk 7).

(2)  Nõukogu 13. septembri 2004. aasta otsus 2004/648/EÜ Horvaatiaga loodavas Euroopa partnerluses sisalduvate põhimõtete, prioriteetide ja tingimuste kohta (ELT L 297, 22.9.2004, lk 19).


LISA

HORVAATIA 2005. AASTA ÜHINEMISPARTNERLUS

1.   SISSEJUHATUS

Euroopa Ülemkogu Thessalonikis kiitis heaks Euroopa partnerluste kasutuselevõtu Lääne-Balkani riikide Euroopa-suunaliste tulevikuväljavaadete elluviimise vahendina stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi raames.

Nõukogu võttis Horvaatiaga loodava Euroopa partnerluse vastu 13. septembril 2004. aastal. 3. oktoobril 2005. aastal alustasid liikmesriigid Horvaatiaga läbirääkimisi viimase ühinemiseks Euroopa Liiduga. On asjakohane vastu võtta ühinemispartnerlus, millega ajakohastatakse eelmine Euroopa partnerlus komisjoni Horvaatiat käsitleva 2005. aasta eduaruande järelduste põhjal. Asjaomases uues ühinemispartnerluses määratakse kindlaks uued tegevusprioriteedid. Uued prioriteedid on kohandatud riigi konkreetsetele vajadustele ja ettevalmistustasemele ning neid ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Ühinemispartnerluses sisaldab ka suuniseid Horvaatiale antava finantsabi kohta.

Horvaatialt oodatakse, et ta koostaks ühinemispartnerluse prioriteetide täitmiseks tegevuskava koos ajakava ja konkreetsete meetmetega.

2.   PÕHIMÕTTED

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess jääb Lääne-Balkani riikide Euroopa suunalise arengu raamistikuks kuni nende ühinemiseni tulevikus.

Horvaatia suhtes kindlaks määratud olulisemad prioriteedid on seotud tema suutlikkusega saavutada ühinemiseks ettevalmistumisel edu, eelkõige tema suutlikkusega täita 1993. aasta Kopenhaageni Euroopa Ülemkogu poolt kehtestatud kriteeriume ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiks kehtestatud tingimusi, eriti nõukogu 29. aprilli 1997. aasta ja 21.–22. juuni 1999. aasta järeldustes kindlaksmääratud tingimusi, 24. novembri 2000. aasta Zagrebi tippkohtumise lõppdeklaratsiooni sisu ja Thessaloniki arengukava ning nõukogu poolt 3. oktoobril 2005. aastal vastu võetud läbirääkimiste raamistiku nõudeid.

3.   PRIORITEEDID

Kõnealuses ühinemispartnerluses loetletud prioriteedid on valitud selle põhjal, et nende täitmist või märkimisväärset edu nende osas on reaalne Horvaatialt eeldada lähiaastate jooksul. Tehakse vahet lühikese ja keskmise tähtajaga prioriteetide vahel. Lühikese tähtajaga prioriteetide täitmine peaks aega võtma üks või kaks aastat, pikaajaliste täitmine kolm kuni neli aastat. Prioriteedid käsitlevad nii õigusakte kui ka nende rakendamist. Võttes arvesse kõigi acquis’ rakendamise ja jõustamisega seotud olulisi kulutusi ning ELi nõuete keerukust teatavates valdkondades, ei hõlma partnerlus sellel etapil veel kõiki tähtsaid ülesandeid. Edasise partnerluse raames võetakse täiendavaid prioriteete vastavalt riigi saavutatud edule.

Lühikese tähtajaga prioriteetide seast on olulisemad prioriteedid kindlaks määratud ning esitatud üheskoos jao 3.1 alguses. Need prioriteedid ei ole esitatud tähtsuse järjekorras.

3.1.   LÜHIKESE TÄHTAJAGA PRIORITEEDID

Esmased prioriteedid

Parandada õigusasutuste reformi strateegiat ja tegevuskava konsulteerides huvitatud asutustega, sealhulgas vajalike uute õigusaktide vastuvõtmine.

Võtta vastu korruptsioonivastase võitluse ja korruptsiooni ennetamise riiklik strateegia ja asuda seda rakendama ning tagada rakendamisega seotud asjaomaste valitsusasutuste ja organite nõuetekohane koostöö (sealhulgas korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ameti täies ulatuses töölerakendamine).

Tõhustada rahvusvähemusi käsitleva põhiseadusliku seaduse rakendamist. Eelkõige astuda koheseid samme vähemuste proportsionaalse esindatuse tagamiseks kohalikes ja piirkondlikes omavalitsusüksustes, riiklikes ametiasutustes ja õigusasutustes ning riiklikes haldusorganites.

Viia lõpule pagulaste tagasipöördumine, sealhulgas lahendada kõik eluasemete tagastamise, taastamise ja eluruumi kasutus- või üürimisõiguse kaotanud isikute eluasemeprobleemi käsitlevad juhtumid ning piirkondliku koostöö tõhustamine pagulaste tagasipöördumise ja kohapealse integratsiooni kiirendamiseks, eelkõige aidates kaasa Sarajevo deklaratsiooni rakendamisele.

Jätkata jõupingutusi piirkonna elanike lepitamiseks.

Säilitada täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

Leida lõplikud lahendused pooleliolevates kahepoolsetes küsimustes, eriti piiriküsimustes Sloveeniaga, Serbia ja Montenegroga ning Bosnia ja Hertsegoviinaga.

Tagada stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu raames võetud kõigi kohustuste korrektne täitmine sellistes valdkondades nagu konkurentsipoliitika, eelkõige seoses vajadusega vastu võtta ja rakendada terasesektori rekonstrueerimiskava, ning kinnisavara omandamine. Jätkata käimasolevaid ja pidada edasisi läbirääkimisi julgeoleku akrediteerimisasutuse haldusalasse kuuluvates kaubandusküsimustes (nt protokoll suhkrule tariifkvoodi kehtestamise kohta, laienemise protokoll ning põllumajandus- ja kalandustoodangu edasised kaubandussoodustused) ning tagada nende tulemuste nõuetekohane rakendamine.

