15.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/1

(1)

Saadud kogemuste põhjal tuleks muuta kodukorra teatud sätteid, et täpsustada nende ulatust või kohandada neid menetluse tõhusa korraldamise nõuetega.

(2)

Tuleks kohandada õigusabi käsitlevaid sätteid nagu need on sätestatud nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad. (1)

(3)

Tuleks reguleerida nõukogu 2. novembri 2004. aasta otsusega 2004/752/EÜ, Euratom (2) asutatud Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu otsuste peale edasikaebamise korda,

1.

Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Kohtunikud valivad enda seast viivitamata pärast EÜ asutamislepingu artiklis 224 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 140 sätestatud osalist asendamist kolmeks aastaks esimese astme kohtu presidendi.”

2.

Artikli 9 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Esimese astme kohtu presidendi ja kodade esimeeste samaaegsel äraolekul või kui neil esineb samal ajal põhjendatud takistus või kui nende ametikohad on korraga täitmata, täidab presidendi ametikohustusi üks ülejäänud kohtunikest käesoleva kodukorra artiklis 6 sätestatud järjestuse kohaselt.”

3.

Artikli 24 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Kohtukantseleis hoitakse kohtusekretäri vastutusel registrit, kuhu kantakse kõik menetlusdokumendid ning neile lisatud kirjalikud tõendid ja dokumendid nende esitamise järjekorras.”

4.

Artikli 32 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

“Kui suurkojas või viiest kohtunikust koosnevas kojas ei ole täidetud artikli 10 lõikes 1 sätestatud kohtunike arv enne suulise menetluse avamist ilmnenud kohtuniku äraoleku või põhjendatud takistuse tõttu, määrab esimese astme kohtu president vajaliku kohtunike arvu saavutamiseks kotta täiendava kohtuniku.”

5.

Artikli 41 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Kui esimese astme kohus leiab, et nõustaja või advokaadi käitumine esimese astme kohtu, presidendi, kohtuniku või kohtusekretäri suhtes on kokkusobimatu esimese astme kohtu väärikuse või hea õigusemõistmise tavaga, või kui see nõustaja või advokaat ei kasuta oma õigusi ettenähtud otstarbele vastavalt, annab ta sellest asjaomasele isikule. Esimese astme kohus võib sellest teavitada ka pädevaid ametiasutusi, mille ees asjaomane isik on vastutav; ärakiri nendele ametiasutustele saadetud kirjast edastatakse ka asjaomasele isikule.

Samadel põhjustel võib esimese astme kohus igal ajal asjaomase isiku kohtu määrusega menetlusest kõrvaldada, olles ta ära kuulanud. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.”

6.

Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

7.

Artiklit 46 muudetakse järgmiselt:

8.

Artiklit 50 muudetakse järgmiselt:

9.

Artikli 55 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Esimese astme kohus käsitleb kohtuasju uurimistoimingute lõpetamise järjekorras. Kui mitme kohtuasja uurimistoimingud lõpetatakse samal ajal, määratakse nende käsitlemise järjekord hagiavalduste registrisse kandmise kuupäeva alusel.”

10.

Artikli 64 lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“5.   Kui esimese astme kohtu täiskogu või suurkoja istung otsustab määrata menetlust korraldavad meetmed ja kui ta ei võta neid ise, teeb ta selle ülesandeks kojale, kellele kohtuasi algselt määrati, või ettekandja-kohtunikule.”

11.

Artikli 67 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“1.   Kui esimese astme kohtu täiskogu või suurkoja istung otsustab uurimistoimingud ja ei teosta neid ise, teeb ta selle ülesandeks kojale, kellele kohtuasi algselt määrati, või ettekandja-kohtunikule.”

12.

Artiklit 76a muudetakse järgmiselt:

13.

Artikkel 93 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 93

1.   Esimese astme kohtu kassa ja tema võlgnikud teevad maksed eurodes.

2.   Kui hüvitatavad kulud on kantud mingis muus valuutas kui euro või kui hüvitise aluseks olevad toimingud on tehtud riigis, mille valuuta ei ole euro, konverteeritakse valuuta maksepäeval kehtiva Euroopa Keskpanga ametliku vahetuskursi alusel.”

