EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32005L0055

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/55/EÜ, 28. september 2005, liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 275, 20.10.2005, p. 1–163 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Bulgarian: Chapter 13 Volume 050 P. 3 - 165
Special edition in Romanian: Chapter 13 Volume 050 P. 3 - 165
Special edition in Croatian: Chapter 13 Volume 041 P. 3 - 165

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/12/2013; kehtetuks tunnistatud 32009R0595

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2005/55/oj

20.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 275/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/55/EÜ,

28. september 2005,

liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 3. detsembri 1987. aasta direktiiv 88/77/EMÜ (sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) on üks mitmest üksikdirektiivist tüübikinnitusmenetluse kohta, mis kehtestati nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta. (4) Direktiivi 88/77/EMÜ on mitmel korral oluliselt muudetud, kehtestades üha rangemaid saasteainete heitkoguste piirmäärasid. Kuna antud direktiivi tuleb ka edaspidi muuta, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Nõukogu direktiiviga 91/542/EMÜ, (5) millega muudetakse direktiivi 88/77/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiviga 1999/96/EÜ (liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu, ning nõukogu direktiivi 88/77/EMÜ muutmise kohta) (6) ning komisjoni direktiiviga 2001/27/EÜ, (7) millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 88/77/EMÜ, kehtestatud sätted on küll autonoomsed, kuid direktiivis 88/77/EMÜ kehtestatud süsteemiga tihedalt seotud. Täpsuse ja õiguskindluse huvides tuleks need autonoomsed sätted täielikult lõimida direktiivi 88/77/EMÜ uuestisõnastatava tekstiga.

(3)

Et direktiivis 70/156/EMÜ sätestatud EÜ tüübikinnitussüsteemi saaks rakendada igale sõidukitüübile, peavad kõik liikmesriigid kehtestama ühesugused nõuded.

(4)

Komisjoni programm, mis käsitleb õhukvaliteeti, maanteeliikluses tekkivaid heitmeid, kütuseid ja heitkoguste vähendamise tehnoloogiaid (edaspidi “Auto-Oil I programm”) näitas, et saavutamaks vastavust tulevikus ettenähtud õhukvaliteedi standarditega on vaja raskeveokite saasteainete heitkoguseid veelgi rohkem vähendada.

(5)

“Auto-Oil I” programmi kohaselt on ettenähtud õhukvaliteedi saavutamisel keskmise pikkusega tähtaja jooksul kõige olulisemaks meetmeks alates 2000. aastast kehtivate heite piirväärtuste vähendamine, mis tähendab süsinikmonooksiidi, kõigi süsivesinike, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heitmete vähendamist 30 % võrra. Praeguste mootoritüüpide heitgaasi suitsususe vähendamine 30 % võrra peaks aitama veelgi vähendada tahkete osakeste heitmeid. Alates 2005. aastast kehtivate süsinikmonooksiidi, kõigi süsivesinike ja lämmastikoksiidide heite piirväärtuste edasine vähendamine 30 % võrra ja tahkete osakeste vähendamine 80 % võrra peaks õhukvaliteeti keskmise kuni pika tähtaja jooksul oluliselt parandama. Alates 2008. aastast kehtiv lämmastikoksiidide täiendav piirväärtus peaks kõnealuse saasteaine piirväärtusi veel 43 % võrra vähendama.

(6)

Gaasiliste ja tahkete osakeste heitkoguste ning heitgaaside suitsususe kindlaksmääramiseks kasutatakse tüübikinnituskatseid, mis võimaldavad täpsemalt hinnata mootorite heitekarakteristikuid kasutuselolevate sõidukite ekspluatatsioonitingimustele sarnanevates katsetingimustes. Alates 2000. aastast kasutatakse tavaliste diiselmootorite ja teatud tüüpi heitkoguste kontrollseadmetega varustatud diiselmootorite katsetamisel püsiseisundi režiimist koosnevat katsetsüklit ning uut koormustesti suitsususe kindlaksmääramiseks. Kõrgetasemeliste heitmete kontrollsüsteemidega varustatud diiselmootorite katsetamisel kasutatakse täiendavalt uut siirderežiimiga katsetsüklit. Alates 2005. aastast tuleks diiselmootorite puhul kasutada kõiki nimetatud katsetsükleid. Gaasiküttega sõidukite puhul kasutatakse üksnes uut siirderežiimiga katsetsüklit.

(7)

Ühelgi juhuslikult valitud koormusel määratletud tööpiirkonnas ei tohi piirväärtused ületada asjakohast protsendimäära.

(8)

Uute standardite ja katsemenetluste kehtestamisel tuleks arvestada tulevase liikluse kasvu mõjuga ühenduse õhukvaliteedile. Komisjoni poolt selles valdkonnas tehtud töö on näidanud, et ühenduse mootoritööstus on teinud suuri edusamme tehnoloogia arendamisel, mis võimaldab tunduvalt vähendada gaasiliste ja tahkete osakeste heitmeid. Keskkonnakaitse ja rahvatervise huvides tuleb siiski jätkata pingutusi heitmete piirväärtuste ja muude tehniliste nõuete edasiseks parandamiseks. Eelkõige tuleks tulevikumeetmete kavandamisel arvestada üliväikeste tahkete osakeste omadusi käsitleva, praegu veel lõpetamata teadusuuringu tulemusi.

(9)

Kasutuselolevate heitmete kontrollsüsteemide tõhususe ja kestvuse tagamiseks tuleb mootorikütuste kvaliteeti jätkuvalt parandada.

(10)

Mootori heitkoguste kontrollseadmete tõrgete ja talitlusvõime halvenemise kiiremaks avastamiseks tuleks alates 2005. aastast rakendada raskeveokite pardadiagnostikasüsteemide (OBD-süsteemid) kohta käivaid uusi sätteid. Nimetatud sätted peaksid võimaldama parandada diagnostika- ja remondivõimalusi, aidates tõhusalt kaasa kasutuselolevate raskeveokite heitkoguste säästva taseme säilitamisele. Kuna kogu maailmas on raskeveokite diiselmootorite OBD-süsteemide kasutamine alles algstaadiumis, peaks nende kasutuselevõtmine ühenduses toimuma kahes etapis, et OBD-süsteemi arendades oleks võimalik välistada valenäitude esinemist. Kuna liikmesriigid peavad tagama, et raskeveokite omanikud ja operaatorid OBD-süsteemi näidatud vead parandaksid, tuleks nende töö hõlbustamiseks registreerida pärast vea näitamist läbitud vahemaa või vea näitamisest möödunud aeg.

(11)

Diiselmootorid on oma olemuselt vastupidavad ning võivad nõuetekohase ja tõhusa hoolduse korral edukalt säilitada lubatud heitkoguste taseme äärmiselt pikkade vahemaade puhul, mida kaubanduslikud raskeveokid oma tööülesannete täitmisel läbivad. Uued heitkoguste standardid kohustavad aga kasutama gaasi väljumiskohale paigutatud mootori heitmete kontrollsüsteeme, näiteks lämmastikoksiidide eemaldamise süsteemid (deNOx-süsteemid), diiselmootorite tahkete osakeste heitmete filtrid ja nende kahe ühendamisel saadud süsteemid ning ehk ka muud süsteemid, mis tuleb veel edaspidi määratleda. Seepärast tuleb kehtestada kasuliku tööea nõue, mis on mootori heitmete kontrollsüsteemi vastavuse tagamise menetluses võrdlusperioodiks. Sellise nõude kehtestamisel tuleks hoolikalt arvesse võtta pikki vahemaid, mida raskeveokid läbivad, vajadust asjakohase ja õigeaegse hoolduse järele ning et N1-kategooria sõidukid võiksid saada tüübikinnituse kas käesoleva direktiivi alusel või vastavalt nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiivile 70/220/EMÜ mootorsõidukite ottomootorite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. (8)

(12)

Liikmesriikidele tuleks anda võimalus kiirendada ühenduse nõuetele vastavate sõidukite turuleviimist maksusoodustuste abil, kui see on kooskõlas asutamislepingu sätetega ning vastab siseturul konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks sätestatud tingimustele. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust lülitada saasteainete ja muude ainete heitkogused mootorsõidukite liiklusmaksude arvestamise alusesse.

(13)

Kuna osa maksusoodustusi loetakse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt riigiabiks, tuleks nimetatud maksusoodustustest asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt teatada komisjonile, et neid oleks võimalik asjakohaste vastavuskriteeriumide alusel hinnata. Käesoleva direktiivi kohane meetmetest teatamine ei tohi piirata asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust.

(14)

Menetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks peaks komisjonil olema õigus vastu võtta meetmeid käesoleva direktiivi põhiliste sätete rakendamiseks ning direktiivi lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.

(15)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks ning teaduse ja tehnika arenguga kohandamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ kohaselt, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (9)

(16)

Komisjon peaks jälgima praegu veel reguleerimata saasteainetele piirväärtuste kehtestamise vajadust, mis tuleneb uute alternatiivsete kütuste ja uute heitgaaside heitkoguste kontrollsüsteemide laiemast kasutamisest.

(17)

Komisjon peaks nii kiiresti kui võimalik esitama ettepanekud lämmastikoksiidide (NOx) ja tahkete osakeste heitmete piirväärtuste kohta, mida ta võib hilisemas etapis asjakohaseks pidada.

(18)

Kuna liikmesriigid ei suuda iseseisvalt saavutada käesoleva direktiivi eesmärki – luua siseturg kõikide sõidukitüüpide gaasiliste ja tahkete osakeste heitmetele ühtsete tehniliste nõuete rakendamise läbi – ja meetme ulatuse tõttu on see eesmärk kergemini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale antud eesmärgi saavutamiseks vajalikust.

(19)

Käesoleva direktiivi ülevõtmine siseriiklikku õigusesse peaks piirduma vaid nende sätetega, mida on eelmiste direktiividega võrreldes oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasematest direktiividest.

(20)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegade ning IX lisa B osas nimetatud direktiivide kohaldamise osas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

sõiduk – diisel- või gaasimootori abil käivitatav mis tahes sõiduk, nagu on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 2, välja arvatud M1 kategooria sõidukid, mille suurim tehniliselt lubatud täismass on alla 3,5 tonni või sellega võrdne;

b)

diisel- või gaasimootor – sõiduki liikumapaneva jõu allikas, mille saab kinnitada eraldi tehnilise seadmestikuna, nagu on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 2;

c)

eriti keskkonnasõbralik sõiduk – sõiduk, mille käivitamiseks kasutatakse mootorit, mis vastab I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli C reas toodud lubatavatele heitmete piirväärtustele.

Artikkel 2

Liikmesriikide kohustused

1.   Liikmesriigid:

a)

keelduvad direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 1 vastava EÜ tüübikinnituse väljastamisest ja

b)

keelduvad siseriiklikust tüübikinnitusest,

diisel- või gaasimootorite tüüpide puhul ja diisel- või gaasimootoriga käivitatavate sõidukitüüpide puhul, kui I–VIII lisas sätestatud nõuded ei ole täidetud ning eriti kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punktis 6.2.1 sisalduvate tabelite A reas esitatud piirväärtustele.

2.   Välja arvatud juhul, kui sõidukeid ja mootoreid kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse ning kasutusel olevate asendusmootorite puhul, kui I—VIII lisas sätestatud nõuded pole täidetud, ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punkti 6.2.1 tabelite A reas sätestatud piirväärtustele, liikmesriigid:

a)

peavad uute sõidukitega või uute mootoritega kaasasolevaid direktiivi 70/156/EMÜ sätete kohaselt koostatud vastavustunnistusi kehtetuks selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel ning

b)

keelavad diisel- või gaasimootorite abil käitatavate uute sõidukite registreerimise, müümise, kasutuselevõtmise või kasutamise ning uute diisel- või gaasimootorite müümise või kasutamise.

3.   Alates 1. oktoobrist 2003, välja arvatud sõidukite ja mootorite puhul, mida kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse, ning kasutuselolevate sõidukite asendusmootorite puhul, kui on tegemist gaasimootorite tüüpidega ning gaasimootoritega käitatavate sõidukitüüpidega, mis ei vasta I–VIII lisas sätestatud nõuetele, liikmesriigid:

a)

peavad uute sõidukite või uute mootoritega kaasasolevaid, vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ sätetele koostatud vastavustunnistusi nimetatud direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel kehtetuks ning

b)

keelavad uute sõidukite registreerimise, müümise, kasutuselevõtmise või kasutamise ning uute mootorite müümise ja kasutamise.

4.   Kui lisade I–VIII ja artiklite 3 ja 4 nõuded on täidetud, ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused vastavad I lisa punktis 6.2.1 sisalduvate tabelite B1 või B2 reas esitatud piirväärtustele või C reas esitatud piirväärtustele, ei tohi ükski liikmesriik põhjustel, mis on seotud mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmetega ning heitgaasi suitsususe väärtusega:

a)

keelduda direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 1 vastava EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest diisel- või gaasimootoriga käitatavale sõidukitüübile;

b)

keelata diisel- või gaasimootoriga käitatavate uute sõidukite registreerimist, müümist, kasutuselevõtmist või kasutamist;

c)

keelduda EÜ tüübikinnituse andmisest diisel- või gaasimootori tüübile;

d)

keelata uute diisel- ja gaasimootorite müümist või kasutamist.

5.   Alates 1. oktoobrist 2005 nende diisel- või gaasimootorite tüüpide ja diisel- või gaasimootorite abil käitatavate sõidukite tüüpide puhul, mis ei vasta I—VIII lisas ning artiklites 3 ja 4 sätestatud nõuetele ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punkti 6.2.1 tabelite B1 reas sätestatud piirväärtustele, liikmesriigid:

a)

keelduvad direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 1 vastava EÜ tüübikinnituse andmisest ja

b)

keelduvad siseriikliku tüübikinnituse andmisest.

6.   Alates 1. oktoobrist 2006 loevad liikmesriigid, välja arvatud sõidukite ja mootorite puhul, mida kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse ning välja arvatud kasutusel olevate asendusmootorite puhul, kui I–VIII lisas ning artiklites 3 ja 4 sätestatud nõuded pole täidetud, ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punkti 6.2.1 tabelite B1 reas sätestatud piirväärtustele:

a)

uute sõidukitega või uute mootoritega kaasasolevaid vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ sätetele koostatud vastavussertifikaate kehtetuks selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel ja

b)

keelavad diiselmootorite või gaasimootorite abil käitatavate uute sõidukite registreerimise, müümise, kasutuselevõtmise või kasutamise ning uute diisel- või gaasimootorite müümise või kasutamise.

7.   Alates 1. oktoobrist 2008 diisel- või gaasimootorite tüüpide puhul ja diisel- või gaasimootoriga käitatavate sõidukitüüpide puhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I–VIII lisas ja artiklites 3 ja 4 sätestatud nõuetele, ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punkti 6.2.1 tabelite B2 reas sätestatud piirväärtustele, liikmesriigid:

a)

ei anna direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 1 vastavat EÜ tüübikinnitust ega

b)

siseriiklikku tüübikinnitust.

8.   Alates 1. oktoobrist 2009 loevad liikmesriigid, välja arvatud sõidukite ja mootorite puhul, mida kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse, ning kasutusel olevate sõidukite asendusmootorite puhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I–VIII lisas ja artiklites 3 ja 4 esitatud nõuetele, ning eelkõige juhul, kui mootorist eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja heitgaasi suitsususe väärtused ei vasta I lisa punkti 6.2.1 tabelite B2 reas sätestatud piirväärtustele:

a)

direktiivi 70/156/EMÜ kohaselt uute sõidukitega või uute mootoritega kaasasolevaid vastavussertifikaate kehtetuks selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel ja

b)

keelavad diiselmootorite või gaasimootorite abil käitatavate uute sõidukite registreerimise, müümise, kasutuselevõtmise või kasutamise ning uute diisel- või gaasimootorite müümise ja kasutamise.

9.   Lõike 4 kohaselt loetakse mootor vastavaks lõigetes 1, 2 ja 3 esitatud nõuetele juhul, kui see vastab I–VIII lisas esitatud nõuetele ja on vastavuses I lisa punktis 6.2.1 sisalduvate tabelite C reas esitatud piirväärtustele.

Lõike 4 kohaselt loetakse mootor vastavaks lõigetes 1–3 ja 5–8 esitatud nõuetele juhul, kui see vastab I–VIII lisas ja artiklites 3 ja 4 esitatud nõuetele ja I lisa punktis 6.2.1 sisalduvate tabelite C reas esitatud piirväärtustele.

10.   Diisel- ja gaasimootorite suhtes, mis peavad tüübikinnitussüsteemi kohaselt vastama I lisa jaos 6.2.1 sätestatud piirväärtustele, kohaldatakse järgmist:

kõikidel juhulikult valitud koormustel, mis jäävad määratud kontrollpiirkonda, ja võtmata arvesse mootori määratletud ekspluatatsioonitingimusi, mille suhtes seda sätet ei kohaldata, ei ületa prooviks võetud heitkogused 30 sekundi jooksul I lisa jaos 6.2.1 toodud tabelite ridades B2 ja C esitatud piirväärtusi üle 100 %. Kohaldatakse kontrollpiirkonda, mille puhul protsendimäära ei ületata; mootori ekspluatatsioonitingimused, mida ei arvestata, ja muud asjakohased tingimused määratakse kindlaks artikli 7 lõikes 1 osutatud korras.

Artikkel 3

Heitmete kontrollsüsteemide vastupidavus

1.   Alates 1. oktoobrist 2005 näitab tootja uute tüübikinnituste puhul ja alates 1. oktoobrist 2006 kõigi tüübikinnituste puhul, et diisel- või gaasimootor, mille tüübikinnituses on osutatud I lisa punkti 6.2.1 tabelite B1 ja B2 ridades esitatud piirväärtustele, vastab nendele piirväärtustele järgmise kasuliku eluea jooksul:

a)

kas 100 000 km või viis aastat, sõltuvalt sellest, kumb enne täitub, kui mootorid paigaldatakse N1- ja M2-kategooriasõidukitele;

b)

kas 200 000 km või kuus aastat, sõltuvalt sellest, kumb enne täitub, kui mootorid paigaldatakse N2-kategooria sõidukitele, N3-kategooria sõidukitele, mille registrimass ei ületa 16 tonni, ja M3-kategooriasse kuuluvatele I, II ja A klassi sõidukitele ning klassi B kuuluvatele sõidukitele, mille registrimass ei ületa 7,5 tonni;

c)

kas 500 000 km või seitse aastat, sõltuvalt sellest, kumb enne täitub, kui mootorid paigaldatakse N3-kategooria sõidukitele, mille registrimass ei ületa 16 tonni, ja M3-kategooriasse kuuluvatele III ja B klassi sõidukitele, mille registrimass ületab 7,5 tonni.

Alates 1. oktoobrist 2005 uute sõidukitüüpide puhul ning alates 1. oktoobrist 2006 kõigi sõidukitüüpide puhul peavad sõidukitele antud tüübikinnitused kinnitama ka heitmete kontrollseadmete nõuetekohast töötamist sõiduki normaalse kasutusaja jooksul tavapärastes kasutustingimustes (nõuetekohaselt kasutatud ja hooldatud kasutuselolevate sõidukite vastavus).

2.   Lõike 1 rakendusmeetmed võetakse vastu hiljemalt 28. detsembriks 2005.

Artikkel 4

Pardadiagnostikasüsteemid

1.   Alates 1. oktoobrist 2005 sõidukite uute tüübikinnituste puhul ja alates 1. oktoobrist 2006 kõigi tüübikinnituste puhul tuleb diiselmootorile, mille tüübikinnituses on osutatud I lisa punkti 6.2.1 tabelite B1 reas või C reas esitatud heite piirväärtustele, või sõidukile, mida sellise mootoriga käitatakse, paigaldada pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem), mille abil teatatakse sõiduki juhile rikkest, kui lõike 3 tabeli B1 reas või C reas esitatud OBD lubatud piirnorme on ületatud.

OBD-süsteem võimaldab tuvastada olulisi häireid heitgaasi järeltöötlussüsteemide töös, mis tekivad:

a)

katalüsaatoris, kui see on paigaldatud eraldi seadmestikuna, olenemata sellest, kas see on lämmastikoksiidide eemaldamise süsteemi (deNOx-süsteemi) või diiselmootori tahkete osakeste heitmete filtri osa või mitte;

b)

deNOx-süsteemis, kui see süsteem on paigaldatud;

c)

diiselmootori tahkete osakeste heitmete filtris, kui see on paigaldatud;

d)

deNOx-süsteemi ja diiselmootori tahkete osakeste heitmete filtri ühendatud süsteemis.

2.   Alates 1. oktoobrist 2008 sõidukite uute tüübikinnituste puhul ja alates 1. oktoobrist 2009 kõigi tüübikinnituste puhul tuleb diiselmootorile või gaasimootorile, mille tüübikinnituses on osutatud I lisa punkti 6.2.1 tabelite B2 reas või C reas esitatud heite piirväärtustele, või sõidukile, mida sellise mootoriga käitatakse, paigaldada pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem), mille abil teatatakse sõidukijuhile rikkest, kui lõike 3 tabeli B2 reas või C reas esitatud OBD lubatud piirnormid on ületatud.

OBD-süsteem sisaldab ka ühilduvaid seadmeid mootori elektroonilise juhtimisploki ning mootori või sõiduki muude elektriliste või elektrooniliste süsteemide vahel, mille abil võetakse vastu teateid mootori elektrooniliselt juhtimisplokilt ning antakse sellele edasi ning mis mõjutavad heitmete kontrollsüsteemi nõuetekohast talitlust, nagu näiteks ühilduvaid seadmeid mootori elektroonilise juhtimisploki ja ülekande elektroonilise juhtimisploki vahel.

3.   OBD lubatud piirnormid on järgmised:

Rida

Diiselmootorid

Lämmastikoksiidide mass

(NOx) g/kWh

Tahkete osakeste mass

(PT) g/kWh

B1 (2005)

7,0

0,1

B2 (2008)

7,0

0,1

C (EEV)

7,0

0,1

4.   Katsetamise, diagnostika ning hooldus- ja remonditööde tegemise eesmärgil tuleb tagada täielik ja ühtne juurdepääs OBD-teabele kooskõlas direktiivi 70/220/EMÜ asjakohaste sätetega ja OBD-süsteemidele vastavust tagavaid varuosasid käsitlevate sätetega.

5.   Lõigete 1, 2 ja 3 rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu hiljemalt 28. detsembriks 2005.

Artikkel 5

Tarbitavaid reaktiive kasutavad heitmete kontrollsüsteemid

Artikli 7 lõike 1 kohaselt artikli 4 rakendamiseks vajalike meetmete määratlemisel hõlmab komisjon vajadusel tehnilised meetmed, et minimeerida tarbitavaid reaktiive kasutavate heitmete kontrollsüsteemide mittevastava hooldamise oht. Lisaks hõlmatakse vajadusel meetmed, millega tagatakse, et tarbitavate reaktiivide kasutamisest tulenev ammoniaagi heitkogus oleks võimalikult väike.

Artikkel 6

Maksusoodustused

1.   Liikmesriigid võivad ette näha maksusoodustusi ainult käesolevale direktiivile vastavate sõidukite suhtes. Sellised soodustused peavad olema kooskõlas asutamislepingu sätetega ning käesoleva artikli lõigetega 2 või 3.

2.   Soodustusi kohaldatakse kõikide liikmesriigi turul müügiks pakutavate uute sõidukite suhtes, mis eelnevalt vastavad I lisa punkti 6.2.1 tabelite B1 reas või B2 reas esitatud piirväärtustele.

Soodustused lõpevad B1 reas esitatud piirväärtuste kohustusliku kohaldamisega artikli 2 lõike 6 kohaselt või B2 reas esitatud piirväärtuste kohustusliku kohaldamisega vastavalt artikli 2 lõikele 8.

3.   Soodustusi kohaldatakse kõikide liikmesriigi turul müügiks pakutavate uute sõidukite suhtes, mis vastavad I lisa punkti 6.2.1 tabelite C reas esitatud lubatavatele piirväärtustele.

4.   Lisaks lõikes 1 osutatud tingimustele ei tohi maksusoodustused olla ühegi sõidukitüübi puhul suuremad lisakulust nendele tehnilistele lahendustele, mille eesmärk on vastavuse tagamine I lisa punkti 6.2.1 tabelite ridades B1 või B2 esitatud piirväärtustega või C reas esitatud lubatavate piirväärtustega ega sõidukile paigaldamise kulust.

5.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesolevas artiklis nimetatud maksusoodustuste sisseseadmise või muutmise kavadest piisavalt varakult, et komisjon saaks esitada oma märkused.

Artikkel 7

Rakendamismeetmed ja muudatused

1.   Käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 10 ning artiklite 3 ja 4 rakendamiseks vajalikud meetmed võtab vastu komisjon, keda abistab direktiivi 70/156/EMÜ artikli 13 lõike 1 kohaselt moodustatud komitee, kes tegutseb sama direktiivi artikli 13 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

2.   Direktiivi teaduse ja tehnika arenguga kohandamiseks tehtavad muudatused võtab vastu komisjon, keda abistab direktiivi 70/156/EMÜ artikli 13 lõike 1 kohaselt moodustatud komitee, kes tegutseb sama direktiivi artikli 13 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 8

Läbivaatamine ja aruanded

1.   Komisjon vaatab läbi raskeveokitele ja mootoritele kohaldatavate uute heite piirväärtuste rakendamise vajaduse saasteainete osas, mida praegu veel ei reguleerita. Läbivaatamise aluseks on uute alternatiivkütuste ulatuslikum turule toomine ja uute lisaainetel põhinevate heitgaasi heitmete kontrollsüsteemide kasutuselevõtmine, mis aitab saavutada vastavust käesolevas direktiivis kindlaks määratud tulevikustandarditele. Vajaduse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohase ettepaneku.

2.   Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama seadusandlikud ettepanekud raskeveokite lämmastikoksiidide (NOx) ja tahkete osakeste heitmete täiendavate piirväärtuste kohta.

Vajadusel uurib komisjon, kas tahkete osakeste tasemele ja suurusele on vaja kehtestada lisapiirväärtused, ja kui see on vajalik, lisab need ettepanekutesse.

3.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettekande ülemaailmselt ühtlustatud katsetsüklit käsitlevate läbirääkimiste tulemuste kohta.

4.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettekande OBM-süsteemi kasutamist puudutavate nõuete kohta. Kui see on asjakohane, teeb komisjon ettekande põhjal ettepaneku tehniliste spetsifikatsioonide ja vastavate lisade kaasamise meetmete kohta, et oleks võimalik sätestada nende OBM-süsteemide tüübikinnitus, mis tagavad OBD-süsteemidele vähemalt samaväärse seiretaseme ning on nendega kooskõlas.

Artikkel 9

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 9. novembrist 2006. Kui artiklis 7 osutatud rakendusmeetmete vastuvõtmine lükkub edasi hilisemaks kui 28. detsember 2005, täidavad liikmesriigid selle kohustuse ülevõtmise kuupäevaks, mis on ette nähtud kõnealuseid rakendusmeetmeid sisaldavas direktiivis. Nad edastavad komisjonile viivitamata nende sätete teksti ning nimetatud sätete ja direktiivi vaheliste seoste vastavustabeli.

Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 9. novembrist 2006 või kui artiklis 7 osutatud rakendusmeetmete vastuvõtmine lükkub edasi hilisemaks kui 28. detsember 2005, alates ülevõtmise kuupäevast, mis on kindlaks määratud kõnealuseid rakendusmeetmeid sisaldavas direktiivis.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Liikmesriigid lisavad ka kinnituse selle kohta, et kehtivate õigus- ja haldusnormide viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning kinnituse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

IX lisa A osas loetletud direktiivid tunnistatakse kehtetuks alates 9. novembrist 2006, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega ning IX lisa B osas esitatud direktiivide kohaldamisel.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt X lisa vastavustabelile.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 28. september 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

D. ALEXANDER


(1)  ELT C 108, 30.4.2004, lk 32.

(2)  Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2004. aasta arvamus (ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 272) ja nõukogu 19. septembri 2005. aasta otsus.

(3)  EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(4)  EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/49/EÜ (ELT L 194, 26.7.2005, lk 12).

(5)  EÜT L 295, 25.10.1991, lk 1.

(6)  EÜT L 44, 16.2.2000, lk 1.

(7)  EÜT L 107, 18.4.2001, lk 10.

(8)  EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/76/EÜ (ELT L 206, 15.8.2003, lk 29).

(9)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.


I LISA

REGULEERIMISALA, MÕISTED JA LÜHENDID, EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE, SPETSIFIKATSIOONID JA KATSED NING TOODANGU VASTAVUS

1.   REGULEERIMISALA

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi diiselmootoriga mootorsõidukite gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ning kõigi ottomootoritega mootorsõidukite gaasiliste heitmete suhtes, mis töötavad maagaasi või veeldatud naftagaasi kütusega ning artiklis 1 kindlaksmääratud diisel- ja ottomootorite suhtes, välja arvatud N1-, N2- ja M2-kategooria sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud nõukogu 20. märtsi 1970 aasta direktiivi 70/220/EMÜ (mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (1) kohaselt.

