30.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/31

(1)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 99 punktis 3 on sätestatud, et taotletav seemnetoetuse summa ei tohi ületada komisjoni poolt kindlaksmääratud ülemmäära. Kui taotletud kogusumma ületab kindlaksmääratud ülemmäära, vähendatakse proportsionaalselt põllumajandustootja kohta makstavat toetust.

(2)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 (2) 10. peatükis on kehtestatud seemnetoetuse saamise tingimused. Nimetatud määruse artiklis 49 on sätestatud, et abi antakse ainult juhul, kui abi taotleja on hiljemalt koristusaastalejärgneva aasta 15. juuniks seemne külvamiseks turustanud.

(3)

Võimaliku vähenduskoefitsiendi kohaldamise vajadus samal aastal tekitab tõelisi raskusi uue kava rakendamisel. Sellise vähenduskoefitsiendi kohaldamise vältimiseks oleks ainsaks alternatiiviks maksta toetust põhiliselt siis, kui kogu seeme on turustatud, st kui seemne lõplik kogus on teada. See aga viivitaks oluliselt põllumajandustootjatele toetuse väljamaksmise tähtaega ja tekitaks neile seega rahalisi probleeme. Selle olukorra vältimiseks tuleks luua seemnetoetuste ettemaksete süsteem.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 1782/2003, mida on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 864/2004 (3) on määratud kindlaks eeskirjad puuvilla, oliivide ja toortubaka kohta, mille puhul jätkatakse toetuse maksmist toodangust sõltuvalt.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10a peatükis on nähtud ette otsetoetuse maksmise võimalus puuvilla tootmisele. Seega tuleks kehtestada nimetatud toetuse andmise üksikasjalikud eeskirjad.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110b lõikes 1 on nähtud ette, et puuvillahektari kohta toetuse saamiseks kohustub põllumajandustootja kasutama liikmesriikide poolt heakskiidetud sorte ja kasvatama puuvilla heakskiidetud maatükkidel. Seega tuleks täpsustada nii puuvillasortide kui ka nende tootmiseks sobivate maatükkide heakskiitmise kriteeriumid.

(7)

Puuvillatoetuse saamiseks hektari kohta peavad põllumajandustootjad külvama heakskiidetud maatükkidele. Tuleks kehtestada külvi kriteerium. Liikmesriikide poolt nende põllumaade minimaalse külvitiheduse määramine vastavalt kliima- ja pinnasetingimustele ning piirkondlikele iseärasustele peab olema objektiivseks kriteeriumiks külvi õige teostuse hindamisel.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110c lõikes 1 puuvilla kohta kehtestatud riiklike baaskülvipindade ületamisega kaasneb toetuskõlbliku hektari kohta makstava abisumma vähendamine. Kreeka puhul tuleks siiski täpsustada summa vähendamise arvutusviis, pidades silmas siseriikliku külvipinna jagamist külvipinna osadeks, mille suhtes kehtivad eri abisummad.

(9)

Liikmesriigid peavad kiitma puuvilla tootmisharudevahelised organisatsioonid heaks objektiivsete kriteeriumide alusel, arvestades tootmisharudevaheliste organisatsioonide suurust, nende ülesandeid ja sisekorraldust. Tootmisharudevahelise organisatsiooni suurus määratakse kindlaks, lähtudes organisatsiooni liikmeks oleva toorpuuvillatehase vajadusest saada piisavas koguses toorpuuvilla. Tootmisharudevahelise organisatsiooni põhieesmärk on tarnitava puuvilla kvaliteedi parandamine ja ta peab tegutsema oma liikmete huvides.

(10)

Vältimaks raskusi toetuskava haldamisel tohib tootja kuuluda ainult ühte tootmisharudevahelisse organisatsiooni. Samal põhjusel võib tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmeks olev tootja toodetud puuvilla tarnida ainult samasse organisatsiooni kuuluvale toorpuuvillatehasele.

(11)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 110e võivad tootmisharudevahelised organisatsioonid otsustada diferentseerida toetussummasid, millele tema talupidajatest liikmetel on õigus. Diferentseerimisskaala juures tuleb järgida eelkõige tarnitava puuvilla kvaliteedi kriteeriume, välistades tootmismahu suurendamise kriteeriumid. Selleks peavad tootmisharudevahelised organisatsioonid kindlaks määrama maatükkide kategooriad nendel maatükkidel toodetava puuvilla kvaliteedi kriteeriumide alusel.

(12)

Tootmisharudevaheliste puuvillatootmise organisatsioonide tootjaliikmetele makstava toetussumma skaala kindlaksmääramisel tuleb järgida diferentseeritud abi kogusumma eri maatükkide kategooriate vahel jaotamise meetodit, põllumaade hindamise ja kategooriatesse liigitamise menetlust, toetussumma arvestamist abikõlbliku hektari kohta iga põllumaakategooria jaoks olemasoleva eelarve ning iga kategooria hektarite koguarvu alusel.

(13)

Maatükkide klassifitseerimiseks ühte skaalal ettenähtud kategooriatest võib tarnitud puuvilla analüüsida kõikide asjaomaste isikute juuresolekul.

(14)

Tootjaliikmel, kes ei ole kohustatud oma puuvilla tarnima, peab olema õigus vähemalt toetuse diferentseerimata osale tarne puudumise korral. Diferentseerimisskaalal tuleb see olukord ette näha, kehtestades minimaalse toetussumma abikõlbliku hektari kohta tarne puudumise korral.