14.

Teise jaotise 7. peatükk asendatakse järgmise tekstiga:

“7. peatükk

TASUTA ÕIGUSABI

Artikkel 94

1.   Õiguskaitse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks antakse esimese astme kohtu menetluses tasuta õigusabi alljärgnevate sätete kohaselt.

Tasuta õigusabi katab õigusabi ja esimese astme kohtus esindamisega seotud kulud täielikult või osaliselt. Need kulud kannab esimese astme kohtu kassa.

2.   Igal füüsilisel isikul, kes oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda lõikes 1 märgitud kulusid täielikult või osaliselt tasuda, on õigus saada tasuta õigusabi.

Majanduslikku olukorda hinnatakse objektiivsetel alustel, nagu sissetulek, kapital ja perekondlik olukord.

3.   Tasuta õigusabist keeldutakse, kui hagi, millega seoses seda taotletakse, on ilmselgelt vastuvõetamatu või põhjendamatu.

Artikkel 95

1.   Tasuta õigusabi võib taotleda enne või pärast hagiavalduse esitamist.

Taotlust ei pea esitama advokaadi kaudu.

2.   Taotlusele tuleb lisada kõik tõendid ja dokumendid, mis võimaldavad hinnata taotleja majanduslikku olukorda, näiteks pädeva siseriikliku asutuse tõend majandusliku olukorra kohta.

Kui taotlus esitatakse enne hagiavalduse esitamist, peab taotleja kirjeldama lühidalt kavandatava hagi eset, faktilisi asjaolusid ja hagi toetuseks esitatavat argumentatsiooni. Taotlusele tuleb lisada seda tõendavad dokumendid.

3.   Esimese astme kohus võib artikli 150 alusel kehtestada tasuta õigusabi taotluse kohustusliku vormi.

Artikkel 96

1.   Enne tasuta õigusabi taotluse üle otsustamist teeb esimese astme kohus teisele poolele ettepaneku kirjalike märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui juba esitatud dokumentidest ilmneb, et artikli 94 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud või et lõikes 3 toodud tingimused on täidetud.

2.   Tasuta õigusabi taotluse üle otsustab president määrusega. President võib küsimuse suunata esimese astme kohtule.

Tasuta õigusabist keeldumise määrus peab olema põhjendatud.

3.   Tasuta õigusabi võimaldamise määrusega nimetatakse advokaat seda isikut esindama.

Kui isik ei teata oma valitud advokaati või kui esimese astme kohus ei nõustu tema valikuga, saadab kohtusekretär tasuta õigusabi võimaldamise määruse ja taotluse koopia Euroopa Kohtu kodukorra täiendavate sätete II lisas nimetatud asjaomase riigi pädevale asutusele. Taotlejat esindav advokaat määratakse selle asutuse ettepanekuid arvestades.

Tasuta õigusabi võimaldamise määruses võidakse nimetada summa, mis makstakse asjaomast isikut esindama määratud advokaadile, või määrata piir, mida advokaadi kulud ja tasud reeglina ei või ületada. Sellega võidakse ette näha, et asjaomane isik tasub osa artikli 94 lõikes 1 sätestatud kuludest, arvestades tema majanduslikku olukorda.

4.   Tasuta õigusabi taotluse esitamisega peatub hagiavalduse esitamise tähtaeg kuni selle taotluse üle otsustava määruse kättetoimetamiseni või lõike 3 teises lõigus sätestatud juhtudel isikut esindava advokaadi nimetamise määruse kättetoimetamiseni.

5.   Kui tasuta õigusabi andmist võimaldanud asjaolud on menetluse käigus muutunud, võib president omal algatusel või taotluse alusel lõpetada tasuta õigusabi andmise, olles asjaomase isiku ära kuulanud. President võib küsimuse suunata esimese astme kohtule.

Tasuta õigusabi andmise lõpetamise määrus peab olema põhjendatud.