2.   MÕISTED JA LÜHENDID

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.   katsetsükkel – kindlaksmääratud kiiruse ja pöördemomendiga katsefaaside järjestus mootori katsetamiseks püsiseisundis (ESC katse) või siirderežiimil (ETC, ELR katse);

2.2.   mootori kinnitamine – mootoritüübi (mootoritüüpkonna) kinnitamine gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete määra suhtes;

2.3.   diiselmootor – survesüüte põhimõttel töötav mootor;

2.4.   gaasimootor – maagaasi- (NG) või veeldatud naftagaasi (LPG) kütusel töötav mootor;

2.5.   mootoritüüp – mootorite kategooria, mis ei erine selliste põhiliste mootori karakteristikute poolest, nagu on määratletud käesoleva direktiivi II lisas;

2.6.   mootoritüüpkond – tootja koostatud mootorite rühm, mis on projekteeritud samalaadsete heitgaasikarakteristikutega, nagu on määratletud käesoleva direktiivi II lisa 2. liites; kõik tüüpkonna mootorid peavad vastama heitmete kehtestatud piirväärtustele;

2.7.   algmootor – mootoritüüpkonnast valitud mootor, millel on kõnealust mootoritüüpkonda esindavad heitekarakteristikud;

2.8.   gaasilised heitmed – süsinikmonooksiid, süsivesinikud (diiselmootori puhul eeldatakse molekulivalemiks CH1,85, veeldatud naftagaasil töötava mootori puhul CH2,525, maagaasil töötava mootori (NMHC) puhul CH2,93 ning etanoolil töötavate diiselmootorite puhul CH3O0,5), metaan (maagaasil töötava mootori puhul eeldatakse molekulivalemiks CH4) ning lämmastikoksiidid, mille määra väljendatakse lämmastikdioksiidi (NO2) ekvivalendina;

2.9.   tahkete osakeste heitmed – aine, mis kogutakse eri filtrisse pärast heitgaasi lahjendamist puhta filtreeritud õhuga temperatuuril kuni 325 K (52 °C);

2.10.   suits – diiselmootori heitgaasivoos hõljuvad osakesed, mis neelavad, peegeldavad või murravad valgust;

2.11.   kasulik võimsus – katsestendil väntvõlli või sellele vastava osa lõpus saadud võimsus EÜ-kilovattides, mõõdetuna EÜ võimsuse mõõtmise meetodil, nagu on ette nähtud nõukogu 16. detsembri 1980. aasta direktiivis 80/1269/EMÜ mootorsõidukite mootori võimsust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta; (2)

2.12.   deklareeritud maksimaalne võimsus (Pmax) – maksimaalne võimsus EÜ kilovattides (kasulik võimsus), nagu tootja on tüübikinnitustaotluses esitanud;

2.13.   osakoormus – suurima võimaliku momendikiiruse murdarv mootori teataval pöörlemiskiirusel;

2.14.   ESC katse – 13 käesoleva lisa punkti 6.2 kohaselt rakendatavast püsiseisundi režiimist koosnev katsetsükkel;

2.15.   ELR katse – katsetsükkel, mis koosneb käesoleva lisa punkti 6.2 kohaselt mootori püsikiirusel sooritatavatest järjestikustest koormusastmetest;

2.16.   ETC katse – katsetsükkel, mis koosneb 1 800-st igal sekundil vahetuvast üleminekurežiimist. Rakendatakse käesoleva lisa punkti 6.2 kohaselt;

2.17.   mootori käituskiiruse vahemik – käesoleva direktiivi III lisas esitatud minimaalse ja maksimaalse pöörlemiskiiruse vahel asuv pöörlemiskiiruse vahemik, mida mootori tavapärasel töötamisel kõige sagedamini kasutatakse;

2.18.   minimaalne pöörlemiskiirus (nloo) – väikseim mootori pöörlemiskiirus, mille puhul tekitatakse 50 % deklareeritud maksimaalsest võimsusest;

2.19.   maksimaalne pöörlemiskiirus (nhi) – suurim mootori pöörlemiskiirus, mille puhul tekitatakse 70 % deklareeritud maksimaalsest võimsusest;

2.20.   mootori pöörlemiskiirused A, B ja C – katsekiirused mootori käituskiiruse vahemikus, mida kasutatakse ESC ja ELR katses, nagu on esitatud käesoleva direktiivi III lisa 1. liites;

2.21.   kontrollpiirkond – piirkond mootori pöörlemiskiiruste A ja C ning 25–100protsendilise koormuse vahel;

2.22.   võrdluskiirus (nref) – 100 % pöörlemiskiiruse väärtus, mida kasutatakse ETC katse suhteliste kiiruseväärtuste denormaliseerimiseks, nagu on esitatud käesoleva direktiivi III lisa 2. liites;

2.23.   suitsususe mõõtur – mõõtevahend suitsususe mõõtmiseks valguse vähendamise põhimõttel;

2.24.   maagaasirühm – H- või L-rühm, nagu on määratletud 1993. aasta novembris kehtestatud Euroopa standardis EN 437;

2.25.   kohastuvus – mootoriseade, mis võimaldab hoida püsivat õhu/kütuse suhet;

2.26.   uuskalibreerimine – maagaasil töötava mootori peenreguleerimine samade näitajate (võimsus, kütusekulu) saamiseks maagaasi eri rühmade puhul;

2.27.   Wobbe'i indeks (alumine Wl või ülemine Wu) — gaasi mahuühiku kütteväärtuse ja gaasi suhtelise tiheduse ruutjuure suhe samades võrdlustingimustes:

Formula

2.28.   λ-nihketegur (Sλ) – mõiste, mis kirjeldab mootori juhtimissüsteemi kohandumisvõimet seoses õhu ülejäägi suhte λ muutumisega, kui mootori kütusena kasutatakse puhtast metaanist erineva koostisega gaasi (Sλ arvutamisel vaata VII lisa);

2.29.   katkestusseade – seade, mis mõõdab, teeb kindlaks või reageerib talitlusmuutujatele (näiteks sõiduki kiirusele, mootori pöörlemissagedusele, kasutatavale käigule, temperatuurile, sisselaskerõhule või mõnele muule parameetrile), et heitmete kontrollsüsteemi mingi osa töötamist selliselt aktiveerida, muuta, edasi lükata või deaktiveerida, et heitmete kontrollsüsteemi efektiivsus sõiduki tavapärasel kasutamisel esinevates tingimustes väheneb, välja arvatud juhul, kui nimetatud seadme kasutamine on heitmete hindamiseks kasutatava katsemenetluse koosseisu oluline osa.

Image

2.30.   lisajuhtseade – mootorile või sõidukile paigaldatud süsteem, talitlus või juhtimisstrateegia, mida kasutatakse mootori ja/või selle abiseadmete kaitsmiseks töötingimuste eest, mis võivad viia kahjustuste või tõrgeteni või mida kasutatakse mootori käivitamise hõlbustamiseks. Lisajuhtseade võib olla ka strateegia või abinõu, kui on rahuldavalt tõestatud, et tegu pole katkestusseadega.

2.31.   irratsionaalne heitmete juhtimisstrateegia – strateegia või abinõu, mis sõiduki kasutamisel tavapärastes kasutustingimustes vähendab heitmete kontrollsüsteemi efektiivsust tasemeni, mis on heitmetele kohaldatavas katsemenetluses eeldatavast tasemest madalam.

2.32.   Tähised ja lühendid

2.32.1.   Katseparameetrite tähised

Sümbol

Ühik

Mõiste

AP

m2

Isokineetilise valikproovi ristlõike pindala

AT

m2

Väljalasketoru ristlõike pindala

CEE

Etaani kasutegur

CEM

Metaani kasutegur

C1

Süsivesinike C1-ekvivalent

conc

ppm/vol. %

Kontsentratsiooni allindeks

D0

m3/s

Mahtpumba kalibreerimisfunktsiooni lõik

DF

Lahjendustegur

D

Besseli funktsiooni konstant

E

Besseli funktsiooni konstant

EZ

g/kWh

Interpoleeritud NOx heitmed kontrollpunktis

fa

Laboratooriumi atmosfäärifaktor

fc

s-1

Besseli filtri piirsagedus

FFH

Kütuse eritegur märgrikastuse arvutamiseks kuivrikastuse kohta

FS

Stöhhiomeetriline tegur

GAIRW

kg/h

Niiske siseneva õhuvoolu masskiirus

GAIRD

kg/h

Kuiva siseneva õhuvoolu masskiirus

GDILW

kg/h

Niiske lahjendusõhu voolu masskiirus

GEDFW

kg/h

Ekvivalentse lahjendatud niiske heitgaasi voolu masskiirus

GEXHW

kg/h

Niiske heitgaasi voolu masskiirus

GFUEL

kg/h

Kütusevoolu masskiirus

GTOTW

kg/h

Lahjendatud niiske heitgaasi voolu masskiirus

H

MJ/m3

Kütteväärtus

HREF

g/kg

Absoluutniiskuse kontrollväärtus (10,71 g/kg)

Ha

g/kg

Siseneva õhuvoolu absoluutniiskus

Hd

g/kg

Lahjendusõhu absoluutniiskus

HTCRAT

mol/mol

Lahjendusõhu absoluutniiskus

i

Üksikrežiimi allindeks

K

Besseli konstant

k

m-1

Valguse neeldumistegur

KH,D

Diiselmootorite lämmastikoksiidide niiskuskorrektsioonitegur

KH,G

Gaasimootorite lämmastikoksiidide niiskuskorrektsioonitegur

KV

 

CFV kalibreerimisfunktsioon

KW,a

Siseneva õhuvoolu kuiv/niiske korrektsioonitegur

KW,d

Lahjendusõhu kuiv/niiske korrektsioonitegur

KW,e

Lahjendatud heitgaasi kuiv/niiske korrektsioonitegur

KW,r

Toore heitgaasi kuiv/niiske korrektsioonitegur

L

%

Osamoment katsemootori suurimast jõumomendist

La

m

Efektiivne optilise tee pikkus

m

 

Mahtpumba kalibreerimisfunktsiooni kalle

mass

g/h või g

Heitmete voolu masskiiruse indeks

MDIL

kg

Osakeste proovifiltrit läbiva niiske õhuproovi mass

Md

mg

Kogutud lahjendusõhu tahkete osakeste proovimass

Mf

mg

Kogutud tahkete osakeste proovimass

Mf,p

mg

Põhifiltril kogutud tahkete osakeste proovimass

Mf,b

mg

Abifiltril kogutud tahkete osakeste proovimass

MSAM

 

Tahkete osakeste kogumisfiltrid läbinud lahjendatud heitgaasiproovi mass

MSEC

kg

Sekundaarse lahjendusõhu mass

MTOTW

kg

Niiske püsimahuproovi (CVS) kogumass tsükli jooksul

MTOTW,i

kg

Niiske püsimahuproovi (CVS) hetkemass

N

%

Suitsusus

NP

Mahtpumba pöörete koguarv tsükli jooksul

NP,i

Mahtpumba pöörete arv ajavahemikus

n

min-1

Mootori pöörlemiskiirus

np

s-1

Mahtpumba pöörlemiskiirus

nhi

min-1

Mootori maksimaalne pöörlemiskiirus

nlo

min-1

Mootori minimaalne pöörlemiskiirus

nref

min-1

Mootori võrdluskiirus ETC katses

pa

kPa

Mootorisse siseneva õhu küllastunud auru rõhk

pA

kPa

Absoluutrõhk

pB

kPa

Atmosfääri kogurõhk

pd

kPa

Lahjendusõhu küllastunud auru rõhk

ps

kPa

Kuiv atmosfäärirõhk

p1

kPa

Rõhu hõrendus pumba sisselaskeava juures

P(a)

kW

Katse puhul paigaldatavate abiseadmete kasutatav võimsus

P(b)

kW

Katse puhul eemaldatavate abiseadmete kasutatav võimsus

P(n)

kW

Korrigeerimata kasulik võimsus

P(m)

kW

Katsesüsteemis mõõdetud võimsus

Ω

Besseli konstant

Qs

m3/s

CVS voolu mahtkiirus

q

Lahjendusaste

r

Isokineetilise proovivõtturi ja väljalasketoru ristlõikepindalade suhe

Ra

%

Siseneva õhu suhteline niiskus

Rd

%

Lahjendusõhu suhteline niiskus

Rf

FID kaliibrimistegur

ρ

kg/m3

Tihedus

S

kW

Dünamomeetri seadistus

Si

m-1

Suitsu hetkeväärtus

Sλ

 

λ nihkefaktor

T

K

Absoluutne temperatuur

Ta

K

Siseneva õhu absoluutne temperatuur

t

s

Mõõtmisaeg

te

s

Elektriline reaktsiooniaeg

tF

s

Filtri reaktsiooniaeg Besseli funktsiooni jaoks

tp

s

Füüsikaline reaktsiooniaeg

Δt

s

Ajavahemik suitsu järjestikuste mõõteväärtuste vahel (= 1/proovivõtu kiirus)

Δti

s

CFV hetkevoolu ajavahemik

τ

%

Suitsu läbitustegur

V0

m3/rev

Mahtpumba tegelik voolukiirus

W

Wobbe’i indeks

Wact

kWh

ETC tegeliku tsükli töö

Wref

kWh

ETC võrdlustsükli töö

WF

Kaalutegur

WFE

Efektiivne kaalutegur

X0

m3/rev

Mahtpumba voolu mahtkiiruse kalibreerimisfunktsioon

Yi

m-1

Suitsu 1sek Besseli keskmine väärtus

2.32.2.   Keemiliste ühendite tähised

CH4

Metaan

C2H6

Etaan

C2H5OH

Etanool

C3H8

Propaan

CO

Süsinikmonooksiid

DOP

Dioktüülftalaat

CO2

Süsinikdioksiid

HC

Süsivesinikud

NMHC

Mittemetaansüsivesinikud

NOx

Lämmastikoksiidid

NO

Lämmastikoksiid

NO2

Lämmastikdioksiid

PT

Tahked osakesed

2.32.3.   Lühendid

CFV

Kriitilise voolu Venturi toru

CLD

Kemoluminestsentsdetektor

ELR

Euroopa koormustest

ESC

Euroopa püsiseisundi katsetsükkel

ETC

Euroopa muutuvseisundi katsetsükkel

FID

Leekionisatsioondetektor

GC

Gaasikromatograaf

HCLD

Kuumkemoluminestsentsdetektor

HFID

Kuumleek-ionisatsioondetektor

LPG

Veeldatud naftagaas

NDIR

Mittehajuv infrapunane absorptsioonanalüsaator

NG

Maagaas

NMC

Mittemetaansüsivesinike eraldaja

3.   EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   EÜ tüübikinnituse taotlemine mootoritüübile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule

3.1.1.   Taotluse mootoritüübi või mootoritüüpkonna kinnitamiseks seoses diiselmootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete määra ja gaasimootorite gaasiliste heitmetega peab esitama mootori tootja või tootja ametlik esindaja.

3.1.2.   Sellele tuleb lisada allpool mainitud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:

3.1.2.1.   Mootoritüübi või -tüüpkonna kirjeldus, mis sisaldab vajaduse korral käesoleva direktiivi II lisas nimetatud üksikasjalikke andmeid ning vastab direktiivi 70/156/EMÜ artiklites 3 ja 4 esitatud nõuetele. (3)

3.1.3.   Mootor, mis vastab II lisas kirjeldatud “mootoritüübi” või “algmootori” karakteristikutele, esitatakse punktis 6 määratletud tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavale tehnilisele teenistusele.

3.2.   Sõidukitüübi mootori EÜ tüübikinnitustaotlus

3.2.1.   Tüübikinnitustaotluse seoses sõiduki diiselmootori või diiselmootoritüüpkonna gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete määra ja gaasimootori või gaasimootoritüüpkonna gaasiliste heitmetega peab esitama sõiduki tootja või tootja ametlik esindaja.

3.2.2.   Sellele tuleb lisada allpool mainitud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:

3.2.2.1.   sõidukitüübi, sõiduki mootoriga seotud osade, mootoritüübi või -tüüpkonna kirjeldus, mis vajaduse korral sisaldab II lisas nimetatud üksikasjalikke andmeid koos direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 kohaldamisel ettenähtud dokumentatsiooniga.

3.3.   Tüübikinnituse saanud mootoriga sõidukitüübi EÜ tüübikinnituse taotlemine

3.3.1.   Tüübikinnitustaotluse seoses sõiduki diiselmootori või diiselmootoritüüpkonna gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete määra ja gaasimootori või gaasimootoritüüpkonna gaasiliste heitmetega peab esitama sõiduki tootja või tootja ametlik esindaja.

3.3.2.   Sellele tuleb lisada allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:

3.3.2.1.   sõidukitüübi ja mootoriga seotud sõidukiosade kirjeldus, mis sisaldab II lisas nimetatud üksikasjalikke andmeid, ning vajaduse korral EÜ tüübikinnitustunnistuse koopia (VI lisa), mis on antud sõidukitüübile paigaldatud mootorile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule, ning direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 kohaldamisel ettenähtud dokumentatsioon.

4.   EÜ TÜÜBIKINNITUS

4.1.   Universaalse EÜ tüübikinnituse andmine kütustele

Universaalne EÜ tüübikinnitus antakse kütustele juhul, kui on täidetud järgmised nõuded.

4.1.1.   Diislikütusel töötav algmootor peab vastama IV lisas määratletud etalonkütusele käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetele.

4.1.2.   Maagaasil töötav algmootor peab suutma kohanduda mis tahes koostisega müügilolevate kütustega. Üldiselt esineb kaks maagaasikütuse tüüpi, kõrge kütteväärtusega kütus (H-rühma gaas) ja madala kütteväärtusega kütus (L-rühma gaas), mille kütteväärtus kõigub märkimisväärselt mõlemas rühmas; need erinevad märkimisväärselt energiasisalduse poolest, mida väljendatakse Wobbe’i indeksiga, ning λ-nihketeguri (Sλ) poolest. Wobbe’i indeksi ja nihketeguri Sλ arvutamise valem on antud punktides 2.27 ja 2.28. Looduslikke gaase, mille λ-nihketegur jääb 0,89 ja 1,08 vahele (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,08), loetakse H-gaasideks ning gaase, mille λ-nihketegur jääb 1,08 ja 1,19 vahele (1,08 ≤ Sλ ≤ 1,19), loetakse L-gaasideks. Sλ suured kõikumised kajastuvad etalonkütuste koostises.

Algmootor peab vastama käesoleva direktiivi nõuetele etalonkütuste GR (kütus 1) ja G25 (kütus 2) puhul, nagu on kindlaks määratud IV lisas, mootori kütusega varustamist kahe katse vahel muutmata. Pärast kütuse vahetamist on siiski lubatud üks ETC tsüklile vastav mõõtmisteta kohandussõit. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse sõita vastavalt III lisa 2. liite lõikes 3 esitatud korrale.

4.1.2.1.   Tootja taotluse korral võib mootorit katsetada kolmanda kütusega (kütus 3) juhul, kui selle λ-nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (s.t kütuse GR alumise piiri) ja 1,19 (s.t kütuse G25 ülemise piiri) vahele, näiteks kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta aluseks toodangu vastavuse hindamisel.

4.1.3.   Maagaasil töötava mootori puhul, mis kohastub nii H-rühma gaaside kui ka L-rühma gaasidega ning mille ümberlülitamine H-rühma gaasidelt L-rühma gaasidele toimub lüliti abil, katsetatakse algmootorit lüliti igas asendis mõlema IV lisas kindlaksmääratud asjakohase etalonkütusega. H-rühma gaasidele vastavas asendis katsetatakse mootorit kütustega GR (kütus 1) ja G23 (kütus 3), L-rühma gaasidele vastavas asendis kütustega G25 (kütus 2) ja G23 (kütus 3). Algmootor peab vastama käesoleva direktiivi nõuetele lüliti mõlemas asendis, ilma et kummaski asendis toimuks kahe katse vahel kütusega varustamise korrigeerimist. Pärast kütuse vahetamist on siiski lubatud üks ETC tsüklile vastav mõõtmisteta kohandussõit. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse sõita III lisa 2. liite lõikes 3 esitatud protseduuri kohaselt.

4.1.3.1.   Tootja taotluse korral võib mootorit katsetada G23 (kütus 3) asemel kolmanda kütusega juhul, kui λ-nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (s.t kütuse GR alumise piiri) ja 1,19 (s.t kütuse G25 ülemise piiri) vahele, näiteks kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta aluseks toodangu vastavuse hindamisel.

4.1.4.   Gaasimootorite puhul määratakse iga saasteaine emissioonitulemuste suhe “r” järgmiselt:

Formula

või

Formula

ning

Formula

4.1.5.   Veeldatud naftagaasil töötav algmootor peab suutma kohanduda mis tahes koostisega müügiloleva kütusega. Veeldatud naftagaasi C3/C4 koostis varieerub. Etalonkütustes on need varieerumised arvesse võetud. Algmootor peaks vastama etalonkütuste A ja B heitmetega seotud nõuetele, nagu on kindlaks määratud IV lisas, ilma kütusega varustamise korrigeerimiseta kahe katse vahel. Pärast kütuse vahetamist on siiski lubatud üks ETC tsüklile vastav mõõtmisteta kohandussõit. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse sõita vastavalt III lisa 2. liite lõikes 3 esitatud korrale.

4.1.5.1.   Iga saasteaine emissioonitulemuste suhe “r” määratakse järgmiselt:

Formula

4.2.   Piirangutega EÜ tüübikinnituse andmine kütuserühmale

Kütusepiirangutega EÜ tüübikinnitus antakse juhul, kui on täidetud järgmised nõuded:

4.2.1.   Maagaasil töötava, kuid nii H-rühma kui ka L-rühma gaasidel töötamiseks kohandatud mootori heitgaasiga seotud tüübikinnitus.

Algmootorit katsetatakse asjakohase etalonkütusega, nagu on asjaomase gaaside rühma suhtes kindlaks määratud IV lisas. H-rühma gaaside vastavad kütused on GR (kütus 1) ja G23 (kütus 3), L-rühma gaaside vastavad kütused on G25 (kütus 2) ja G23 (kütus 3). Algmootor peab vastama heitmetega seotud nõuetele, seejuures kütusega varustamist kahe katse vahel korrigeerimata. Pärast kütuse vahetamist on siiski lubatud üks ETC tsüklile vastav mõõtmisteta kohandussõit. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse sõita vastavalt III lisa 2. liite lõikes 3 esitatud korrale.

4.2.1.1.   Tootja taotluse korral võib mootorit katsetada G23 (kütus 3) asemel kolmanda kütusega juhul, kui λ -nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (s.t kütuse GR alumise piiri) ja 1,19 (s.t kütuse G25 ülemise piiri) vahele, näiteks kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta aluseks toodangu vastavuse hindamisel.

4.2.1.2.   Iga saasteaine emissioonitulemuste suhe “r” määratakse järgmiselt:

Formula

või

Formula

ning

Formula

4.2.1.3.   Tarbijale üleantaval mootoril peab olema märgis (vaata lõige 5.1.5) andmetega, millise gaaside rühma suhtes on mootor kinnitatud.

4.2.2.   Ühel teatava koostisega kohandatud kütusel, maagaasil või veeldatud naftagaasil töötava mootori heitgaaside tüübikinnitus

4.2.2.1.   Maagaasi kasutav algmootor peab vastama etalonkütuste GR ja G25 heitmetega seotud nõuetele, veeldatud naftagaasi kasutav algmootor peab vastama etalonkütuste A ja B nõuetele, nagu on ette nähtud IV lisas. Kütusesüsteemi peenreguleerimine katsete vahel on lubatud. Kõnealune peenreguleerimine koosneb kütusesüsteemi andmebaasi uuskalibreerimisest, ilma muudatusteta andmebaasi põhilises juhtimisstrateegias või andmebaasi põhistruktuuris. Vajaduse korral on lubatud välja vahetada otseselt kütusevooluga seotud osad (näiteks pihustusotsakud).

4.2.2.2.   Tootja soovi korral võib mootorit katsetada etalonkütustega GR ja G23 või G25 ja G23 ning sellisel juhul kehtib tüübikinnitus üksnes vastavalt kas H-rühma või L-rühma gaaside suhtes.

4.2.2.3.   Tarbijale üleantaval mootoril peab olema märgis (vaata lõige 5.1.5) andmetega, millise gaaside rühma suhtes on mootor kinnitatud.

4.3.   Mootoritüüpkonna liikme heitgaasidega seotud tüübikinnitus

4.3.1.   Algmootori tüübikinnitust laiendatakse, välja arvatud punktis 4.3.2 mainitud juhul, kõigile mootoritüüpkonna liikmetele uue katsetamiseta mis tahes kütustel, mis koostiselt kuuluvad rühma, mille suhtes algmootor on kinnitatud (punktis 4.2.2 kirjeldatud mootorite puhul), või samas kütuste rühmas (punktis 4.1 või 4.2 kirjeldatud mootorite puhul), mille suhtes algmootor on kinnitatud.

4.3.2.   Sekundaarne katsemootor

Kui mootoritüüpkonda kuuluva mootori tüübikinnitustaotluse või sõiduki mootori tüübikinnitustaotluse korral teeb tüübikinnitusasutus kindlaks, et valitud algmootor ei esinda I lisa 1. liites määratletud mootoritüüpkonda täielikult, siis võib tüübikinnitusasutus valida katsetamiseks alternatiivse ning vajaduse korral uue etalonkatsemootori.

4.4.   Tüübikinnitustunnistus

Punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 nimetatud tüübikinnitusega seoses antakse VI lisas esitatud näidisele vastav tunnistus.

5.   MOOTORI MÄRGISTUS

5.1.   Eraldi seadmestikuna kinnitatud mootoril peab olema:

5.1.1.   mootori tootja kaubamärk või kaubanimi;

5.1.2.   tootja kaubanduslik kirjeldus;

5.1.3.   EÜ tüübikinnituse number, millele eelneb (eelnevad) EÜ tüübikinnituse andnud riigi eraldustäht (eraldustähed) või -number (-numbrid). (4)

5.1.4.   maagaasil töötava mootori puhul üks järgmistest märgistest, mis peab asuma EÜ tüübikinnitusnumbri järel:

täht H mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud H-rühma gaaside suhtes,

täht L mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud L-rühma gaaside suhtes,

tähed HL mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud H-rühma ning L-rühma gaaside suhtes,

tähed Ht mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud H-rühma gaaside teatava koostisega gaasi suhtes ning mida saab mootori küttesüsteemi peenreguleerimise teel ümber lülitada H-rühma gaaside teisele teatavale gaasile,

tähed Lt mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud L-rühma gaaside teatava koostisega gaasi suhtes ning mida saab mootori küttesüsteemi peenreguleerimise teel ümber lülitada teisele L- rühma gaaside teatavale gaasile,

tähed HLt mootori puhul, mis on kinnitatud ja kalibreeritud H-rühma või L-rühma gaaside teatava koostisega gaasi suhtes ning mida saab mootori küttesüsteemi peenreguleerimise teel ümber lülitada H- rühma või L-rühma gaaside teisele teatavale gaasile.

5.1.5.   Märgised

Maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate mootorite puhul, millel on kütuserühmade piirangutega tüübikinnitus, kasutatakse järgmisi märgiseid:

5.1.5.1.   Sisu

Esitada tuleb järgmised andmed:

Punkti 4.2.1.3 kohaldamisel peab märgisel olema tekst

“KÜTUSENA KASUTADA AINULT H-RÜHMA MAAGAASI”. Vajaduse korral asendatakse täht “H” tähega “L”.

Punkti 4.2.2.3 kohaldamisel peab märgisel olema tekst

“KÜTUSENA KASUTADA AINULT SPETSIFIKATSIOONILE VASTAVAT MAAGAASI …” või vajaduse korral “KÜTUSENA KASUTADA AINULT SPETSIFIKATSIOONILE VASTAVAT VEELDATUD NAFTAGAASI …”. Esitada tuleb kogu IV lisa asjaomases tabelis (asjaomastes tabelites) nõutav teave ning mootori tootja poolt kindlaksmääratud koostisosad ja piirväärtused.

Tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 4 mm.

Märkus:

Kui selline märgistamine ei ole ruumipuudusel võimalik, siis võib kasutada lihtsustatud koodi. Sellisel juhul peavad kogu eespool nimetatud teavet sisaldavad selgitused olema kergesti kättesaadavad igale isikule, kes täidab kütusepaaki või tegeleb mootori ning selle lisaseadmete hooldus- või remonditöödega, ning asjaomastele organitele. Kõnealuste selgitavate märkuste asukoht ja sisu määratakse kindlaks tootja ning tüübikinnitusasutuse vastastikusel kokkuleppel.

5.1.5.2.   Omadused

Märgised peavad püsima kogu mootori kasuliku tööea jooksul. Märgised peavad olema selgesti loetavad ning tähed ja numbrid peavad olema kustumatud. Lisaks sellele peavad märgised olema kinnitatud nii, et kinnitus peab vastu mootori kogu kasuliku tööea jooksul ning märgised ei tohi olla eemaldatavad ilma nende purustamise või vigastamiseta.

5.1.5.3.   Paigaldamine

Tähised tuleb kinnitada sellisele mootori osale, mis on vajalik mootori tavapäraseks toimimiseks ja mida mootori kasutusaja jooksul üldjuhul asendama ei pea. Lisaks sellele tuleb tähised asetada selliselt, et pärast mootori tööks vajalike abiseadmete paigaldamist on need keskmist kasvu inimesele kergesti nähtavad.

5.2.   Sõidukitüübi mootorile EÜ tüübikinnitustaotluse korral tuleb punktis 5.1.5 kindlaksmääratud märgistus asetada kütuse tankimisava lähedusse.

5.3.   Kinnitatud mootoriga sõidukitüübile EÜ tüübikinnitustaotluse korral tuleb punktis 5.1.5 kindlaksmääratud märgistus asetada ka kütuse tankimisava lähedusse.

6.   SPETSIFIKATSIOONID JA KATSED

6.1.   Üldosa

6.1.1.   Heitkoguste kontrollseadmed

6.1.1.1.   Komponendid, mis võivad mõjutada gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete eraldumist diiselmootoritest ja gaasiliste heitmete eraldumist gaasimootoritest, peavad olema projekteeritud, toodetud, koostatud ja paigaldatud nii, et normaaltingimustes kasutatav mootor vastaks käesoleva direktiivi sätetele.

6.1.2.   Heitkoguste kontrollseadmete funktsioonid

6.1.2.1.   Katkestusseadme ja/või irratsionaalse heitmete juhtimisstrateegia kasutamine on keelatud.

6.1.2.2.   Lisajuhtseadet võib paigaldada mootorile või sõidukile tingimusel, et seade:

ei tööta punktis 6.1.2.4 määratletud tingimustel või

aktiveeritakse ainult ajutiselt punktis 6.1.2.4 määratletud tingimustel, kui eesmärgiks on mootori kaitsmine kahjustuste eest, õhukäitlusseadme kaitsmine, suitsukontroll, külmkäivitus või soojendus või

aktiveeritakse ainult pardasignaalide toimel ohutu töö tagamiseks ja mitterežiimse strateegia rakendamiseks.

6.1.2.3.   Mootori juhtimisel sellise seadme, funktsiooni, süsteemi või abinõu rakendamine, mis toimib punktis 6.1.2.4 määratletud tingimustel ning mille tulemuseks on heitmetele kohaldatava katsetsükli ajal tavaliselt kasutuseloleva mootori juhtimisstrateegiaga võrreldes erinev või muudetud strateegia, on lubatud juhul, kui punktide 6.1.3 ja/või 6.1.4 nõuete alusel tõestatakse täielikult, et abinõu ei vähenda heitmete kontrollsüsteemi efektiivsust. Kõigil muudel juhtudel loetakse niisuguseid seadmeid katkestusseadmeteks.

6.1.2.4.   Punktis 6.1.2.2 mainitud kasutustingimused muutumatus olukorras ja muutuvates tingimustes on:

maksimaalne kõrgus 1 000 meetrit (või samaväärne õhurõhk 90 kPa),

ümbritsev temperatuur vahemikus 283–303 K (10–30 °C),

mootori jahutusvedeliku temperatuur vahemikus 343–368 K (70–95 °C).

6.1.3.   Erinõuded elektroonilistele heitmete kontrollsüsteemidele

6.1.3.1.   Nõuded dokumentidele

Valmistaja esitab dokumentatsiooni, millest selgub süsteemi põhiline ülesehitus ja see, kuidas toimub väljundparameetrite otsene või kaudne reguleerimine.

Dokumentatsioon koosneb kahest osast:

a)

tehnilisele uurimisasutusele tüübikinnitustaotluse üleandmisel esitatav dokumentatsioon peab sisaldama süsteemi täielikku kirjeldust. Andmed võib esitada lühidalt juhul, kui nendest ilmneb, et on määratletud kõik need väljundparameetrid, mis on saadud üksikute sisendparameetrite reguleerimispiiride maatriksi alusel. Nimetatud teave tuleb lisada I lisa punktis 3 nõutavale dokumentatsioonile;

b)

täiendav materjal, millest ilmnevad mootori lisajuhtimisseadme poolt muudetavad parameetrid, ja piirtingimused, mille korral sellised seadmed töötavad. Täiendav materjal peab sisaldama toitesüsteemi juhtimise loogikasüsteemi, gaasijaotusfaaside strateegiate ja kõikide kasutusrežiimide lülituspunktide kirjeldusi.

Lisadokumentatsioon peab sisaldama ka põhjendusi mootori lisajuhtimisseadme kasutamise kohta ning täiendavaid materjale ja katseandmeid, mis näitavad mootorile või sõidukile paigaldatud mis tahes nimetatud lisaseadme mõju heitgaasidele.

Nimetatud lisamaterjal on rangelt konfidentsiaalne ning seda säilitab valmistaja, kuid tüübikinnituse andmisel või mis tahes tüübikinnituse kehtimise ajal tuleb see esitada kontrollimiseks.