Poliitilised kriteeriumid

Demokraatia ja õigusriik

Võtta meetmeid selliste valimisi käsitlevate järjepidevate ja püsivate õigusaktide vastu võtmiseks, millega reguleeritakse valijate nimekirjade, väljaspool riiki valimise ja kampaania läbipaistva rahastamisega seotud küsimusi.

Avalik haldus

Rakendada täielikult avaliku halduse reformi meetmed töölevõtmise, edutamise ja koolituse osas ning parandada avaliku halduse kõigi asutuste personalijuhtimise valdkonda, et tagada avaliku teenistuse vastutavus, tõhusus, avatus, läbipaistvus, depolitiseerimine ning kõrge professionaalsuse tase.

Tagada tõhusad järelmeetmed kõigi turvateenistuste tsiviilkontrolli käigus avastatud puudujääkide suhtes.

Õigusasutuste süsteem

Vähendada järjepidevalt kohtuasjade lahendamise mahajäämust.

Teha edusamme kohtute töökorralduse ratsionaliseerimisel, sealhulgas töötada välja kaasaegsed infotehnoloogiasüsteemid.

Luua avatud, õiglane ja läbipaistev töölevõtmise, töötajate hindamise ja edutamise ning professionaalse arengu süsteem õigusasutustes, tagades kohtunike, prokuröride ja haldustöötajate kõrgetasemelise koolituse piisav riigipoolne finantseerimine.

Võtta meetmed kohtuotsuste nõuetekohase ja täieliku täitmisele pööramise tagamiseks.

Tagada juurdepääs õigusemõistmisele ja õigusabile ning muuta vastavad eelarvelised vahendid kättesaadavaks; tõhustada koolitust Euroopa Liidu õigusaktide alal.

Võitlus korruptsiooniga

Jätkata tegevusjuhendite/eetikakoodeksite väljatöötamist ametnikele ja valitud esindajatele ning ka korruptsiooni ennetamise tegevuskavade väljatöötamist asjaomastes õiguskaitseorganites (piirivalve, politsei, toll, kohtud).

Võtta meetmeid, et tagada korruptsiooni tõkestamise õigusliku raamistiku vastavus ning ühtne rakendatus ja jõustatus ning tagada veelgi tõhusam tegevus korruptsiooni, eelkõige kõrgemal tasemel esineva korruptsiooni aktiivsel ennetamisel, avastamisel ja tõhusal karistamisel.

Võtta konkreetseid meetmeid, et suurendada korruptsiooni kui tõsise kuriteo teadvustamist.

Inimõigused ja vähemuste kaitse

Edendada vähemuste austamist ja kaitset kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga, Euroopa Nõukogu rahvuslike vähemuste kaitse raamkonventsiooni põhimõtetega ja Euroopa Liidu liikmesriikide heade tavadega.

Tagada, et kõiki etniliste motiividega kuritegusid nõuetekohaselt uuritakse ja karistatakse.

Jätkata mustlaste kaitse ja integreerimise strateegia ja tegevuskava rakendamist ja tagada vajalike vahendite kättesaadavus.

Töötada välja laiaulatuslik diskrimineerimisevastane strateegia ja alustada selle rakendamist.

Vaadata läbi audiovisuaalse meedia alased õigusaktid kooskõlas 2004. aasta veebruaris Euroopa Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja OSCE ühisekspertide lähetuse poolt esitatud soovitustega; eelkõige läbi vaadata elektroonilise meedia seadus, et luua läbipaistev, prognoositav ja tõhus reguleeriv raamistik ja tagada elektroonilise meedia nõukogu poliitiline sõltumatus; tagada, et Horvaatia raadio ja televisioon ning selle saatenõukogu töötavad sõltumatult ning stabiilselt, kuni Horvaatia raadio ja televisiooni seadus läbi vaadatakse; võtta täiendavaid meetmeid, et laimujuhtumid kriminaalmenetlusest välja jätta.

Piirkondlikud küsimused ja rahvusvahelised kohustused

Parandada oluliselt sõjakuritegude kohtuasjade menetlemist, eelkõige serblaste suhtes erapooletuse tagamise teel, ning tagada rahvuslikust päritolust sõltumatu kriminaalvastutuse ühtne standard.

Pagulaste tagasipöördumise juhtudel viia viivitamatult lõpule nende juba esitatud eluaseme taastamise taotluste läbivaatamine; taastada kõik eluasemed, millede kohta 2005. aasta lõpuks on vastu võetud positiivne otsus ja 2006. aasta lõpuks kõik need eluasemed, mille kohta on positiivne otsus vastuvõtmisel. Viia eluasemete tagastamine edasiste viivitusteta lõpule.

Alustada kiiremas korras eluasemeprogrammi ja viia selle rakendamine lõpule nende pagulaste suhtes, kes on kaotanud eluruumide kasutus- või- üürimisõiguse väljaspool riigi seisukohalt olulisi piirkondi, ja kiirendada eluasemeprogrammi rakendamist pagulaste suhtes, kes pöörduvad tagasi asjaomastesse riigi seisukohalt olulistesse piirkondadesse. Tagada adekvaatne avaliku teabe levitamine.

Tagada pagulaste tagasipöördumiste küsimustes nõuetekohane kooskõlastamine ja koostöö kõikide asjaomaste ametiasutuste vahel riiklikul ja kohalikul tasandil.

Luua sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, et parandada tagasipöördujate reintegratsiooni tingimusi ning tagasipöördujate tunnustamist vastuvõtvate kogukondade poolt, sealhulgas mõjutatud piirkondade regionaalarenguprogrammide kaudu. Taastada sotsiaalsete õigustega seotud dokumentide kinnitamismenetlus ja vaadata uuesti läbi kõik pärast eelmise tähtaja lõppemist tehtud kaebused.