6.   Käesoleva artikli alusel tehtud määrused ei kuulu edasikaebamisele.

Artikkel 97

1.   Tasuta õigusabi võimaldamisel võib president asjaomase isiku advokaadi taotlusel otsustada, et advokaadile tehakse kulude katteks ettemakse.

2.   Kui tasuta õigusabi saaja peab antud kohtuastmes menetlust lõpetava kohtuotsuse kohaselt oma kulud ise katma, määrab president põhjendatud määrusega, mis ei kuulu edasikaebamisele, advokaadi kulud ja tasud, mis makstakse esimese astme kohtu kassast. President võib küsimuse suunata esimese astme kohtule.

3.   Kui teine pool peab antud kohtuastmes menetlust lõpetava kohtuotsuse kohaselt kandma tasuta õigusabi saaja kulud, peab see pool hüvitama esimese astme kohtu kassasse tasuta õigusabi korras ettemakstud summad.

Vaidluse korral või kui pool ei täida kohtusekretäri nõuet hüvitada need summad, annab president põhjendatud määruse, mis ei kuulu edasikaebamisele. President võib küsimuse suunata esimese astme kohtule.

4.   Kui otsus tehakse tasuta õigusabi saaja kahjuks, võib esimese astme kohus õigluse huvides antud kohtuastmes menetlust lõpetavas kohtuotsuses kohtukulude üle otsustades määrata, et üks või mitu teist poolt kannavad oma kohtukulud ise või et need kulud kaetakse tasuta õigusabi korras tervikuna või osaliselt esimese astme kohtu kassast.”

15.

Artikkel 113 asendatakse järgmisega.

“Artikkel 113

Esimese astme kohus võib igal ajal omal algatusel pärast poolte ärakuulamist otsustada, kas esineb asja läbivaatamist takistavaid asjaolusid, või leida, et hagi ese on ära langenud ning puudub vajadus otsuse tegemiseks; kohus teeb otsuse artikli 114 lõigete 3 ja 4 kohaselt.”

16.

Artikli 114 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   President määrab kohe pärast taotluse esitamist tähtaja, mille jooksul vastaspool võib kirjalikult esitada oma nõuded ning faktilised ja õiguslikud põhjendused.”

17.

Lisatakse järgmine uus jaotis:

“V JAOTIS

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUSTE EDASIKAEBAMINE

Artikkel 137

1.   Edasikaebamiseks esitatakse apellatsioonkaebus esimese astme kohtu või avaliku teenistuse kohtu kantseleisse.

2.   Avaliku teenistuse kohtu kantselei edastab esimese astme kohtu kantseleile viivitamata kohtuasja esimese astme toimiku ja apellatsioonkaebuse, juhul kui viimane talle esitatakse.

Artikkel 138

1.   Apellatsioonkaebuses märgitakse:

Apellatsioonkaebuse suhtes kohaldatakse käesoleva kodukorra artiklit 43 ja artikli 44 lõikeid 2 ja 3.

2.   Apellatsioonkaebusele lisatakse avaliku teenistuse kohtu vaidlustatud otsus. Apellatsioonkaebuses märgitakse kuupäev, mil kaebuse esitajat vaidlustatud otsusest teavitati.

3.   Kui apellatsioonkaebus ei vasta artikli 44 lõikele 3 või käesoleva artikli lõikele 2, kohaldatakse artikli 44 lõiget 6.

Artikkel 139

1.   Apellatsioonkaebuses võib nõuda:

2.   Apellatsioonkaebuses ei või muuta avaliku teenistuse kohtu menetluses olnud hagi eset.

Artikkel 140

Apellatsioonkaebus toimetatakse kätte kõigile avaliku teenistuse kohtu menetlusosalistele. Kohaldamisele kuulub artikkel 45.

Artikkel 141

1.   Kõik avaliku teenistuse kohtu menetlusosalised võivad esitada apellatsioonkaebusele vastuse kahe kuu jooksul alates apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebusele vastuse esitamise tähtaega ei pikendata.

2.   Vastuses apellatsioonkaebusele märgitakse:

Kohaldamisele kuuluvad artikkel 43 ning artikli 44 lõiked 2 ja 3.