6.1.4.   Et kindlaks teha, kas strateegiat või abinõu tuleks lugeda punktides 2.29 ja 2.31 antud määratluste kohaselt katkestusseadmeks või irratsionaalseks heitmete juhtimisstrateegiaks, võib tüübikinnitusasutus ja/või tehniline teenistus nõuda lisaks NOx võrdlustestide sooritamist, kasutades ETC katset, mida võib teha kombinatsioonis tüübikinnituskatsega või toote vastavuskontrolli menetlusega.

6.1.4.1.   Alternatiivina III lisa 4. liite nõuetele võib ETC võrdlustesti ajal võtta NOx heitmeproove toorheitgaasist ning järgida 15. oktoobri 2000. aasta ISO DIS 16183 tehnilisi nõudeid.

6.1.4.2.   Tehes kindlaks, kas strateegiat või meedet tuleks lugeda punktides 2.29 ja 2.31 antud määratluste kohaselt katkestusseadmeks või irratsionaalseks heitmete juhtimisstrateegiaks, aktsepteeritakse 10 %-st lisamarginaali asjaomase NOx piirväärtuse suhtes.

6.1.5.   Tüübikinnituse laiendamise üleminekusätteda

6.1.5.1.   Käesolevat punkti kohaldatakse ainult uutele diiselmootoritele või diiselmootoriga töötavatele uutele sõidukitele, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt I lisa punktis 6.2.1 esitatud tabelite reas A toodud nõuetele.

6.1.5.2.   Alternatiivina punktidele 6.1.3 ja 6.1.4 võib tootja esitada tehnilisele teenistusele NOx võrdlustesti tulemused, kasutades selleks ETC katset mootoriga, mille omadused vastavad II lisas kirjeldatud algmootorile ning arvestades punktide 6.1.4.1 ja 6.1.4.2 sätteid. Tootja annab ka kirjaliku kinnituse selle kohta, et mootoris ei kasutata käesoleva lisa punktis 2 määratletud katkestusseadet ega irratsionaalset heitmete juhtimisstrateegiat.

6.1.5.3.   Tootja annab ka kirjaliku kinnituse selle kohta, et NOx võrdlustesti tulemused ja algmootorit puudutav avaldus, millele viidatakse punktis 6.1.4, on kohaldatavad ka kõikidele II lisas kirjeldatud mootoritüüpkonnamootoritele.

6.2.   Spetsifikatsioonid seoses gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete ja suitsuga

Tüübikinnitusel punktis 6.2.1 esitatud tabeli A rea kohaselt määratakse tavapäraste diiselmootorite, kaasa arvatud elektrooniliste sissepritseseadmetega, heitgaasitagastusega (EGR) ja/või oksüdatsioonikatalüsaatoritega varustatud mootorite heitkogused kindlaks ESC ja ELR katses. Diiselmootoreid, mis on varustatud ajakohase heitgaasi järeltöötlussüsteemiga, sealhulgas lämmastikoksiidide katalüsaatorite ja/või osakeste püüduritega, katsetatakse täiendavalt ETC katses.

Tüübikinnituskatsetustel punkti 6.2.1 sisalduvate tabelite ridade B1 või B2 või C rea kohaselt määratakse heitkogused ESC, ELR ja ETC katsetes.

Gaasimootorite gaasilised heitmed määratakse kindlaks ETC katses.

ESC ja ELR katse menetluste kirjeldus on III lisa 1. liites, ETC katse menetlus on esitatud III lisa 2. ja 3. liites.

Katsetamiseks esitatud mootori gaasiliste ja vajaduse korral tahkete osakeste heitmeid ning vajaduse korral suitsu mõõdetakse III lisa 4. liites kirjeldatud meetodite abil. V lisas on kirjeldatud gaasiliste heitmete soovitatavaid analüüsisüsteeme, soovitatavaid tahkete osakeste proovivõtusüsteeme ning soovitatavaid suitsu mõõtmissüsteeme.

Tehniline teenistus võib kinnitada muud süsteemid või analüsaatorid, kui need annavad vastavates katsetsüklites samaväärseid tulemusi. Süsteemi võrdväärsuse määramise aluseks on korrelatsiooniuuring vaatlusaluse süsteemi ja käesolevale direktiivile vastavatest võrdlussüsteemidest ühe süsteemi vahel, mis hõlmab vähemalt seitset näidiste paari. Tahkete osakeste heitmete määramisel on võrdlussüsteemina vastuvõetav ainult täisvoolu lahjendussüsteem. “Tulemused” viitavad konkreetse tsükli heitmete väärtusele. Korrelatsioonikatsetus tuleb teha samas laboris, katsekambris ja samal katsemootoril ning peab eelistatavalt toimuma samal ajal. Võrdväärsuse kriteeriumiks on näidisepaaride keskmiste väärtuste kokkulangevus hälbega ± 5 %. Uue süsteemi lisamisel direktiivi rajaneb võrdväärsuse määramine korratavuse ja korduvteostatavuse arvutamisel, nagu on kirjeldatud standardis ISO 5725.

6.2.1.   Piirväärtused

Süsinikmonooksiidi, kõigi süsivesinike, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste mass, nagu see on kindlaks määratud ESC katses, ning suitsusus vastavalt ELR katse tulemustele ei tohi ületada tabelis 1 esitatud väärtusi.

Tabel 1

Piirväärtused – ESC ja ELR katsed

Rida

Süsinikmonooksiidi mass

(CO) g/kWh

Süsivesinike mass

(HC) g/kWh

Lämmastikoksiidide mass

(NOx) g/kWh

Tahkete osakeste mass

(PT) g/kWh

Suits

m–1

A (2000)

2,1

0,66

5,0

0,10

0,13 (5)

0,8

B 1 (2005)

1,5

0,46

3,5

0,02

0,5

B 2 (2008)

1,5

0,46

2,0

0,02

0,5

C (EEV)

1,5

0,25

2,0

0,02

0,15

Diiselmootorite, mida ETC katses täiendavalt katsetatakse, ning eriti gaasimootorite süsinikmonooksiidi, muude süsivesinike kui metaan, metaani (vajaduse korral), lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste (vajaduse korral) konkreetsed massid ei tohi ületada tabelis 2 esitatud väärtusi.

Tabel 2

Piirväärtused – ETC katsed

Rida

Süsinikmonooksiidi mass

(CO) g/kWh

Süsivesinike mass, v.a metaan

(NMHC) g/kWh

Metaani mass

(CH4) (6) g/kWh

Lämmastikoksiidide mass

(NOx) g/kWh

Tahkete osakeste mass (PT)

(PT) (7) g/kWh

A (2000)

5,45

0,78

1,6

5,0

0,16

0,21 (8)

B 1 (2005)

4,0

0,55

1,1

3,5

0,03

B 2 (2008)

4,0

0,55

1,1

2,0

0,03

C (EEV)

3,0

0,40

0,65

2,0

0,02

6.2.2.   Diisel- ja gaasimootorite puhul süsivesinike mõõtmine

6.2.2.1   Tootja võib soovi korral ETC katses mõõta muude süsivesinike kui metaan massi asemel kõigi süsivesinike massi (THC). Sellisel juhul on kõigi süsivesinike massi piirväärtus sama nagu tabelis 2 esitatud muude süsivesinike kui metaan massi piirväärtus.

6.2.3.   Diiselmootorite erinõuded

6.2.3.1.   ESC katse kontrollpiirkonna juhuslikult valitud punktides mõõdetud lämmastikoksiidide konkreetne mass ei tohi olla üle 10 % suurem külgnevate katseetappide saadavatest interpoleeritud väärtustest (III lisa 1. liite punktid 4.6.2 ja 4.6.3).

6.2.3.2.   ELR katse juhuslikult valitud pöörlemiskiirusel saadud suitsu väärtus ei tohi olla üle 20 % suurem kõrvuti asetseval kahel pöörlemiskiirusel saadud suurimast suitsu väärtusest või üle 5 % suurem piirväärtusest, olenevalt sellest, kumb on suurem.

7.   SÕIDUKILE PAIGALDAMINE

7.1.   Mootori paigaldamine sõidukile peab vastama järgmistele mootori tüübikinnitust käsitlevatele karakteristikutele:

7.1.1.   sisselaske hõrendus ei tohi ületada kinnitatud mootori jaoks VI lisas ettenähtud väärtust;

7.1.2.   väljalaske vasturõhk ei tohi ületada kinnitatud mootori jaoks VI lisas ettenähtud väärtust;

7.1.3.   väljalaskesüsteemi maht ei tohi erineda rohkem kui 40 % VI lisas toodud tüübikinnituses määratletust;

7.1.4.   mootori tööks vajalike abiseadmete kasutatav võimsus ei tohi olla suurem kinnitatud mootorile VI lisas kindlaksmääratud väärtusest.

8.   MOOTORITÜÜPKOND

8.1.   Mootoritüüpkonda määratlevad parameetrid

Mootoritüüpkonda, nagu selle on määratlenud mootori tootja, saab määratleda põhikarakteristikute abil, mis peavad olema kõigile tüüpkonna mootoritele ühised. Mõnel juhul võivad parameetrid vastastikust mõju avaldada. Neid mõjusid peab samuti arvesse võtma tagamaks, et ühte mootoritüüpkonda kuuluvad ainult samalaadsete heitgaasinäitajatega mootorid.

Mootorite ühte ja samasse tüüpkonda kuulumist peavad näitama järgmised ühised põhiparameetrid:

8.1.1.   Töötsükkel:

kahetaktiline

neljataktiline

8.1.2.   Jahutusagent:

õhk

vesi

õli

8.1.3.   Gaasimootorid ja järeltöötlusseadmetega mootorid

silindrite arv

(teisi, algmootori silindrite arvust väiksema silindrite arvuga diiselmootoreid võib pidada sama mootoritüüpkonna mootoriteks juhul, kui kütusesüsteem toidab kütusega iga silindrit eraldi).

8.1.4.   Ühe silindri töömaht:

mootorid, mille ühe silindri töömaht ei erine määratletud väärtusest enam kui 15 %

8.1.5.   Õhu sisselaskeviis:

loomulik

laaditud rõhk

vahejahutiga laaditud rõhk

8.1.6.   Põlemiskambri tüüp/ehitus:

eelkamber

keeriskamber

jaotamata kamber

8.1.7.   Klapp ning sisse- ja väljalaskeaknad – paigutus, suurus ja arv:

plokikaas

silindri peegelpind

karter

8.1.8.   Kütuse sissepritsesüsteem (diiselmootorid):

pump-toru-pihusti

reaspump

jaoturpump

üksikpump

pump-pihusti

8.1.9.   Kütusesüsteem (gaasimootorid):

segamisüksus

gaasi sisselase/sissepritse (ühepunktiline, mitmepunktiline)

vedelikusissepritse (ühepunktiline, mitmepunktiline)

8.1.10.   Süütesüsteem (gaasimootorid)

8.1.11.   Muud tunnused

heitgaasitagastus

vee pihustamine/emulsioon

lisaõhu sissepuhe

õhu vahejahuti

8.1.12.   Heitgaasi järeltöötlus:

kolmekäiguline katalüsaator

oksüdatsioonikatalüsaator

reduktsioonikatalüsaator

termoneutralisaator

osakeste püüdur

8.2.   Algmootori valik

8.2.1.   Diiselmootorid

Tüüpkonna algmootori valimisel kasutatakse esmase kriteeriumina suurimat kütusekulu töötsükli kohta maksimaalmomendi pöörlemiskiirusel. Kui kaks või enam mootorit vastavad sellele esmasele kriteeriumile, kasutatakse algmootori valimisel teisese kriteeriumina suurimat kütusekulu töötsükli kohta nimipöörlemiskiirusel. Teatavatel asjaoludel võib tüübikinnitusasutus otsustada, et tüüpkonna kõrgeima heitmete taseme selgitamiseks on parim viis katsetada teist mootorit. Seega võib tüübikinnitusasutus valida katsetamiseks veel ühe mootori selliste tunnuste põhjal, mis viitavad selle võimalikule kõrgeimale heitmete tasemele tüüpkonna mootorite hulgas.

Kui tüüpkonna mootoritel on muid tunnuseid, mida võiks pidada gaasiliste heitmete teket mõjutavateks, tuleb need tunnused tuvastada ja võtta arvesse algmootori valimisel.

8.2.2.   Gaasimootorid

Tüüpkonna algmootori valiku esmaseks kriteeriumiks peab olema suurim töömaht. Juhul kui kaks või enam mootorit vastavad kõnealusele esmasele kriteeriumile, valitakse algmootor teiseste kriteeriumide kohaselt, mis järjestatakse järgmiselt:

suurim kütusekulu töötsükli kohta deklareeritud nimivõimsusel,

kõige varasem süüteajastus,

kõige madalam heitgaasitagastuse määr,

õhupumba puudumine või kõige madalama tegeliku õhuvooluga pump.

Teatavatel asjaoludel võib tüübikinnitusasutus otsustada, et tüüpkonna kõrgeima heitmete taseme selgitamiseks on parim viis katsetada teist mootorit. Seega võib tüübikinnitusasutus valida katsetamiseks veel ühe mootori selliste tunnuste põhjal, mis viitavad selle võimalikule kõrgeimale heitmete tasemele tüüpkonna mootorite hulgas.

9.   TOODANGU VASTAVUS

9.1.   Toodangu vastavust tagavad meetmed tuleb võtta direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 10 ettenähtud korras. Toodangu vastavust kontrollitakse käesoleva direktiivi VI lisas sätestatud tüübikinnitustunnistuses esitatud kirjelduse põhjal.

Direktiivi 70/156/EMÜ X lisa punkte 2.4.2 ja 2.4.3 kohaldatakse juhul, kui pädevad asutused ei ole rahul tootja kontrollimenetlusega.

9.1.1.   Saasteainete heitmete mõõtmise korral mootoril, mille tüübikinnitust on üks või mitu korda laiendatud, tehakse katsed asjaomase laiendamisega kaasnevas infopaketis kirjeldatud mootoril (mootoritel).

9.1.1.1.   Saasteainekatses kasutatava mootori vastavus.

Tootja ei tohi valitud mootorit pärast mootori esitamist asjaomastele organitele ühelgi viisil reguleerida.

9.1.1.1.1.   Seeriast võetakse juhusliku valimi alusel kolm mootorit. Mootoritele, mida punktis 6.2.1 esitatud tabeli A reale vastava tüübikinnituse saamiseks katsetatakse ainult ESC ja ELT katsetes või ainult ETC katses, tuleb teha toodangu vastavuse kontrollimiseks ettenähtud katsed. Tüübikinnitusasutuse nõusolekul tehakse kõigile teistele punktis 6.2.1 esitatud tabeli A, B1 või B2 rea või C rea kohaselt kinnitatud mootoritele toodangule vastavuse kinnitamiseks kas ESC või ELR tsükli katsed või ETC tsükli katsed. Piirväärtused on esitatud käesoleva lisa punktis 6.2.1.

9.1.1.1.2.   Kui pädev asutus kiidab heaks toodangu standardhälbe, mille tootja on andnud vastavalt mootorsõidukeid ja nende haagiseid käsitleva direktiivi 70/156/EMÜ X lisale, siis tehakse katsed vastavalt käesoleva lisa 1. liitele.

Kui pädev asutus ei kiida heaks toodangu standardhälvet, mille tootja on andnud vastavalt mootorsõidukeid ja nende haagiseid käsitleva direktiivi 70/156/EMÜ X lisale, siis tehakse katsed vastavalt käesoleva lisa 2. liitele.

Tootja taotluse korral võib teha katsed vastavalt käesoleva lisa 3. liitele.

9.1.1.1.3.   Seeriast valitud mootoril tehtud katse põhjal loetakse seeria toodang vastavaks juhul, kui asjakohases liites ettenähtud kriteeriumide kohane otsus kõigi saasteainete kohta on positiivne ning mittevastavaks juhul, kui ühe saasteaine kohta tehtud otsus on negatiivne.

Ühe saasteainega seotud positiivset otsust ei saa muuta mis tahes täiendavate katsete põhjal, mis tehakse otsuse langetamiseks teiste saasteainete kohta.

Katse tehakse teise mootoriga (vaata joonis 2) juhul, kui kõigi saasteainete suhtes ei saada positiivset otsust ja kui ühe saasteaine suhtes ei saada negatiivset otsust.

Kui otsusele ei jõuta, siis võib tootja otsustada katsetamise igal ajal lõpetada. Sellisel juhul registreeritakse negatiivne otsus.

9.1.1.2.   Katsed tehakse uutel mootoritel. Gaasimootorid tuleb sisse sõita vastavalt III lisa 2. liite lõikes 3 määratletud menetlusele.

9.1.1.2.1.   Tootja taotluse korral võib katsed teha siiski diisel- või gaasimootoritel, mille sissesõitmisaeg on pikem kui punktis 9.1.1.2 nimetatud ajavahemik, kuid mitte üle 100 tunni. Sellisel juhul sõidab mootori sisse tootja, kes kohustub loobuma kõnealuste mootorite igasugusest reguleerimisest.

9.1.1.2.2.   Tootja taotluse korral sissesõidu tegemiseks punktis 9.1.1.2.1 ettenähtud korras võib sisse sõita:

kõik katsetatavad mootorid

esimese katsetatava mootori, kusjuures määratakse eraldumiskoefitsient järgmiselt:

esimese katsetatava mootori saasteainete heitkogused määratakse katsetamise “0” ja “x” tunnil,

arvutatakse iga saasteaine heitkoguste “0” ja “x” tunni vaheline eraldumiskoefitsient:

heitkogused “x” tundi/heitkogused “0” tundi.

See võib olla väiksem kui üks.

Järgmistele katsetatavatele mootoritele ei tehta sissesõiduprotseduuri, kuid nende “0” tunni heitkogused arvutatakse ümber eraldumiskoefitsiendi alusel.

Sel juhul määratakse kindlaks järgmised väärtused:

esimese mootori “x” tunni väärtused,

muude mootorite “0” tunni väärtused, korrutatuna eraldumiskoefitsiendiga.

9.1.1.2.3.   Diislikütusel ja veeldatud naftagaasil töötavate mootorite kõnealusel katsetamisel võib kasutada müügilolevat kütust. Kuid tootja taotluse korral võib kasutada ka IV lisas kirjeldatud etalonkütuseid. See eeldab katseid, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa punktis 4, milles iga gaasimootorit katsetatakse vähemalt kahe etalonkütusega.

9.1.1.2.4.   Maagaasil töötavate mootoritega võib kõik kõnealused katsed teha müügiloleva kütusega järgmiselt:

H-märgisega mootoritega müügiloleva H-rühma kütusega (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,00),

L-märgisega mootoritega müügiloleva L-rühma kütusega (1,00 ≤ Sλ ≤ 1,19),

HL-märgisega mootoritega müügiloleva kütusega, mille λ -nihketegur jääb piiridesse (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,19).

Kuid tootja taotluse korral võib kasutada ka IV lisas kirjeldatud etalonkütuseid. See eeldab katseid, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa punktis 4.

9.1.1.2.5.   Kui gaasimootor, mille katsetamisel kasutatakse müügilolevat kütust, ei vasta nõuetele ning katsetulemused vaidlustatakse, siis tuleb katsed teha algmootoril, mis töötab etalonkütusel, või lõigetes 4.1.3.1 ja 4.2.1.1 nimetatud kütusel 3, kui algmootorit on sellega katsetatud. Seejärel tuleb katsetulemus ümber arvutada asjaomase koefitsiendi (asjaomaste koefitsientide) “r”, “ra” või “rb” alusel, nagu on kirjeldatud punktides 4.1.4, 4.1.5.1 ja 4.2.1.2. Korrigeerimist ei tehta, kui r, ra või rb on väiksem kui üks. Mõõdetud ja arvutatud tulemused peavad tõestama, et mootor vastab piirväärtustele kõigi asjaomaste kütuste kasutamisel (gaasimootorite puhul kütused 1 ja 2 ning vajaduse korral kütus 3 ning veeldatud naftagaasil töötavate mootorite puhul kütused A ja B).

9.1.1.2.6.   Ühel konkreetse koostisega kütusel töötamiseks ettenähtud gaasimootori vastavuskatsed tehakse kütusega, millele mootor on kalibreeritud.

Image


(1)  EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/76/EÜ (ELT L 206, 15.8.2003, lk 29).

(2)  EÜT L 375, 31.12.1980, lk 46. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 1999/99/EÜ (EÜT L 334, 28.12.1999, lk 32).

(3)  EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/104/EÜ (ELT L 337, 13.11.2004, lk 13).

(4)  1 = Saksamaa, 2 = Prantsusmaa, 3 = Itaalia, 4 = Madalmaad, 5 = Rootsi, 6 = Belgia, 7 = Ungari, 8 = Tšehhi Vabariik, 9 = Hispaania, 11 = Ühendkuningriik, 12 = Austria, 13 = Luxembourg, 17 = Soome, 18 = Taani, 20 = Poola, 21 = Portugal, 23 = Kreeka, 26 = Sloveenia, 27 = Slovakkia, 29 = Eesti, 32 = Läti, 36 = Leedu, 24 = Iirimaa, 49 = Küpros, 50 = Malta.

(5)  Mootoritele, mille ühe silindri töömaht on alla 0,75 dm3 ja nimipöörlemiskiirus üle 3 000 min -1.

(6)  Üksnes maagaaskütusel töötavatele mootoritele.

(7)  Pole kohaldatav gaasikütusega töötavatele mootoritele etapil A ning etappidel B1 ja B2.

(8)  Mootoritele, mille ühe silindri töömaht on alla 0,75 dm3 ja nimipöörlemiskiirus on üle 3 000 min-1.

1. liide

TOODANGU VASTAVUSE KATSEMENETLUS NÕUETEKOHASE STANDARDHÄLBE PUHUL

1.

Käesolevas liites kirjeldatakse toodangu saasteainete heitkogustega seotud vastavuse tõendamise menetlust, kui toodangu tootja poolt antud standardhälve on nõuetekohane.

2.

Proovivõtumenetlus on ette nähtud sellisena, et kolmest mootorist koosneva minimaalse suurusega valimi puhul on seeria katse läbimise tõenäosus siis, kui 40 % mootoritest on defektsed, 0,95 (tootja risk 5 %) ning seeria vastuvõtmise tõenäosus on siis, kui 65 % mootoritest on defektsed, 0,10 (tarbija risk 10 %).

3.

Kõigi I lisa punktis 6.2.1 nimetatud saasteainete puhul kasutatakse järgmist menetlust (vaata joonis 2):

 

Eeldatakse, et:

 

L

=

saasteaine piirväärtuse naturaallogaritm;

χi

=

naturaallogaritm valimisse kuuluva i-nda mootori mõõtmisel saadud väärtusest;

s

=

toodangu arvestuslik standardhälve (pärast mõõtmisel saadud väärtusest naturaallogaritmi võtmist);

n

=

näidise number.

4.

Iga valimi puhul arvutatakse piirväärtuse standardhälvete summa järgmise valemi abil:

Formula

5.

Seejärel:

kui katsetulemuse statistiline väärtus on suurem kui valimi suhtes tabelis 3 antud positiivsete otsuste arv, siis tehakse saasteaine suhtes positiivne otsus,

kui katsetulemuse statistiline väärtus on väiksem kui valimi suhtes tabelis 3 antud negatiivsete otsuste arv, siis tehakse saasteaine suhtes negatiivne otsus,

teistsugusel juhul katsetatakse täiendavat mootorit I lisa punkti 9.1.1.1 kohaselt ning arvutamise aluseks võetakse ühe ühiku võrra suurendatud valim.

Tabel 3

1. liites esitatud proovivõtukava positiivsete ja negatiivsete otsuste arvud

Valimi minimaalsuurus: 3

Katsetatud mootorite koguarv (valimi suurus)

Positiivsete otsuste arv An

Negatiivsete otsuste arv Bn

3

3,327

– 4,724

4

3,261

– 4,790

5

3,195

– 4,856

6

3,129

– 4,922

7

3,063

– 4,988

8

2,997

– 5,054

9

2,931

– 5,120

10

2,865

– 5,185

11

2,799

– 5,251

12

2,733

– 5,317

13

2,667

– 5,383

14

2,601

– 5,449

15

2,535

– 5,515

16

2,469

– 5,581

17

2,403

– 5,647

18

2,337

– 5,713

19

2,271

– 5,779

20

2,205

– 5,845

21

2,139

– 5,911

22

2,073

– 5,977

23

2,007

– 6,043

24

1,941

– 6,109

25

1,875

– 6,175

26

1,809

– 6,241

27

1,743

– 6,307

28

1,677

– 6,373

29

1,611

– 6,439

30

1,545

– 6,505

31

1,479

– 6,571

32

– 2,112

– 2,112

2. liide

TOODANGU VASTAVUSE KATSETAMISE MENETLUS, KUI STANDARDHÄLVE EI VASTA NÕUETELE VÕI EI OLE KÄTTESAADAV

1.

Käesolevas liites kirjeldatakse toodangu saasteainete heitkogustega seotud vastavuse tõendamise menetlust, kui toodangu tootja poolt antud standardhälve ei vasta nõuetele või ei ole kättesaadav.

2.

Proovivõtumenetlus on ette nähtud sellisena, et kolmest mootorist koosneva minimaalse suurusega valimi puhul on seeria katse läbimise tõenäosus siis, kui 40 % mootoritest on defektsed, 0,95 (tootja risk 5 %) ning seeria vastuvõtmise tõenäosus on siis, kui 65 % mootoritest on defektsed, 0,10 (tarbija risk 10 %).

3.

Saasteainete I lisa punktis 6.2.1 esitatud väärtusi käsitletakse normaalselt jaotunutena ning need tuleb teisendada, võttes naturaallogaritmi. Arvud m0 ja m tähistavad vastavalt minimaalse ja maksimaalse suurusega valimit (m0 = 3 ja m = 32) ning n on konkreetse valimi suurus.

4.

Kui χ1, χ2 … χi on seerias mõõdetud väärtuste naturaallogaritmid ning L on saasteaine piirväärtuse naturaallogaritm, siis

Formula

ja

Formula Formula

5.

Tabelis 4 esitatakse konkreetsele valimi numbrile vastava positiivse (An) ja negatiivse (Bn) otsuse arvud. Katse statistik kujutab endast suhet

Formula

, mille abil tehakse seeria suhtes positiivne või negatiivne otsus järgmisel viisil:

m0 ≤ n < m:

positiivne otsus, kui Formula,

negatiivne otsus, kui Formula,

tehakse uus mõõtmine, kui Formula.

6.

Märkused

Järgmised rekursiivsed valemid on kasulikud katsestatistiku järjestikuste väärtuse arvutamisel:

Formula Formula Formula

Tabel 4

2. liites esitatud proovivõtukava positiivsete ja negatiivsete otsuste arvud

Valimi minimaalsuurus: 3

Katsetatud mootorite koguarv (valimi suurus)

Positiivsete otsuste arv An

Negatiivsete otsuste arv Bn

3

- 0,80381

16,64743

4

- 0,76339

7,68627

5

- 0,72982

4,67136

6

- 0,69962

3,25573

7

- 0,67129

2,45431

8

- 0,64406

1,94369

9

- 0,61750

1,59105

10

- 0,59135

1,33295

11

- 0,56542

1,13566

12

- 0,53960

0,97970

13

- 0,51379

0,85307

14

- 0,48791

0,74801

15

- 0,46191

0,65928

16

- 0,43573

0,58321

17

- 0,40933

0,51718

18

- 0,38266

0,45922

19

- 0,35570

0,40788

20

- 0,32840

0,36203

21

- 0,30072

0,32078

22

- 0,27263

0,28343

23

- 0,24410

0,24943

24

- 0,21509

0,21831

25

- 0,18557

0,18970

26

- 0,15550

0,16328

27

- 0,12483

0,13880

28

- 0,09354

0,11603

29

- 0,06159

0,09480

30

- 0,02892

0,07493

31

- 0,00449

0,05629

32

- 0,03876

0,03876

3. liide

TOODANGU VASTAVUSE KATSETAMINE TOOTJA TAOTLUSE KORRAL

1.

Käesolevas liites kirjeldatakse menetlust, mida kasutatakse toodangu saasteainete heitkogustega seotud vastavuse tõendamisel, kui tootja seda taotleb.

2.

Proovivõtumenetlus on ette nähtud sellisena, et kolmest mootorist koosneva minimaalse suurusega valimi puhul on seeria katse läbimise tõenäosus siis, kui 30 % mootoritest on defektsed, 0,90 (tootja risk 10 %) ning seeria vastuvõtmise tõenäosus on siis, kui 65 % mootoritest on defektsed, 0,10 (tarbija risk 10 %).

3.

Kõigi I lisa punktis 6.2.1 nimetatud saasteainete puhul kasutatakse järgmist menetlust (vaata joonis 2):

 

Eeldatakse, et:

 

L

=

saasteaine piirväärtus,

xi

=

valimisse kuuluva i-nda mootori mõõtmisel saadud väärtus,

n

=

näidise number.

4.

Arvutatakse valimi suhtes katse statistiku väärtus, mis määrab nõuetele mittevastavate mootorite arvu, s.t xi ≥ L.

5.

Seejärel:

katse statistiku väärtuse puhul, mis on valimi suhtes tabelis 5 antud positiivsete otsuste arvust väiksem või sellega võrdne, tehakse saasteaine suhtes positiivne otsus,

katse statistiku väärtuse puhul, mis on valimi suhtes tabelis 5 antud negatiivsete otsuste arvust suurem või sellega võrdne, tehakse saasteaine suhtes negatiivne otsus,

teistsugusel juhul katsetatakse täiendavat mootorit I lisa punkti 9.1.1.1 kohaselt ning arvutamise aluseks võetakse ühe ühiku võrra suurendatud valim.

Tabelis 5 esitatakse positiivsete ja negatiivsete otsuste arvud on arvutatud rahvusvahelise standardi ISO 8422/1991 alusel.

Tabel 5

3. liites esitatud proovivõtukava positiivsete ja negatiivsete otsuste arvud

Valimi minimaalsuurus: 3

Katsetatud mootorite koguarv (valimi suurus)

Positiivsete otsuste arv

Negatiivsete otsuste arv

3

3

4

0

4

5

0

4

6

1

5

7

1

5

8

2

6

9

2

6

10

3

7

11

3

7

12

4

8

13

4

8

14

5

9

15

5

9

16

6

10

17

6

10

18

7

11

19

8

9


II LISA

Image


(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

1. liide

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image


(1)  Tavapärastest erinevate mootorite ja süsteemide käesolevate andmetega samaväärsed andmed esitab tootja.

(2)  Mittevajalik maha tõmmata.

(3)  Määrata kindlaks tolerants.

(4)  Mittevajalik maha tõmmata.

(5)  EÜT L 357, 31.12.1980, lk 46. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 1999/99/EÜ (EÜT L 334, 28.12.1999, lk 32).

(6)  Mittevajalik maha tõmmata.

(7)  Määrata kindlaks tolerants.

(8)  Mittevajalik maha tõmmata.

(9)  Määrata kindlaks tolerants.

(10)  Teistsugusel viisil koostatud süsteemide kohta tuleb esitada samaväärsed andmed (vaata punkt 3.2).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/96/EÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu (EÜT L 44, 16.2.2000, lk 1).

(12)  Mittevajalik maha tõmmata.

(13)  Määrata kindlaks tolerants.

(14)  Mittevajalik maha tõmmata.

(15)  Määrata kindlaks tolerants.

(16)  ESC katse.

(17)  Ainult ETC katse.

(18)  Määratakse kindlaks tolerants; hälve võib olla ± 3 % tootja poolt kindlaksmääratud väärtustest.

(19)  ESC katse.

(20)  Ainult ETC katse.