(15)

Skaala kohaldamiseks ja lihtsustamise eesmärgil tuleb ühe tootja kõik maatükid lugeda kuuluvaks ühte maatükkide kategooriasse, mis annavad sama kvaliteediga puuvilla.

(16)

Kui makseasutus on saanud tootmisharudevaheliselt organisatsioonilt teatise tootjaliikmetele makstavate toetussummade kohta, teeb ta vajalikud kontrollimised ning maksab toetuse välja.

(17)

Liikmesriik peab skaala heaks kiitma. Tootjaliikmete õigeaegse teavitamise huvides tuleks ette näha tähtaeg, mille jooksul liikmesriigil tuleb otsustada tootmisharudevahelise organisatsiooni skaala heakskiitmine või mitte ning selles pärast nimetatud tähtaega tehtavad võimalikud muudatused. Kuna tootmisharudevaheline organisatsioon ei ole kohustatud diferentseerimisskaalat kasutusele võtma, peab tal olema võimalus ise otsustada skaala kohaldamise lõpetamise üle, teavitades sellest liikmesriiki.

(18)

Puuvilla toetuskava eeldab, et liikmesriigid edastavad oma tootjatele teatava teabe puuvillakasvatuse kohta, nagu heakskiidetud sordid, maade heakskiitmise ja taimede minimaalse tiheduse objektiivsed kriteeriumid. Põllumajandustootjate õigeaegseks teavitamiseks peab liikmesriik neile edastama selle teabe kindlaksmääratud tähtajaks.

(19)

Kuivõrd komisjoni ülesandeks on kontrollida puuvilla sordipõhiste toetuste andmise sätete õiget kohaldamist, tuleks liikmesriikidel talle edastada õigeaegselt nimetatud teave ning ka teave tootmisharudevaheliste organisatsioonide kohta.

(20)

Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ettenähtud puuvillatoetuskava rakendamine välistab komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001 (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (4) sätete kohaldamise. Seega tuleks nimetatud määrus kehtetuks tunnistada.

(21)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10b peatükis on sätestatud otsetoetuste andmise võimalus oliivisalude kohta. Seega tuleks sätestada nimetatud toetuse andmise üksikasjalikud eeskirjad.

(22)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110i on ette nähtud, et liikmesriigid määravad kindlaks maksimaalselt kuni viis oliivisalukategooriat ja kehtestavad toetuse GIS-hektari kohta iga kategooria jaoks. Selleks on komisjoni ülesandeks määrata oliiviõli tootmise maastike omaduste ning ühiskondlike traditsioonidega seonduvate keskkonnaalaste ja sotsiaalsete kriteeriumide ühine raamistik.

(23)

Kontrolli parandamiseks tuleb andmed iga põllumajandustootja kuulumise kohta teatud oliivisalukategooriasse registreerida oliivisalude geograafilise informatsiooni süsteemis (GIS). Keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste muutmise puhuks tuleks ette näha kategooriate kohandamise võimalus kord aastas.

(24)

Oliivikasvatuse toetust antakse oliivisalu GIS-hektari kohta. Järelikult tuleb iga põllumajandustootja kohta arvutada abikõlblik pindala ühismeetodi järgi, kus pinnaühikut väljendatakse oliivisalu GIS-hektarina. Haldusmenetluste lihtsustamiseks tuleks ette näha erandmeetmed nii vähima suurusega maatükkide kohta, mille suuruse peavad kindlaks määrama liikmesriigid, kui ka nendes haldusüksuses asuvate oliivisalude kohta, kus liikmesriik on kehtestanud oliivisalude GISile alternatiivse süsteemi.

(25)

Toetuse maksmiseks oliivisalude GIS-hektari kohta peaks liikmesriik kõigepealt ja põllumajandustootjate õigeaegseks teavitamiseks kehtestama iga aasta alguses soovitusliku toetussumma oliivisalude GIS-hektari kohta iga oliivisalukategooria puhul. See soovituslik summa tuleb arvutada põllumajandustootjate arvu ja oliivikasvatustoetust saavate pindalade suuruse kohta kättesaadavate andmete alusel; täpsemate andmete alusel määrab liikmesriik hiljem lõpliku toetussumma.

(26)

Kehtestatud oliivisalutoetuse abikõlblikkuse tingimuste järgi ei tohi oliivisalus olevate oliivipuude arv erineda üle 10 % 2005. aasta 1. jaanuari seisuga registreeritud oliivipuude arvust. Nimetatud sätte järgimise kontrollimiseks peavad liikmesriigid enne seda kuupäeva määrama kindlaks asjaomase maatüki identifitseerimiseks vajalikud andmed. Prantsusmaa ja Portugali puhul tuleb asjaomaste maatükkide kohta teabe kindlaksmääramiseks ette näha hilisem tähtaeg, selleks et võtta arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta määruse (EÜ) nr 1638/98 (millega muudetakse määrust nr 136/66/EMÜ õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta) (5) artikli 4 alusel kinnitatud programmide raames oliivipuude istutusala.

(27)

Võimaldamaks komisjonil kontrollida oliivisalude toetuse maksmise lõplike sätete õiget kohaldamist, peavad liikmesriigid edastama regulaarselt teabe abi saavate oliivikasvatuspindade ja iga oliivisalukategooria kohta antava toetustaseme kohta.

