EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32006Q0025
2006/25/EC,Euratom: Commission Decision of 23 December 2005 amending its internal Rules of Procedure
2006/25/EÜ,Euratom: Komisjoni otsus, 23. detsember 2005 , millega muudetakse komisjoni töökorda
2006/25/EÜ,Euratom: Komisjoni otsus, 23. detsember 2005 , millega muudetakse komisjoni töökorda
OJ L 19, 24.1.2006, p. 20–22
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
OJ L 118M, 8.5.2007, p. 76–78
(MT)
Special edition in Bulgarian: Chapter 01 Volume 006 P. 95 - 97
Special edition in Romanian: Chapter 01 Volume 006 P. 95 - 97
Special edition in Croatian: Chapter 01 Volume 017 P. 86 - 88
In force
|
24.1.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 19/20 |
KOMISJONI OTSUS,
23. detsember 2005,
millega muudetakse komisjoni töökorda
(2006/25/EÜ, Euratom)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 218 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 131,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 1,
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjoni töökorrale (1) lisatakse sätted, millega luuakse üldine kiirhoiatussüsteem ARGUS ja mis on käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2006.
Brüssel, 23. detsember 2005
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 308, 8.12.2000, lk 26. Töökorda on viimati muudetud komisjoni otsusega 2005/960/EÜ, Euratom (ELT L 347, 30.12.2005, lk 83).
LISA
KOMISJONI SÄTTED, MILLEGA LUUAKSE ÜLDINE KIIRHOIATUSSÜSTEEM ARGUS
Ning arvestades järgmist:
|
(1) |
On sobilik, et komisjon rajaks üldise kiirhoiatussüsteemi ARGUS suutmaks oma pädevuse raames kiiremini, tõhusamalt ja koordineeritumalt reageerida mitut valdkonda haaravatele kriisidele, mis hõlmavad erinevaid poliitikavaldkondi ja mille puhul on vaja tegutseda ühenduse tasandil, olenemata nende kriiside põhjustest. |
|
(2) |
Süsteem peaks alguses põhinema sisemisel sidevõrgul, mis kriisi korral võimaldab peadirektoraatidel ja komisjoni talitustel jagada olulist teavet. |
|
(3) |
Hiljem vaadatakse kõnealune süsteem omandatud kogemuste ja tehnoloogia arengu seisukohast läbi, et tagada olemasolevate eriotstarbeliste võrgustike omavaheline seotus ja kooskõlastatus. |
|
(4) |
On oluline, et määratletaks sobilik kooskõlastamisprotsess otsuste vastuvõtmiseks ja komisjoni kiire, kooskõlastatud ja ühtse tegevuse juhtimiseks ulatusliku mitut valdkonda hõlmava kriisi puhul; samal ajal peaks süsteem olema piisavalt paindlik ning konkreetse kriisi vajaduste ja asjaoludega kohandatav ning arvestama olemasolevaid, konkreetset kriisi käsitlevaid õigusakte. |
|
(5) |
Süsteem peab arvestama olemasolevate komisjoni valdkondlike kiirhoiatussüsteemidega, mis võimaldavad komisjoni talitustel reageerida konkreetsetele kriisidele erinevates komisjoni tegevusvaldkondades, nende süsteemide konkreetsete näitajate, kogemuste, korralduse ja pädevusvaldkonnaga ning ka üldise lähimuspõhimõttega. |
|
(6) |
Komisjonil on kriiside ohjamises oluline roll ja tähelepanu tuleb eriti pöörata üldsuse teavitamisele ja tõhusale suhtlemisele kodanikega ajakirjanduse, erinevate komisjoni teabevahendite ja väljundite abil Brüsselis ja/või muus sobivamas kohas. |
Artikkel 1
ARGUSe süsteem
1. Üldine kiirhoiatus- ja reageerimissüsteem ARGUS on loodud selleks, et komisjon suudaks oma pädevuse raames kiiremini, tõhusamalt ja koordineeritumalt reageerida mitut valdkonda haaravatele kriisidele, mis hõlmavad erinevaid poliitikavaldkondi ja mille puhul on vaja tegutseda ühenduse tasandil, olenemata nende kriiside põhjustest.
2. ARGUS koosneb
|
a) |
sisemisest sidevõrgust; |
|
b) |
konkreetsest kooskõlastamisprotsessist, mis käivitatakse mitut valdkonda hõlmava ulatusliku kriisi korral. |
3. Käesolevad sätted ei piira komisjoni otsuse 2003/246/EÜ, Euratom (kriiside reguleerimise tegutsemiskord) kohaldamist.
Artikkel 2
ARGUSe teabevõrk
1. Sisemine sidevõrk on alaline vahend, mis võimaldab peadirektoraatidel ja komisjoni talitustel mitut valdkonda hõlmava kriisi tekkimisel või selle ennustatava või vahetu ohu korral vahetada reaalajas asjakohast teavet ning kooskõlastada komisjoni pädevuse raames sobilik tegutsemine.