2. liide

MOOTORITÜÜPKONNA PÕHIKARAKTERISTIKUD

Image

Image


(1)  Ära märkida, kui ei kasutata.

3. liide

Image

Image

Image

Image

Image

Image


(1)  Esitatakse tüüpkonna iga mootori kohta.

(2)  Mittevajalik maha tõmmata.

(3)  Määrata kindlaks tolerants.

(4)  Mittevajalik maha tõmmata.

(5)  Mittevajalik maha tõmmata.

(6)  Määrata kindlaks tolerants.

(7)  Teistsugusel viisil koostatud süsteemide kohta tuleb esitada samaväärsed andmed (vaata punkt 3.2).

(8)  Mittevajalik maha tõmmata.

(9)  Määrata kindlaks tolerants.

(10)  Mittevajalik maha tõmmata.

(11)  Määrata kindlaks tolerants.

(12)  Mittevajalik maha tõmmata.

(13)  Määrata kindlaks tolerants.

4. liide

MOOTORIGA SEOTUD SÕIDUKIOSADE KARAKTERISTIKUD

Image


(1)  ESC katse.

(2)  Ainult ETC katse.


III LISA

KATSETUSMETOODIKA

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Käesolevas lisas kirjeldatakse katsetatavate mootorite gaasiliste saasteainete, tahkete osakeste ja suitsu heitkoguste määramise meetodeid. Kirjeldatakse kolme katsetsüklit, mida rakendatakse I lisa punktis 6.2 ettenähtud viisil:

ESC katse, mis koosneb 13 püsiseisundi režiimi tsüklist,

ELR katse, mis koosneb eri pöörlemiskiirustel vahelduvatest koormusastmetest, mis moodustavad katsemenetluse lahutamatu osa ning mis sooritatakse ühel ja samal ajal,

ETC katse, mis koosneb iga sekundi järel vahelduvatest järjestikustest üleminekurežiimidest.

1.2.

Katse tehakse katsestendile paigaldatud ning dünamomeetriga ühendatud mootoril.

1.3.   Mõõtmise põhimõte

Mootorist eralduvate mõõdetavate heitmete hulka kuuluvad gaasilised heitmed (süsinikmonooksiid, kõik süsivesinikud ainult diiselmootoritel ESC katses; muud süsivesinikud kui metaan ainult diisel- ja gaasimootoritel ETC katses; metaan ainult gaasimootoritel ETC katses ning lämmastikoksiidid), tahked osakesed (ainult diiselmootoritel) ning suits (ainult diiselmootoritel ELR katses). Peale selle kasutatakse süsinikdioksiidi sageli märgistusgaasina osa- ja täisvoolu lahjendusastme kindlaksmääramisel. Hea inseneritava kohaselt peetakse üldist süsinikdioksiidi mõõtmist heaks mõõtmisprobleemide avastamise vahendiks katse ajal.

1.3.1.   ESC katse

Eelnevalt soojendatud mootori kindlaksmääratud järjestuses töötamise tingimustes tuleb pidevalt mõõta eespool nimetatud heitgaasikoguseid proovivõtu teel toorest heitgaasist. Katsetsükkel koosneb mitmest diiselmootorite tüüpilist töövahemikku hõlmavast kiirus- ja võimsusrežiimist. Iga režiimi ajal määratakse iga gaasilise heitme kontsentratsioon, heitgaasivool ja efektiivvõimsus ning mõõdetud väärtused kaalutakse. Tahkete osakeste proovi lahjendatakse konditsioneeritud välisõhuga. Kogu katsemenetluse jooksul võetakse üks proov, mis kogutakse nõuetekohastesse filtritesse. Arvutatakse iga heitme kogus grammides ühe kilovatt-tunni kohta, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liites. Peale selle mõõdetakse lämmastikoksiidide sisaldust tehnilise teenistuse poolt valitud kolmes katsefaasis (1) ning mõõdetud väärtusi võrreldakse väärtustega, mis on arvutatud valitud katsefaase hõlmavate katsetsükli režiimide põhjal. Lämmastikoksiidide kontrollimisega tagatakse mootori heitkoguste kontrolli efektiivsus mootori tavapärases tööpiirkonnas.

1.3.2.   ELR katse

Eelnevalt soojendatud mootori suits määratakse ettenähtud koormuskatses suitsususe mõõturi abil. Katses tõstetakse mootori koormust püsikiirusel 10-100 % koormuseni kolmel erineval mootori pöörlemiskiirusel. Lisaks sooritatakse katse tehnilise teenistuse (1) poolt valitud neljanda koormusastmega ning võrreldakse saadud väärtust eelmiste koormusastmete väärtustega. Suitsu maksimaalne väärtus määratakse keskväärtusalgoritmi abil, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liites.

1.3.3.   ETC katse

Eespool nimetatud saasteainekoguseid mõõdetakse eelnevalt soojendatud mootoriga sooritatava kindlaksmääratud üleminekutsükli ajal, mis põhineb suurel määral veoautodele ja bussidele paigaldatud võimsate mootorite sõiduomadustel maanteesõidul, kusjuures enne seda lahjendatakse kogu heitgaas konditsioneeritud välisõhuga. Kasutades mootori pöördemomendi ja pöörlemiskiiruse tagasisidesignaale dünamomeetriliselt stendilt integreeritakse võimsus tsükli ajaga ning saadakse mootori töö kogu tsükli jooksul. NOx ja HC kontsentratsioon tsükli jooksul määratakse analüsaatorisignaali integreerimise teel. CO, CO2 ja NMHC kontsentratsiooni saab määrata analüsaatorisignaali integreerimise või proovivõtukottide abil. Tahkete osakeste heitkoguste mõõtmiseks kogutakse proportsionaalne proov nõuetekohastele filtritele. Saasteainete heitmete massi arvutamiseks määratakse kindlaks lahjendatud heitgaasi voolu kiirus tsükli jooksul. Massi heitmete väärtused seostatakse mootori tööga ning saadakse iga saasteaine kogus grammides ühe kilovatt-tunni kohta, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa 2. liites.

2.   KATSETINGIMUSED

2.1.   Mootori katsetingimused

2.1.1.

Mõõdetakse mootori sisselaskeõhu absoluutne temperatuur (Ta) kelvinites ning kuiv atmosfäärirõhk (ps), mida väljendatakse kilopaskalites (kPa), ning määratakse parameeter F järgmiselt:

a)

diiselmootorid:

 

Ülelaadeta ja mehaanilise ülelaadega mootorid:

Formula

 

Turboülelaaduriga mootorid siseneva õhuvoolu jahutusega või ilma:

Formula

b)

gaasimootorid:

Formula

2.1.2.   Katse kehtivus

Katsetulemused tunnistatakse kehtivateks, kui parameeter F on järgmistes piirides:

Formula

2.2.   Vahejahutiga mootorid

Ülelaadeõhu temperatuur registreeritakse ning see võib deklareeritud maksimaalse võimsuse ja täiskoormusega pöörlemiskiiruse juures erineda II lisa 1. liite punktis 1.16.3 kindlaksmääratud kokkusurutud õhu maksimaalsest temperatuurist ± 5 K. Jahutusagendi temperatuur peab olema vähemalt 293 K (20 °C).

Katseseadesüsteemi või välise ülelaadekompressori kasutamise korral võib ülelaadeõhu temperatuur erineda deklareeritud maksimaalse võimsuse pöörlemiskiiruse ja täiskoormuse juures II lisa 1. liite punktis 1.16.3 kindlaksmääratud maksimaalsest kokkusurutud õhu temperatuurist ± 5 K. Vahejahuti eespool nimetatud nõuete täitmiseks tehtud seadistust kasutatakse kogu katsetsükli jooksul.

2.3.   Mootori õhu sisselaskesüsteem

Mootor peab olema varustatud sisselaskesüsteemiga, mille õhu sisselaskepiirang on ± 100 Pa mootori ülempiirist, mis töötab deklareeritud maksimaalse võimsuse pöörlemiskiirusel ja täiskoormusega.

2.4.   Mootori heitgaasisüsteem

Mootor peab olema varustatud heitgaasisüsteemiga, mille heitgaasi vasturõhk on ± 1 000 Pa mootori ülempiirist, mis töötab deklareeritud maksimaalse võimsuse pöörlemiskiirusel ja täiskoormusega ning mille maht on ± 40 % tootja poolt kindlaksmääratud mahust. Katseseadesüsteemi võib kasutada juhul, kui see vastab mootori tegelikele töötamistingimustele. Heitgaasisüsteem peab vastama heitgaasi proovivõtunõuetele, nagu on sätestatud III lisa 4. liite punktis 3.4 ja V lisa punktis 2.2.1, EP ja punktis 2.3.1, EP.

Heitgaasi järeltöötlussüsteemiga varustatud mootori puhul peab katses kasutatava väljalasketoru läbimõõt vastama kasutuselolevate seadmete vähemalt nelja väljalasketoru läbimõõdule, järeltöötlusseadet sisaldava laiendussektsiooni alguse sisselaskeavast ülesvoolu. Väljalasketorustiku ääriku või turboülelaaduri väljalaskeava ja heitgaasi järeltöötlusseadme vaheline kaugus peab vastama sõiduki konfiguratsioonil või tootja spetsifikatsioonides ettenähtud kaugusele. Heitgaasi vasturõhu või piirangu suhtes kehtivad samad, eespool nimetatud kriteeriumid ning neid võib reguleerida ventiiliga. Järeltöötluse mahuti võib eemaldada mannekeenkatse ning mootori kaardistamise ajaks ning asendada samaväärse, inaktiivset katalüsaatori kandjat sisaldava mahutiga.

2.5.   Jahutussüsteem

Kasutatakse mootori jahutussüsteemi, mis on piisava mahuga, et säilitada mootori tootja poolt ettenähtud normaalsed töötemperatuurid.

2.6.   Määrdeõlid

Katses kasutatavate määrdeõlide spetsifikatsioonid registreeritakse ning esitatakse koos katsetulemustega, nagu on kindlaks määratud II lisa 1. liite punktis 7.1.

2.7.   Kütus

Kütusena kasutatakse IV lisas nimetatud etalonkütust.

Kütuse temperatuuri ja mõõtepunkti määrab kindlaks tootja II lisa 1. liite punktis 1.16.5 antud piirides. Kütuse temperatuur peab olema vähemalt 306 K (33 °C). Kui kütuse temperatuur ei ole kindlaks määratud, siis peab see olema 311 K ± 5 K (38 °C ± 5 °C) toitesüsteemi sisselaskeava juures.

Maagaasil ja veeldatud naftagaasil töötavate mootorite kütuse temperatuur ja mõõtepunkt peavad olema II lisa 1. liite punktis 1.16.5 esitatud piirides või II lisa 3. liite punktis 1.16.5 antud piirides mootori puhul, mis ei ole algmootor.

2.8.   Heitgaasi järeltöötlussüsteemide katsetamine

Heitgaasi järeltöötlussüsteemiga varustatud mootori katsetamisel peavad katsetsüklis (katsetsüklites) mõõdetud heitkogused esindama tegelikkuses esinevaid heitkoguseid. Kui seda ei ole võimalik saavutada ühe katsetsükliga (näiteks tahkete osakeste filtrid perioodilise regenereerumisega), siis tuleb sooritada mitu katsetsüklit ning välja arvutada katsetulemuste keskmised väärtused ja/või katsetulemused kaaluda. Mootori tootja ja tehniline teenistus lepivad täpse menetluskorra suhtes kokku hea inseneritava kohaselt.


(1)  Katsefaasid valitakse juhusliku valimi kinnitatud statistiliste meetodite abil.

1. liide

ESC JA ELR KATSETSÜKLID

1.   MOOTORI JA DÜNAMOMEETRI SEADISTUS

1.1.   Mootori pöörlemiskiiruste A, B ja C määramine

Mootori pöörlemiskiirused A, B ja C kehtestab tootja kooskõlas järgmiste sätetega:

Maksimaalne pöörlemiskiirus nhi määratakse arvutamise teel ning see moodustab 70 % deklareeritud maksimaalsest efektiivvõimsusest P(n), nagu on kindlaks määratud II lisa 1. liite punktis 8.2. nhi on mootori suurim pöörlemiskiirus, mille puhul võimsuskõveral tekib kõnealune võimsuse väärtus.

Minimaalne pöörlemiskiirus nlo määratakse arvutamise teel ning see moodustab 50 % deklareeritud maksimaalsest efektiivvõimsusest P(n), nagu on kindlaks määratud II lisa 1. liite punktis 8.2. nlo on mootori väikseim pöörlemiskiirus, mille puhul võimsuskõveral tekib kõnealune võimsuse väärtus.

Mootori pöörlemiskiirused A, B ja C arvutatakse järgmiselt:

Formula

Formula

Formula

Mootori pöörlemiskiiruste A, B ja C kontrollimiseks võib kasutada ühte järgmistest meetoditest:

a)

mootori võimsuse kinnitamisel direktiivi 80/1269/EMÜ kohaselt tehakse nhi ja nlo täpseks määramiseks mõõtmised täiendavates katsefaasides. Maksimaalne efektiivvõimsus, nhi ja nlo määratakse võimsuskõvera alusel ning mootori pöörlemiskiirused A, B ja C arvutatakse eespool esitatud sätete kohaselt;

b)

mootor kaardistatakse piki täiskoormuse kõverat, maksimaalsest koormuseta kiirusest kuni tühikäigu pöörlemiskiiruseni, vähemalt 5 mõõtepunktis pöörete arvu 1 000 min-1 kohta ning mõõtepunktides vahemikus ± 50 min-1 deklareeritud maksimaalse võimsuse pöörlemiskiirusel. Maksimaalne võimsus, nhi ja nlo määratakse kõnealusel kaardistamiskõveral ning mootori pöörlemiskiirused A, B ja C arvutatakse eespool esitatud sätete kohaselt.

Kui mootori mõõdetud pöörlemiskiirused A, B ja C asuvad tootja poolt ettenähtud mootorikiiruste vahemikus täpsusega ± 3 %, siis tehakse heitmete katsed tootja poolt ettenähtud mootorikiirustel. Kui mootorikiirustest mõni ületab hälbe, siis kasutatakse heitmete katses mõõdetud mootorikiirusi.

1.2.   Dünamomeetri seadistuste määramine

Pöördemomendi kõver täiskoormusel määratakse eksperimentaalselt, eri katserežiimide pöördemomendiväärtuste arvutamiseks puhastingimustel, nagu on kindlaks määratud II lisa 1. liite punktis 8.2. Mootori lisaseadmete (kui neid kasutatakse) kasutatav võimsus võetakse arvesse. Igale katserežiimile vastav dünamomeetri seadistus arvutatakse järgmistest valemitest:

Formula, kui katsetamine toimub netoseisus

Formula, kui katsetamine ei toimu netoseisus.

Seejuures:

s

=

dünamomeetri seadistus, kW

P(n)

=

mootori efektiivvõimsus, nagu on esitatud II lisa 1. liite punktis 8.2, kW

L

=

osakoormus punkti 2.7.1 kohaselt, %

P(a)

=

II lisa 1. liite punkti 6.1 kohaselt paigaldatavate lisaseadmete kasutatav võimsus

P(b)

=

II lisa 1. liite punkti 6.2 kohaselt eemaldatavate lisaseadmete kasutatav võimsus

2.   ESC KATSE KULG

Tootja taotluse korral võib mootori ja heitgaasisüsteemi mõõtetsüklile eelnevaks konditsioneerimiseks teha mannekeenkatse.

2.1.   Proovivõtufiltrite ettevalmistamine

Vähemalt tund enne katset asetatakse iga filter (filtrite paar) suletud, kuid tihenduseta Petri tassi ning pannakse kaalukambrisse stabiliseeruma. Stabiliseerumisperioodi lõpus kaalutakse iga filter (filtrite paar) ning registreeritakse omakaal. Seejärel hoitakse filtrit (filtrite paari) suletud Petri tassis või tihendatud filtrialusel kuni kasutamiseni katses. Kui filtrit (filtrite paari) ei kasutata kaheksa tunni jooksul pärast kaalukambrist väljavõtmist, siis tuleb see enne kasutamist uuesti konditsioneerida ja kaaluda.

2.2.   Mõõteseadmete paigaldamine

Mõõteriistad ja proovivõtturid tuleb nõuetekohaselt paigaldada. Kui heitgaasi lahjendamiseks kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi, siis tuleb süsteemiga ühendada väljalasketoru.

2.3.   Lahjendussüsteemi ja mootori käivitamine

Lahjendussüsteem ja mootor käivitatakse ja neid soojendatakse, kuni kõik temperatuurid ja rõhud on stabiliseerunud efektiivvõimsusel tootja soovituse ja hea inseneritava kohaselt.

2.4.   Tahkete osakeste proovivõtusüsteemi käivitamine

Tahkete osakeste proovivõtusüsteem käivitatakse ja see töötab möödavoolul. Lahjendusõhu tahkete osakeste fooni taseme saab määrata lahjendusõhu juhtimise teel läbi tahkete osakeste filtrite. Filtreeritud lahjendusõhu kasutamise korral võib teha ühe mõõtmise kas enne või pärast katset. Filtreerimata lahjendusõhu puhul võib mõõtmised teha tsükli alguses ja lõpus ning arvutada keskmised väärtused.

2.5.   Lahjendusastme korrigeerimine

Lahjendusõhk reguleeritakse selliselt, et lahjendatud heitgaasi temperatuur vahetult enne põhifiltrit ei oleks üheski režiimis üle 325 K (52 °C). Lahjendusaste (q) peab olema vähemalt 4.

Süsteemide puhul, milles lahjendusaste määratakse CO2 või NOx kontsentratsiooni mõõtmise teel, tuleb lahjendusõhu CO2 või NOx sisaldust mõõta iga katse alguses ja lõpus. Lahjendusõhu CO2 ja NOx taustkontsentratsiooni enne ja pärast katset tehtud mõõtmiste vahe võib olla vahemikus vastavalt 100 m-1 või 5 m-1.

2.6.   Analüsaatorite kontrollimine

Heitmete analüsaatorid nullistatakse ja määratakse kindlaks mõõteulatus.

2.7.   Katsetsükkel

2.7.1.   Mootori dünamomeetri katsetamine koosneb järgmisest tsüklist, mis koosneb 13 režiimist:

Režiim nr

Mootori pöörlemiskiirus

Osakoormus

Statistiline kaal

Režiimi kestus

1

Tühikäik

0,15

4 minutit

2

A

100

0,08

2 minutit

3

B

50

0,10

2 minutit

4

B

75

0,10

2 minutit

5

A

50

0,05

2 minutit

6

A

75

0,05

2 minutit

7

A

25

0,05

2 minutit

8

B

100

0,09

2 minutit

9

B

25

0,10

2 minutit

10

C

100

0,08

2 minutit

11

C

25

0,05

2 minutit

12

C

75

0,05

2 minutit

13

C

50

0,05

2 minutit

2.7.2.   Katseseeria

Katseseeria käivitatakse. Katse tehakse punktis 2.7.1 ettenähtud järjestuses moodulite kohaselt.

Mootor töötab igal režiimil ettenähtud aja, kusjuures mootori pöörlemiskiirust ja koormust muudetakse esimese 20 sekundi jooksul. Kindlaksmääratud pöörete arv hoitakse vahemikus 50 min-1 ja kindlaksmääratud pöördemomendi erinevus suurimast momendikiirusest katsekiiruse pöörete arvu juures võib olla 2 %.

Tootja taotluse korral võib katseseeriat korrata nii palju kordi, kui on vaja osakeste piisava massi kogumiseks filtrile. Tootja peab esitama andmete hindamis- ja arvutamisprotseduuri üksikasjaliku kirjelduse. Gaasiliste heitmete määramine toimub ainult esimeses tsüklis.

2.7.3.   Analüsaatori reaktsiooniaeg

Analüsaatorite väljund salvestatakse lintmeerikule või mõõdetakse samaväärse andmesalvestussüsteemi abil, kusjuures heitgaas voolab läbi analüsaatorite kogu katsetsükli jooksul.

2.7.4.   Tahkete osakeste proovi võtmine

Kogu katsemenetluse jooksul kasutatakse ühte paari filtreid (põhi- ja abifiltrid, vaata III lisa 4. liide). Katsetsüklis kindlaksmääratud kaalutegurid võetakse arvesse heitgaasi massivooluga proportsionaalse proovi võtmise teel tsükli iga üksiku režiimi ajal. See on võimalik proovi voolukiiruse, proovivõtuaja ja/või lahjendusastme reguleerimise teel nii, et saavutataks punktis 5.6 esitatud efektiivsete kaalutegurite kriteeriumid.

Režiimi proovivõtuaeg peab olema vähemalt 4 sekundit iga 0,01 kaaluteguri kohta. Proovivõtt peab igal režiimil toimuma võimalikult režiimi lõpus. Tahkete osakeste proovivõtt ei tohi lõppeda varem kui 5 sekundit enne režiimi lõppu.

2.7.5.   Mootoriga seotud tingimused

Mootori pöörlemiskiirust ja koormust, siseneva õhuvoolu temperatuuri ja hõrendust, heitgaasi temperatuuri ja vasturõhku, kütusevoolu ja õhu- või heitgaasivoolu, ülelaadeõhu temperatuuri, kütuse temperatuuri ja niiskust registreeritakse igal režiimil, kusjuures pöörete arvu ja koormusega seotud nõuded (vaata punkt 2.7.2) peavad olema täidetud tahkete osakeste proovivõtu ajal, kuid igal juhul iga režiimi viimase minuti kestel.

Salvestada tuleb kõik arvutamiseks vajalikud lisaandmed (vaata punktid 4 ja 5).

2.7.6.   Lämmastikoksiidide kontrollimine mõõtepiirkonnas

Lämmastikoksiidide kontrollimine mõõtepiirkonnas peab toimuma vahetult pärast 13. režiimi lõppu.

Mootorit konditsioneeritakse 13. režiimil kolme minuti jooksul enne mõõtmiste algust. Mõõtmispiirkonna erinevates, tehnilise teenistuse (1) poolt valitud kohtades tehakse kolm mõõtmist. Iga mõõtmise jaoks ettenähtud aeg on kaks minutit.

Mõõtmisprotseduur on identne lämmastikoksiidide mõõtmise protseduuriga tsükli 13. moodulis ning see sooritatakse käesoleva liite punktide 2.7.3, 2.7.5 ja 4.1 ning III lisa 4. liite punkti 3 kohaselt.

Arvutused tehakse punkti 4 kohaselt.

2.7.7.   Analüsaatorite ülekontrollimine

Pärast heitkoguste määramise katset toimuval teistkordsel kontrollimisel kasutatakse nullgaasi ja sama võrdlusgaasi. Katse loetakse kehtivaks, kui enne katset ja pärast katse saadud tulemuste vahe on alla 2 % võrdlusgaasi väärtusest.

3.   ELR KATSE KULG

3.1.   Mõõteseadmete paigaldamine

Suitsususe mõõtur ja proovivõtturid, kui neid kasutatakse, paigaldatakse summuti või järeltöötlusseadme (olemasolu korral) taha seadme tootja poolt kindlaksmääratud üldise paigaldamisprotseduuri kohaselt. Peale selle järgitakse vajaduse korral ISO IDS 11614 10. jao nõudeid.

Enne nullpunkti ja skaala maksimaalväärtuse kontrollimist tuleb suitsususe mõõturit seadme tootja soovituste kohaselt soojendada ja stabiliseerida. Kui suitsususe mõõtur on varustatud mõõteseadme optika tahmumist vältiva läbipuhumisõhusüsteemiga, siis aktiveeritakse ka see süsteem ning reguleeritakse tootja soovituste kohaselt.

3.2.   Suitsususe mõõturi kontrollimine

Nullpunkti ja skaala maksimaalväärtuse kontroll tehakse suitsususe näidu režiimil, sest suitsususe skaalal on kaks täpselt määratletavat kalibreerimispunkti, suitsusus 0 % ja suitsusus 100 %. Seejärel, kui seade on k-näidu režiimile tagasi asetatud, arvutatakse täpne valguse neeldumistegur suitsususe mõõturi tootja poolt esitatud mõõdetud suitsususe ja LA väärtuse alusel.

Kui suitsususe mõõturi valgusvihku ei takistata, siis reguleeritakse näit suitsususe väärtusele 0,0 % ± 1,0 %. Kui valgusvihu jõudmist vastuvõtjani takistatakse, siis reguleeritakse näit suitsususe väärtusele 100,0 % ± 1,0 %.

3.3.   Katsetsükkel

3.3.1.   Mootori konditsioneerimine

Mootorit ja süsteemi soojendatakse maksimaalvõimsusel, et stabiliseerida mootori parameetrid tootja soovituse kohaselt. Eelkonditsioneerimisfaas peaks kaitsma tegelikku mõõtmist eelmisest katsest väljalaskesüsteemi jäänud jääkide mõju eest.

Kui mootor on stabiliseeritud, alustatakse tsüklit 20 ± 2 sekundit pärast eelkonditsioneerimisfaasi. Tootja taotluse korral võib täiendavaks konditsioneerimiseks teha enne mõõtmistsüklit mannekeenkatse.

3.3.2.   Katsejärjestus

Katse koosneb kolmest järjestikusest koormusastmest igal pöörlemiskiirusel III lisa punktis 1.1 määratletud mootori kolmest pöörlemiskiirusest, pöörlemiskiirusel A (1. tsükkel), B (2. tsükkel) ja C (3. tsükkel), millele järgneb 4. tsükkel tehnilise teenistuse (2) valitud pöörlemiskiirusel kontrollpiirkonnas ning koormuste vahemikus 10 %-100 %. Katsemootori dünamomeetriline katsetamine toimub joonisel 3 esitatud järjestuses.

Image

a)

Mootor töötab mootori pöörlemiskiirusel A ja 10 % koormusel 20 ± 2 sekundit. Ettenähtud kiirus hoitakse vahemikus ± 20 p/min ning pöördemoment 2 % suurimast pöördemomendist kontrollpöörlemiskiirusel.

b)

Eelmise etapi lõpus viiakse pöörlemiskiirust reguleeriv kang kiiresti täielikult avatud asendisse ning hoitakse selles asendis 10 ± 1 sekundit. Rakendatakse dünamomeetri koormust, mis on vajalik mootori pöörlemiskiiruse hoidmiseks täpsusega ± 150 p/min esimese kolme sekundi jooksul ning ± 20 p/min ülejäänud etapi jooksul.

c)

Alapunktides a ja b kirjeldatud järjestust korratakse kaks korda.

d)

Pärast kolmanda koormusastme lõppu reguleeritakse mootor 20 ± 2 sekundi jooksul pöörlemiskiirusele B ning koormusele 10 %.

e)

Alapunktide a–c järjestust rakendatakse pöörlemiskiirusel B töötava mootoriga.

f)

Pärast kolmanda koormusastme lõppu reguleeritakse mootor 20 ± 2 sekundi jooksul pöörlemiskiirusele C ning koormusele 10 %.

g)

Alapunktide a–c järjestust rakendatakse pöörlemiskiirusel C töötava mootoriga.

h)

Pärast kolmanda koormusastme lõppu reguleeritakse mootor 20 ± 2 sekundi jooksul valitud pöörlemiskiirusele ning koormusele üle 10 %.

i)

Alapunktide a–c järjestust rakendatakse valitud pöörlemiskiirusel töötava mootoriga.

3.4.   Tsükli valideerimine

Suitsu keskmiste väärtuste suhtelised standardhälbed iga kontrollpöörlemiskiiruse juures (SVA, SVB, SVC, mis on arvutatud käesoleva liite punkti 6.3.3 kohaselt igal järjestikusel koormusastmel vastavalt igale kontrollpöörlemiskiirusele) peavad olema alla 15 % keskmisest väärtusest või alla 10 % I lisa tabelis nr 1 esitatud piirväärtusest, kusjuures kehtib suurem väärtus. Suurema erinevuse korral korratakse järjestust, kuni kolm järjetikust koormusastet vastavad validatsioonikriteeriumidele.

3.5.   Suitsususe mõõturi taaskontrollimine.

Suitsususe mõõturi nullhälve pärast katsetamist ei tohi olla üle ± 5,0 % suurem I lisa tabelis nr 1 esitatud piirväärtusest.

4.   HEITGAASIKOGUSTE ARVUTAMINE

4.1.   Andmete hindamine

Gaasiliste heitmete hindamiseks arvestatakse välja meeriku näidu keskmine väärtus iga katserežiimi viimase 30 sekundi jooksul ning meeriku näidu keskmiste väärtuste ja vastavate kalibreerimisandmete põhjal määratakse igal katserežiimil süsivesinike (HC), süsinikmonooksiidi (CO) ja lämmastikoksiidide (NOx) keskmised kontsentratsioonid (conc). Kasutada võib teistsugust registreerimisviisi, kui see kindlustab samaväärsete andmete saamise.

Lämmastikoksiidide (NOx) kontrollimisel kontrollpiirkonnas kohaldatakse eespool nimetatud nõudeid ainult lämmastikoksiidide (NOx) suhtes.

Heitgaasivool GEXHW või lahjendatud heitgaasivool GTOTW, kui seda kasutatakse, määratakse III lisa 4. liite punkti 2.3 kohaselt.

4.2.   Kuiv/niiske korrigeerimine

Kui sisaldust ei ole juba mõõdetud niiskes heitgaasis, teisendatakse mõõtmistulemus vastavaks niiske heitgaasi mõõtmistulemusele:

Formula

Toores heitgaas:

Formula

ning

Formula

Lahjendatud heitgaas:

Formula

või

Formula

Lahjendusõhk:

Sisselaskeõhk (kui see erineb lahjendusõhust):

Formula

Formula

Formula

Formula

Formula

Formula

kus:

Ha, Hd

=

g vett kg kuiva õhu kohta

Rd, Ra

=

lahjendus-/siseneva õhuvoolu suhteline niiskus,%

pd, pa

=

lahjendus-/siseneva õhuvoolu küllastunud auru rõhk, kPa

pB

=

õhurõhu koguväärtus, kPa

4.3.   Lämmastikoksiidide (NOx) kontsentratsiooni korrigeerimine niiskuse ja temperatuuri suhtes

NOx heitmed sõltuvad ümbritseva õhu tingimustest, seetõttu korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes järgmistes valemites antud tegurite abil:

Formula

kus:

A

=

0,309 GFUEL/GAIRD - 0,0266

B

=

- 0,209 GFUEL/GAIRD + 0,00954

Ta

=

on õhu temperatuur, K

Ha

=

on siseneva õhuvoolu niiskus, vee kogus grammides 1 kg kuivas õhus

Ha

=

Formula

kus:

Ra

=

siseneva õhuvoolu suhteline niiskus, %

pa

=

lahjendus-siseneva õhuvoolu küllastunud auru rõhk, kPa

pB

=

õhurõhu koguväärtus, kPa

4.4.   Heitmete massivoolu arvutamine

Heitmete massivool (g/h) arvutatakse iga režiimi puhul järgmiselt, eeldades, et heitgaasi tihedus on 1,293 kg/m3, temperatuur 273 K (0 °C) ning rõhk 101,3 kPa:

 

Formula

 

Formula

 

Formula,

kus NOx conc, COconc ja HCconc  (3) tähistavad keskmisi kontsentratsioone (ppm) toores heitgaasis, nagu on määratletud punktis 4.1.

Heitgaasikoguste vabatahtliku määramise puhul täisvoolu lahjendussüsteemi abil kasutatakse järgmisi valemeid:

 

Formula

 

Formula

 

Formula

kus NOx conc, COconc ja HCconc  (3) tähistavad iga faasi keskmisi taustkorrigeeritud kontsentratsioone (ppm) lahjendatud heitgaasis, nagu on määratletud III lisa 2. liite punktis 4.3.1.1.