(28)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10c peatükis nähakse ette otsetoetuse andmise võimalus tubakatootmisele. Seega tuleks sätestada nimetatud toetuse andmise üksikasjalikud eeskirjad.

(29)

Selguse mõttes on asjakohane määrata kindlaks teatavad mõisted.

(30)

Tubakasordid tuleb kuivatamismeetodi ja omahinna alusel rühmadesse liigitada, võttes arvesse rahvusvahelises kaubanduses kasutatavaid kirjeldusi.

(31)

Arvestades heakskiidetud esmase töötlemisega tegelevate ettevõtete osa lepinguosalisena, on külvieelsete lepingute sõlmimiseks nõutav nende allkiri. Selline kinnitus tuleb tühistada, kui eeskirju ei järgita, ja liikmesriikidel tuleks kehtestada tubakatöötlemise eritingimused.

(32)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 110k tuleks tubakasortide iga rühma jaoks traditsiooniliste tootmispiirkondade alusel määrata toetuse andmiseks tunnustatud tootmispiirkonnad. Liikmesriikidel peaks olema lubatud tootmispiirkondi piirata eelkõige kvaliteedi parandamise eesmärgil.

(33)

Kontrolli võimaldamiseks ja toetuse maksmise tõhusaks haldamiseks tuleks tubakat toota põllumajandustootjate ja esmatöötlejate vahel sõlmitud külvieelse lepingu alusel. Tuleks täpsustada põhiandmed, mida peaksid külvieelsed lepingud sisaldama iga saagikoristuse kohta. Lepingute sõlmimise ja registreerimise lõpptähtajad tuleb määrata piisavalt varakult, tagamaks saagiaasta algusest alates nii stabiilsed realiseerimisvõimalused põllumajandustootjatele eelolevaks saagiaastaks kui ka korrapärased tarned töötlejatele.

(34)

Kui külvieelne leping sõlmitakse tootjate ühendusega, tuleks iga üksiku põllumajandustootja olulisemad andmed teatada, et võimaldada tõhusaid kontrolle. Konkurentsi moonutamise vältimiseks ja raskuste jälgimiseks tuleks takistada tootjate ühenduste tegelemist esmatöötlusega. Turustruktuuride arvessevõtmiseks tuleks sätestada, et tootja võib kuuluda ainult ühte tootjate ühendusse.

(35)

Abikõlblik toortubakas peaks olema veatu, korraliku ja standardse kaubandusliku kvaliteediga ning ilma teatavate normaalset turustamist takistavate omadusteta.

(36)

Arvestades toetuskava iseärasusi, tuleks sätestada võimalike vaidluste lahendamine ühiskomiteede kaudu.

(37)

Võimaldamaks toortubakale eraldatud vahendite asjakohast haldamist peaksid liikmesriigid kehtestama soovitusliku toetussumma sordi või sordirühmade kaupa varakult saagiaastal ja lõpliku toetussumma pärast seda, kui kõik kogused on tarnitud. Lõplik toetussumma ei või ületada 2005. aasta lisatasude taset.

(38)

Tubakatoodangu kvaliteedi ja väärtuse parandamise toetamiseks tuleks liikmesriikidel lubada eristada iga sordi või sordirühma suhtes kehtestatud toetussummat tarnitava tubaka kvaliteedi alusel.

(39)

Toetust tuleks maksta põllumajandustootjate poolt esmatöötlejatele tarnitud lehttubaka koguse kohta, tingimusel et kvaliteedi miinimumnõuded on täidetud. Toetust tuleks kohandada juhul, kui tarnitava tubaka niiskusesisaldus erineb iga sordirühma suhtes mõistlike kvaliteedinõuete alusel kehtestatud niiskusesisaldusest. Kontrolli lihtsustamiseks koguste üleandmisel tuleks kehtestada niiskusesisalduse määramise meetod, proovivõtu määr ja sagedus ning kohandatud massi arvutamise meetod.

(40)

Tubaka töötlejatele üleandmise perioodi tuleks piirata, vältimaks petturlikku ülekandmist ühest saagist teise. Paljudes liikmesriikides tehakse kohapealseid kontrolle pigem tubaka tarne kohas kui töötluskohas. Tubaka tarnimiseks ettenähtud kohad ja teostatavad kontrollid tuleb täpselt kindlaks määrata; liikmesriigid peavad sellised kokkuostukeskused heaks kiitma.

(41)

Pettuse vältimiseks tuleb kehtestada toetuse väljamaksmist reguleerivad tingimused. Täiendava haldus- ja kontrollikorra määramine jääb siiski liikmesriikide ülesandeks.

(42)

Toetust võib maksta ainult pärast kogu liikmesriigis toodetud tubaka tarnete kontrollimist, mis tagab, et asjaomased toimingud on tõepoolest läbi viidud. Piisava tagatise esitamise korral võib tootjatele ette näha ettemakseid 50 % ulatuses soovituslikust toetusest.

(43)

Halduskaalutlustel tuleks igas liikmesriigis toetust anda ainult selle liikmesriigi territooriumil toodetud toodetele. Tuleks vastu võtta sätted, millega võetakse arvesse olukordi, kus tubakas töödeldakse liikmesriigis, mis ei ole tootjaliikmesriik. Sellistel juhtudel tuleks selle liikmesriigi tootjate toetamiseks kõnealune toortubaka kogus üle võtta tootjaliikmesriigis.