Rakendada täielikult naaberriikidega sõlmitud lepinguid, eriti valdkondades nagu kaubandus, organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, piirikorraldus ja tagasivõtmine, piiriülene koostöö, õigusalane ja politseikoostöö, sealhulgas sõjakurjategude puhul, ning sõlmida asjaomased lepingud valdkondades, kus neid veel ei ole.

Majanduslikud kriteeriumid

Rakendada ettenägelikku, stabiilsusele orienteeritud makromajanduslikku poliitikat, sealhulgas töötada välja turupõhised rahalised vahendid rahanduspoliitika tõhustamiseks.

Tugevdada rahandusalast konsolideerimist alaliste struktuurimeetmete põhjal, eelkõige toetuste ja sotsiaalsete kulutuste valdkonnas ning lahendada niinimetatud “vana pensionivõla” tagasimaksmise probleem nii, et see ei ohusta rahandusalast konsolideerumist. Võtta vastu ja asuda rakendama meetmeid tervise valdkonna edukaks reformimiseks eesmärgiga parandada asjaomase valdkonna finantsseisu.

Jätkata riigi rahanduse struktuurireforme, eelkõige kulude haldamise valdkonnas. Luua läbipaistev ja tõhus võlahaldus.

Kiirendada erastamisfondi portfelli kuuluvate ettevõtete erastamist. Kiirendada riigi omandisse kuuluvate suurte ettevõtete restruktureerimist ja erastamist või likvideerimist, eelkõige põllumajanduses, terasetööstuses ja laevaehituses. Võtta täiendavaid meetmeid kommunaalteenuste (telekommunikatsioon, energia, kütus jne) restruktureerimiseks ja/või erastamiseks. Parandada erastamisprotsessi läbipaistvust.

Parandada jätkuvalt ettevõtluskeskkonda turulepääsu ja turult lahkumise eeskirjade lihtsustamise kaudu. Eelkõige kiirendada registreerimisprotseduuri ja parandada pankrotieeskirjade rakendamist ning arendada tingimusi eraettevõtluse arendamiseks ning välismaiste otseinvesteeringute tegemiseks, sealhulgas haldussuutlikkuse tõhustamise teel.

Kiirendada maareformi, eelkõige põllumajandusmaa registreerimist ja erastamist tänapäevase ja tõhusa katastri ja kinnistusraamatu loomise teel, et kõrvaldada olemasolevad takistused maa- ja eluasemeturu arendamisel.

Arendada välja makromajanduse statistikat.

Võime võtta liikmelisusest tulenevaid kohustusi

Kaupade vaba liikumine

Viia lõpule olemasoleva õigusliku- ja institutsionaalse raamistiku ümberkorraldamine, et tagada regulatiiv-, akrediteerimis-, standardiseerimis- ja tootesertifitseerimistoimingute lahusus ning luua acquis’le vastavad turujärelevalvestruktuurid. Kiirendada Euroopa standardite vastuvõtmist. Jätkata tööd vana ja uue lähenemisviisiga direktiivide ülevõtmisel.

Alustada riigi õigusaktide sõelumist, et teha kindlaks vastuolu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitega 28, 29 ja 30, kavandada vastuolude kõrvaldamine ja takistada uute tõkete kehtestamist.

Asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus

Alustada vastastikuse erialaste kvalifikatsioonide tunnustamise vastavusseviimist acquis’ga, sealhulgas luua selleks vajalik haldussuutlikkus.

Alustada riigi õigusaktide sõelumist, et teha kindlaks asutamisõigust ja teenuste osutamise vabadust piiravad sätted, kavandada nende kõrvaldamine ja takistada uute tõkete kehtestamist.

Tugevdada riiklike reguleerivate asutuste suutlikkust postiteenuste valdkonnas ja tagada nende sõltumatus.

Kapitali vaba liikumine

Täiustada rahapesuvastaseid õigusakte ja alustada nende tõhusat rakendamist. Tõsta rahapesu andmebüroo haldussuutlikkust ja parandada selle koostööd teiste rahapesuvastase võitlusega seotud institutsioonidega.

Muuta sujuvamaks korda, millega lubatakse ELi kodanikel osta kinnisvara kedagi diskrimineerimata ja vähendada oluliselt suurt mahajäämust esitatud taotluste läbivaatamise osas.

Riigihanked

Viia lõpule Horvaatia riigihanke valdkonna õigusaktide ja rakendusmääruste vastavusseviimine acquis’ga, sealhulgas riigihangete, kontsessioonide ja läbivaatamismenetluste valdkonnas.

Tõsta riigihankeasutuse haldussuutlikkust riigihangete seadusega määratud ülesannete täitmisel.

Intellektuaalomandiõigus

Parandada intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandiõiguste jõustamist haldussuutlikkuse tõstmise kaudu, sealhulgas õiguskaitse- ja kohtuorganites.

Konkurents

Tagada edasine esmaste ja teiseste õigusaktide vastavusseviimine, et tõhusalt teostada monopolivastase tegevuse ja riigiabi osutamise kontrolli selliste siduvate otsuste suhtes, mida kohaldatakse kõigi majandusvaldkondade suhtes ning riigiabi puhul nii toetuskavade kui ka konkreetsete abimeetmete suhtes.

Suurendada haldussuutlikkust ja konkurentsiameti sõltumatust nii riigiabi valdkonnas kui monopolivastases tegevuses. Tagada kohtute areng ning kohtutöötajate koolitus konkurentsi küsimuste alal.

Parandada monopolivastaste meetmete jõustamist, keskendudes eelkõige tõsiste konkurentsimoonutuste ärahoidmisele ja hoiatavate sanktsioonide kehtestamisele. Parandada riigiabialaste õigusaktide jõustamist, eelkõige tagades, et kõikide abimeetmete puhul peetakse kinni teatamis- ja tegevuse eelhindamiskohustusest.