4.5.   Spetsiifiliste heitmete väljaarvutamine

Kõigi üksikute koostisosade heitkoguseid (g/kWh) arvutatakse järgmisel viisil:

Formula

Formula

Formula

Eespool esitatud arvutustes kasutatavad kaalutegurid on esitatud punktis 2.7.1.

4.6.   Pindala kontrollväärtuste arvutamine

NOx heitkogust mõõdetakse ja arvutatakse vastavalt punktile 4.6.1 kolmes punkti 2.7.6 kohaselt valitud kontrollpunktis ning määratakse ka interpoleerimise teel nende katsetsükli režiimide abil, mis punkti 4.6.2 kohaselt asuvad kõige lähemal vastavale kontrollpunktile. Mõõdetud väärtusi võrreldakse seejärel interpoleeritud väärtustega punkti 4.6.3 kohaselt.

4.6.1.   Spetsiifiliste heitmete arvutamine

Kontrollpunktidest iga kontrollpunkti (Z) NOx heitkogus arvutatakse järgmiselt:

Formula

Formula

4.6.2.   Katsetsükli heitmete väärtuse määramine

Iga kontrollpunkti NOx heitkogus interpoleeritakse valitud kontrollpunkti Z katva katsetsükli neljast lähimast režiimist, nagu on esitatud joonisel 4. Kõnealustes režiimide puhul (R, S, T, U) kasutatakse järgmisi mõisteid:

Pöörete arv (R)

=

Pöörete arv (T) = nRT

Pöörete arv (S)

=

Pöörete arv (U) = nSU

Osakoormus (R)

=

Osakoormus (S)

Osakoormus (T)

=

Osakoormus (U)

Kontrollpunkti Z NOx heitkogus arvutatakse järgmiselt:

Formula

ning

Formula

Formula

Formula

Formula

kus:

ER, ES, ET, EU

=

katvate režiimide spetsiifiline NOx heitkogus, mis on välja arvutatud punkti 4.6.1 kohaselt.

MR, MS, MT, MU

=

mootori pöördemoment katvates režiimides

Image

4.6.3.   NOx heitmete väärtuste võrdlemine

Kontrollpunkti Z mõõdetud spetsiifilist NOx heitkogust (NOx,Z) võrreldakse interpoleeritud väärtusega (EZ) järgmiselt:

Formula

5.   TAHKETE OSAKESTE HEITMETE ARVUTAMINE

5.1.   Andmete hindamine

Tahkete osakeste hindamisel registreeritakse iga režiimi puhul läbi filtrite voolavate proovide kogumassid (MSAM,i).

Filtrid asetatakse tagasi kaalukambrisse ning konditsioneeritakse vähemalt ühe tunni jooksul, kuid mitte kauem kui 80 tundi, seejärel kaalutakse. Registreeritakse filtrite brutokaal ning lahutatakse omakaal (vaata käesoleva liite punkt 1). Tahkete osakeste mass Mf on põhi- ja abifiltritele kogunenud tahkete osakeste massi summa.

Taustkorrigeerimise korral tuleb registreerida filtreid läbiva lahjendusõhu mass (MDIL) ja tahkete osakeste mass (Md). Enam kui ühe mõõtmise korral tuleb välja arvutada jagatis Md/MDIL iga üksiku mõõtmise kohta ning võtta keskmised väärtused.

5.2.   Osavoolu lahjendussüsteem

Tahkete osakeste heitmete lõplikud registreeritavad katsetulemused määratakse järgmiste etappide põhjal. Lahjendusastet saab reguleerida mitmel eri viisil ning seetõttu on kasutusel erinevad GEDFW arvutamise meetodid. Kõik arvutused tuginevad proovivõtuaja üksikrežiimide keskmistele väärtustele.

5.2.1.   Isokineetilised süsteemid

Formula

Formula

kus r väljendab isokineetilise proovivõtturi ja väljalasketoru ristlõikepindalade suhet:

Formula

5.2.2.   Süsteemid, milles mõõdetakse CO2 või NOx kontsentratsiooni

Formula

Formula

kus:

concE

=

märgistusgaasi märgrikastus toores heitgaasis

concD

=

märgistusgaasi märgrikastus lahjendatud heitgaasis

concA

=

märgistusgaasi märgrikastus lahjendusõhus

Kuivas heitgaasis mõõdetud kontsentratsioonid arvutatakse ümber niiskes heitgaasis mõõdetule käesoleva liite punkti 4.2 kohaselt.

5.2.3.   Süsteemid, milles kasutatakse CO2 mõõtmist ja süsiniku tasakaalustusmeetodit (4)

Formula

kus:

CO2D

=

CO2 kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis

CO2A

=

CO2 kontsentratsioon lahjendusõhus

(kontsentratsioonid mahuprotsentidena niiskel alusel)

Võrrand põhineb süsiniku tasakaalu eeldusel (mootorisse sisenevad süsinikuaatomid eralduvad süsinikdioksiidina) ning määratakse kindlaks järgmiselt:

Formula

ning

Formula

5.2.4.   Süsteemid, milles kasutatakse voolu mõõtmist

Formula

Formula

5.3.   Täisvoolu lahjendussüsteem

Tahkete osakeste heite katse lõpptulemused määratakse järgmisel viisil. Kõik arvutused tuginevad proovivõtuaja üksikrežiimide keskmistele väärtustele.

Formula

5.4.   Tahkete osakeste massivoolu arvutamine

Tahkete osakeste massivool arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

Formula

= Formula

MSAM=

Formula

i=

Formula

mis määratakse kogu katsetsükli ajal proovivõtuperioodi üksikrežiimide keskmiste väärtuste liitmise teel.

Tahkete osakeste massivoolu võib taustkorrigeerida järgmiselt:

Formula

Enam kui ühe mõõtmise puhul Formula asendatakse Formula .

Formula üksikrežiimides

või

Formula üksikrežiimides.

5.5.   Spetsiifiliste heitkoguste arvutamine

Tahkete osakeste heitkogused arvutatakse järgmiselt:

Formula

5.6.   Efektiivne kaalutegur

Iga režiimi efektiivne kaalutegur arvutatakse järgmiselt:

Formula

Efektiivsete kaalutegurite väärtuse erinevus punktis 2.7.1 loetletud kaalutegurite väärtustest võib olla kuni ± 0,003 (± 0,005 tühikäigu režiimil).

6.   SUITSU VÄÄRTUSTE ARVUTAMINE

6.1.   Besseli algoritm

Besseli algoritmi kasutatakse 1 sekundi keskmiste väärtuste arvutamiseks suitsu hetkeliste lugemite põhjal, ümber arvutatuna punkti 6.3.1 kohaselt. Algoritm emuleerib teise järgu madalpääsfiltrit ning selle kasutamine nõuab iteratiivseid arvutusi koefitsientide kindlaksmääramiseks. Need koefitsiendid on suitsususe mõõturisüsteemi reaktsiooniaja ja võttesageduse funktsioon. Seetõttu tuleb punktis 6.1.1 ettenähtud toimingut korrata iga kord, kui süsteemi reaktsiooniaeg ja/või võttesagedus muutuvad.

6.1.1.   Filtri reaktsiooniaja ning Besseli konstantide arvutamine

Reaktsiooniaeg Besseli algoritmis (tF) on suitsususe mõõturi süsteemi füüsikalise ja elektrilise reaktsiooniaja funktsioon, nagu on määratletud III lisa 4. liite punktis 5.2.4, ning selle arvutamiseks kasutatakse järgmist võrrandit:

Formula

kus:

tp

=

füüsikaline reaktsiooniaeg, sek

te

=

elektriline reaktsiooniaeg, sek

Filtri piirsageduse (fc) määramise arvutused põhinevad sisendi tõusul 0-1 ≤ 0,01 sek (vaata VII lisa). Reaktsiooniaeg on ajavahemik, mille jooksul Besseli väljundsignaal jõuab 10 protsendist (t10) 90 protsendini (t90) nimetatud astmelisest funktsioonist. See saadakse fc väärtuse itereerimise teel kuni t90-t10≈tF. fc esimest iteratsiooni väljendatakse järgmise valemi abil:

Formula

Besseli konstandid E ja K arvutatakse järgmiste võrrandite abil:

Formula

Formula

kus:

D

=

0,618034

Δt

=

Formula

Ω

=

Formula

6.1.2.   Besseli algoritmi arvutamine

Kasutades E ja K väärtusi arvutatakse Besseli 1 s keskmine väärtus astmelise sisendi Si kohta järgmiselt:

Formula

kus:

Si-2

=

Si-1 = 0

Si

=

1

Yi-2

=

Yi-1 = 0

Ajad t10 ja t90 interpoleeritakse. Väärtuse fc reaktsiooniaega tF määratletakse t90 ja t10 vahelise ajalise erinevusena. Kui see reaktsiooniaeg ei ole piisavalt lähedane nõutavale, siis jätkatakse itereerimist, kuni tegelik reaktsiooniaeg vastab 1 protsendilise täpsusega nõutavale reaktsiooniajale:

Formula

6.2.   Andmete hindamine

Suitsu mõõtmiste sagedus peab olema vähemalt 20 Hz.

6.3.   Suitsu määramine

6.3.1.   Andmete ümberarvestamine

Kuna kõigi suitsususe mõõturite põhiline mõõteühik on läbitustegur, siis arvestatakse suitsu väärtused ümber läbitustegurist (τ) valguse neeldumisteguriks (k) järgmiselt:

Formula

ning

Formula

kus:

k

=

valguse neeldumiskoefitsient, m-1

LA

=

efektiivne optilise tee pikkus, nagu on ette näinud mõõteriista tootja, m

N

=

suitsusus, %

τ

=

läbitustegur, %

Ümberarvutus tehakse enne andmete edasist töötlemist.

6.3.2.   Keskmise suitsu väärtuse arvutamine Besseli funktsiooni põhjal

Vajalik piirsagedus fc on sagedus, mis tekitab filtri nõuetekohase reaktsiooniaja tF. Niipea kui kõnealune sagedus on punktis 6.1.1 nimetatud iteratsiooniprotsessi abil määratud, arvutatakse välja Besseli algoritmi tegelikud konstandid E ja K. Besseli algoritmi rakendatakse seejärel suitsu hetkeväärtuste suhtes (k-väärtus), nagu on kirjeldatud punktis 6.1.2:

Formula

Besseli algoritm on laadilt rekursiivne. Seega on algoritmile vaja algseid sisendväärtusi Si-1 ja Si-2 ning algseid väljundväärtusi Si-2 ja Yi-2. Nende väärtuseks võib võtta 0.

Kolme pöörlemiskiiruse A, B ja C iga koormusastme 1 sek-maksimaalväärtus Ymax valitakse igast suitsukõvera Yi üksikväärtustest.

6.3.3.   Lõpptulemus

Iga katsetsükli (katse pöörlemiskiiruse) keskmised suitsu väärtused (SV) arvutatakse järgmiselt:

Katse pöörlemiskiirusel A:

SVA = (Ymax1,A + Ymax2,A + Ymax3,A) / 3

Katse pöörlemiskiirusel B:

SVB = (Ymax1,B + Ymax2,B + Ymax3,B) / 3

Katse pöörlemiskiirusel C:

SVC = (Ymax1,C + Ymax2,C + Ymax3,C) / 3

kus:

Ymax1, Ymax2, Ymax3

=

on suurim Besseli 1 s keskmine väärtus kolmel koormusastmel

Lõppväärtus arvutatakse järgmiselt:

SV = (0,43 × SVA) + (0,56 × SVB) + (0,01 × SVC)


(1)  Katsefaaside valimisel kasutatakse juhusliku valimi kinnitatud statistilisi meetodeid.

(2)  Katsefaasid valitakse juhusliku valimi kinnitatud statistiliste meetodite abil.

(3)  Põhineb C1 ekvivalendil.

(4)  Väärtus kehtib ainult IV lisas nimetatud etalonkütuse puhul.

2. liide

ETC KATSETSÜKKEL

1.   MOOTORI KAARDISTUSPROTSEDUUR

1.1.   Kaardistatud kiiruse ulatuse määramine

ETC katse tegemiseks katsekambris tuleb mootor pöörlemiskiiruse/pöördemomendi määramiseks enne katsetsüklit kaardistada. Minimaalne ja maksimaalne kaardistamiskiirus määratakse järgmiselt:

Minimaalne kaardistamiskiirus

=

tühikäigu pöörlemiskiirus

Maksimaalne kaardistamiskiirus

=

nhi × 1,02 või kiirus, mille puhul täiskoormuse pöördemoment langeb nullini, olenevalt sellest, kumb kiirus on väiksem

1.2.   Mootori võimsuse kaardistamine

Mootor soojendatakse maksimaalvõimsusel, et stabiliseerida mootori parameetrid tootja soovituse ja hea inseneritava kohaselt. Pärast mootori stabiliseerimist kaardistatakse see järgmiselt:

a)

mootor vabastatakse koormusest ja seda kasutatakse tühikäigu pöörlemiskiirusel;

b)

mootorit kasutatakse täiskoormusel/täielikult avatud pritsepumbaga minimaalsel kaardistamiskiirusel;

c)

mootori pöörlemiskiirust tõstetakse keskmise kiirusega 8 ± 1 min-1 /sekundis minimaalselt kaardistamiskiiruselt maksimaalsele. Mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi väärtused registreeritakse sagedusega vähemalt üks mõõtepunkt sekundis.

1.3.   Kaardistamiskõvera tekitamine

Kõik punkti 1.2 kohaselt registreeritud andmed ühendatakse punktidevahelise lineaarse interpolatsiooni abil. Saadud pöördemomendi kõver on kaardistuskõver ning seda kasutatakse mootoritsükli normaliseeritud pöördemomendi väärtuste ümberarvutamiseks katsetsükli tegelikeks pöördemomendi väärtusteks, nagu on kirjeldatud punktis 2.

1.4.   Alternatiivne kaardistamine

Kui tootja arvamuse kohaselt ei ole eespool kirjeldatud kaardistusmetoodika mis tahes teatava mootori puhul usaldusväärne või esindav, siis võib kasutada alternatiivset kaardistusmetoodikat. Kõnealused alternatiivsed meetodid peavad vastama kindlaksmääratud kaardistamisprotseduuri eesmärkidele, mis seisneb kõigi katsetsüklites saavutatavate mootori pöörlemiskiiruste suurima momendikiiruse määramises. Hälbed käesolevas punktis nimetatud kaardistamismeetoditest turvalisuse või tüüpilisuse eesmärgil peavad koos põhjendustega olema tehnilise teenistuse poolt kinnitatud. Ühelgi juhul ei tohi mootori pidevalt vähenevaid pöördeid kasutada reguleeritud või turboülelaaduriga mootori puhul.

1.5.   Korduskatsed

Mootorit ei ole vaja enne iga katsetsüklit kaardistada. Mootor tuleb enne katsetsüklit uuesti kaardistada, kui:

viimasest kaardistamisest on asjatundjate hinnangul möödunud liiga palju aega

või

mootorit on mehaaniliselt muudetud või uuesti kalibreeritud ning see võib mõjutada mootori tööd.

2.   ETALONKATSETSÜKLI MOODUSTAMINE

Siirdekatsetsüklit on kirjeldatud käesoleva lisa 3. liites. Pöördemomendi ja pöörete arvu normaliseeritud väärtused muudetakse tegelikeks väärtusteks allpool esitatud viisil, mille tulemusena saadakse etalontsükkel.

2.1.   Tegelik kiirus

Kiiruse normaliseerimine tühistatakse järgmise võrrandi abil:

Formula

Võrdluskiirus (nref) vastab 3. liites esitatud mootori dünamomeetrilises graafikus esitatud 100 % kiiruse väärtustele. Seda määratletakse järgmiselt (vaata I lisa joonis 1):

Formula

kus nhi ja nlo määratakse kas I lisa 2. punkti või III lisa 1. liite punkti 1.1 kohaselt.

2.2.   Tegelik pöördemoment

Pöördemoment normaliseeritakse vastaval pöörlemiskiirusel suurima momendikiiruseni. Etalontsükli pöördemomendi normaliseeritud väärtused arvutatakse punkti 1.3 kohaselt määratud kaardistamiskõvera abil ümber järgmiselt:

Tegelik pöördemoment = (pöördemoment protsentides × maks. pöördemoment /100)

vastava tegeliku kiiruse suhtes, nagu on määratletud punktis 2.1.

Etalontsükli tekitamiseks tuleb faaside käivituspunktide (“m”) negatiivsed pöördemomendi väärtused muuta tegelikeks väärtusteks, mis määratakse kindlaks ühel järgmistest viisidest:

negatiivne 40 % vastava pöörete arvu juures kasutatavast positiivsest pöördemomendist,

mootori käitamiseks minimaalselt maksimaalsele kaardistamiskiirusele vajaliku negatiivse pöördemomendi kaardistamine,

negatiivse pöördemomendi määramine, mis on vajalik mootori käitamiseks tühikäigul ja võrdluskiirustel ning kõnealuste faaside vaheliseks lineaarseks interpolatsiooniks.

2.3.   Tegelikeks väärtusteks ümberarvutamise näide

Näitena muudetakse järgmine katsefaas tegelikele väärtustele vastavaks:

kiirus protsentides

=

43

pöördemoment protsentides

=

82

Aluseks võetakse järgmised väärtused:

võrdluskiirus

=

2 200 min- 1

tühikäigukiirus

=

600 min- 1

mille tulemusena saadakse:

tegelik kiirus = (43 × (2 200 – 600)/100) + 600 = 1 288 min-1

tegelik pöördemoment = (82 × 700/100) = 574 Nm

mille puhul mootori pöörlemiskiirusel 1 288 min-1 kaardistamiskõveral saadud suurim pöördemoment on 700 Nm.

3.   HEITKOGUSTE KATSE KULG

Tootja taotluse korral võib mootori ja heitgaasisüsteemi mõõtetsüklile eelnevaks konditsioneerimiseks teha mannekeenkatse.

Maagaas- ja veeldatud naftagaasi kütusel töötavad mootorid sõidetakse sisse ETC katses. Mootor sõidetakse sisse vähemalt kahes ETC tsüklis, kuni ühe ETC tsükli kestel mõõdetud CO heitkogus ületab eelmise ETC tsükli kestel mõõdetud CO heitkoguse kõige rohkem 10 % võrra.

3.1.   Proovivõtusüsteemi filtrite ettevalmistamine (ainult diiselmootorid)

Vähemalt tund enne katset asetatakse iga filter (filtrite paar) suletud, kuid tihenduseta Petri tassi ning pannakse kaalukambrisse stabiliseeruma. Stabiliseerumisperioodi lõpus kaalutakse iga filter (filtrite paar) ning registreeritakse omakaal. Seejärel hoitakse filtrit (filtrite paari) suletud Petri tassis või tihendatud filtrialusel kuni kasutamiseni katses. Kui filtrit (filtrite paari) ei kasutata kaheksa tunni jooksul pärast kaalukambrist väljavõtmist, siis tuleb see enne kasutamist uuesti konditsioneerida ja kaaluda.

3.2.   Mõõteseadmete paigaldamine

Mõõteriistad ja proovivõtturid tuleb nõuetekohaselt paigaldada. Väljalasketoru ühendatakse täisvoolu lahjendussüsteemiga.

3.3.   Lahjendussüsteemi ja mootori käivitamine

Lahjendussüsteem ja mootor käivitatakse ja neid soojendatakse, kuni kõik temperatuurid ja rõhud on stabiliseerunud efektiivvõimsusel tootja soovituse ja hea inseneritava kohaselt.

3.4.   Tahkete osakeste proovivõtusüsteemi käivitamine (ainult diiselmootorid)

Tahkete osakeste proovivõtusüsteem käivitatakse ja see töötab möödavoolul. Lahjendusõhu tahkete osakeste fooni taseme saab määrata lahjendusõhu juhtimise teel läbi tahkete osakeste filtrite. Filtreeritud lahjendusõhu kasutamise korral võib teha ühe mõõtmise kas enne või pärast katset. Filtreerimata lahjendusõhu puhul võib mõõtmised teha tsükli alguses ja lõpus ning arvutada keskmised väärtused.

3.5.   Täisvoolu lahjendussüsteemi reguleerimine

Kogu lahjendatud heitgaasivool reguleeritakse nii, et süsteemi ei kondenseeruks vett ning filtri pinna maksimaalne temperatuur oleks 325 K (52 °C) või vähem (vaata V lisa punkt 2.3.1, DT).

3.6.   Analüsaatorite kontrollimine

Heitmete analüsaatorid nullistatakse ja määratakse kindlaks mõõteulatus. Proovivõtukottide kasutamise korral kotid tühjendatakse.

3.7.   Mootori käivitamisprotseduur

Stabiliseeritud mootor käivitatakse kasutaja käsiraamatus sisalduva tootja poolt soovitatud käivitusprotseduuri kohaselt, seejuures kasutatakse kas seeriatoodangu käivitusmootorit või dünamomeetrit. Valikuliselt võib katset alustada mootorit välja lülitamata otse eelkonditsioneerimisfaasist, kui mootor töötab tühikäigupöörlemiskiirusel.

3.8.   Katsetsükkel

3.8.1.   Katsejärjestus

Katseseeriaga alustatakse, kui mootor on jõudnud tühikäigu pöörlemiskiiruseni. Katse sooritatakse etalontsükli kohaselt, nagu on ette esitatud käesoleva liite punktis 2. Mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi seadistuspunktid seadistatakse sagedusele 5 Hz (soovitatavalt 10 Hz) või enamale. Mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi tagasisideandmed registreeritakse vähemalt kord sekundis kogu katsetsükli kestel ning signaalid võib elektrooniliselt filtreerida.

3.8.2.   Analüsaatori reaktsiooniaeg

Mootori või katseseeria käivitamisel või tsükli alustamisel vahetult eelkonditsioneerimisest lülitatakse sisse mõõteseadmed, et samaaegselt alustada:

lahjendusõhu kogumist või analüüsimist,

lahjendatud heitgaasi kogumist või analüüsimist,

lahjendatud heitgaasi (CVS) koguse ning nõuetekohaste temperatuuride ja rõhkude mõõtmist,

dünamomeetri pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi tagasisideandmete registreerimist.

Süsivesinikke (HC) ja lämmastikoksiide (NOx) mõõdetakse pidevalt lahjendustunnelis sagedusega 2 Hz. Keskmiste kontsentratsioonide määramine toimub analüsaatori signaalide integreerimise teel katsetsükli kestel. Süsteemi reaktsiooniaeg ei tohib olla üle 20 sek ning seda kohandatakse vajaduse korral CVS voolukõikumistega ja proovivõtuaja/katsetsükli nihetega. CO, CO2, NMHC ja CH4 määratakse integreerimise teel või tsükli ajal proovivõtukotti kogunenud heitgaasikontsentratsioonide analüüsimise teel. Gaasiliste saasteainete kontsentratsioonid lahjendusõhus määratakse integreerimise või kogumise teel taustsaasteainete kotti. Kõik muud väärtused registreeritakse sagedusega vähemalt kord sekundis (1 Hz).

3.8.3.   Tahkete osakeste proovivõtt (ainult diiselmootorid)

Tsükli puhul, mida alustatakse vahetult eelkonditsioneerimisest, lülitatakse tahkete osakeste proovivõtusüsteem mootori või katsejärjestuse käivitamisega samal ajal möödavoolult tahkete osakeste kogumisele.

Kui voolu kompenseerimist ei kasutata, siis reguleeritakse proovivõtupump (proovivõtupumbad) nii, et tahkete osakeste proovivõtturit või ülekandetoru läbiva voolu kiirus püsiks ettenähtud voolukiiruse juures täpsusega ± 5 %. Kui kasutatakse voolu kompenseerimist (või proovigaasivoolu proportsionaalset reguleerimist), siis tuleb näidata, et põhitoru voolu ja tahkete osakeste voolu suhe erineb ettenähtud väärtusest kõige rohkem ± 5 % (välja arvatud proovivõtu esimesed kümme sekundit).

Märkus: Kahekordse lahjenduse korral on proovigaasivool proovivõtufiltreid läbiva voolu ja teise astme lahjendusõhuvoolu vaheline netoväärtus.

Registreeritakse keskmine temperatuur ja rõhk gaasimõõturi (gaasimõõturite) või voolu mõõteriistade sisselaskeava juures. Kui tahkete osakeste suure koormuse tõttu filtrile ei ole ettenähtud voolukiirust võimalik kogu tsükli kestel säilitada (täpsusega ± 5 %), siis on katse kehtetu. Katse tehakse uuesti, kasutades väiksemat voolukiirust ja/või suurema läbimõõduga filtrit.

3.8.4.   Mootori seiskumine

Mootori seiskumise korral katsetsükli mis tahes hetkel tuleb mootor eelkonditsioneerida ja uuesti käivitada ning katset korrata. Kui katsetsükli ajal tekib mõne vajaliku katseseadme rike, siis katse ei kehti.

3.8.5.   Toimingud pärast katset

Pärast katse lõppemist peatatakse lahjendatud heitgaasi mahu mõõtmine, gaasivool kogumiskottidesse ning lülitatakse välja tahkete osakeste proovivõtupump. Ühtses analüsaatorite süsteemis jätkub proovivõtt süsteemi reaktsiooniaegade lõppemiseni.

Kogumiskottides (kui neid kasutatakse) olevaid kontsentratsioone analüüsitakse võimalikult kiiresti, igal juhul hiljemalt 20 minutit pärast katsetsükli lõppemist.

Pärast heitkoguste määramise katset kontrollitakse analüsaatorid nullgaasi ja sama võrdlusgaasi abil uuesti üle. Katse loetakse kehtivaks, kui enne ja pärast katset saadud tulemuste ning võrdlusgaasi väärtuse vahe on alla 2 %.

Ainult diiselmootorite puhul asetatakse tahkete osakeste filtrid tagasi kaalukambrisse hiljemalt ühe tunni jooksul pärast katse lõppemist ning konditsioneeritakse enne kaalumist suletud, kuid tihenduseta Petri tassis vähemalt ühe tunni kestel, kuid mitte üle 80 tunni.

3.9.   Katse vastavustõendamine

3.9.1.   Andmenihe

Tagasiside- ja võrdlustsükli väärtuste vahelisest ajalisest mahajäämusest tuleneva nihke minimeerimiseks võib kogu mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi tagasisidesignaali järjestust võrdluskiiruse ja pöördemomendi järjestuse suhtes ajaliselt kiirendada või tagasi hoida. Nihutades tagasisidesignaale tuleb nii pöörlemiskiirust kui pöördemomenti nihutada samal määral ning samas suunas.

3.9.2.   Tsükli töö arvutamine

Tsükli tegelik töö Wact (kWh) arvutatakse kõigi mootori pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi registreeritud tagasisideväärtuste paaride põhjal. Seda tehakse pärast tagasisideandmete mis tahes nihutamist, kui on tehtud selline valik. Tsükli tegelikku tööd Wact võrreldakse võrdlustsükli tööga Wref ning selle abil arvutatakse spetsiifilise pidurdamise heitkoguseid (vaata punkte 4.4 ja 5.2). Sama metoodikat kasutatakse nii võrdlus- kui ka tegeliku mootori võimsuse integreerimisel. Väärtuste kindlaksmääramisel võrdlustsükli piirväärtuste ja mõõdetud väärtuste vahelistes punktides kasutatakse lineaarset interpoleerimist.

Võrdlustsükli ja tsükli tegeliku töö integreerimisel nullistatakse kõik negatiivsed pöördemomendi väärtused ja võetakse need arvesse. Kui integreerimissagedus on väiksem kui 5 hertsi ning juhul, kui pöördemomendi positiivne väärtus muutub teatava ajavahemiku jooksul negatiivseks või negatiivne väärtus positiivseks, siis arvutatakse negatiivne osa ja nullistatakse. Positiivne osa lisatakse integreeritud väärtusele.

Wact hälve Wref suhtes peab olema vahemikus –15 % kuni + 5 %.

3.9.3.   Katsetsükli statistiline valideerimine

Pöörlemiskiirusele, pöördemomendile ja võimsusele tehakse tagasisideväärtuste lineaarne regressioon kontrollväärtuste suhtes. Seda tehakse pärast tagasisideandmete mis tahes nihutamist, kui on tehtud selline valik. Kasutatakse vähimruutude meetodit järgmise kõige sobivama võrrandiga:

Formula

kus:

y

=

pöörlemiskiiruse (min-1), pöördemomendi (Nm) või võimsuse (kW) tagasiside (tegelik) väärtus

m

=

regressioonisirge kalle

x

=

pöörlemiskiiruse (min-1), pöördemomendi (Nm) või võimsuse (kW) kontrollväärtus

b

=

regressioonisirge y-telg

Hinnangu standardviga (SE) üleminekul y-väärtuselt x-väärtusele ja määramiskoefitsient (r2) arvutatakse iga regressioonisirge suhtes.

Kõnealune analüüs soovitatakse teha sagedusel 1 Hz. Kõik negatiivsed pöördemomendi kontrollväärtused ning nendega seotud tagasisideväärtused jäetakse tsükli pöördemomendi ja võimsuse statistilise valideerimise arvestusest välja. Katse loetakse kehtivaks, kui tabelis 6 esitatud kriteeriumid on täidetud.

Tabel 6

Regressioonisirge tolerantsid

 

Pöörlemiskiirus

Pöördemoment

Võimsus

Hinnangu standardviga (SE) Y üleminekul X

Maksimaalselt 100 min–1

Maksimaalselt 13 % (15 %) (1) kaardistamisel saadud mootori suurimast pöördemomendist

Maksimaalselt 8 % (15 %) (1) kaardistamisel saadud mootori suurimast pöördemomendist

Regressioonisirge kalle, m

0,95–1,03

0,83–1,03

0,89–1,03 (0,83–1,03) (1)

Määramiskoefitsient, r2

min 0,9700 (min 0,9500) (1)

min 0,8800 (min 0,7500) (1)

min 0,9100 (min 0,7500) (1)

Regressioonisirge Y lõik, b

± 50 min-1

± 20 Nm või ± 2 % (± 20 Nm või ± 3 %) (1) maksimaalsest pöördemomendist, olenevalt sellest, kumb on suurem

± 4 kW või ± 2 % (± 4 kW või ± 3 %) (1) maksimaalsest võimsusest, olenevalt sellest, kumb on suurem

Punktide väljajätmine regressioonanalüüsist toimub tabeli 7 kohaselt.

Tabel 7

Punktid, mille väljajätmine regressioonanalüüsist on lubatud

Tingimused

Väljajäetavad punktid

Täiskoormus ja pöördemomendi tagasiside < kontrollpöördemoment

Pöördemoment ja/või võimsus

Koormuseta, tühikäigufaasita, pöördemomendi tagasisideta > kontrollpöördemoment

Pöördemoment ja/või võimsus

Koormuseta/suletud seguklapp, tühikäigufaas ja pöörlemiskiirus > tühikäigu etalonkiirus

Pöörlemiskiirus ja/või võimsus

4.   HEITGAASIKOGUSTE ARVUTAMINE

4.1.   Lahjendatud heitgaasivoolu määramine

Katsetsükli kogu lahjendatud heitgaasivool (kg/katse) arvutatakse tsükli mõõteväärtuste voolu mõõteseadme vastavate kalibreerimisandmete põhjal (PDP puhul V0 või CFV puhul KV , nagu on määratletud III lisa 5. liite punktis 2). Kui lahjendatud heitgaasi temperatuur hoitakse soojusvaheti abil püsivana kogu tsükli kestel (PDV-CVS ± 6 K, CFV-CVS ± 11 K, vaata V lisa punkt 2.3), siis kasutatakse järgmisi valemeid.