(44)

Tubakapoliitika reformi tulemusel lõpetatakse tubakakvootide tagasiostmise programmi rakendamine. 2002. ja 2003. aastal kavas osalenud tootjatele jätkatakse siiski tagasiostuhinna maksmist vastavalt kuni 2007. ja 2008. aastani. Praegu on tagasiostuhind määratud protsendina vastava saagiaasta tubaka lisatasudest. Praegune tubaka lisatasusüsteem kaob alates 2006. aasta 1. jaanuarist, mille tõttu tuleb üleminekumeetmena luua uus alus tulevaste kvootide tagasiostuhinna arvestamiseks. Toortubaka lisatasu tasemed ei ole 2002. kuni 2005. saagiaasta jooksul muutunud. Järjepidevuse huvides on seega asjakohane võtta tagasiostuhinna arvutamisel aluseks 2005. aasta lisatasu tase.

(45)

Komisjoni 22. detsembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2848/98 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92, (6) kohaldamiseks üksikasjalikud eeskirjad seoses toortubakasektori lisatasukavade, tootmiskvootide ja tootjarühmadele antava eriabiga) (7) võib kehtetuks tunnistada pärast nõukogu määruses (EMÜ) nr 2075/92 sätestatud tagatiskünnise ja lisatasusüsteemi tühistamist. Komisjoni 19. jaanuari 1993. aasta määrus (EMÜ) 85/93 tubakasektori kontrolliasutuste kohta (8) on iganenud ning selle võib kehtetuks tunnistada.

(46)

Määrust (EÜ) nr 1973/2004 tuleks seega vastavalt muuta.

(47)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

1.

Artikli 1 lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

2.

Artikli 3 punkti a esimene lõik asendatakse järgmise tekstiga:

3.

Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 28 kohaldamist, maksab tärklisekartuli toetust liikmesriik, kelle territooriumil asub kartuleid kartulitärklisetööstusele tarniv majand, iga põllumajandustootja kohta siis, kui kõik põllumajandustootja poolt turustusaastal toodetud kogused on tarnitud tärklisetööstusele nelja kuu jooksul alates käesoleva määruse artiklis 20 nimetatud tõendusmaterjali esitamise kuupäevast, ning kui on täidetud käesoleva määruse artiklis 19 nimetatud tingimused.”

4.

Lisatakse järgmine artikkel 49a:

“Artikkel 49a

Ettemaksed

Liikmesriigid võivad teha ettemakseid seemnekasvatajatele alates turustusaasta 1. detsembrist. Need maksed peavad olema proportsionaalsed juba turustatud külviseemnekogustega artikli 49 tähenduses, tingimusel et kõik 10. peatüki tingimused on täidetud.”

5.

Lisatakse järgmine peatükk 17a:

“PEATÜKK 17a

PUUVILLA SORDIPÕHINE TOETUS

Artikkel 171a

Puuvillatootmise põllumajandusmaade heakskiitmine

Liikmesriigid kehtestavad objektiivsed kriteeriumid, mille alusel kiidetakse põllumajandusmaad heaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110a sätestatud puuvilla eritoetuse saamiseks.

Need kriteeriumid põhinevad ühel või mitmel järgmistest elementidest:

Artikkel 171aa

Külvisortide heakskiitmine

Liikmesriigid kinnitavad ühenduse kataloogis registreeritud sordid, mis on kohandatud turu vajadustele.

Artikkel 171ab

Abikõlblikkuse tingimused

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110b lõikes 1 osutatud alade külv saavutatakse minimaalse taimede tihedusega, mille kehtestab liikmesriik vastavalt mulla- ja kliimatingimustele ning vajaduse korral piirkondlikele iseärasustele.

Artikkel 171ac

Agronoomiatavad

Liikmesriikidel on lubatud kehtestada erieeskirjad kultuuride hooldamiseks normaalsetes kasvutingimustes vajalike agronoomiatavade, välja arvatud koristustööde kohta.

Artikkel 171ad

Toetussumma arvestamine abikõlbliku hektari kohta

1.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 171ag sätteid korrutatakse Hispaania ja Portugali puhul, kui abikõlblik puuvillapind ületab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110c lõikes 1 kehtestatud riikliku baaskülvipinna, nimetatud artikli lõikes 2 ettenähtud toetussumma vähenduskoefitsiendiga, mis saadakse baaskülvipinna jagamisel abikõlbliku pinnaga.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 171ag sätteid, saadakse Kreeka puhul, kui abikõlblik puuvillapind on suurem kui 300 000 hektarit, hektari kohta makstava toetuse summa, liites 594 eurot korda 300 000 hektarit ja täiendava summa, mis on korrutatud 300 000 hektarit ületava pindalaga, ning jagades saadud summa abikõlbliku kogupindalaga.

Esimeses lõikes osutatud täiendav summa võrdub:

Artikkel 171ae

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide akrediteerimine

Igal aastal akrediteerivad liikmesriigid enne 31. detsembrit järgmise aasta külviks kõik tootmisharudevahelised puuvillatootmise organisatsioonid, kes seda taotlevad ja kes:

Aastaks 2006 akrediteerivad liikmesriigid siiski tootmisharudevahelised puuvillatootmise organisatsioonid enne 28. veebruari 2006.