Tagada, et olemasolevad toetuskavad ja kõik maksualased õigusaktid on vastavuses riigiabialase acquis’ga.

Võtta vastu ja alustada elujõuliste restruktureerimisprogrammide rakendamist terase- ja laevaehitussektoris kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega, et muu hulgas tagada kogu antava abi kooskõla acquis’ga.

Tagada riigiabi andmise läbipaistvus ning koostada kõikide kehtivate abimeetmete täielik loetelu ning vastav aruandlus kõikidel haldustasanditel; tõsta konkurentsi põhimõtete alast teadlikkust.

Finantsteenused

Tugevdada finantsteenuste järelevalve reguleerivat ja haldusalast raamistikku ja eelkõige valmistada ette kavandatud pangaväliste finantsteenuste integreeritud järelevalveasutuse järkjärguline rakendamine.

Valmistada ette krediidiasutuste ja investeerimisühingute uute kapitalinõuete raamistiku juurutamine.

Infoühiskond ja meedia

Tõsta jätkuvalt riiklike reguleerivate asutuste suutlikkust telekommunikatsiooni valdkonnas ja tagada nende sõltumatus.

Põllumajandus ja maaelu areng

Tagada SAPARD/IPARD esinduse tõhus tegevus.

Kiirendada nõuetekohase kõlvikute identifitseerimise süsteemi ja kariloomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi väljatöötamist.

Tõhustada põllumajandusstatistika kogumist ja töötlemist kooskõlas Euroopa Liidu standardite ja metoodikaga.

Töötada välja maaelu arengustrateegia ning poliitikavahendid maaelu arengukavade koostamiseks, rakendamiseks, juhtimiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja hindamiseks.

Toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika

Jätkata veterinaar- ja fütosanitaarsektori vastavusseviimist acquis’ga, täiustada järelevalvekorda, ajakohastada põllumajanduslikku toiduainetööstust vastavalt Euroopa Liidu hügieeninõuetele.

Töötada välja toiduohutuse ning veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika põhjalik strateegia. Tugevdada vajalikke haldusstruktuure ja parandada nende omavahelist koostööd, et tagada terviklik lähenemine toiduohutuse parandamiseks kogu toiduahela ulatuses.

Kalandus

Tugevdada kalanduspoliitika haldus- ja eelkõige järelevalvestruktuure.

Alustada arvutipõhise kalalaevaregistri koostamist.

Jätkata 2004. aasta juunis saavutatud kolmepoolse kokkuleppe rakendamist Horvaatia poolt ühepoolselt kehtestatud keskkonna- ja kalanduskaitsealade suhtes.

Transpordipoliitika

Jätkata ELi standardite rakendamist maanteetranspordi sotsiaal- ja tehniliste õigusaktide valdkonnas ning meretranspordi ohutusnormide valdkonnas.

Tõsta raudteesektori haldussuutlikkust.

Tagada õnnetusjuhtumite uurimise sõltumatu asutuse loomine lennundussektoris ja tugevdada asjaomase valdkonna riiklikke reguleerivaid asutusi.

Sõlmida Euroopa ühise õhuruumi kokkuleppe (ECAA) raames protokoll üleminekumeetmete kohta ELi lennundusalaste õigusaktide rakendamiseks.

Energia

Jätkata ELi acquis’ rakendamist gaasi ja elektrienergia valdkonnas.

Tagada asjaomaste riiklike reguleerivate asutuste tõhus ja sõltumatu tegutsemine.

Alustada energiaühenduse lepingu raames võetud kohustuste rakendamist.

Tõsta haldussuutlikkust ja parandada vastavust acquis’ga energiatõhususe, taastuvate energiaallikate ja tuumaenergia valdkonnas, samuti tagada tuumaohutuse ja kiirguskaitse kõrge tase.

Maksustamine

Kiirendada maksualaste õigusaktide vastavusse viimist acquis’ga ning tagada nende tõhus jõustamine, pöörates erilist tähelepanu vabatsoonide hõlmamisele käibemaksu territoriaalsel kohaldamisel ning olemasolevate käibemaksu nullmäärade kaotamisele.

Alustada otseste maksude valdkonna õigusaktide, sealhulgas ELi riikidega teabevahetust käsitlevate sätete vastavusse viimist acquis’ga, et lihtsustada maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastaste meetmete jõustamist.

Täita äriühingute maksustamise juhendi põhimõtteid ja tagada, et uued maksumeetmed oleksid nende põhimõtetega vastavuses.

Tõsta oluliselt maksu- ja tolliasutuste haldussuutlikkust, eelkõige maksude kogumise ja kontrolli alal; jätkata toimiva ja piisava personaliga aktsiisimaksu teenistuse tööd; lihtsustada menetluskorda maksupettuste efektiivseks uurimiseks.

Jätkata infotehnoloogiasüsteemide väljaarendamist, mis on vajalikud elektroonilise teabevahetuse võimaldamiseks ELi ja tema liikmesriikidega.

Statistika

Tõsta Horvaatia statistikaameti haldussuutlikkust, reformida selle piirkondlikke asutusi ja parandada koostööd teiste ametlikku statistikat tootvate asutustega.

Töötada välja ettevõtlus- ja sotsiaalvaldkonnastatistika.

Sotsiaalpoliitika ja tööhõive

Jätkata tööõiguse, tervishoiu- ja ohutuse, soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisevastase võitluse valdkonna õigusaktide vastavusse viimist acquis’ga.

Tugevdada asjaomaseid haldus- ja jõustamisstruktuure ning ministeeriumidevahelist koordineerimist.

Ettevõtlus- ja tööstuspoliitika

Lihtsustada veelgi ja kiirendada äriühingute registreerimise korda; juurutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele internetipõhine juurdepääs teatud valitsuse meetmetele; jätkata regulatiivse mõju hindamist.