PDP-CVS süsteem:

MTOTW = 1,293 × V0 × Np × (pB – p1) × 273 / (101,3 × T),

kus:

MTOTW

=

tsükli lahjendatud niiske heitgaasi mass, kg

V0

=

ühe pöördega pumbatava gaasi maht katsetingimustes, m3/pööre

NP

=

pumba pöörete üldarv katse ajal

pB

=

atmosfäärirõhk katsekambris, kPa

p1

=

hõrendus atmosfäärirõhu suhtes pumba sisselaskeava juures, kPa

T

=

lahjendatud heitgaasi keskmine temperatuur pumba sisselaskeava juures kogu tsükli kestel, K

CFV-CVS süsteem:

MTOTW = 1,293 × t × Kv × pA / T0,5,

kus:

MTOTW

=

tsükli lahjendatud niiske heitgaasi mass, kg

t

=

tsükli aeg, sek

Kv

=

kriitilise voolu Venturi toru kalibreerimiskoefitsient standardtingimustes

pA

=

absoluutrõhk Venturi toru sissevooluava juures, kPa

T

=

absoluutne temperatuur Venturi toru sissevooluava juures, K

Voolu kompenseerimisega süsteemi (soojusvahetita süsteemi) kasutamise korral arvutatakse heitkoguste hetkemass ja integreeritakse kogu katse ajale. Sellisel juhul arvutatakse lahjendatud heitgaasi hetkemass järgmiselt:

PDP-CVS süsteem:

MTOTW,i = 1,293 × V0 × Np,i × (pB – p1) × 273 / (101,3 × T),

kus:

MTOTW,i

=

niiske lahjendatud heitgaasi hetkemass, kg

Np,i

=

pumba üldine pöörete arv ajaühikus

CFV-CVS süsteem:

MTOTW,i = 1,293 × Δti × Kv × pA / T0,5,

kus:

MTOTW,i

=

niiske lahjendatud heitgaasi hetkemass, kg

Δti

=

ajavahemik, sek

Kui tahkete osakeste (MSAM) ja gaasiliste saasteainete proovi kogumass ületab CVS koguvoolu (MTOTW) 0,5 % võrra, siis korrigeeritakse CVS voolu MSAM suhtes või suunatakse tahkete osakeste proovivool tagasi CVS-süsteemi enne, kui see jõuab voolu mõõteseadmeni (PDP või CFV).

4.2.   NOx korrigeerimine niiskuse suhtes

Lämmastikoksiidide (NOx) heitmed sõltuvad ümbritseva õhu tingimustest, seetõttu korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes järgmistes valemites antud tegurite abil:

a)

diiselmootorid:

Formula

b)

gaasimootorid:

Formula

kus:

Ha

=

siseneva õhuvoolu niiskus, vee kogus grammides 1 kg kuiva õhu kohta

kus:

Formula

Ra

=

siseneva õhuvoolu suhteline niiskus, %

pa

=

lahjendus-siseneva õhuvoolu küllastunud auru rõhk, kPa

pB

=

õhurõhu koguväärtus, kPa

4.3.   Heitmete massi voolukiiruse arvutamine

4.3.1.   Konstantse massivooluga süsteemid

Soojusvahetiga süsteemides määratakse saasteainete mass (g/katse) järgmiste võrrandite abil:

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

kus:

NOx conc, COconc, HCconc  (2), NMHCconc

=

tähistavad kogu tsükli keskmisi taustkorrigeeritud kontsentratsioone, mis on saadud integreerimise (kohustuslik NOx ja HC puhul) või kotis mõõtmise teel, ppm

MTOTW

=

kogu tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass, nagu on määratletud punktis 4.1, kg

KH,D

=

diiselmootorite niiskuskorrektsioonitegur, nagu on määratletud punktis 4.2

KH,G

=

gaasimootorite niiskuskorrektsioonitegur, nagu on määratletud punktis 4.2

Kuivas heitgaasis mõõdetud kontsentratsioonid arvutatakse ümber niiskes heitgaasis mõõdetule III lisa 1. liite punkti 4.2 kohaselt.

NMHCconc määramine sõltub kasutatud meetodist (vaata III lisa 4. liite punkt 3.3.4). Mõlemal juhul määratakse CH4 kontsentratsioon ja lahutatakse see HC kontsentratsioonist järgmiselt:

a)

GC meetod

Formula

b)

NMC meetod

Formula

kus:

HC(wCutter)

=

HC kontsentratsioon proovigaasi voolamisel läbi NMC

HC(w/oCutter)

=

HC kontsentratsioon proovigaasi NMC möödavoolul

CEM

=

metaani kasutegur, nagu on määratletud III lisa 5. liite punktis 1.8.4.1

CEE

=

etaani kasutegur, nagu on määratletud III lisa 5. liite punktis 1.8.4.2

4.3.1.1.   Taustkorrigeeritud kontsentratsioonide määramine

Saasteainete netokontsentratsioonide saamiseks lahutatakse lahjendusõhu gaasiliste saasteainete keskmised taustkontsentratsioonid mõõdetud kontsentratsioonidest. Taustkontsentratsioonide keskmiste väärtuste määramiseks võib kasutada proovikoti meetodit või püsivat mõõtmist integreerimisega. Kasutatakse järgmisi valemeid:

Formula

kus:

conc

=

vastava saasteaine kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, korrigeerituna lahjendusõhus sisalduva vastava saasteaine kogusega, ppm

conce

=

vastava saasteaine kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendatud heitgaasis, ppm

concd

=

vastava saasteaine kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendusõhus, ppm

DF

=

lahjendustegur

Lahjendustegur arvutatakse järgmiselt:

a)

diisel- ja veeldatud naftagaasil töötavad gaasimootorid

Formula

b)

maagaasil töötavad gaasimootorid

Formula

kus:

CO2, conce

=

CO2 kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, mahuprotsentides

HCconce

=

HC kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm C1

NMHCconce

=

NMHC kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm C1

COconce

=

CO kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm

FS

=

stöhhiomeetriline tegur

Kuivas heitgaasis mõõdetud kontsentratsioonid arvutatakse ümber niiskes heitgaasis mõõdetule III lisa 1. liite punkti 4.2 kohaselt.

Stöhhiomeetriline tegur arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

x ja y

=

kütuse koostis CxHy

Kui kütuse koostis pole teada, võib alternatiivselt kasutada järgmisi stöhhiomeetrilisi tegureid:

FS (diisel)

=

13,4

FS (LPG)

=

11,6

FS (NG)

=

9,5

4.3.2.   Voolu kompenseerimisega süsteemid

Soojusvahetita süsteemide puhul arvutatakse saasteainete massi (g/katse) määramiseks heitkoguste hetkemass ning integreeritakse hetkeväärtused kogu tsükli ulatuses. Kontsentratsiooni hetkeväärtuste suhtes rakendatakse ka vahetut taustkorrigeerimist. Kasutatakse järgmisi valemeid:

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

 

Formula

kus:

conce

=

vastava saasteaine kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendatud heitgaasis, ppm

concd

=

vastava saasteaine kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendusõhus, ppm

MTOTW,i

=

niiske lahjendatud heitgaasi hetkemass (vaata punkt 4.1), kg

MTOTW

=

kogu tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass (vaata punkt 4.1), kg

KH,D

=

diiselmootorite niiskuskorrektsioonitegur, nagu on määratletud punktis 4.2

KH,G

=

gaasimootorite niiskuskorrektsioonitegur, nagu on määratletud punktis 4.2

DF

=

lahjendustegur, nagu on määratletud punktis 4.3.1.1

4.4.   Spetsiifiliste heitmete väljaarvutamine

Kõigi üksikute koostisosade heitkoguseid (g/kWh) arvutatakse järgmisel viisil:

Formula (diisel- ja gaasimootorid)

Formula (diisel- ja gaasimootorid)

Formula (diiselmootorid ja veeldatud naftagaasil töötavad gaasimootorid)

Formula (maagaasil töötavad gaasimootorid)

Formula (maagaasil töötavad gaasimootorid),

kus:

Wact

=

tsükli tegelik töö, nagu on määratletud punktis 3.9.2, kWh

5.   TAHKETE OSAKESTE HEITKOGUSE ARVUTAMINE (AINULT DIISELMOOTORID)

5.1.   Massivoolu arvutamine

Tahkete osakeste mass (g/katse) arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

Mf

=

tsükli ajal kogutud tahkete osakeste proovimass, mg

MTOTW

=

kogu tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass, nagu on määratletud punktis 4.1, kg

MSAM

=

lahjendatud heitgaasi mass, mis on võetud tahkete osakeste kogumiseks ettenähtud lahjendustunnelist, kg

ning

Mf

=

Mf,p + Mf,b, kui need on kaalutud eraldi, mg

Mf,p

=

põhifiltrile kogutud tahkete osakeste mass, mg

Mf,b

=

abifiltrile kogutud tahkete osakeste mass, mg

Kahekordse lahjendussüsteemi kasutamise korral lahutatakse teise lahjendusõhu mass läbi tahkete osakeste filtri juhitud kahekordselt lahjendatud heitgaasi kogumassist.

Formula

kus:

MTOT

=

tahkete osakeste filtrist läbivoolava kahekordselt lahjendatud heitgaasi mass, kg

MSEC

=

Sekundaarse lahjendusõhu mass = teise astme lahjendusõhu mass, kg

Kui lahjendusõhu tahkete osakeste taustnivoo määratakse punkti 3.4 kohaselt, siis võib tahkete osakeste massi taustkorrigeerida. Sellisel juhul arvutatakse tahkete osakeste mass (g/katse) järgmiselt:

Formula

kus:

Mf, MSAM, MTOTW

=

vaata eespool

MDIL

=

taustosakeste proovivõtuseadme abil kogutud esimese lahjendusõhu mass, kg

Md

=

esimesest lahjendusõhust kogutud taustosakeste mass, mg

DF

=

lahjendustegur, nagu on määratletud punktis 4.3.1.1

5.2.   Spetsiifiliste heitkoguste arvutamine

Tahkete osakeste heitkogus (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

Wact

=

tsükli tegelik töö, nagu on määratletud punktis 3.9.2, kWh


(1)  Kuni 1. oktoobrini 2005 võib sulgudes toodud arve kasutada gaasimootorite tüübikinnituskatsetes. (Enne komisjon kannab ette gaasimootorite tehnoloogia arendamisest, andes kinnituse käesolevas tabelis esitatud gaasimootoritele kohaldatavatele regressioonisirge tolerantsidele või neid modifitseerides.)

(2)  Põhineb C1 ekvivalendil.

3. liide

ETC KATSE DÜNAMOMEETRI VÄÄRTUSTE TABEL

Aeg

s

Normaalkiirus

%

Normaalne pöördemoment

%

1

0

0

2

0

0

3

0

0

4

0

0

5

0

0

6

0

0

7

0

0

8

0

0

9

0

0

10

0

0

11

0

0

12

0

0

13

0

0

14

0

0

15

0

0

16

0,1

1,5

17

23,1

21,5

18

12,6

28,5

19

21,8

71

20

19,7

76,8

21

54,6

80,9

22

71,3

4,9

23

55,9

18,1

24

72

85,4

25

86,7

61,8

26

51,7

0

27

53,4

48,9

28

34,2

87,6

29

45,5

92,7

30

54,6

99,5

31

64,5

96,8

32

71,7

85,4

33

79,4

54,8

34

89,7

99,4

35

57,4

0

36

59,7

30,6

37

90,1

“m”

38

82,9

“m”

39

51,3

“m”

40

28,5

“m”

41

29,3

“m”

42

26,7

“m”

43

20,4

“m”

44

14,1

0

45

6,5

0

46

0

0

47

0

0

48

0

0

49

0

0

50

0

0

51

0

0

52

0

0

53

0

0

54

0

0

55

0

0

56

0

0

57

0

0

58

0

0

59

0

0

60

0

0

61

0

0

62

25,5

11,1

63

28,5

20,9

64

32

73,9

65

4

82,3

66

34,5

80,4

67

64,1

86

68

58

0

69

50,3

83,4

70

66,4

99,1

71

81,4

99,6

72

88,7

73,4

73

52,5

0

74

46,4

58,5

75

48,6

90,9

76

55,2

99,4

77

62,3

99

78

68,4

91,5

79

74,5

73,7

80

38

0

81

41,8

89,6

82

47,1

99,2

83

52,5

99,8

84

56,9

80,8

85

58,3

11,8

86

56,2

“m”

87

52

“m”

88

43,3

“m”

89

36,1

“m”

90

27,6

“m”

91

21,1

“m”

92

8

0

93

0

0

94

0

0

95

0

0

96

0

0

97

0

0

98

0

0

99

0

0

100

0

0

101

0

0

102

0

0

103

0

0

104

0

0

105

0

0

106

0

0

107

0

0

108

11,6

14,8

109

0

0

110

27,2

74,8

111

17

76,9

112

36

78

113

59,7

86

114

80,8

17,9

115

49,7

0

116

65,6

86

117

78,6

72,2

118

64,9

“m”

119

44,3

“m”

120

51,4

83,4

121

58,1

97

122

69,3

99,3

123

72

20,8

124

72,1

“m”

125

65,3

“m”

126

64

“m”

127

59,7

“m”

128

52,8

“m”

129

45,9

“m”

130

38,7

“m”

131

32,4

“m”

132

27

“m”

133

21,7

“m”

134

19,1

0,4

135

34,7

14

136

16,4

48,6

137

0

11,2

138

1,2

2,1

139

30,1

19,3

140

30

73,9

141

54,4

74,4

142

77,2

55,6

143

58,1

0

144

45

82,1

145

68,7

98,1

146

85,7

67,2

147

60,2

0

148

59,4

98

149

72,7

99,6

150

79,9

45

151

44,3

0

152

41,5

84,4

153

56,2

98,2

154

65,7

99,1

155

74,4

84,7

156

54,4

0

157

47,9

89,7

158

54,5

99,5

159

62,7

96,8

160

62,3

0

161

46,2

54,2

162

44,3

83,2

163

48,2

13,3

164

51

“m”

165

50

“m”

166

49,2

“m”

167

49,3

“m”

168

49,9

“m”

169

51,6

“m”

170

49,7

“m”

171

48,5

“m”

172

50,3

72,5

173

51,1

84,5

174

54,6

64,8

175

56,6

76,5

176

58

“m”

177

53,6

“m”

178

40,8

“m”

179

32,9

“m”

180

26,3

“m”

181

20,9

“m”

182

10

0

183

0

0

184

0

0

185

0

0

186

0

0

187

0

0

188

0

0

189

0

0

190

0

0

191

0

0

192

0

0

193

0

0

194

0

0

195

0

0

196

0

0

197

0

0

198

0

0

199

0

0

200

0

0

201

0

0

202

0

0

203

0

0

204

0

0

205

0

0

206

0

0

207

0

0

208

0

0

209

0

0

210

0

0

211

0

0

212

0

0

213

0

0

214

0

0

215

0

0

216

0

0

217

0

0

218

0

0

219

0

0

220

0

0

221

0

0

222

0

0

223

0

0

224

0

0

225

21,2

62,7

226

30,8

75,1

227

5,9

82,7

228

34,6

80,3

229

59,9

87

230

84,3

86,2

231

68,7

“m”

232

43,6

“m”

233

41,5

85,4

234

49,9

94,3

235

60,8

99

236

70,2

99,4

237

81,1

92,4

238

49,2

0

239

56

86,2

240

56,2

99,3

241

61,7

99

242

69,2

99,3

243

74,1

99,8

244

72,4

8,4

245

71,3

0

246

71,2

9,1

247

67,1

“m”

248

65,5

“m”

249

64,4

“m”

250

62,9

25,6

251

62,2

35,6

252

62,9

24,4

253

58,8

“m”

254

56,9

“m”

255

54,5

“m”

256

51,7

17

257

56,2

78,7

258

59,5

94,7

259

65,5

99,1

260

71,2

99,5

261

76,6

99,9

262

79

0

263

52,9

97,5

264

53,1

99,7

265

59

99,1

266

62,2

99

267

65

99,1

268

69

83,1

269

69,9

28,4

270

70,6

12,5

271

68,9

8,4

272

69,8

9,1

273

69,6

7

274

65,7

“m”

275

67,1

“m”

276

66,7

“m”

277

65,6

“m”

278

64,5

“m”

279

62,9

“m”

280

59,3

“m”

281

54,1

“m”

282

51,3

“m”

283

47,9

“m”

284

43,6

“m”

285

39,4

“m”

286

34,7

“m”

287

29,8

“m”

288

20,9

73,4

289

36,9

“m”

290

35,5

“m”

291

20,9

“m”

292

49,7

11,9

293

42,5

“m”

294

32

“m”

295

23,6

“m”

296

19,1

0

297

15,7

73,5

298

25,1

76,8

299

34,5

81,4

300

44,1

87,4

301

52,8

98,6

302

63,6

99

303

73,6

99,7

304

62,2

“m”

305

29,2

“m”

306

46,4

22

307

47,3

13,8

308

47,2

12,5

309

47,9

11,5

310

47,8

35,5

311

49,2

83,3

312

52,7

96,4

313

57,4

99,2

314

61,8

99

315

66,4

60,9

316

65,8

“m”

317

59

“m”

318

50,7

“m”

319

41,8

“m”

320

34,7

“m”

321

28,7

“m”

322

25,2

“m”

323

43

24,8

324

38,7

0

325

48,1

31,9

326

40,3

61

327

42,4

52,1

328

46,4

47,7

329

46,9

30,7

330

46,1

23,1

331

45,7

23,2

332

45,5

31,9

333

46,4

73,6

334

51,3

60,7

335

51,3

51,1

336

53,2

46,8

337

53,9

50

338

53,4

52,1

339

53,8

45,7

340

50,6

22,1

341

47,8

26

342

41,6

17,8

343

38,7

29,8

344

35,9

71,6

345

34,6

47,3

346

34,8

80,3

347

35,9

87,2

348

38,8

90,8

349

41,5

94,7

350

47,1

99,2

351

53,1

99,7

352

46,4

0

353

42,5

0,7

354

43,6

58,6

355

47,1

87,5

356

54,1

99,5

357

62,9

99

358

72,6

99,6

359

82,4

99,5

360

88

99,4

361

46,4

0

362

53,4

95,2

363

58,4

99,2

364

61,5

99

365

64,8

99

366

68,1

99,2

367

73,4

99,7

368

73,3

29,8

369

73,5

14,6

370

68,3

0

371

45,4

49,9

372

47,2

75,7

373

44,5

9

374

47,8

10,3

375

46,8

15,9

376

46,9

12,7

377

46,8

8,9

378

46,1

6,2

379

46,1

“m”

380

45,5

“m”

381

44,7

“m”

382

43,8

“m”

383

41

“m”

384

41,1

6,4

385

38

6,3

386

35,9

0,3

387

33,5

0

388

53,1

48,9

389

48,3

“m”

390

49,9

“m”

391

48

“m”

392

45,3

“m”

393

41,6

3,1

394

44,3

79

395

44,3

89,5

396

43,4

98,8

397

44,3

98,9

398

43

98,8

399

42,2

98,8

400

42,7

98,8

401

45

99

402

43,6

98,9

403

42,2

98,8

404

44,8

99

405

43,4

98,8

406

45

99

407

42,2

54,3

408

61,2

31,9

409

56,3

72,3

410

59,7

99,1

411

62,3

99

412

67,9

99,2

413

69,5

99,3

414

73,1

99,7

415

77,7

99,8

416

79,7

99,7

417

82,5

99,5

418

85,3

99,4

419

86,6

99,4

420

89,4

99,4

421

62,2

0

422

52,7

96,4

423

50,2

99,8

424

49,3

99,6

425

52,2

99,8

426

51,3

100

427

51,3

100

428

51,1

100

429

51,1

100

430

51,8

99,9

431

51,3

100

432

51,1

100

433

51,3

100

434

52,3

99,8

435

52,9

99,7

436

53,8

99,6

437

51,7

99,9

438

53,5

99,6

439

52

99,8

440

51,7

99,9

441

53,2

99,7

442

54,2

99,5

443

55,2

99,4

444

53,8

99,6

445

53,1

99,7

446

55

99,4

447

57

99,2

448

61,5

99

449

59,4

5,7

450

59

0

451

57,3

59,8

452

64,1

99

453

70,9

90,5

454

58

0

455

41,5

59,8

456

44,1

92,6

457

46,8

99,2

458

47,2

99,3

459

51

100

460

53,2

99,7

461

53,1

99,7

462

55,9

53,1

463

53,9

13,9

464

52,5

“m”

465

51,7

“m”

466

51,5

52,2

467

52,8

80

468

54,9

95

469

57,3

99,2

470

60,7

99,1

471

62,4

“m”

472

60,1

“m”

473

53,2

“m”

474

44

“m”

475

35,2

“m”

476

30,5

“m”

477

26,5

“m”

478

22,5

“m”

479

20,4

“m”

480

19,1

“m”

481

19,1

“m”

482

13,4

“m”

483

6,7

“m”

484

3,2

“m”

485

14,3

63,8

486

34,1

0

487

23,9

75,7

488

31,7

79,2

489

32,1

19,4

490

35,9

5,8

491

36,6

0,8

492

38,7

“m”

493

38,4

“m”

494

39,4

“m”

495

39,7

“m”

496

40,5

“m”

497

40,8

“m”

498

39,7

“m”

499

39,2

“m”

500

38,7

“m”

501

32,7

“m”

502

30,1

“m”

503

21,9

“m”

504

12,8

0

505

0

0

506

0

0

507

0

0

508

0

0

509

0

0

510

0

0

511

0

0

512

0

0

513

0

0

514

30,5

25,6

515

19,7

56,9

516

16,3

45,1

517

27,2

4,6

518

21,7

1,3

519

29,7

28,6

520

36,6

73,7

521

61,3

59,5

522

40,8

0

523

36,6

27,8

524

39,4

80,4

525

51,3

88,9

526

58,5

11,1

527

60,7

“m”

528

54,5

“m”

529

51,3

“m”

530

45,5

“m”

531

40,8

“m”

532

38,9

“m”

533

36,6

“m”

534

36,1

72,7

535

44,8

78,9

536

51,6

91,1

537

59,1

99,1

538

66

99,1

539

75,1

99,9

540

81

8

541

39,1

0

542

53,8

89,7

543

59,7

99,1

544

64,8

99

545

70,6

96,1

546

72,6

19,6

547

72

6,3

548

68,9

0,1

549

67,7

“m”

550

66,8

“m”

551

64,3

16,9

552

64,9

7

553

63,6

12,5

554

63

7,7

555

64,4

38,2

556

63

11,8

557

63,6

0

558

63,3

5

559

60,1

9,1

560

61

8,4

561

59,7

0,9

562

58,7

“m”

563

56

“m”

564

53,9

“m”

565

52,1

“m”

566

49,9

“m”

567

46,4

“m”

568

43,6

“m”

569

40,8

“m”

570

37,5

“m”

571

27,8

“m”

572

17,1

0,6

573

12,2

0,9

574

11,5

1,1

575

8,7

0,5

576

8

0,9

577

5,3

0,2

578

4

0

579

3,9

0

580

0

0

581

0

0

582

0

0

583

0

0

584

0

0

585

0

0

586

0

0

587

8,7

22,8

588

16,2

49,4

589

23,6

56

590

21,1

56,1

591

23,6

56

592

46,2

68,8

593

68,4

61,2

594

58,7

“m”

595

31,6

“m”

596

19,9

8,8

597

32,9

70,2

598

43

79

599

57,4

98,9

600

72,1

73,8

601

53

0

602

48,1

86

603

56,2

99

604

65,4

98,9

605

72,9

99,7

606

67,5

“m”

607

39

“m”

608

41,9

38,1

609

44,1

80,4

610

46,8

99,4

611

48,7

99,9

612

50,5

99,7

613

52,5

90,3

614

51

1,8

615

50

“m”

616

49,1

“m”

617

47

“m”

618

43,1

“m”

619

39,2

“m”

620

40,6

0,5

621

41,8

53,4

622

44,4

65,1

623

48,1

67,8

624

53,8

99,2

625

58,6

98,9

626

63,6

98,8

627

68,5

99,2

628

72,2

89,4

629

77,1

0

630

57,8

79,1

631

60,3

98,8

632

61,9

98,8

633

63,8

98,8

634

64,7

98,9

635

65,4

46,5

636

65,7

44,5

637

65,6

3,5

638

49,1

0

639

50,4

73,1

640

50,5

“m”

641

51

“m”

642

49,4

“m”

643

49,2

“m”

644

48,6

“m”

645

47,5

“m”

646

46,5

“m”

647

46

11,3

648

45,6

42,8

649

47,1

83

650

46,2

99,3

651

47,9

99,7

652

49,5

99,9

653

50,6

99,7

654

51

99,6

655

53

99,3

656

54,9

99,1

657

55,7

99

658

56

99

659

56,1

9,3

660

55,6

“m”

661

55,4

“m”

662

54,9

51,3

663

54,9

59,8

664

54

39,3

665

53,8

“m”

666

52

“m”

667

50,4

“m”

668

50,6

0

669

49,3

41,7

670

50

73,2

671

50,4

99,7

672

51,9

99,5

673

53,6

99,3

674

54,6

99,1

675

56

99

676

55,8

99

677

58,4

98,9

678

59,9

98,8

679

60,9

98,8

680

63

98,8

681

64,3

98,9

682

64,8

64

683

65,9

46,5

684

66,2

28,7

685

65,2

1,8

686

65

6,8

687

63,6

53,6

688

62,4

82,5

689

61,8

98,8

690

59,8

98,8

691

59,2

98,8

692

59,7

98,8

693

61,2

98,8

694

62,2

49,4

695

62,8

37,2

696

63,5

46,3

697

64,7

72,3

698

64,7

72,3

699

65,4

77,4

700

66,1

69,3

701

64,3

“m”

702

64,3

“m”

703

63

“m”

704

62,2

“m”

705

61,6

“m”

706

62,4

“m”

707

62,2

“m”

708

61

“m”

709

58,7

“m”

710

55,5

“m”

711

51,7

“m”

712

49,2

“m”

713

48,8

40,4

714

47,9

“m”

715

46,2

“m”

716

45,6

9,8

717

45,6

34,5

718

45,5

37,1

719

43,8

“m”

720

41,9

“m”

721

41,3

“m”

722

41,4

“m”

723

41,2

“m”

724

41,8

“m”

725

41,8

“m”

726

43,2

17,4

727

45

29

728

44,2

“m”

729

43,9

“m”

730

38

10,7

731

56,8

“m”

732

57,1

“m”

733

52

“m”

734

44,4

“m”

735

40,2

“m”

736

39,2

16,5

737

38,9

73,2

738

39,9

89,8

739

42,3

98,6

740

43,7

98,8

741

45,5

99,1

742

45,6

99,2

743

48,1

99,7

744

49

100

745

49,8

99,9

746

49,8

99,9

747

51,9

99,5

748

52,3

99,4

749

53,3

99,3

750

52,9

99,3

751

54,3

99,2

752

55,5

99,1

753

56,7

99

754

61,7

98,8

755

64,3

47,4

756

64,7

1,8

757

66,2

“m”

758

49,1

“m”

759

52,1

46

760

52,6

61

761

52,9

0

762

52,3

20,4

763

54,2

56,7

764

55,4

59,8

765

56,1

49,2

766

56,8

33,7

767

57,2

96

768

58,6

98,9

769

59,5

98,8

770

61,2

98,8

771

62,1

98,8

772

62,7

98,8

773

62,8

98,8

774

64

98,9

775

63,2

46,3

776

62,4

“m”

777

60,3

“m”

778

58,7

“m”

779

57,2

“m”

780

56,1

“m”

781

56

9,3

782

55,2

26,3

783

54,8

42,8

784

55,7

47,1

785

56,6

52,4

786

58

50,3

787

58,6

20,6

788

58,7

“m”

789

59,3

“m”

790

58,6

“m”

791

60,5

9,7

792

59,2

9,6

793

59,9

9,6

794

59,6

9,6

795

59,9

6,2

796

59,9

9,6

797

60,5

13,1

798

60,3

20,7

799

59,9

31

800

60,5

42

801

61,5

52,5

802

60,9

51,4

803

61,2

57,7

804

62,8

98,8

805

63,4

96,1

806

64,6

45,4

807

64,1

5

808

63

3,2

809

62,7

14,9

810

63,5

35,8

811

64,1

73,3

812

64,3

37,4

813

64,1

21

814

63,7

21

815

62,9

18

816

62,4

32,7

817

61,7

46,2

818

59,8

45,1

819

57,4

43,9

820

54,8

42,8

821

54,3

65,2

822

52,9

62,1

823

52,4

30,6

824

50,4

“m”

825

48,6

“m”

826

47,9

“m”

827

46,8

“m”

828

46,9

9,4

829

49,5

41,7

830

50,5

37,8

831

52,3

20,4

832

54,1

30,7

833

56,3

41,8

834

58,7

26,5

835

57,3

“m”

836

59

“m”

837

59,8

“m”

838

60,3

“m”

839

61,2

“m”

840

61,8

“m”

841

62,5

“m”

842

62,4

“m”

843

61,5

“m”

844

63,7

“m”

845

61,9

“m”

846

61,6

29,7

847

60,3

“m”

848

59,2

“m”

849

57,3

“m”

850

52,3

“m”

851

49,3

“m”

852

47,3

“m”

853

46,3

38,8

854

46,8

35,1

855

46,6

“m”

856

44,3

“m”

857

43,1

“m”

858

42,4

2,1

859

41,8

2,4

860

43,8

68,8

861

44,6

89,2

862

46

99,2

863

46,9

99,4

864

47,9

99,7

865

50,2

99,8

866

51,2

99,6

867

52,3

99,4

868

53

99,3

869

54,2

99,2

870

55,5

99,1

871

56,7

99

872

57,3

98,9

873

58

98,9

874

60,5

31,1

875

60,2

“m”

876

60,3

“m”

877

60,5

6,3

878

61,4

19,3

879

60,3

1,2

880

60,5

2,9

881

61,2

34,1

882

61,6

13,2

883

61,5

16,4

884

61,2

16,4

885

61,3

“m”

886

63,1

“m”

887

63,2

4,8

888

62,3

22,3

889

62

38,5

890

61,6

29,6

891

61,6

26,6

892

61,8

28,1

893

62

29,6

894

62

16,3

895

61,1

“m”

896

61,2

“m”

897

60,7

19,2

898

60,7

32,5

899

60,9

17,8

900

60,1

19,2

901

59,3

38,2

902

59,9

45

903

59,4

32,4

904

59,2

23,5

905

59,5

40,8

906

58,3

“m”

907

58,2

“m”

908

57,6

“m”

909

57,1

“m”

910

57

0,6

911

57

26,3

912

56,5

29,2

913

56,3

20,5

914

56,1

“m”

915

55,2

“m”