Artikkel 171af

Tootjate kohustused

1.   Üks tootja ei või kuuluda mitmesse tootmisharudevahelisse organisatsiooni.

2.   Tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmeks olev tootja on kohustatud tarnima toodetavat puuvilla samasse organisatsiooni kuuluvale toorpuuvillatehasele.

3.   Tootjate kuuluvus akrediteeritud tootmisharudevahelisse organisatsiooni peab toimuma vabatahtliku liitumise teel.

Artikkel 171ag

Toetuse diferentseerimine

1.   Kaasa arvatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110f lõikes 2 sätestatud suurendamine, kehtestatakse nimetatud määruse artiklis 110e osutatud skaalal (edaspidi “skaala”):

Punkti a kohaldamiseks võrdub baassumma vähemalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110c lõikes 2 ettenähtud toetuse diferentseerimata osaga abikõlbliku hektari kohta, mida vajadusel kohandatakse vastavalt nimetatud artikli lõikele 3.

Punktis a osutatud arvestus näeb ette ka toorpuuvillatehasele puuvilla tarnimata jätmise olukorra. Nendel juhtudel võrdub asjaomasele tootjaliikmele makstav minimaalne toetussumma abikõlbliku hektari kohta vähemalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110c lõikes 2 ettenähtud toetuse diferentseerimata osaga abikõlbliku hektari kohta, mida vajadusel kohandatakse vastavalt nimetatud artikli lõikele 3.

2.   Maatükid klassifitseeritakse mitmesse kategooriasse, mille määravad tootmisharudevahelised organisatsioonid, pidades silmas vähemalt ühte järgmist kvaliteedikriteeriumi:

Skaalal on kehtestatud menetlused, mis võimaldavad hinnata iga maatükki nende kriteeriumide alusel ja klassifitseerida maatükid kindlaks määratud kategooriatesse.

Skaala ei või mingil juhul sisaldada puuvillatootmise suurendamise ja turustamisega seonduvaid kriteeriume.

Skaala kohaldamiseks võib ühe tootja kõik maatükid lugeda samasse keskmisesse maatükkide kategooriasse, mis annavad sama kvaliteediga puuvilla.

3.   Toorpuuvilla klassifitseerimiseks maatükkide kategooriate skaalal analüüsitakse seda vajadusel toote tüüpproovide alusel puuvilla toorpuuvillatehasele üleandmisel kõikide asjaomaste isikute juuresolekul.

4.   Tootmisharudevaheline organisatsioon teatab makseasutusele skaala kohaldamise tulemusel saadava summa, mis tuleb tema tootjatele maksta. Makseasutus teeb väljamakse, olles kontrollinud asjaomaste toetussummade vastavust ja lubatavust.

Artikkel 171ah

Skaala kinnitamine ja muutmine

1.   Skaala edastatakse asjaomasele liikmesriigile esimest korda 2006. aasta külviks selle vastuvõtmiseks enne 2006. aasta 28. veebruari.

Liikmesriik otsustab skaala vastuvõtmise või mitte kuu aja jooksul pärast selle teatavaks tegemist.

2.   Akrediteeritud tootmisharudevahelised organisatsioonid edastavad asjaomasele liikmesriigile skaalas jooksva aasta külviks tehtud muudatused 31. jaanuariks.

Skaalas tehtud muudatusi peetakse heakskiidetuiks, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik vaidlustab need kuu aja jooksul pärast esimeses lõigus osutatud kuupäeva.

Kui skaala muudatusi ei kinnitata, on makstav toetussumma kinnitatud skaala alusel arvestatav summa, kinnitamata muudatusi arvesse võtmata.

3.   Kui tootmisharudevaheline organisatsioon otsustab skaala kohaldamise katkestada, teatab ta sellest liikmesriigile. Katkestus jõustub järgmise aasta külvi ajaks.

Artikkel 171ai

Teatamine tootjatele ja komisjonile

1.   Liikmesriigid teatavad puuvilla tootvatele põllumajandustootjatele ja komisjonile asjaomase aasta 31. jaanuariks:

2.   Sordi heakskiidu tühistamise korral teavitavad liikmesriigid sellest põllumajandustootjaid hiljemalt 31. jaanuariks järgmise aasta külviks.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile järgmised andmed:

6.

Lisatakse järgmine artikkel 17b:

“PEATÜKK 17b

OLIIVISALUTOETUS

Artikkel 171b

Oliivisalukategooriad

1.   Liikmesriigid määravad kindlaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110g sätestatud abikõlblikud oliivisalud ja klassifitseerivad need maksimaalselt viide kategooriasse järgmiste kriteeriumide hulgast valitud kriteeriumide alusel:

2.   Liikmesriigid määravad iga asjaomase põllumajandustootja puhul kindlaks nende oliivikasvatuseks kasutatavate abikõlblike maatükkide kuuluvuse lõikes 1 osutatud kategooriatesse. See teave registreeritakse oliivisalude geograafilise informatsiooni süsteemis (“oliivisalude GIS”).

3.   Liikmesriigid võivad kord aastas lõike 1 kohaldamise alusel määratletud oliivisalukategooriaid kohandada.

Kui kategooriate kohandamise tagajärjel klassifitseeritakse oliivisalu ümber, kohaldatakse uut klassifikatsiooni alates kohandamisele järgnevast aastast.