2. Võrgustiku põhiliikmed on peasekretariaat, pressi ja teabe peadirektoraat, sealhulgas pressiesindaja talitus, keskkonna peadirektoraat, tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat, välissuhete peadirektoraat, humanitaarabi peadirektoraat, personali ja halduse peadirektoraat, kaubanduse peadirektoraat, informaatika peadirektoraat, maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, teadusuuringute ühiskeskus ja õigustalitus.
3. Võrgustikku võib lisada ka teisi peadirektoraate ja komisjoni talitusi nende omal soovil juhul, kui nad täidavad lõikes 4 sätestatud miinimumtingimused.
4. Peadirektoraadid ja talitused, kes on võrgustiku liikmed, määravad ARGUSe kontaktisiku ja rakendavad sobilikku valmisoleku korda, mis võimaldaks talitusega ühendust võtta ja talitusel kiiresti reageerida sellise kriisi korral, mille puhul talituse sekkumine oleks õigustatud. Süsteemi loomisel arvestatakse sellega, et kriisiolukorras reageerimine oleks võimalik olemasoleva personaliga.
Artikkel 3
Kooskõlastamisprotsess ulatusliku kriisi korral
1. Mitut valdkonda hõlmava ulatusliku kriisi või selle ennustatava või vahetu ohu korral otsustab president pärast häire saamist iseseisvalt või komisjoni liikme taotlusel, kas algatada konkreetne kooskõlastamisprotsess. President otsustab samuti, kuidas jagada komisjoni poliitilist vastutust kriisile reageerimisel. President kas vastutab ise olukorra eest või delegeerib ülesande komisjoni liikmele.
2. Kõnealune vastutus tähendab kriisile reageerimise juhtimist ja kooskõlastamist, komisjoni esindamist teistes institutsioonides ja vastutamist üldsusega suhtlemise eest. See ei mõjuta volinike olemasolevat pädevust ja mandaati kolleegiumis.
3. Peasekretariaat käivitab presidendi või selle komisjoni liikme volitusel, kellele selline õigus on delegeeritud, artiklis 4 kirjeldatud konkreetse kriiside reguleerimise toimimisstruktuuri ehk kriiside kooskõlastamise komisjoni.
Artikkel 4
Kriiside kooskõlastamise komisjon
1. Kriiside kooskõlastamise komisjon on spetsiaalne kriiside reguleerimise toimimisstruktuur, mis on loodud selleks, et juhtida ja kooskõlastada kriisile reageerimist ning ühendada asjaomasete komisjoni peadirektoraatide ja talituste esindajaid. Tavaliselt on kriiside kooskõlastamise komisjonis esindatud artikli 2 lõikes 2 nimetatud peadirektoraadid ja talitused; lisaks neile kuuluvad kõnealusesse komisjoni nende peadirektoraatide ja talituste esindajad, mida konkreetne kriis mõjutab. Kriiside kooskõlastamise komisjon kasutab talituste olemasolevaid ressursse ja vahendeid.
2. Kriiside kooskõlastamise komisjoni juhatab asepeasekretär, kes vastutab poliitikavaldkondade kooskõlastamise eest.
3. Kriiside kooskõlastamise komisjon eelkõige hindab ja jälgib olukorra arengut, tuvastab probleeme ning võimalusi otsuste ja meetmete vastuvõtmiseks, tagab otsuste ja meetmete rakendamise ning koherentse ja järjekindla reageerimise.
4. Kriiside kooskõlastamise komisjonis tehtud otsused võetakse vastu tavalise komisjoni otsuse tegemise menetluse käigus ning vastuvõetud otsuse viivad ellu peadirektoraadid ja kiirhoiatussüsteemid.
5. Komisjoni talitused tagavad reageerimisega seotud ülesannete kohusetundliku täitmise oma pädevusvaldkonnas.
Artikkel 5
Tegevusjuhised
Tegevusjuhistes sätestatakse käesoleva otsuse rakendamise üksikasjad.
Artikkel 6
Komisjon vaatab käesoleva otsuse läbi hiljemalt üks aasta pärast selle jõustumist, lähtudes omandatud kogemustest ja tehnoloogilisest arengust, ning võtab vajaduse korral vastu ARGUSe toimimisega seotud lisameetmed.