916

54,7

17,5

917

55,2

29,2

918

55,2

29,2

919

55,9

16

920

55,9

26,3

921

56,1

36,5

922

55,8

19

923

55,9

9,2

924

55,8

21,9

925

56,4

42,8

926

56,4

38

927

56,4

11

928

56,4

35,1

929

54

7,3

930

53,4

5,4

931

52,3

27,6

932

52,1

32

933

52,3

33,4

934

52,2

34,9

935

52,8

60,1

936

53,7

69,7

937

54

70,7

938

55,1

71,7

939

55,2

46

940

54,7

12,6

941

52,5

0

942

51,8

24,7

943

51,4

43,9

944

50,9

71,1

945

51,2

76,8

946

50,3

87,5

947

50,2

99,8

948

50,9

100

949

49,9

99,7

950

50,9

100

951

49,8

99,7

952

50,4

99,8

953

50,4

99,8

954

49,7

99,7

955

51

100

956

50,3

99,8

957

50,2

99,8

958

49,9

99,7

959

50,9

100

960

50

99,7

961

50,2

99,8

962

50,2

99,8

963

49,9

99,7

964

50,4

99,8

965

50,2

99,8

966

50,3

99,8

967

49,9

99,7

968

51,1

100

969

50,6

99,9

970

49,9

99,7

971

49,6

99,6

972

49,4

99,6

973

49

99,5

974

49,8

99,7

975

50,9

100

976

50,4

99,8

977

49,8

99,7

978

49,1

99,5

979

50,4

99,8

980

49,8

99,7

981

49,3

99,5

982

49,1

99,5

983

49,9

99,7

984

49,1

99,5

985

50,4

99,8

986

50,9

100

987

51,4

99,9

988

51,5

99,9

989

52,2

99,7

990

52,8

74,1

991

53,3

46

992

53,6

36,4

993

53,4

33,5

994

53,9

58,9

995

55,2

73,8

996

55,8

52,4

997

55,7

9,2

998

55,8

2,2

999

56,4

33,6

1000

55,4

“m”

1001

55,2

“m”

1002

55,8

26,3

1003

55,8

23,3

1004

56,4

50,2

1005

57,6

68,3

1006

58,8

90,2

1007

59,9

98,9

1008

62,3

98,8

1009

63,1

74,4

1010

63,7

49,4

1011

63,3

9,8

1012

48

0

1013

47,9

73,5

1014

49,9

99,7

1015

49,9

48,8

1016

49,6

2,3

1017

49,9

“m”

1018

49,3

“m”

1019

49,7

47,5

1020

49,1

“m”

1021

49,4

“m”

1022

48,3

“m”

1023

49,4

“m”

1024

48,5

“m”

1025

48,7

“m”

1026

48,7

“m”

1027

49,1

“m”

1028

49

“m”

1029

49,8

“m”

1030

48,7

“m”

1031

48,5

“m”

1032

49,3

31,3

1033

49,7

45,3

1034

48,3

44,5

1035

49,8

61

1036

49,4

64,3

1037

49,8

64,4

1038

50,5

65,6

1039

50,3

64,5

1040

51,2

82,9

1041

50,5

86

1042

50,6

89

1043

50,4

81,4

1044

49,9

49,9

1045

49,1

20,1

1046

47,9

24

1047

48,1

36,2

1048

47,5

34,5

1049

46,9

30,3

1050

47,7

53,5

1051

46,9

61,6

1052

46,5

73,6

1053

48

84,6

1054

47,2

87,7

1055

48,7

80

1056

48,7

50,4

1057

47,8

38,6

1058

48,8

63,1

1059

47,4

5

1060

47,3

47,4

1061

47,3

49,8

1062

46,9

23,9

1063

46,7

44,6

1064

46,8

65,2

1065

46,9

60,4

1066

46,7

61,5

1067

45,5

“m”

1068

45,5

“m”

1069

44,2

“m”

1070

43

“m”

1071

42,5

“m”

1072

41

“m”

1073

39,9

“m”

1074

39,9

38,2

1075

40,1

48,1

1076

39,9

48

1077

39,4

59,3

1078

43,8

19,8

1079

52,9

0

1080

52,8

88,9

1081

53,4

99,5

1082

54,7

99,3

1083

56,3

99,1

1084

57,5

99

1085

59

98,9

1086

59,8

98,9

1087

60,1

98,9

1088

61,8

48,3

1089

61,8

55,6

1090

61,7

59,8

1091

62

55,6

1092

62,3

29,6

1093

62

19,3

1094

61,3

7,9

1095

61,1

19,2

1096

61,2

43

1097

61,1

59,7

1098

61,1

98,8

1099

61,3

98,8

1100

61,3

26,6

1101

60,4

“m”

1102

58,8

“m”

1103

57,7

“m”

1104

56

“m”

1105

54,7

“m”

1106

53,3

“m”

1107

52,6

23,2

1108

53,4

84,2

1109

53,9

99,4

1110

54,9

99,3

1111

55,8

99,2

1112

57,1

99

1113

56,5

99,1

1114

58,9

98,9

1115

58,7

98,9

1116

59,8

98,9

1117

61

98,8

1118

60,7

19,2

1119

59,4

“m”

1120

57,9

“m”

1121

57,6

“m”

1122

56,3

“m”

1123

55

“m”

1124

53,7

“m”

1125

52,1

“m”

1126

51,1

“m”

1127

49,7

25,8

1128

49,1

46,1

1129

48,7

46,9

1130

48,2

46,7

1131

48

70

1132

48

70

1133

47,2

67,6

1134

47,3

67,6

1135

46,6

74,7

1136

47,4

13

1137

46,3

“m”

1138

45,4

“m”

1139

45,5

24,8

1140

44,8

73,8

1141

46,6

99

1142

46,3

98,9

1143

48,5

99,4

1144

49,9

99,7

1145

49,1

99,5

1146

49,1

99,5

1147

51

100

1148

51,5

99,9

1149

50,9

100

1150

51,6

99,9

1151

52,1

99,7

1152

50,9

100

1153

52,2

99,7

1154

51,5

98,3

1155

51,5

47,2

1156

50,8

78,4

1157

50,3

83

1158

50,3

31,7

1159

49,3

31,3

1160

48,8

21,5

1161

47,8

59,4

1162

48,1

77,1

1163

48,4

87,6

1164

49,6

87,5

1165

51

81,4

1166

51,6

66,7

1167

53,3

63,2

1168

55,2

62

1169

55,7

43,9

1170

56,4

30,7

1171

56,8

23,4

1172

57

“m”

1173

57,6

“m”

1174

56,9

“m”

1175

56,4

4

1176

57

23,4

1177

56,4

41,7

1178

57

49,2

1179

57,7

56,6

1180

58,6

56,6

1181

58,9

64

1182

59,4

68,2

1183

58,8

71,4

1184

60,1

71,3

1185

60,6

79,1

1186

60,7

83,3

1187

60,7

77,1

1188

60

73,5

1189

60,2

55,5

1190

59,7

54,4

1191

59,8

73,3

1192

59,8

77,9

1193

59,8

73,9

1194

60

76,5

1195

59,5

82,3

1196

59,9

82,8

1197

59,8

65,8

1198

59

48,6

1199

58,9

62,2

1200

59,1

70,4

1201

58,9

62,1

1202

58,4

67,4

1203

58,7

58,9

1204

58,3

57,7

1205

57,5

57,8

1206

57,2

57,6

1207

57,1

42,6

1208

57

70,1

1209

56,4

59,6

1210

56,7

39

1211

55,9

68,1

1212

56,3

79,1

1213

56,7

89,7

1214

56

89,4

1215

56

93,1

1216

56,4

93,1

1217

56,7

94,4

1218

56,9

94,8

1219

57

94,1

1220

57,7

94,3

1221

57,5

93,7

1222

58,4

93,2

1223

58,7

93,2

1224

58,2

93,7

1225

58,5

93,1

1226

58,8

86,2

1227

59

72,9

1228

58,2

59,9

1229

57,6

8,5

1230

57,1

47,6

1231

57,2

74,4

1232

57

79,1

1233

56,7

67,2

1234

56,8

69,1

1235

56,9

71,3

1236

57

77,3

1237

57,4

78,2

1238

57,3

70,6

1239

57,7

64

1240

57,5

55,6

1241

58,6

49,6

1242

58,2

41,1

1243

58,8

40,6

1244

58,3

21,1

1245

58,7

24,9

1246

59,1

24,8

1247

58,6

“m”

1248

58,8

“m”

1249

58,8

“m”

1250

58,7

“m”

1251

59,1

“m”

1252

59,1

“m”

1253

59,4

“m”

1254

60,6

2,6

1255

59,6

“m”

1256

60,1

“m”

1257

60,6

“m”

1258

59,6

4,1

1259

60,7

7,1

1260

60,5

“m”

1261

59,7

“m”

1262

59,6

“m”

1263

59,8

“m”

1264

59,6

4,9

1265

60,1

5,9

1266

59,9

6,1

1267

59,7

“m”

1268

59,6

“m”

1269

59,7

22

1270

59,8

10,3

1271

59,9

10

1272

60,6

6,2

1273

60,5

7,3

1274

60,2

14,8

1275

60,6

8,2

1276

60,6

5,5

1277

61

14,3

1278

61

12

1279

61,3

34,2

1280

61,2

17,1

1281

61,5

15,7

1282

61

9,5

1283

61,1

9,2

1284

60,5

4,3

1285

60,2

7,8

1286

60,2

5,9

1287

60,2

5,3

1288

59,9

4,6

1289

59,4

21,5

1290

59,6

15,8

1291

59,3

10,1

1292

58,9

9,4

1293

58,8

9

1294

58,9

35,4

1295

58,9

30,7

1296

58,9

25,9

1297

58,7

22,9

1298

58,7

24,4

1299

59,3

61

1300

60,1

56

1301

60,5

50,6

1302

59,5

16,2

1303

59,7

50

1304

59,7

31,4

1305

60,1

43,1

1306

60,8

38,4

1307

60,9

40,2

1308

61,3

49,7

1309

61,8

45,9

1310

62

45,9

1311

62,2

45,8

1312

62,6

46,8

1313

62,7

44,3

1314

62,9

44,4

1315

63,1

43,7

1316

63,5

46,1

1317

63,6

40,7

1318

64,3

49,5

1319

63,7

27

1320

63,8

15

1321

63,6

18,7

1322

63,4

8,4

1323

63,2

8,7

1324

63,3

21,6

1325

62,9

19,7

1326

63

22,1

1327

63,1

20,3

1328

61,8

19,1

1329

61,6

17,1

1330

61

0

1331

61,2

22

1332

60,8

40,3

1333

61,1

34,3

1334

60,7

16,1

1335

60,6

16,6

1336

60,5

18,5

1337

60,6

29,8

1338

60,9

19,5

1339

60,9

22,3

1340

61,4

35,8

1341

61,3

42,9

1342

61,5

31

1343

61,3

19,2

1344

61

9,3

1345

60,8

44,2

1346

60,9

55,3

1347

61,2

56

1348

60,9

60,1

1349

60,7

59,1

1350

60,9

56,8

1351

60,7

58,1

1352

59,6

78,4

1353

59,6

84,6

1354

59,4

66,6

1355

59,3

75,5

1356

58,9

49,6

1357

59,1

75,8

1358

59

77,6

1359

59

67,8

1360

59

56,7

1361

58,8

54,2

1362

58,9

59,6

1363

58,9

60,8

1364

59,3

56,1

1365

58,9

48,5

1366

59,3

42,9

1367

59,4

41,4

1368

59,6

38,9

1369

59,4

32,9

1370

59,3

30,6

1371

59,4

30

1372

59,4

25,3

1373

58,8

18,6

1374

59,1

18

1375

58,5

10,6

1376

58,8

10,5

1377

58,5

8,2

1378

58,7

13,7

1379

59,1

7,8

1380

59,1

6

1381

59,1

6

1382

59,4

13,1

1383

59,7

22,3

1384

60,7

10,5

1385

59,8

9,8

1386

60,2

8,8

1387

59,9

8,7

1388

61

9,1

1389

60,6

28,2

1390

60,6

22

1391

59,6

23,2

1392

59,6

19

1393

60,6

38,4

1394

59,8

41,6

1395

60

47,3

1396

60,5

55,4

1397

60,9

58,7

1398

61,3

37,9

1399

61,2

38,3

1400

61,4

58,7

1401

61,3

51,3

1402

61,4

71,1

1403

61,1

51

1404

61,5

56,6

1405

61

60,6

1406

61,1

75,4

1407

61,4

69,4

1408

61,6

69,9

1409

61,7

59,6

1410

61,8

54,8

1411

61,6

53,6

1412

61,3

53,5

1413

61,3

52,9

1414

61,2

54,1

1415

61,3

53,2

1416

61,2

52,2

1417

61,2

52,3

1418

61

48

1419

60,9

41,5

1420

61

32,2

1421

60,7

22

1422

60,7

23,3

1423

60,8

38,8

1424

61

40,7

1425

61

30,6

1426

61,3

62,6

1427

61,7

55,9

1428

62,3

43,4

1429

62,3

37,4

1430

62,3

35,7

1431

62,8

34,4

1432

62,8

31,5

1433

62,9

31,7

1434

62,9

29,9

1435

62,8

29,4

1436

62,7

28,7

1437

61,5

14,7

1438

61,9

17,2

1439

61,5

6,1

1440

61

9,9

1441

60,9

4,8

1442

60,6

11,1

1443

60,3

6,9

1444

60,8

7

1445

60,2

9,2

1446

60,5

21,7

1447

60,2

22,4

1448

60,7

31,6

1449

60,9

28,9

1450

59,6

21,7

1451

60,2

18

1452

59,5

16,7

1453

59,8

15,7

1454

59,6

15,7

1455

59,3

15,7

1456

59

7,5

1457

58,8

7,1

1458

58,7

16,5

1459

59,2

50,7

1460

59,7

60,2

1461

60,4

44

1462

60,2

35,3

1463

60,4

17,1

1464

59,9

13,5

1465

59,9

12,8

1466

59,6

14,8

1467

59,4

15,9

1468

59,4

22

1469

60,4

38,4

1470

59,5

38,8

1471

59,3

31,9

1472

60,9

40,8

1473

60,7

39

1474

60,9

30,1

1475

61

29,3

1476

60,6

28,4

1477

60,9

36,3

1478

60,8

30,5

1479

60,7

26,7

1480

60,1

4,7

1481

59,9

0

1482

60,4

36,2

1483

60,7

32,5

1484

59,9

3,1

1485

59,7

“m”

1486

59,5

“m”

1487

59,2

“m”

1488

58,8

0,6

1489

58,7

“m”

1490

58,7

“m”

1491

57,9

“m”

1492

58,2

“m”

1493

57,6

“m”

1494

58,3

9,5

1495

57,2

6

1496

57,4

27,3

1497

58,3

59,9

1498

58,3

7,3

1499

58,8

21,7

1500

58,8

38,9

1501

59,4

26,2

1502

59,1

25,5

1503

59,1

26

1504

59

39,1

1505

59,5

52,3

1506

59,4

31

1507

59,4

27

1508

59,4

29,8

1509

59,4

23,1

1510

58,9

16

1511

59

31,5

1512

58,8

25,9

1513

58,9

40,2

1514

58,8

28,4

1515

58,9

38,9

1516

59,1

35,3

1517

58,8

30,3

1518

59

19

1519

58,7

3

1520

57,9

0

1521

58

2,4

1522

57,1

“m”

1523

56,7

“m”

1524

56,7

5,3

1525

56,6

2,1

1526

56,8

“m”

1527

56,3

“m”

1528

56,3

“m”

1529

56

“m”

1530

56,7

“m”

1531

56,6

3,8

1532

56,9

“m”

1533

56,9

“m”

1534

57,4

“m”

1535

57,4

“m”

1536

58,3

13,9

1537

58,5

“m”

1538

59,1

“m”

1539

59,4

“m”

1540

59,6

“m”

1541

59,5

“m”

1542

59,6

0,5

1543

59,3

9,2

1544

59,4

11,2

1545

59,1

26,8

1546

59

11,7

1547

58,8

6,4

1548

58,7

5

1549

57,5

“m”

1550

57,4

“m”

1551

57,1

1,1

1552

57,1

0

1553

57

4,5

1554

57,1

3,7

1555

57,3

3,3

1556

57,3

16,8

1557

58,2

29,3

1558

58,7

12,5

1559

58,3

12,2

1560

58,6

12,7

1561

59

13,6

1562

59,8

21,9

1563

59,3

20,9

1564

59,7

19,2

1565

60,1

15,9

1566

60,7

16,7

1567

60,7

18,1

1568

60,7

40,6

1569

60,7

59,7

1570

61,1

66,8

1571

61,1

58,8

1572

60,8

64,7

1573

60,1

63,6

1574

60,7

83,2

1575

60,4

82,2

1576

60

80,5

1577

59,9

78,7

1578

60,8

67,9

1579

60,4

57,7

1580

60,2

60,6

1581

59,6

72,7

1582

59,9

73,6

1583

59,8

74,1

1584

59,6

84,6

1585

59,4

76,1

1586

60,1

76,9

1587

59,5

84,6

1588

59,8

77,5

1589

60,6

67,9

1590

59,3

47,3

1591

59,3

43,1

1592

59,4

38,3

1593

58,7

38,2

1594

58,8

39,2

1595

59,1

67,9

1596

59,7

60,5

1597

59,5

32,9

1598

59,6

20

1599

59,6

34,4

1600

59,4

23,9

1601

59,6

15,7

1602

59,9

41

1603

60,5

26,3

1604

59,6

14

1605

59,7

21,2

1606

60,9

19,6

1607

60,1

34,3

1608

59,9

27

1609

60,8

25,6

1610

60,6

26,3

1611

60,9

26,1

1612

61,1

38

1613

61,2

31,6

1614

61,4

30,6

1615

61,7

29,6

1616

61,5

28,8

1617

61,7

27,8

1618

62,2

20,3

1619

61,4

19,6

1620

61,8

19,7

1621

61,8

18,7

1622

61,6

17,7

1623

61,7

8,7

1624

61,7

1,4

1625

61,7

5,9

1626

61,2

8,1

1627

61,9

45,8

1628

61,4

31,5

1629

61,7

22,3

1630

62,4

21,7

1631

62,8

21,9

1632

62,2

22,2

1633

62,5

31

1634

62,3

31,3

1635

62,6

31,7

1636

62,3

22,8

1637

62,7

12,6

1638

62,2

15,2

1639

61,9

32,6

1640

62,5

23,1

1641

61,7

19,4

1642

61,7

10,8

1643

61,6

10,2

1644

61,4

“m”

1645

60,8

“m”

1646

60,7

“m”

1647

61

12,4

1648

60,4

5,3

1649

61

13,1

1650

60,7

29,6

1651

60,5

28,9

1652

60,8

27,1

1653

61,2

27,3

1654

60,9

20,6

1655

61,1

13,9

1656

60,7

13,4

1657

61,3

26,1

1658

60,9

23,7

1659

61,4

32,1

1660

61,7

33,5

1661

61,8

34,1

1662

61,7

17

1663

61,7

2,5

1664

61,5

5,9

1665

61,3

14,9

1666

61,5

17,2

1667

61,1

“m”

1668

61,4

“m”

1669

61,4

8,8

1670

61,3

8,8

1671

61

18

1672

61,5

13

1673

61

3,7

1674

60,9

3,1

1675

60,9

4,7

1676

60,6

4,1

1677

60,6

6,7

1678

60,6

12,8

1679

60,7

11,9

1680

60,6

12,4

1681

60,1

12,4

1682

60,5

12

1683

60,4

11,8

1684

59,9

12,4

1685

59,6

12,4

1686

59,6

9,1

1687

59,9

0

1688

59,9

20,4

1689

59,8

4,4

1690

59,4

3,1

1691

59,5

26,3

1692

59,6

20,1

1693

59,4

35

1694

60,9

22,1

1695

60,5

12,2

1696

60,1

11

1697

60,1

8,2

1698

60,5

6,7

1699

60

5,1

1700

60

5,1

1701

60

9

1702

60,1

5,7

1703

59,9

8,5

1704

59,4

6

1705

59,5

5,5

1706

59,5

14,2

1707

59,5

6,2

1708

59,4

10,3

1709

59,6

13,8

1710

59,5

13,9

1711

60,1

18,9

1712

59,4

13,1

1713

59,8

5,4

1714

59,9

2,9

1715

60,1

7,1

1716

59,6

12

1717

59,6

4,9

1718

59,4

22,7

1719

59,6

22

1720

60,1

17,4

1721

60,2

16,6

1722

59,4

28,6

1723

60,3

22,4

1724

59,9

20

1725

60,2

18,6

1726

60,3

11,9

1727

60,4

11,6

1728

60,6

10,6

1729

60,8

16

1730

60,9

17

1731

60,9

16,1

1732

60,7

11,4

1733

60,9

11,3

1734

61,1

11,2

1735

61,1

25,6

1736

61

14,6

1737

61

10,4

1738

60,6

“m”

1739

60,9

“m”

1740

60,8

4,8

1741

59,9

“m”

1742

59,8

“m”

1743

59,1

“m”

1744

58,8

“m”

1745

58,8

“m”

1746

58,2

“m”

1747

58,5

14,3

1748

57,5

4,4

1749

57,9

0

1750

57,8

20,9

1751

58,3

9,2

1752

57,8

8,2

1753

57,5

15,3

1754

58,4

38

1755

58,1

15,4

1756

58,8

11,8

1757

58,3

8,1

1758

58,3

5,5

1759

59

4,1

1760

58,2

4,9

1761

57,9

10,1

1762

58,5

7,5

1763

57,4

7

1764

58,2

6,7

1765

58,2

6,6

1766

57,3

17,3

1767

58

11,4

1768

57,5

47,4

1769

57,4

28,8

1770

58,8

24,3

1771

57,7

25,5

1772

58,4

35,5

1773

58,4

29,3

1774

59

33,8

1775

59

18,7

1776

58,8

9,8

1777

58,8

23,9

1778

59,1

48,2

1779

59,4

37,2

1780

59,6

29,1

1781

50

25

1782

40

20

1783

30

15

1784

20

10

1785

10

5

1786

0

0

1787

0

0

1788

0

0

1789

0

0

1790

0

0

1791

0

0

1792

0

0

1793

0

0

1794

0

0

1795

0

0

1796

0

0

1797

0

0

1798

0

0

1799

0

0

1800

0

0

ETC katse dünamomeetriliste väärtuste tabel on graafiliselt kujutatud joonisel 5.

Image

4. liide

MÕÕTMIS- JA PROOVIVÕTUPROTSEDUUR

1.   SISSEJUHATUS

Katsetamiseks esitatud mootorist eralduvate gaasiliste ainete, tahkete osakeste ja suitsu mõõtmisel tuleb kasutada V lisas kirjeldatud meetodeid. V lisa asjakohastes osades kirjeldatakse soovitatavaid gaasiliste heitmete analüüsisüsteeme (1. osa), tahkete osakeste soovitatavaid lahjendus- ja kogumissüsteeme (2. osa) ning soovitatavaid suitsususe mõõtureid suitsu mõõtmiseks (3. osa).

ESC katses määratakse gaasilised koostisosad toores heitgaasis. Valikuliselt võib need määrata ka lahjendatud heitgaasis, kui tahkete osakeste määramisel kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi. Tahkete osakeste määramiseks kasutatakse kas osa- või täisvoolu lahjendussüsteemi.

ETC katses kasutatakse gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete määramiseks ainult täisvoolu lahjendussüsteemi, mida loetakse ka võrdlussüsteemiks. Tehniline teenistus võib kinnituse anda ka osavoolu lahjendussüsteemidele, kui tõendatakse nende I lisa punkti 6.2 kohane samaväärsus ning kui tehnilisele teenistusele esitatakse andmete hindamise ja arvutusprotseduuride üksikasjalik kirjeldus.

2.   DÜNAMOMEETER JA KATSEKAMBRI SEADMED

Mootori heitkoguste määramise katsetes dünamomeetrilistel stendidel kasutatakse järgmisi seadmeid.

2.1.   Mootori dünamomeeter

Mootori dünamomeetri karakteristikud peavad olema piisavad käesoleva lisa 1. ja 2. liites kirjeldatud katsetsüklite tegemiseks. Pöörlemiskiiruse mõõtesüsteem peab andma ± 2 % täpsusega lugemi. Pöördemomendi mõõtesüsteemi näidu täpsus peab olema ± 3 % väärtusest skaala osas, mis moodustab üle 20 % skaala maksimaalväärtusest, ning ± 0,6 % väärtusest skaala osas, mis on võrdne 20 % skaala maksimumväärtusest või sellest väiksem.

2.2.   Muud mõõtevahendid

Mõõtevahendeid kütusekulu, õhukulu, jahuti ja määrdeõli temperatuuri, heitgaasi rõhu ja sisselasketorustiku hõrenduse, heitgaasi temperatuuri, sisselaskeõhu temperatuuri, atmosfäärirõhu, niiskuse ja kütuse temperatuuri mõõtmiseks tuleb kasutada nõuetekohaselt. Kõnealused mõõtevahendid peavad vastama tabelis 8 esitatud nõuetele.

Tabel 8

Mõõtevahendite täpsus

Mõõtevahend

Täpsus

Kütusekulu

2 % mootori maksimumväärtusest

Õhukulu

2 % mootori maksimumväärtusest

Temperatuurid ≤ 600 K (327 °C)

± 2 K absoluutne

Temperatuurid > 600 K (327 °C)

± 1 % lugemist

Atmosfäärirõhk

± 0,1 kPa absoluutne

Heitgaasirõhk

± 0,2 kPa absoluutne

Sisselaskeõhu hõrendus

± 0,05 kPa absoluutne

Muud rõhud

± 0,1 kPa absoluutne

Suhteline niiskus

± 3 % absoluutne

Absoluutne niiskus

± 5 % lugemist

2.3.   Heitgaasivool

Heitkoguste arvutamiseks toores heitgaasis peab teada olema heitgaasivool (vaata 1. liite punkt 4.4). Heitgaasivoolu määramiseks võib kasutada ükskõik kumba järgmistest meetoditest:

a)

heitgaasivoolu otsene mõõtmine mõõteotsaku või samaväärse mõõteseadmega;

b)

õhuvoolu ja kütusevoolu mõõtmine nõuetekohaste mõõteseadmetega ja heitgaasivoolu arvutamine järgmise avaldise abil:

GEXHW = GAIRW + GFUEL (niiske heitgaasi mass)

Heitgaasivoolu määramisel saadud lugemi täpsus peab olema ± 2,5 % või parem.

2.4.   Lahjendatud heitgaasivool

Lahjendatud heitgaasis sisalduvate heitkoguste arvutamiseks täisvoolu lahjendussüsteemi abil (kohustuslik ETC katses) peab olema teada lahjendatud heitgaasivoog (vaata 2. liite punkt 4.3). Lahjendatud heitgaasi kogu massivoolu (GTOTW) või tsükli lahjendatud heitgaasi kogumassi (GTOTW) mõõdetakse PDP või CFV süsteemi abil (V lisa punkt 2.3.1). Lugemi täpsus peab olema ± 2 % või parem, ning see määratakse III lisa 5. liite punkti 2.4 nõuete kohaselt.

3.   GAASILISTE KOOSTISOSADE MÄÄRAMINE

3.1.   Analüsaatori üldised spetsifikatsioonid

Analüsaatorite mõõtepiirkond peab vastama heitgaasikontsentratsioonide mõõtmisel ettenähtud nõuetele (punkt 3.1.1) Analüsaatorite kasutamisel soovitatakse, et mõõdetava kontsentratsiooni väärtus asuks skaala osal, mis moodustab täisskaalast 15—100 %.

Mõõteväärtused täisskaalast 15 % võrra väiksemal skaalaosal on samuti vastuvõetavad juhul, kui näidikute (arvutid, andmelugerid) täpsus ja eraldusvõime on piisav täisskaalast 15 % väiksemas ulatuses. Sellisel juhul tuleb teha täiendav kalibreerimine vähemalt neljas nullist erinevas, üksteisest võimalikult võrdsel kaugusel asuvas mõõtepunktis, et tagada kalibreerimiskõverate täpsus vastavalt III lisa 5. liite punktile 1.5.5.2.

Seadmete elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) aste peab võimalikult vähendama lisavigade tekkevõimalust.

3.1.1.   Mõõtmisviga

Mõõtmise kogu viga, kaasa arvatud risttundlikkus muude gaaside suhtes (vaata III lisa 5. liite punkt 1.9), võib olla kuni ± 5 % näidust või ± 3,5 % skaala lõppväärtusest, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Kontsentratsioonide puhul alla 100 ppm võib mõõtmisviga olla kuni ± 4 ppm.

3.1.2.   Korratavus

Korratavus, mis määratluse kohaselt on teatava kalibreerimis- või võrdlusgaasi 10 korduva reageerimise 2,5 kordne standardhälve, ei tohi olla suurem kui ± 1 % skaala maksimaalsele näidule vastavast kontsentratsioonist iga kasutatava mõõtepiirkonna kohta üle 155 ppm (või ppm C) või ± 2 % iga mõõtepiirkonna kohta alla 155 ppm (või ppm C).

3.1.3.   Müra

Analüsaatori maksimaalne reaktsioon null- ja kalibreerimis- või võrdlusgaasile mis tahes kümne sekundi pikkuse ajavahemiku jooksul võib olla kuni 2 % skaala maksimaalsest näidust kõigis kasutatud mõõtepiirkondades.

3.1.4.   Nullpunkti triiv

Nullpunkti triiv ühe tunni kestel peab olema alla 2 % skaala maksimaalsest näidust kõige madalamas kasutatud mõõtepiirkonnas. Nullreaktsioon on määratluse kohaselt nullgaasile kolmekümne sekundi jooksul antav keskmine reaktsioon koos müraga.

3.1.5.   Haarde triiv

Haarde triiv ühe tunni kestel peab olema alla 2 % skaala maksimaalsest näidust kõige madalamas kasutatud mõõtepiirkonnas. Mõõteulatus on määratluse kohaselt maksimaalse ja nullreaktsiooni vahe. Nullreaktsioon on määratluse kohaselt keskmine reaktsioon koos müraga, mis antakse võrdlusgaasile kolmekümne sekundi jooksul.

3.2.   Gaasi kuivamine

Valikulise gaasikuivatusseadme mõju mõõdetavate gaaside kontsentratsioonile peab olema võimalikult väike. Vee eemaldamisel proovigaasist ei tohi kasutada keemilisi kuivatusaineid.

3.3.   Analüsaatorid

Punktides 3.3.1-3.3.4 kirjeldatakse kasutatavaid mõõtmispõhimõtteid. Mõõtesüsteemide üksikasjalik kirjeldus on esitatud V lisas. Gaaside analüüsimisel kasutatakse järgmisi vahendeid. Mittelineaarsete analüsaatorite puhul võib kasutada lineariseerivaid ahelaid.

3.3.1.   Süsinikmonooksiidi (CO) analüüs

Süsinikmonooksiidi analüüsimisel kasutatakse mittehajusa infrapunase kiirguse analüsaatori (NDIR) tüüpi analüsaatorit.

3.3.2.   Süsinikdioksiidi (CO2) analüüs

Süsinikdioksiidi analüüsimisel kasutatakse mittehajusa infrapunase kiirguse analüsaatori (NDIR) tüüpi analüsaatorit.

3.3.3.   Süsivesinike (HC) analüüs

Diislikütusel töötavate gaasimootorite süsivesinike analüüsimisel kasutatakse kuumleek-ionisatsioondetektori (HFID) tüüpi analüsaatorit, mille detektorit, ventiile, torustikku jne soojendatakse nii, et gaasi temperatuur oleks püsivalt 463K ± 10K (190 ± 10 °C). Maagaasil ja veeldatud naftagaasil töötavate gaasimootorite süsivesinike analüsaator võib olla kuumutuseta leek-ionisatsioondetektori (FID) tüüpi, olenevalt kasutatavast meetodist (vaata V lisa punkt 1.3).

3.3.4.   Muude süsivesinike kui metaan (NMHC) analüüs (ainult maagaasil töötavad gaasimootorid)

Muude süsivesinike kui metaan määramiseks kasutatakse ühte järgmistest meetoditest:

3.3.4.1.   Gaasikromatograafia (GC) meetod

Muud süsivesinikud kui metaan määratakse temperatuuril 423 K (150 °C) konditsioneeritud gaasikromatograafiga (GC) analüüsitud metaani lahutamise teel punkti 3.3.3 kohaselt mõõdetud süsivesinikest.