Artikkel 171ba

Pindalade arvestus

1.   Liikmesriigid arvestavad iga tootja kohta abikõlbliku pindala XXIV lisas kehtestatud ühismeetodi järgi.

Pindalasid väljendatakse oliivisalude GIS-hektaritena, täpsusega kaks kohta pärast koma.

2.   Erandina lõikest 1 ei kohaldata XXIV lisas kehtestatud ühismeetodit, kui:

Artikkel 171bb

Toetussumma

1.   Liikmesriigid määravad iga aasta 31. jaanuariks iga oliivisalukategooria puhul kindlaks soovitusliku toetussumma oliivisalude GIS-hektari kohta.

2.   Liikmesriigid kehtestavad asjaomase aasta 31. oktoobriks iga oliivisalukategooria puhul toetussumma oliivisalude GIS-hektari kohta.

See summa arvutatakse, korrutades lõikes 1 osutatud soovitusliku summa koefitsiendiga, mis vastab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõikes 3 kehtestatud ja vajadusel nimetatud artikli lõikes 4 ettenähtud vähendamist arvestades toetussumma ülemmäärale, mis jagatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud soovitusliku toetussumma korrutamisest saadavate summade summaga, kusjuures soovituslik summa on määratud iga kategooria kohta, vastava pinna kaupa.

3.   Liikmesriigid võivad kohaldada lõikeid 1. ja 2. piirkondlikul tasemel.

Artikkel 171bc

Põhiandmete kindlaksmääramine

1.   Oliivisalude GIS andmete ja põllumajandustootjate deklaratsioonide alusel määravad liikmesriigid 2005. aasta 1. jaanuaril iga oliivikasvatuseks kasutatava maatüki kohta määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110h punkti c kohaldamiseks abikõlblike oliivipuude arvu ja asukoha, abikõlbmatute oliivipuude arvu ja asukoha, oliivikasvatuspinna ja oliivikasvatuseks kasutatava maatüki abikõlbliku pindala ning selle kategooria vastavalt artiklile 171b.

2.   Komisjoni poolt nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/98 (9) artikli 4 alusel heaks kiidetud ja oliivisalude GISis enne 2007. aasta 1. jaanuari registreeritud uute istandike programmide raames oliivipuudega istutatud pindade puhul Prantsusmaal ja Portugalis määravad liikmesriigid kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe 2006. aasta 1. jaanuariks 2005. aastal istutatud maatükkide puhul ja 2007. aasta 1. jaanuariks 2006. aastal istutatud maatükkide puhul. See teave edastatakse põllumajandustootjatele hiljemalt 2007. aasta ühes ja samas taotluses.

Artikkel 171bd

Teatamine

Liikmesriigid teatavad igal aastal komisjonile:

7.

Lisatakse järgmine artikkel 17c:

“PEATÜKK 17c

TUBAKATOETUS

Artikkel 171c

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   tarne– ettenähtud päeval läbiviidav toiming, mille käigus põllumajandustootja või tootjate ühendus annab töötlemisettevõttele külvieelse lepingu alusel üle toortubaka;

b)   kontrollisertifikaat– pädeva kontrolliasutuse väljaantud dokument, mis tõendab, et esmatöötleja on asjaomase tubakakoguse vastu võtnud ja et see kogus on tarnitud registreeritud lepingu alusel ning toimingud on läbi viidud vastavalt käesoleva määruse artiklitele 171cj ja 171ck;

c)   esmatöötleja– tunnustatud füüsiline või juriidiline isik, kes teostab toortubaka esmase töötluse enda nimel ja oma kuludega, käitades selleks toiminguks vajaliku varustusega ühte või mitut tubaka esmatöötlemise rajatist;

d)   esmane töötlemine– põllumajandustootja poolt tarnitud toortubaka töötlemine stabiilseks, ladustatavaks tooteks, mida hoitakse ühtsete pressitud pallidena või pakendatult lõpptarbija (valmistaja) nõuetele vastava kvaliteediga;

e)   tootjate ühendus– tubakatootjaid esindav ühendus.

Artikkel 171ca

Toortubaka sordirühmad

Toortubaka sordid liigitatakse järgmistesse rühmadesse:

Kõigi rühmade sordid on loetletud XXV lisas.

Artikkel 171cb

Esmatöötlejad

1.   Liikmesriigid vastutavad oma territooriumil asuvate esmatöötlejate tunnustamise eest ja kehtestavad selliseks tunnustamiseks sobivad tingimused.

Tunnustatud esmatöötlejal on lubatud sõlmida külvieelseid lepinguid tingimusel, et ta müüb vähemalt 60 % oma turustatavast ühenduse päritolu tubakast tubakatootmisettevõtetele otseselt või kaudselt ilma edasise töötlemiseta.

2.   Liikmesriik tühistab tunnustuse, kui töötleja ei täida tahtlikult või jämeda hooletuse tõttu toortubakaalaseid sätteid ühenduse või siseriiklikul tasandil.

Artikkel 171cc

Tootmispiirkonnad

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110k punktis a osutatud tootmispiirkonnad on iga sordirühma puhul sätestatud käesoleva määruse XXVI lisas.

Liikmesriigid võivad eelkõige kvaliteedi huvides määrata kindlaks veelgi piiratumad tootmispiirkonnad. Piiratud tootmispiirkonnad ei või väljuda haldusüksuse piiridest või Prantsusmaa puhul kantonist.