Jätkata Euroopa väikeettevõtete harta rakendamist.

Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine

Töötada välja terviklik regionaalarengu strateegia.

Määrata põhilised asutused struktuurivahendite rakendamiseks ning tagada nende suutlikkus.

Õigus, vabadus ja turvalisus

Tugevdada piirikorraldust, tõhustades eelkõige merepiiride jälgimist; rakendada integreeritud piirikorraldusstrateegia (sealhulgas tagasivõtmine); suurendada investeeringuid tehnilistesse seadmetesse ja infrastruktuuri; võtta tööle täiendavat personali ja luua nõuetekohane koolituse infrastruktuur.

Täiustada võlts- ja järeletehtud dokumentide avastamise varustust ja koolitada diplomaatilistel lähetustel olevat ja konsulaarametis töötavat personali.

Jätkata asüüli valdkonna õigusaktide vastavusse viimist acquis’ga. Luua alaline riiklik asüülitaotlejate vastuvõtukeskus.

Parandada koordineerimist õiguskaitseorganite ja kohtute vahel, eelkõige seoses majanduskuritegude, organiseeritud kuritegevuse, pettuste, rahapesu ja korruptsiooniga; tõhustada narkokaubandusevastast võitlust ning tõhustada narkomaania ennetamist ja nõudluse vähendamist narkootikumide järele; tagada tõhusad meetmed inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemiseks, eelkõige pöörates tähelepanu ohvrite tekke ärahoidmisele, nende kaitsele ja ühiskonda taasintegreerimisele, pakkuda õiguskaitseorganitele vajalikku erikoolitust.

Laiendada rahvusvahelist koostööd terrorismi alal ja rakendada täielikult asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone; parandada politsei ja luureteenistuste vahelist koostööd ja teabevahetust riigi siseselt ja teiste riikidega; tõhustada terrorismiaktide finantseerimise ja ettevalmistamise ärahoidmist.

Keskkond

Jätkata horisontaalsete õigusaktide väljatöötamist, sealhulgas keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse osalemise alal.

Selgesõnaliselt määratleda vastutusalad ja tõsta haldussuutlikkust ja toimevõimet riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et tagada planeerimine, sealhulgas finantsstrateegiate väljatöötamine.

Jätkata riiklike ja piirkondlike järelevalveteenistuste suutlikkuse tõstmist ja võimaldada neil tõhusalt jõustada keskkonnaalaseid õigusakte.

Võtta koheselt vastu jäätmekäitluskava ja alustada selle rakendamist.

Tolliliit

Jätkata tolliteenistuste haldussuutlikkuse ja toimevõime tõstmist, eelkõige sooduspäritolureeglite kontrolli alal, ja kiirendada nende vastavusseviimist ELi acquis’ga. Panna tõhusalt tööle tollitöötajate koolituskeskus.

Jätkata infotehnoloogiasüsteemide väljaarendamist, mis on vajalikud elektroonilise teabevahetuse võimaldamiseks ELi ja tema liikmesriikidega.

Võtta vastu tollitöötajate eetikakoodeks ja seda rakendada.

Välissuhted

Jätkata kaubanduse liberaliseerimise poliitikat stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu, WTO-kohustuste ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute rakendamise teel. Valmistuda tulevaste Kagu-Euroopaga vabakaubanduspiirkonna lepingute loomiseks.

Tagada, et kaubanduse kaitsemeetmed oleksid vastavuses stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingust ja WTO-lepingust tulenevate kohustustega.

Viia lõpule läbirääkimised suhkru tariifikvootide sisseviimise kohta stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingusse ja täielikult rakendada asjakohast protokolli, et valmistada Horvaatia suhkrusektorit ette kohanduste tegemiseks, mis on vajalikud reaalses ja majanduslikult jätkusuutlikus keskkonnas toimimiseks. Protokolli osas peetavate läbirääkimiste tulemused ei mõjuta ühinemisläbirääkimiste tulemusi.

Finantskontroll

Võtta väljatöötatud strateegia põhjal vastu ühtne reguleeriv raamistik avaliku sektori sisefinantskontrolli kohta.

Jätkata avaliku sektori sisefinantskontrolli ülesannete määramist ja nende täitmise tõhustamist, tagada selleks piisav personali, vajaliku koolituse ja vahendite olemasolu.

Luua tõhus kord ühenduse finantshuve mõjutavate rikkumiste ja võimalike pettuse juhtumite tuvastamiseks ja menetlemiseks, kehtestada asjakohased järelmeetmed ja kord, kuidas neist komisjonile teatada, ning luua ühenduse finantshuvide tõhusaks ja vääriliseks kaitseks ning koostööks Euroopa Pettusevastase Võitluse Ametiga vajalikud haldusstruktuurid.

3.2.   KESKMISE TÄHTAJAGA PRIORITEEDID

Poliitilised kriteeriumid

Demokraatia ja õigusriik

Avalik haldus

Jätkata otseselt Euroopa Liidu acquis’ga seotud institutsioonide loomist ja käivitada reformid riigihalduse üldise tõhususe tõstmiseks.

Kohtusüsteem

Jätkata kohtureformi rakendamist, sealhulgas väljaõpet, ning võtta meetmed kohtuasjade lahendamise mahajäämuse edasiseks vähendamiseks kõikides kohtutes.

Jätkata kohtute töökorralduse ratsionaliseerimist, sealhulgas töötada välja kaasaegsed infotehnoloogiasüsteemid.

Tagada kohtuotsuste korrektne ja tõhus jõustamine.

Korruptsioonivastane poliitika

Edendada korruptsioonivastast võitlust ja rakendada sellega seonduvaid õigusakte. Luua eelkõige pädevates teenistustes korruptsiooni vastu võitlemiseks eriüksused ning pakkuda neile piisavat koolitus ja anda vahendid.

Tagada rahvusvaheliste õigusaktidega sätestatud standardite järgimine, kehtestades asjaomased õiguslikud ja haldusmeetmed.