Artikkel 142

1.   Vastuses apellatsioonkaebusele võib nõuda:

2.   Vastuses apellatsioonkaebusele ei või muuta avaliku teenistuse kohtu menetluses olnud hagi eset.

Artikkel 143

1.   Apellatsioonkaebust ja vastust apellatsioonkaebusele võib täiendada repliigi ja vasturepliigiga, kui seda taotleb apellatsioonkaebuse esitaja seitsme päeva jooksul apellatsioonkaebusele vastuse kättetoimetamisest ja president peab seda vajalikuks ning annab repliigi esitamiseks loa, et apellatsioonkaebuse esitaja saaks kaitsta oma seisukohta või kohus valmistuda apellatsioonkaebuse kohta otsuse tegemiseks. President määrab repliigi esitamise tähtpäeva ja selle kättetoimetamisel vasturepliigi esitamise tähtpäeva.

2.   Kui vastuses apellatsioonkaebusele nõutakse avaliku teenistuse kohtu otsuse täielikku või osalist tühistamist õiguslikul alusel, mida apellatsioonkaebuses ei esitatud, võib apellatsioonkaebuse esitaja või muu menetlusosaline esitada repliigi üksnes selle õigusliku aluse kohta kahe kuu jooksul arvates apellatsioonkaebuse vastuse kättetoimetamisest. Sellele repliigile järgnevate menetlusdokumentide suhtes kohaldatakse lõiget 1.

Artikkel 144

Kui järgnevatest sätetest ei tulene teisiti, kohaldatakse esimese astme kohtu menetluses olevate avaliku teenistuse kohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuste suhtes artikli 48 lõiget 2, artikleid 49, 50, artikli 51 lõiget 1, artikleid 52, 55 kuni 64, 76a kuni 110, artikli 115 lõikeid 2 ja 3, artikleid 116, 123 kuni 127 ja 129.

Artikkel 145

Kui apellatsioonkaebus on tervikuna või osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu, võib esimese astme kohus ettekandja-kohtuniku ettekande alusel ja pärast kohtujuristi ärakuulamist mis tahes ajal jätta apellatsioonkaebuse põhistatud määrusega tervikuna või osaliselt läbi vaatamata.

Artikkel 146

Pärast menetlusdokumentide esitamist artikli 141 lõike 1 ja vajaduse korral artikli 143 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib Euroopa Kohus ettekandjaks oleva kohtuniku ettekande alusel ning pärast kohtujuristi ja poolte ärakuulamist otsustada apellatsioonkaebuse üle ilma suulise menetluseta, välja arvatud juhul, kui üks pooltest esitab taotluse, milles on nimetatud tema ärakuulamise põhjused. Taotlus esitatakse kahe nädala jooksul arvates poolele teatise esitamisest kirjaliku menetluse lõpetamise kohta. President võib seda tähtaega pikendada.

Artikkel 147

Käesoleva kodukorra artiklis 52 nimetatud ettekanne esitatakse esimese astme kohtule pärast artikli 141 lõikes 1 ja vajaduse korral artikli 143 lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetlusdokumentide esitamist. Kui neid menetlusdokumente ei esitata, esitatakse ettekanne pärast dokumentide esitamistähtaja möödumist.

Artikkel 148

Kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu või kui see on põhjendatud ja esimese astme kohus teeb ise kohtuasjas otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotuse.

Artiklit 88 kohaldatakse üksnes institutsioonide esitatud apellatsioonkaebuste suhtes.

Erandina artikli 87 lõikest 2 võib esimese astme kohus institutsiooni ametnike või teiste teenistujate esitatud apellatsioonkaebuste puhul otsustada kohtukulude jaotamise poolte vahel, kui see on võrdsuse huvides vajalik.

Apellatsioonkaebuse tagasivõtmise korral kohaldatakse artikli 87 lõiget 5.

Artikkel 149

Menetlusse astumise avaldus tuleb apellatsioonimenetluses esitada esimese astme kohtule enne ühekuulise tähtaja möödumist artikli 24 lõikes 6 märgitud teatise avaldamisest.”

18.

Artikkel 136a muudetakse artikliks 150 ja artikkel 137 muudetakse artikliks 151.