Artikkel 171cd

Külvieelsed lepingud

1.   Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110k punktis c osutatud külvieelsed lepingud sõlmitakse ühelt poolt esmatöötleja ja teiselt poolt põllumajandustootja või teda esindava tootjate ühenduse vahel, tingimusel et tootjate ühendus on asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud.

2.   Külvieelsed lepingud sõlmitakse sordirühmade kaupa. Külvieelsed lepingud kohustavad esmatöötlejat võtma vastu temale lepingu alusel tarnitud lehttubaka koguse ning põllumajandustootjat või teda esindavat tootjate ühendust tarnima vastava koguse esmatöötlejale mahus, mida nende tegelik toodang võimaldab.

3.   Külvieelsed lepingud peavad sisaldama iga lõikuse kohta vähemalt järgmisi andmeid:

4.   Kui uuesti istutamine lükkub 20. juunist hilisemale ajale, peab põllumajandustootja sellest teatama töötlejale ja tema liikmesriigi pädevale asutusele tähitud kirja teel enne seda kuupäeva, märkides hilinemise põhjuse ja vajadusel täpsustades maatüki vahetamise üksikasju.

5.   Külvieelse lepingu osalised võivad kirjaliku paranduse teel lepingus esialgselt sätestatud koguseid suurendada. Parandus tuleb esitada registreerimiseks pädevale asutusele hiljemalt 40ndaks päevaks pärast artikli 171ce punktis 1 osutatud tähtaega külvieelsete lepingute sõlmimiseks.

Artikkel 171ce

Lepingute sõlmimine ja registreerimine

1.   Välja arvatud vääramatu jõu korral, sõlmitakse külvieelsed lepingud saagiaasta 30. aprilliks. Liikmesriigid võivad määrata varasema kuupäeva.

2.   Välja arvatud vääramatu jõu korral, tuleb sõlmitud külvieelsed lepingud esitada registreerimiseks pädevale asutusele hiljemalt 15 päeva jooksul pärast lepingute sõlmimiseks lõikes 1 osutatud ettenähtud tähtpäeva.

Pädev asutus on selle liikmesriigi pädev asutus, kus töötlemine toimub.

Kui töötlemine ei toimu liikmesriigis, kus tubakas on kasvatatud, saadab töötleva liikmesriigi pädev asutus registreeritud lepingu koopia tootjaliikmesriigi pädevale asutusele. Kui kõnealune pädev asutus ei kontrolli lisatasude süsteemi, saadetakse registreeritud lepingu koopia kontrolliasutusele.

3.   Kui lõikes 1 osutatud lepingute sõlmimise tähtaega või lõikes 2 osutatud külvieelsete lepingute esitamise tähtaega ületatakse maksimaalselt 15 päeva võrra, siis vähendatakse makstavat toetust 20 % võrra.

Artikkel 171cf

Lepingud tootjate ühendusega

1.   Kui külvieelse lepingu sõlmivad esmatöötleja ja tootjate ühendus, lisatakse lepingule kooskõlas artikli 171cd lõike 3 punktidega c, d ja e asjaomaste põllumajandustootjate nimede ja nende poolt tarnitavate vastavate maksimumkoguste, asjaomaste maatükkide asukohtade ja pindalade loetelu.

Nimetatud loetelu tuleb esitada pädevale asutusele registreerimiseks hiljemalt saagiaasta 15. maiks.

2.   Lõikes 1 osutatud tootjate ühendused ei või teostada tubaka esmast töötlemist.

3.   Tubakat tootvad põllumajandustootjad ei või kuuluda enam kui ühte tootjate ühendusse.

Artikkel 171cg

Kvaliteedi miinimumnõuded

Töötlejatele tarnitud tubakas peab olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga ja ilma ühegi XXVII lisas toodud omaduseta. Liikmesriik võib kehtestada või lepingupooled võivad kokku leppida rangemates kvaliteedinõuetes.

Artikkel 171ch

Vaidlused

Liikmesriigid võivad sätestada esmatöötlejale tarnitud tubaka kvaliteeti käsitlevate vaidlusküsimuste esitamise arbitraažiorganile. Liikmesriigid sätestavad selliste organite moodustamist ja otsustamismenetlust käsitleva korra. Nimetatud organites peab olema võrdne arv tootjate ja töötlejate esindajaid.

Artikkel 171ci

Toetussummad

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110k punkti d alusel kehtestavad liikmesriigid soovitusliku toetussumma tubakasordi või sordirühma kg kohta saagiaasta 15. märtsiks. Liikmesriigid võivad sõltuvalt tarnitava tubaka kvaliteedist toetussummasid diferentseerida. Iga sordi või sordirühma toetussumma ületada nõukogu määrusega (EÜ) nr 546/2002 2005. aasta lõikuse jaoks kehtestatud lisatasude summat sordirühma kohta. (10)

Liikmesriigid kehtestavad lõpliku toetussumma tubakasordi või sordirühma kg kohta 15 tööpäeva jooksul pärast kõikide asjaomase lõikuse tubakakoguste tarnimise kuupäeva. Kui liikmesriigis taotletava toetuse kogusumma ületab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110l kehtestatud riikliku künnise, mida on kohandatud vastavalt selle määruse artiklile 110m, vähendab liikmesriik lineaarselt kõigile põllumajandustootjatele makstavaid toetusi.