Inimõigused ja vähemuste kaitse

Tagada vähemusi käsitleva põhiseadusliku seaduse täielik rakendamine, eelkõige seoses vähemuste proportsionaalse esindatusega.

Jätkata ühtse diskrimineerimisevastase strateegia rakendamist.

Jätkata mustlaste olukorra parandamist vastava strateegia tõhustatud rakendamise teel, andes vajalikku finantsabi riiklikul ja kohalikul tasandil, rakendades diskrimineerimisvastaseid meetmeid töösaamisvõimaluste edendamisel ning laiendades juurdepääsu haridusele ja parandades elamistingimusi.

Jätkata sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste parandamist parema õhkkonna loomiseks tagasipöördujate taasintegreerimisel ning vastuvõtvate kogukondade suhtumise parandamiseks tagasipöördujate suhtes.

Piirkondlikud küsimused ja rahvusvahelised kohustused

Tagada käimasolevates kahepoolsetes küsimustes saavutatavate lõplike lepingute sujuv rakendamine, eelkõige piiriküsimustes.

Jätkata olemasolevate kahepoolsete kokkulepete lepingute.

Majanduslikud kriteeriumid

Rakendada jätkusuutliku keskmise tähtajaga rahandusraamistiku, vähendades pidevalt avaliku sektori kulutuste, üldise valitsemissektori puudujäägi ja võla osakaalu SKT-st. Tõsta esile avaliku sektori kulutused, et tagada vabad vahendid acquis’ga seotud kulutusteks. Rakendada tervishoiu- ja pensionisüsteemi laiaulatusliku reformi. Jätkata toetuste vähendamist suurtele kahjumit tootvatele ettevõtetele.

Viia lõpule valitsuse vähemus- ja enamusosaluse müük erastamisfondile kuuluvate ettevõtetes.

Parandada jätkuvalt eraettevõtjate asutamise ja arendamise ning välismaiste otseinvesteeringute tegemise tingimusi.

Saavutada märkimisväärset edu suurettevõtjate finantsdistsipliini tugevdamisel, eriti terase-, laevaehitus- ja raudteesektoris.

Viia lõpule maareform ning pöörata erilist tähelepanu põllumajandusmaa registreerimisele ja erastamisele.

Jätkata tööturu- ja haridusreformi eesmärgiga suurendada tööjõu aktiivsust ja tööhõivemäära.

Võime võtta liikmelisusest tulenevaid kohustusi

Kaupade vaba liikumine

Saavutada märkimisväärset edu vana (nagu farmaatsiatoodete ja kemikaalide valdkonna direktiivid) ja uue lähenemisviisiga direktiivide ülevõtmisel ning Euroopa standardiorganisatsioonide (Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut (ETSI)) liikmelisusest tulenevate nõuete täitmisel.

Töötajate vaba liikumine

Kaotada mis tahes diskrimineerivad meetmed Euroopa Liidu võõrtöötajate ja Euroopa Liidu kodanike suhtes.

Tugevdada sotsiaalkindlustusskeeme koordineerivaid haldusstruktuure.

Asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus

Kaotada Euroopa Liidu füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kehtivad tõkked piiriüleste teenuste asutamisõiguse kasutamiselt ja osutamiselt.

Saavutada märkimisväärset edu erialaste kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise vastavusseviimisel ELi acquis’ga, sealhulgas haridust ja koolitust käsitlevate sätete alal ning jätkuvalt arendada edasi nõutavaid haldusstruktuure.

Kapitali vaba liikumine

Saavutada märgatavat edu kapitali vaba liikumise suhtes kehtivate piirangute kõrvaldamisel, eelkõige kinnisvara omandamisel, vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohustustele.

Viia lõpule tõhusa rahapesuvastase korra loomine, eelkõige vastavate asutuste täieliku töövõime tagamise, nende piisava varustamise ning hea koostöö kaudu sise- ja rahvusvaheliste partneritega.

Riigihanked

Rakendada riigihangete süsteem koos asjaomaste haldusstruktuuride ja töövahenditega ning teha olulisi edusamme ELi acquis’ga vastavusseviimise lõpule viimisel, tagades, et kõik lepingulised asutused ja kõikide tasandite üksused rakendaksid tõhusalt riigihanke eeskirju. Edendada elektrooniliste vahendite kasutamist hankemenetlustes.

Intellektuaalomandiõigus

Viia lõpule õigusaktide vastavusse viimine acquis’ga intellektuaal- ja tööstusomandi õiguste valdkonnas ja tugevdada nende õiguste rakendamist piraatluse ja võltsimise vastases võitluses.

Jätkata intellektuaalomandiõiguste jõustamise tõhustamist ning vähendada piraatlust ja võltsimist.

Konkurents

Tugevdada jätkuvalt monopolivastase võitluse ja riigiabiga tegelevat asutust ning panna alus usaldusväärsele õigusaktide jõustamisele asjaomases tegevusvaldkonnas. Parandada oluliselt läbipaistvust riigiabi valdkonnas.

Töötada välja konkurentsiõiguse ja -poliitika alane koolitus kõigil haldus- ja õigusasutuste tasanditel.

Finantsteenused

Viia lõpule õigusaktide vastavusse viimine ELi usaldatavusnõuetega ja jätkata järelevalvetegevuse tõhustamist.

Viia lõpule krediidiasutuste ja investeerimisühingute uute kapitalinõuete raamistiku rakendamine.

Infoühiskond ja meedia

Võtta vastu vajalikud esmased ja teisesed õigusaktid reguleeriva raamistiku kujundamiseks ja konkurentsi käivitamiseks kõikides valdkondades.

Põllumajandus ja maaelu areng

Tugevdada turu ja maaelu arengupoliitika rakendamiseks vajalikke haldusstruktuure ja haldussuutlikkust.

Luua viinamarjaistandusregister kooskõlas Euroopa Liidu standarditega.

Jätkata ettevalmistusi, et luua tõhusad ja finantsiliselt usaldusväärsed makseasutused põllumajandusfondide juhtimiseks ja kontrollimiseks kooskõlas Euroopa Liidu nõuete ja rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega.

Toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika

Parandada oluliselt toiduainete alaste õigusaktide vastavusseviimist acquis’ga ja tugevdada vajalikke rakendusstruktuure.

Saavutada märkimisväärset edu veterinaar- ja fütosanitaarsektori vastavusseviimisel acquis’ga (sealhulgas loomade identifitseerimissüsteem, loomsete jäätmete käitlemine, põllumajandusliku toiduainetööstuse ajakohastamine, loomahaiguste kontrolli programmid, taimekaitse ning seemnete ja paljundusmaterjali kvaliteet); oluliselt ajakohastada järelevalvestruktuure.

Kalandus

Oluliselt parandada haldusstruktuure ja varustust, et tagada ühtse kalanduspoliitika tõhus rakendamine, sealhulgas kalavarude majandamine, kalastustegevuse järelevalve ja kontroll, turupoliitika, struktuuriprogrammid ja laevastiku mahutavuse korralduskava, mis vastavad olemasolevatele kalavarudele.

Viia lõpule arvutipõhise kalalaevade registri koostamine ja satelliidipõhise laevade jälgimise süsteemi juurutamine.

Transpordipoliitika

Viia lõpule maanteetranspordi valdkonna õigusaktide täielik vastavusseviimine acquis’ga.

Võtta vastu raudteetranspordi alased rakenduslikud õigusaktid, eelkõige sätted koostalitusvõime ja sõltumatu võimsuse eraldamise kohta.

Jätkata siseveetranspordi valdkonna õigusaktide ELi acquis’ga vastavusseviimist, eelkõige laevasõiduohutuse ning jõeliikluse teabeteenistuse valdkonnas.

Jätkata meretranspordialaste õigusaktide vastavusseviimist ja tagada nõuetekohane lipuriigi kontroll.

Saavutada lennutranspordialaste õigusaktide täielik vastavusseviimine ELi acquis’ga.

Jätkata Kagu-Euroopa transpordi piirkondliku tuumikvõrgu arendamist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamist.

Energia

Jätkata energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate, energia siseturu (elektrienergia ja gaas) ning tuumaenergia valdkonna vastavusse viimist ELi acquis’ga ning tõsta haldussuutlikkust kõnealustes valdkondades.

Tagada, et õlivarude olemasolu tagab nõutava tarnekindluse.

Tegeleda nõuetekohaselt radioaktiivsete jäätmete käitlemise küsimusega.

Maksustamine

Oluliselt edendada tööd käibemaksu, aktsiisimaksu ja otsest maksustamist (sealhulgas äriühingute maksustamise juhendit) käsitlevate õigusaktide acquis’ga lõplikul vastavusseviimisel.

Jätkata maksuasutuse, sealhulgas infotehnoloogiasektori tugevdamist ning tagada selle nõuetekohane toimimine, et saavutada vastavus ELi standarditele ja asjaomaste infotehnoloogiasüsteemide seotavus ELi vastavate süsteemidega. Töötada välja eetikakoodeks ja seda rakendada.

Majandus- ja rahanduspoliitika

Täiustada rahanduspoliitikat turule orienteeritud rahandusinstrumentide kasutamise laiendamiseks.

Statistika

Jätkata makromajanduse, ettevõtluse ja sotsiaalvaldkonna statistika arendamist.

Sotsiaalpoliitika ja tööhõive

Jätkata acquis’ga vastavusseviimist ja tugevdada asjaomaseid haldus- ja jõustamisstruktuure, sealhulgas tööinspektsioone.

Toetada tööturu osapoolte jõupingutusi suutlikkuse arendamisel, eelkõige iseseisvate kahepoolsete sotsiaaldialoogide kaudu.

Töötada välja selline laiaulatuslik tööhõivestrateegiaja ja seda rakendada, mis hõlmab kõiki asjaomaseid osapooli, et tõhustada Euroopa tööhõivestrateegias osalemist. Tagada nõutav analüüsi-, rakendamis- ja hindamissuutlikkus.

Töötada välja riiklik sotsiaalse kaasamise strateegia, sealhulgas andmete kogumine ja neid rakendada kooskõlas ELi tegevusega osalemaks tulevikus Euroopa sotsiaalse kaasamise strateegias.

Määrata kindlaks inimressursside arengu vajadused, et valmistada ette Euroopa Sotsiaalfondi tingimuste täitmist.

Ettevõtlus- ja tööstuspoliitika

Ajakohastada ja paremini määratleda finantsinstrumente käsitlev poliitiline lähenemine väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, mis võimaldaks valitsusel otselaenude asemel kasutada leebemaid toetusskeeme.

Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine

Tagada vastutusalade kindel jaotamine ja tugevdada koordineerimist nii ministeeriumide kui ka riiklike ja piirkondlike asutuste vahel.

Jätkata selleks määratud juhtimis- ja makseasutuste, sealhulgas kohalike asutuste suutlikkuse tõstmist.

Parandada piirkondlike arengukavade koostamist ja rakendamist.

Koostada nõuetekohased järelevalve ja hindamissüsteemid ning tõhustada finantsjuhtimist ja kontrollimenetlusi.

Juurutada vastav piirkondlik statistika.

Õigus, vabadus ja turvalisus

Viia riigi õigusaktid vastavusse ELi sätete ja parimate tavadega ning tugevdada veelgi piirikontrolli; töötada välja riiklikud andmebaasid ja registrid ning tagada asjaomaste teenistuste vaheline koordineerimine.

Töötada välja riiklikud andmebaasid asüülitaotlejate isikuandmete, sealhulgas sõrmejälgede kohta, eesmärgiga valmistada ette Eurodacis osalemine.