Artikkel 171cj

Toetusmakse arvestus

1.   Põllumajandustootjatele makstav toetus arvestatakse nõutavale miinimumkvaliteedile vastava(te) ning esmatöötleja poolt vastuvõetud asjaomase sordi või asjaomaste sordirühmade lehttubaka massi alusel.

2.   Kus niiskusesisaldus erineb asjakohase sordi kohta XXVIII lisas sätestatud tasemest, parandatakse massi väärtust, arvestades iga erinevust protsendipunktides selles lisas kehtestatud lubatud hälbe piires.

3.   Niiskusesisalduse määramise meetod, proovivõtu määr ja sagedus ning kohandatud massi arvutamise meetod sätestatakse XXIX lisas.

Artikkel 171ck

Tarne

1.   Välja arvatud vääramatu jõu korral, peavad põllumajandustootjad kogu oma toodangu tarnima esmatöötlejale saagiaastale järgneva aasta 30. aprilliks, vastasel juhul kaotavad nad õiguse toetust saada. Liikmesriigid võivad määrata varasema kuupäeva.

2.   Tubakas tuleb tarnida otse tubaka töötlemise kohta või kui liikmesriik lubab, siis tunnustatud kokkuostukeskustesse. Nimetatud kokkuostukeskused peavad saama pädeva kontrolliasutuse tunnustuse ning neil peavad olema vajalikud vahendid, kaalumisseadmed ja ruumid.

3.   Kui toortubakat ei ole tarnitud lõikes 2 osutatud kohta või eri tubakakoguste kokkuostukeskusest töötlusvabrikusse transportija ei ole vedamiseks volitatud, maksab asjaomase tubaka vastuvõtnud esmase töötlemisega tegelev ettevõte liikmesriigile summa, mis võrdub kõnesoleva tubakakoguse toetusega. See summa jääb Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondile (EAGGF).

Artikkel 171cl

Maksmine

Liikmesriigi pädev asutus maksab toetuse põllumajandustootjale välja pädeva kontrolliasutuse väljaantud kontrollisertifikaadi alusel, milles tõendatakse, et tubakas on tarnitud.

Artikkel 171cm

Ettemaksed

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 10 lõikest 1 võivad liikmesriigid kohaldada põllumajandustootjate suhtes tubakatoetuse ettemaksete süsteemi.

2.   Põllumajandustootjad võivad esitada ettemaksetaotlused pärast saagiaasta 16. septembrit. Kui liikmesriigi käsutuses ei ole juba järgmisi dokumente ja kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb ettemaksetaotlustele lisada järgmised dokumendid:

3.   Tootjale makstavast toetusest kõige enam kuni 50 % ulatuses ettemaksete tegemiseks vastavalt artiklis 171ci sätestatud soovituslikule toetussummale, peab tootja esitama tagatise, mis võrdub ettemaksega pluss 15 % ettemaksest.

Tagatis vabastatakse, kui toetuse kogusumma on määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 19 alusel välja makstud.

4.   Ettemakset makstakse alates saagikoristusaasta 16. oktoobrist ning see tuleb maksta alates lõikes 2 osutatud taotluse ja lõikes 3 osutatud tagatise olemasolu tõendavate dokumentide esitamisest 30 päeva jooksul.

Makstud ettemakse lahutatakse artikli 171cl alusel makstava tubakatoetuse summast.

5.   Liikmesriigid kehtestavad ettemakse andmise ja eelkõige taotluste esitamise lõpptähtaegu käsitlevad täiendavad tingimused. Põllumajandustootjad ei või ettemaksetaotlust esitada pärast tarnimise alustamist.

Artikkel 171cn

Piiriülene töötlemine

1.   Toetuse või ettemaksed maksab see liikmesriik, kus tubakas on toodetud.

2.   Kui tubakat ei töödelda tootjaliikmesriigis, esitab töötlev liikmesriik pärast vajalike kontrollide läbiviimist tootjaliikmesriigile toetuse maksmiseks või tagatise vabastamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 171co

Komisjoni teavitamine

1.   Iga asjaomane liikmesriik teatab komisjonile hiljemalt iga saagiaasta 31. jaanuariks:

Komisjon avaldab külvieelsete lepingute registreerimise eest vastutavate ametiasutuste ja tunnustatud esmase töötlemisega tegelevate ettevõtete loetelu Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

2.   Iga asjaomane liikmesriik teatab viivitamata komisjonile käesoleva peatüki kohaldamiseks võetud siseriiklikest meetmetest.

Artikkel 171cp

Üleminekumeede

Ilma et see piiraks tulevikus tehtavaid muudatusi on tootjatel, kelle tubakatootmiskvoodid osteti vastavalt määruse (EMÜ) nr 2075/92 artiklile 14 tagasi 2002. ja 2003. saagiaasta jooksul, alates 2006. aasta 1. jaanuarist õigus saada ülejäänud viiel saagiaastal, mis järgnevad nende kvoodi tagasiostmise aastale, summa, mis võrdub protsendiga 2005. saagiaasta kohta antud lisatasust, nagu on näidatud XXX lisa tabelites. Need summad makstakse välja iga aasta 31. maiks”.

8.

Artiklit 172 muudetakse järgmiselt:

9.

Käesoleva määruse lisas olev tekst on esitatud XXIV kuni XXX lisana.