Suurendada jõupingutusi pagulaste integreerimisel.

Parandada jätkuvalt politsei varustust ja täiustada tema infrastruktuuri, sealhulgas rajada arvutipõhine uurimissüsteem; tugevdada koostööd politsei ja teiste õiguskaitseorganite vahel; tõhustada võitlust narkokaubanduse, organiseeritud kuritegevuse, majanduskuritegevuse (sealhulgas rahapesu ja raha võltsimine), pettuste ja korruptsiooni vastu; tõhustada nimetatud valdkondades asjaomaste õigusaktide vastavusseviimist acquis’ga.

Valmistada ette mitmete õiguslike vahendite kohaldamine kriminaal- ja tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, pakkudes selleks vastavat kohtutevahelise suhtlemise ja muude asjakohaste küsimuste alast koolitust.

Teadus ja uurimistöö

Alustada integreeritud teadusuuringute poliitika väljatöötamist ja rakendamist.

Haridus ja kultuur

Tugevdada jõupingutusi kaasaegse kutseharidus- ja koolitussüsteemi loomisel ja tagada Bologna kriteeriumide rakendamine kõrghariduse valdkonnas.

Keskkond

Tagada keskkonnakaitsenõuete integreerimine muude valdkondade poliitika kujundamisse ja rakendamisse. Välja töötada keskkonnainvesteeringute strateegia, mis põhineb vastavusseviimise kulude hindamisel. Jätkata horisontaalsete õigusaktide rakendamist.

Jätkata Euroopa Liidu acquis’ ülevõtmist, asetades erilist rõhku jäätmekäitlusele, vee kvaliteedile, õhu kvaliteedile, looduskaitsele ja saastatuse komplekssele ennetamisele ja kontrollile. Suurendada investeeringuid keskkonna infrastruktuurile, pöörates eriti tähelepanu reoveekogumisele ja -käitlusele, joogiveevarustusele ja jäätmekäitlusele.

Ratifitseerida ÜRO raamkonventsiooni Kyoto protokoll kliimamuutuste kohta.

Tarbija- ja tervisekaitse

Jätkata ohutusega seonduvate meetmete vastavusse viimist Euroopa Liidu acquis’ga ja tugevdada tõhusaks turujärelevalveks vajalikku haldussuutlikkust.

Jätkata ohutusega seonduvate meetmete vastavusse viimist ELi acquis’ga.

Tolliliit

Tõhustada ja konsolideerida tolliteenistuste haldussuutlikkust ja tegutsemisvõimet. Laiendada kogu personali koolitamist ja suurendada ELi nõuetega vastavuses oleva infotehnoloogia kasutamist ning jätkata ettevalmistusi, et tagada nende ühildatavus ELi süsteemiga. Tõhustada auditeerimist ning riskihindamise ja -eristamise meetodite kasutamist.

Edendada oluliselt acquis’ga vastavusseviimist, eelkõige vabatsoonide, transiidi, lõivude, tariifikvootide ja kauba impordi ja ekspordi järelevalvega seotud valdkondades.

Finantskontroll

Edendada riikliku sisefinantskontrolli süsteemi suutlikkust ja vastavusse viimist, sealhulgas juhtide vastutuse detsentraliseeritust ja sõltumatult teostatavat siseauditeerimist ning keskset koordineerimist ja ühtlustamist.

Korraldada ümber ja tugevdada välisauditeerimise ülesandeid vastavalt rahvusvahelistele ja ELi parimatele tavadele.

4.   PLANEERIMINE

Ühenduse abi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatele Lääne-Balkani riikidele antakse olemasolevate rahaliste vahendite raames, eelkõige nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2666/2000, mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist (1) (CARDS määruse) kohaselt ning Phare, (2) SAPARDi (3) ja ISPA (4) ühinemiseelsetest vahenditest. Seetõttu puudub käesoleval otsusel finantsmõju. Horvaatial on juurdepääs mitut riiki hõlmavatest ja horisontaalsetest programmidest saadavale rahastamisele.

5.   TINGIMUSLIKKUS

Ühenduse abi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatele Lääne-Balkani riikidele on seotud edasiste edusammudega Kopenhaageni kriteeriumide täitmisel ja ka edusammudega käesoleva ühinemispartnerluse konkreetsete prioriteetide täitmisel. Nende üldtingimuste täitmatajätmise korral võib nõukogu rakendada määruse (EÜ) nr 2666/2000 artikli 5 kohaseid meetmeid. Ühenduse abi suhtes kohaldatakse ka nõukogu 29. aprilli 1997. aasta ja 21.–22. juuni 1999. aasta järeldustes määratletud tingimusi, eelkõige abisaaja kohustust teha demokraatlikke, majanduslikke ja institutsionaalseid ümberkujundusi.

Finantsprojektide rahastamiseks kolme ühinemiseelse vahendi (Phare, ISPA ja SAPARD) kaudu antakse ühenduse abi tingimusel, et Horvaatia täidab oma stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohaselt võetud kohustusi, astub edasisi samme Kopenhaageni kriteeriumide ning eelkõige loodavas ühinemispartnerluses sisalduvate konkreetsete prioriteetide täitmisel.

Nende üldtingimuste täitmata jätmise korral võib nõukogu võtta vastu otsuse finantsabi peatamise kohta vastavalt nõukogu 16. märtsi 1998. aasta määruse (EÜ) nr 622/98 (kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi ja eelkõige ühinemispartnerluse loomise kohta) (5) artiklile 4.

6.   JÄRELEVALVE

Ühinemispartnerluse rakendamist kontrollitakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel kehtestatud mehhanismide raamistiku, eelkõige komisjoni esitatud aastaaruannete kaudu.


(1)  EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 23).

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3906/89 (EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2257/2004 (ELT L 389, 30.12.2004, lk 1).

(3)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1268/99 (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.

(4)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1267/99 (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.

(5)  EÜT L 85, 20.3.1998, lk 1.


Top