3.3.4.2.   Muude süsivesinike kui metaan eraldusmeetod (NMC)

Süsivesinike fraktsioon metaanita määratakse kuumutatud NMC abil koos punktis 3.3.3. mainitud FIDiga, lahutades metaani süsivesinikest.

3.3.5.   Lämmastikoksiidide (NOx) analüüs

Lämmastikoksiidide analüüsimisel kasutatakse kemoluminestsentsdetektori (CLD) või kuumkemoluminestsentsdetektori (HCLD) tüüpi analüsaatorit NO2/NO konverteriga, kui mõõtmine toimub kuivas heitgaasis. Niiskes heitgaasis mõõtmise puhul kasutatakse HCLD analüsaatorit, mille konverteri temperatuur on üle 328 K (55 °C) tingimusel, et veeauru mõju kontrolli (vaata III lisa 5. liite punkt 1.9.2.2) tulemus on nõuetele vastav.

3.4.   Gaasiliste heitmete proovi võtmine

3.4.1.   Toores heitgaas (üksnes ESC katse)

Gaasiliste heitmete proovivõtturid tuleb paigaldada vähemalt 0,5 meetri või väljalasketoru kolmekordsele läbimõõdule vastavale kaugusele (olenevalt sellest, kumb on suurem) heitgaasisüsteemi väljalaskeavast ülesvoolu ning piisavalt mootori lähedale tagamaks, et heitgaasi temperatuur proovivõtturi juures on vähemalt 343 K (70 °C).

Hargneva väljalasketorustikuga mitmesilindrilise mootori puhul peab proovivõtturi sissevooluava asuma piisavalt kaugel allavoolu tagamaks, et proov esindab kõigi silindrite keskmisi heitgaasikoguseid. Mitmesilindriliste mootorite, näiteks V-mootorite puhul, millel on väljalasketorustiku harude selgesti eristatavad rühmad, võib proovi võtta igast rühmast eraldi ning keskmise heitgaasikoguse välja arvutada. Kasutada võib teisi meetodeid, mille vastavus eespool nimetatud meetoditele on tõestatud. Heitgaasi arvutamisel tuleb kasutada heitgaasi massivoolu koguväärtust.

Kui mootor on varustatud heitgaasi järeltöötlussüsteemiga, siis võetakse heitgaasiproov järeltöötlussüsteemist allavoolu.

3.4.2.   Lahjendatud heitgaas (ETC katses kohustuslik, ESC katses valikuline)

Väljalasketoru mootori ja täisvoolu lahjendussüsteemi vahel peab vastama V lisa punktis 2.3.1, EP ettenähtud nõuetele.

Heitgaasi proovivõttur (proovivõtturid) paigaldatakse lahjendustunneli punkti, kus lahjendusõhk ja heitgaas on hästi segunenud ning mis asub tahkete osakeste proovivõtturi lähedal.

ETC katses on proovi võtmiseks tavaliselt kaks viisi:

tsükli kestel kogutakse saasteained kogumiskotti ning mõõdetakse pärast katse lõppu,

saasteainete proove võetakse pidevalt ning integreeritakse kogu tsükli ajale; kõnealune viis on kohustuslik HC ja NOx mõõtmisel.

4.   TAHKETE OSAKESTE MÄÄRAMINE

Tahkete osakeste määramisel on vaja lahjendussüsteemi. Lahjendamise võib teha osavoolu lahjendussüsteemi (ainult ESC katses) või täisvoolu lahjendussüsteemiga (kohustuslik ETC katses). Lahjendussüsteemi voolumaht peab olema piisavalt suur, et oleks täielikult välistatud vee kondenseerumine lahjendus- ja proovivõtusüsteemis ning et lahjendatud heitgaasi temperatuur vahetult filtripesadest ülesvoolu oleks püsivalt 325 K (52 °C) või sellest madalam. Lahjendusõhu kuivatamine enne õhu sisenemist lahjendussüsteemi on lubatud ning eriti kasulik suure niiskusesisaldusega lahjendusõhu puhul. Lahjendusõhu temperatuur peab olema 298 K ± 5 K (25 °C + 5 °C). Kui ümbritseva õhu temperatuur on alla 293 K (20 °C), soovitatakse lahjendusõhku eelnevalt soojendada üle temperatuuri ülemmäära 303 K (30 °C). Lahjendusõhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei tohi siiski olla üle 325 K (52 °C).

Osavoolu lahjendussüsteemi ehitus peab võimaldama heitgaasivoolu jaotamise kaheks fraktsiooniks, millest väiksemat lahjendatakse õhuga ning seda kasutatakse seejärel tahkete osakeste määramisel. Seetõttu on eriti tähtis täpselt kindlaks määrata lahjendusaste. Kasutada võib erinevaid jaotamismeetodeid, kusjuures kasutatud jaotusviisist sõltub olulisel määral, milliseid proovivõtu seadmeid ja protseduure tuleb kasutada (vaata V lisa punkt 2.2). Tahkete osakeste proovivõttur asetatakse gaasiliste saasteainete proovivõtturi vahetusse lähedusse ning paigaldatakse punktis 3.4.1 ettenähtud nõuete kohaselt.

Tahkete osakeste massi määramiseks vajatakse tahkete osakeste proovivõtusüsteemi, tahkete osakeste proovivõtufiltreid, mikrogrammkaalusid ja reguleeritud temperatuuri ja niiskusega kaalukambrit.

Tahkete osakeste proovi võtmisel rakendatakse ühe filtri meetodit, mille puhul kasutatakse ühte paari filtreid (vaata punkt 4.1.3) kogu katsetsükli kestel. ESC katse proovivõtufaasis tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata proovivõtuaegadele ja -vooludele.

4.1.   Tahkete osakeste proovivõtufiltrid

4.1.1.   Filtri spetsifikatsioon

Filtritena kasutatakse fluorosüsiniku kattega klaaskiudfiltreid või fluorosüsinikul põhinevaid membraanfiltreid. Kõigi filtritüüpide 0,3 m DOP (dioktüülftalaat) kogumisefektiivsus on vähemalt 95 % gaasi kiirusel filtri ristlõike pindala suhtes vahemikus 35–80 cm/s.

4.1.2.   Filtri suurus

Tahkete osakeste filtrid peavad olema vähemalt 47 mm läbilõikega (pinnasadestise läbimõõt 37 mm). Suurema läbilõikega filtrite kasutamine on lubatud (punkt 4.1.5).

4.1.3.   Põhi- ja abifiltrid

Lahjendatud heitgaasi proov võetakse katseseerias jadana asetatud filtrite paari abil (üks põhi- ja üks abifilter). Abifiltri kaugus põhifiltrist ei tohi olla üle 100 mm allavoolu ning see ei tohi põhifiltriga kokku puutuda. Filtreid võib kaaluda eraldi või paaris filtritega, mille määrdunud pooled on vastamisi asetatud.

4.1.4.   Gaasi kiirus filtri ristlõike pindala suhtes

Gaasi kiirus filtri ristlõike pindala suhtes läbi filtri peab olema 35–80 cm/sek. Rõhu langus katse alguse ja lõpu vahel ei tohi olla suurem kui 25 kPa.

4.1.5.   Filtri koormus

Minimaalne soovitatav filtrikoormus on 0,5 mg/1075 mm2 määrdunud piirkonna kohta. Kõige harilikumatele filtrisuurustele vastavad väärtused on esitatud tabelis 9.

Tabel 9

Soovitatavad filtrikoormused

Filtri läbimõõt

Soovitatav määrdunud osa läbimõõt

Soovitatav minimaalne koormus

(mm)

(mm)

(mg)

47

37

0,5

70

60

1,3

90

80

2,3

110

100

3,6

4.2.   Kaalukambri ja analüütiliste kaalude spetsifikatsioonid

4.2.1.   Kaalukambri tingimused

Tahkete osakeste filtrite konditsioneerimise ja kaalumise kambri (või ruumi) temperatuur peab olema vahemikus 295 K ± 3 K (22 °C ± 3 °C) kogu filtrite konditsioneerimise ja kaalumise ajal. Niiskus peab olema kastepunktis 282,5 K ± 3 K (9,5 °C ± 3 °C) ning suhteline niiskus 45 % ± 8 %.

4.2.2.   Võrdlusfiltri kaalumine

Kambris (või ruumis) ei tohi olla saastet (näiteks tolmu), mis võiks langeda tahkete osakeste filtritele stabiliseerumise ajal. Kõrvalekalded kaalukambri punktis 4.2.1 ettenähtud spetsifikatsioonidest on lubatud juhul, kui need ei kesta üle 30 minuti. Kaaluruum peaks enne personali sisenemist ruumi vastama ettenähtud spetsifikatsioonile. Nelja tunni jooksul enne proovivõtufiltri (filtrite paari) kaalumist, kuid eelistatavalt samal ajal, tuleb kaaluda vähemalt kaks kasutamata võrdlusfiltrit või (võrdlusfiltrite paari). Need peavad olema sama suurusega ja samast materjalist nagu proovivõtufiltrid.

Kui võrdlusfiltrite (võrdlusfiltrite paari) keskmise kaalu erinevus filtri miinimumkoormusest (punkt 4.1.5) on proovivõtufiltrite kaalumise vahelisel ajal enam kui ± 5 % (vastavalt ± 7 % filtrite paari puhul), siis proovivõtufiltrid eemaldatakse ja heitgaasikatset korratakse.

Kui punktis 4.2.1 esitatud kaaluruumi stabiilsuse kriteeriume ei täideta, kuid võrdlusfiltri (võrdlusfiltrite paari) kaalumise tulemused vastavad eespool nimetatud kriteeriumidele, siis võib mootori tootja valida, kas tunnistada proovivõtufiltrite kaalud vastuvõetavaks või katsed kehtetuks; sellisel juhul tuleb parandada kaaluruumi kontrollisüsteemi ja katset korrata.

4.2.3.   Analüütilised kaalud

Kõigi filtrite kaalu määramiseks kasutatavate analüütiliste kaalude täpsus (standardhälve) peab olema 20 μg ja eraldusvõime 10 μg (1 jaotus = 10 μg). Filtrite puhul läbimõõduga alla 70 mm peab täpsus ja eraldusvõime olema vastavalt 2 μg ja 1 μg.

4.3.   Tahkete osakeste mõõtmise lisaspetsifikatsioonid

Kõik toore või lahjendatud heitgaasiga kokkupuutuvad lahjendus- ja proovivõtusüsteemi osad, alates väljalasketorust kuni filtripesadeni, peavad olema konstrueeritud nii, et tahkete osakeste sadestumine või muutumine oleks võimalikult vähene. Kõik osad peavad olema valmistatud elektrit juhtivast materjalist, mis ei reageeri heitgaasi koostisosadega, ning need peavad olema elektriliselt maandatud, et vältida elektrostaatilist toimet.

5.   SUITSU MÄÄRAMINE

Käesolevas osas esitatakse ELR katses kasutatavate kohustuslike ja valikuliste seadmete spetsifikatsioonid. Suitsu mõõtmiseks kasutatakse suitsususe ja valguse neeldumisteguri näidiku režiimiga suitsususe mõõturit. Suitsususe režiimi kasutatakse ainult kalibreerimisel ja suitsususe mõõturi kontrollimisel. Katsetsükli suitsu väärtusi mõõdetakse valguse neeldumisteguri näidiku režiimil.

5.1.   Üldnõuded

ELR katses vajatakse suitsu mõõtmise ja andmetöötlussüsteemi, mis koosneb kolmest funktsionaalsest üksusest. Üksused võib integreerida üheks osaks või need võivad toimida omavahel ühendatud osade süsteemina. Kolm funktsionaalset üksust on:

suitsususe mõõtur, mis vastab V lisa punkti 3 nõuetele,

andmetöötlusüksus, mis on võimeline täitma III lisa 1. liite punktis 6 kirjeldatud funktsioone,

printer ja/või elektrooniline salvestuskandja III lisa 1. liite punktis 6.3 nimetatud suitsu väärtuste salvestamiseks ja esitamiseks.

5.2.   Erinõuded

5.2.1.   Lineaarsus

Lineaarsus peab olema ± 2 % suitsususest.

5.2.2.   Nullhälve

Nullhälve ühe tunni kestel tohib olla kuni ± 1 % suitsususest.

5.2.3.   Suitsususe mõõturi näiduskaala ja mõõtepiirkond

Suitsususe mõõturi näiduskaala mõõtepiirkond peab olema 0–100 % suitsususest ning lugemi täpsus 0,1 % suitsususest. Valguse neeldumisteguri skaala mõõtepiirkond peab olema 0–30 m-1 valguse neeldumistegurit ning lugemi täpsus 0,01 m-1 valguse neeldumistegurit.

5.2.4.   Mõõtevahendi reaktsiooniaeg

Suitsususe mõõturi füüsikaline reaktsiooniaeg ei tohi olla üle 0,2 sekundi. Füüsikaline reaktsiooniaeg on aeg, mis kulub kiirreaktsiooni vastuvõtja skaalaväärtuse jõudmiseks 10 protsendilt 90 protsendini hälbe koguväärtusest, kui mõõdetava gaasi suitsusus muutub vähema kui 0,1 sekundi jooksul.

Suitsususe mõõturi füüsikaline reaktsiooniaeg ei tohi olla üle 0,05 sekundi. Suitsususe mõõturi elektriline reaktsiooniaeg võib olla kuni 0,05 sekundit. Elektriline reaktsiooniaeg on aeg, mis kulub suitsususe mõõturi skaalaväärtuse jõudmiseks 10 protsendilt 90 protsendini skaala maksimaalsest väärtusest, kui valgusvoog katkestatakse või valgusallikas kustutatakse täielikult vähema kui 0,01 sekundi jooksul.

5.2.5.   Neutraalsed tihedusfiltrid

Suitsususe mõõturi kalibreerimisel, lineaarsuse mõõtmisel või mõõteulatuse reguleerimisel kasutatava mis tahes neutraalse tihedusfiltri suitsususe väärtus peab olema teada 1,0 % täpsusega. Filtri nimiväärtuse täpsust tuleb kontrollida vähemalt kord aastas siseriikliku või rahvusvahelise standardi kohase võrdlusfiltri abil.

Neutraalsed tihedusfiltrid on täppisseadmed ning võivad kasutamisel kergesti kahjustuda. Neid tuleks käsitseda võimalikult vähe ja kui vaja, siis ettevaatlikult, et filtrit mitte kriimustada ega määrida.

5. liide

KALIBREERIMISPROTSEDUUR

1.   ANALÜÜSISEADMETE KALIBREERIMINE

1.1.   Sissejuhatus

Iga analüsaatorit tuleb kalibreerida nii sageli, kui see on käesoleva direktiivi kohaste täpsusnõuete täitmiseks vajalik. Käesolevas osas kirjeldatakse III lisa 4. liite punktis 3 ja V lisa punktis 1 nimetatud analüsaatorite kalibreerimismeetodit.

1.2.   Kalibreerimisgaasid

Kalibreerimisgaaside säilitusajast tuleb kinni pidada.

Kalibreerimisgaaside tootja poolt ettenähtud säilitusaja lõppemise kuupäev registreeritakse.

1.2.1.   Puhtad gaasid

Gaaside nõuetekohast puhtust määratletakse allpool esitatud saaste piirnormide abil. Kättesaadavad peavad olema järgmised gaasid:

 

Puhastatud lämmastik

(Saaste ≤ 1 ppm C1, ≤ 1 ppm CO, ≤ 400 ppm CO2, ≤ 0,1 ppm NO)

 

Puhastatud hapnik

(Puhtus > 99,5 % vol O2)

 

Vesiniku ja heeliumi segu

(40 ± 2 % vesinikku, ülejäänud osa heelium)

(Saaste ≤ 1 ppm C1, ≤ 400 ppm CO2)

 

Puhastatud sünteetiline õhk

(Saaste ≤ 1 ppm C1, ≤ 1 ppm CO, ≤ 400 ppm CO2, ≤ 0,1 ppm NO)

(Hapnikusisaldus 18–21 mahuprotsenti)

 

Puhastatud propaan või süsinikmonooksiid (CO) CVS vastavustõendamiseks

1.2.2.   Kalibreerimis- ja võrdlusgaasid

Kättesaadavad peavad olema järgmise keemilise koostisega gaaside segud:

C3H8 ja puhastatud sünteetiline õhk (vaata punkt 1.2.1);

CO ja puhastatud lämmastik;

NOx ja puhastatud lämmastik (selles kalibreerimisgaasis sisalduv NO2 kogus ei tohi moodustada üle 5 % NO sisaldusest);

CO2 ja puhastatud lämmastik

CH4 ja puhastatud sünteetiline õhk

C2H6 ja puhastatud sünteetiline õhk

Märkus: Lubatud on muud gaasikombinatsioonid tingimusel, et gaasid ei reageeri üksteisega.

Kalibreerimis- ja võrdlusgaasi tegelik kontsentratsioon peab olema ± 2 % nimiväärtusest. Kalibreerimisgaasi kõik kontsentratsioonid väljendatakse mahu põhjal (mahuprotsent või mahu ppm väärtus).

Kalibreerimis- ja võrdlusgaaside saamiseks võib kasutada ka gaasijaoturit, mille abil gaasi lahjendatakse puhastatud N2 või puhastatud sünteetilise õhuga. Segamisseade peab võimaldama lahjendatud kalibreerimisgaaside kontsentratsiooni määrata ± 2 % täpsusega.

1.3.   Analüsaatorite ja proovivõtusüsteemi töökord

Analüsaatoritega töötamisel tuleb järgida seadme tootja poolt antud käivitamis- ja tööjuhendeid. Arvestada tuleb punktides 1.4–1.9 esitatud miinimumnõudeid.

1.4.   Lekkimiskatse

Süsteemi katsetatakse lekkimiste suhtes. Proovivõttur ühendatakse heitgaasisüsteemist lahti ning ots suletakse. Analüsaatori pump peab olema sisse lülitatud. Pärast esialgset stabiliseerumisaega peavad kõik voolumõõturid olema nullis. Vastupidisel juhul kontrollitakse proovivõtutorusid ning viga parandatakse.

Maksimaalne lubatav lekkimisaste vaakumi poolel on 0,5 % kontrollitava süsteemi osa läbivast voolust. Analüsaatori voolusid ja möödavoolusid võib kasutada tegelike voolude hindamiseks.

Teise meetodina võib rakendada kontsentratsiooni astmelist muutmist proovivõtutoru alguses ümberlülitamise teel nullgaasilt võrdlusgaasile. Kui mõõtevahend näitab pärast nõuetekohast ajavahemikku algkontsentratsioonist madalamat kontsentratsiooni, siis viitab see kalibreerimise või lekkega seotud probleemidele.

1.5.   Kalibreerimisprotseduur

1.5.1.   Mõõteseadmete koost

Mõõteseadmed kalibreeritakse ja kalibreerimiskõveraid kontrollitakse võrdlusgaasiga. Kasutatakse samasuguseid gaasivoolu määrasid nagu heitgaasi proovivõtul.

1.5.2.   Soojendusaeg

Soojendusaeg peaks olema tootja soovitustele vastav. Kui see ei ole kindlaks määratud, siis soovitatakse analüsaatoreid soojendada vähemalt kaks tundi.

1.5.3.   NDIR ja HFID analüsaator

NDIR analüsaator reguleeritakse vastavalt vajadusele ning HFID analüsaatori leek optimeeritakse (punkt 1.8.1).

1.5.4.   Kalibreerimine

Kõik tavapäraselt kasutatavad mõõtepiirkonnad tuleb kalibreerida.

CO, CO2, NOx ja HC analüsaatorid nullistatakse puhastatud sünteetilise õhu (või lämmastiku) abil.

Analüsaatoritesse juhitakse asjakohased kalibreerimisgaasid, väärtused registreeritakse ja määratakse kindlaks kalibreerimiskõver punkti 1.5.5 kohaselt.

Nullväärtust kontrollitakse veel kord ning olenevalt vajadusest korratakse kalibreerimisprotseduuri.

1.5.5.   Kalibreerimiskõvera kindlaksmääramine

1.5.5.1.   Üldsuunised

Analüsaatori kalibreerimiskõver määratakse vähemalt viie võimalikult ühtlaselt paigutatud kalibreerimispunkti (nullpunkt välja arvatud) abil. Kõrgeim nimikontsentratsioon peab olema vähemalt 90 % skaala lõppväärtusest.

Kalibreerimiskõvera arvutamisel kasutatakse vähimruutude meetodit. Kui tulemuse polünoomi aste on suurem kui 3, siis peab kalibreerimispunktide arv (nullpunkt kaasa arvatud) olema vähemalt võrdne kõnealuse polünoomi astmega 2.

Kalibreerimiskõver võib erineda kõige rohkem ± 2 % iga kalibreerimispunkti nimiväärtusest ning ± 1 % skaala lõppväärtusest nullpunktis.

Kalibreerimiskõver ja kalibreerimispunktid võimaldavad kindlaks teha, et kalibreerimine on tehtud õigesti. Esitada tuleb analüsaatori eri tunnusjooned, eelkõige:

mõõtepiirkond,

tundlikkus,

kalibreerimise kuupäev.

1.5.5.2.   Kalibreerimine skaala lõppväärtusest 15 % madalamas piirkonnas

Analüsaatori kalibreerimiskõver määratakse kindlaks vähemalt neljas täiendavas punktis (välja arvatud nullpunkt), mis asetsevad võimalikult ühtlaselt skaala lõppväärtusest 15 % allpool.

Kalibreerimiskõver arvutatakse vähimruutude meetodil.

Kalibreerimiskõver võib erineda kõige rohkem ± 4 % iga kalibreerimispunkti nimiväärtusest ning ± 1 % skaala lõppväärtusest nullpunktis.

1.5.5.3.   Alternatiivsed meetodid

Kasutada võib alternatiivset tehnoloogiat (näiteks arvuti, mõõtepiirkonna elektrooniline kontroll, jne), kui suudetakse tõestada, et selle täpsus on samaväärne.

1.6.   Kalibreerimise vastavustõendamine

Kõiki tavapäraselt kasutatavaid tööpiirkondi tuleb enne iga analüüsimist kontrollida järgmise protseduuri kohaselt.

Kalibreerimist kontrollitakse nullgaasi ja võrdlusgaasi abil, mille nimiväärtus moodustab üle 80 % mõõtepiirkonna skaala lõppväärtusest.

Kui erinevus saadud väärtuse ja kindlaksmääratud etalonväärtuse vahel ei ole suurem kui 4 % skaala lõppväärtusest kahes kõnealuses punktis, siis võib reguleerimisparameetreid muuta. Teistsugusel juhul tuleb kindlaks määrata uus kalibreerimiskõver punkti 1.5.5 kohaselt.

1.7.   NOx konverteri efektiivsuse katse

Lämmastikdioksiidi (NO2) muundamisel lämmastikoksiidiks (NO) kasutatava konverteri kasutegurit katsetatakse punktide 1.7.1–1.7.8 (joonis 6) kohaselt.

1.7.1.   Katse ülesseadmine

Joonisel 6 (vaata ka III lisa 4. liite punkt 3.3.5) esitatud katse skeemi ning allpool esitatud menetlust kasutades saab konverterite kasutegurit määrata osonaatori abil.

1.7.2.   Kalibreerimine

CLA ja HCLD kalibreeritakse kõige sagedamini kasutatavas mõõtepiirkonnas null- ja võrdlusgaasi kasutades tootja spetsifikatsioonide kohaselt (NO sisaldus peab moodustama 80 % mõõtepiirkonnast ning gaaside segu NO2 kontsentratsioon peab olema alla 5 % NO kontsentratsioonist). NOx analüsaator peab olema NO asendis, et võrdlusgaas ei läbiks konverterit. Kontsentratsiooni näit tuleb registreerida.

1.7.3.   Arvutamine

NOx konverteri kasutegur arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

a

=

on NOx kontsentratsioon punkti 1.7.6 kohaselt

b

=

on NOx kontsentratsioon punkti 1.7.7 kohaselt

c

=

on NO kontsentratsioon punkti 1.7.4 kohaselt

d

=

on NO kontsentratsioon punkti 1.7.5 kohaselt

1.7.4.   Hapniku lisamine

T-liitmiku kaudu lisatakse gaasivoole pidevalt hapnikku või nullõhku, kuni saadud kontsentratsiooni näit on ligikaudu 20 % väiksem punktis 1.7.2 esitatud kalibreerimisgaasi kontsentratsioonist. (Analüsaator on NO režiimil.) Kontsentratsiooni väärtus c tuleb registreerida. Osonaator on kogu toimingu ajal desaktiveeritud.

1.7.5.   Osonaatori aktiveerimine

Nüüd osonaator aktiveeritakse, et tekitada piisavalt osooni, millega alandatakse NO kontsentratsiooni 20 protsendini (minimaalselt 10 %) punktis 1.7.2 esitatud kalibreerimiskontsentratsioonist. (Analüsaator on NO režiimil.)

1.7.6.   NOx režiim

Seejärel lülitatakse NO analüsaator NOx režiimile, nii et gaasisegu (koostisega NO, NO2, O2 ja N2) voolab nüüd läbi konverteri. Kontsentratsiooni väärtus a registreeritakse. (Analüsaator on NOx režiimil.)

1.7.7.   Osonaatori desaktiveerimine

Nüüd osonaator desaktiveeritakse. Punktis 1.7.6 kirjeldatud gaaside segu voolab läbi konverteri detektorisse. Kontsentratsiooni väärtus b registreeritakse. (Analüsaator on NOx režiimil.)

1.7.8.   NO režiim

NO režiimile lülitamisel, kui osonaator on desaktiveeritud, katkestatakse ka hapniku või sünteetilise õhu voog. Analüsaatori NOx näidu kõrvalekalle punkti 1.7.2 kohasel mõõtmisel saadud väärtusest võib olla kuni ± 5 %. (Analüsaator on NO režiimil.)

1.7.9.   Katse intervall

Konverteri kasutegurit tuleb katsetada enne NOx analüsaatori iga kalibreerimist.

1.7.10.   Efektiivsusnõue

Konverteri kasutegur ei tohi olla alla 90 %, ent eriti soovitatav kasutegur on 95 %.

Märkus: Kui osonaator ei suuda punkti 1.7.5 kohaselt vähendada kontsentratsiooni analüsaatori kõige tavalisemas tööpiirkonnas 80 protsendilt 20 protsendile, siis kasutatakse suurimat mõõtepiirkonda, millega vähendamine saadakse.

Image

1.8.   Leekionisatsioondetektori (FID) reguleerimine

1.8.1.   Detektori näidu optimeerimine

FID tuleb reguleerida seadme tootja poolt ettenähtud nõuete kohaselt. Näidu optimeerimiseks kõige tavalisemas tööpiirkonnas tuleks kasutada propaaniga võrdlusgaasi õhus.

Pärast kütuse ja õhuvoolu reguleerimist tootja soovituste kohaselt juhitakse analüsaatorisse 350 ± 75 ppm C võrdlusgaasi. Teatavale kütusevoolule vastav näit määratakse võrdlusgaasi ja nullgaasi näitude vahe põhjal. Kütusevoolu reguleeritakse astmeliselt tootja spetsifikatsioonist üles- või allapoole. Võrdlus- ja nullgaasi näidud kõnealuste kütusevoolude juures registreeritakse. Võrdlus- ja nullgaasi näitude vahe esitatakse diagrammina ning kütusevool kantakse kõvera sellele poolele, mis vastab suurematele väärtustele.

1.8.2.   Süsivesiniku kalibreerimistegurid

Analüsaator kalibreeritakse punkti 1.5 kohaselt propaani sisaldava õhu ja puhastatud sünteetilise õhu abil.

Kalibreerimistegurid määratakse pärast analüsaatori kasutuselevõtmist ning pärast suuremate hooldustööde tegemist. Teatava konkreetse süsivesiniku kalibreerimistegur (Rf) on suhe FIDi C1 väärtuse ja silindris oleva gaasi kontsentratsiooni vahel, väljendatuna ppm C1 väärtusena.

Katsegaasi kontsentratsioon peab tekitama näidu, mis moodustab ligikaudu 80 % mõõteskaalast. Kontsentratsioon peab olema teada täpsusega ± 2 % võttes aluseks mahus väljendatud gravimeetrilise standardi. Peale selle tuleb gaasisilindrit eelkonditsioneerida 24 tundi temperatuuril 298 K ± 5 K (25 °C ± 5 °C).

Kasutatavad katsegaasid ja soovitatavad suhtelised kalibreerimistegurid on järgmised:

metaan ja puhastatud sünteetiline õhk 1,00 ≤ Rf ≤ 1,15

propüleen ja puhastatud sünteetiline õhk 0,90 ≤ Rf ≤ 1,10

tolueen ja puhastatud sünteetiline õhk 0,90 ≤ Rf ≤ 1,10.

Need väärtused vastavad propaani ja puhastatud sünteetilise õhu kaliibrimisteguri (Rf) väärtusele 1,00.

1.8.3.   Hapniku interferentsi kontrollimine

Hapniku interferentsi kontrollitakse analüsaatori kasutuselevõtmise puhul ning pärast suuremate hooldustööde tegemist.

Kalibreerimistegur määratletakse ja tehakse kindlaks punkti 1.8.2 kohaselt. Kasutatav katsegaas ja soovitatav suhteline kalibreerimistegur on järgmised:

Formula

See väärtus vastab propaani ja puhastatud sünteetilise õhu kalibreerimisteguri (Rf) väärtusele 1,00.

FIDi põleti õhus oleva hapniku kontsentratsioon peab vastama täpsusega ± 1 mooliprotsenti hapniku kontsentratsioonile põleti õhus, mida kasutati viimases hapniku interferentsi katses. Suurema erinevuse puhul tuleb kontrollida hapniku interferentsi ning vajaduse korral analüsaatorit reguleerida.

1.8.4.   NMC (metaanist erinevate süsivesinike eraldaja) kasutegur (ainult maagaasil töötavate gaasimootorite puhul)

NMCd kasutatakse metaanist erinevate süsivesinike eemaldamiseks proovigaasist kõigi süsivesinike, välja arvatud metaan, oksüdeerimise teel. Ideaalolukorras on muundumine metaani puhul 0 % ning teiste süsivesinike puhul etaanina 100 %. NMHC täpseks mõõtmiseks määratakse kõnealused kaks kasutegurit ning kasutatakse NMHC heitme massivoolu arvutamisel (vaata III lisa 2. liite punkt 4.3).

1.8.4.1.   Metaani kasutegur

Metaan-kalibreerimisgaas juhitakse läbi FID NMC möödavooluga ja ilma ning saadud kaks kontsentratsiooni väärtust registreeritakse. Kasutegur määratakse järgmiselt:

Formula

kus:

concw

=

on HC kontsentratsioon CH4 voolamisel läbi NMC

concw/o

=

on HC kontsentratsioon CH4 möödavoolu puhul NMC-st.

1.8.4.2.   Etaani kasutegur

Etaan-kalibreerimisgaas juhitakse läbi FID NMC möödavooluga ja ilma ning saadud kaks kontsentratsiooni väärtust registreeritakse. Kasutegur määratakse järgmiselt:

Formula

kus:

concw

=

on HC kontsentratsioon C2H6 voolamisel läbi NMC

concw/o

=

on HC kontsentratsioon C2H6 möödavoolu puhul NMC-st.

1.9.   CO, CO2 ja NOx analüsaatorite interferents

Heitgaasis sisalduvate muude kui analüüsitavate gaaside toime võib näitu mitmel viisil häirida. NDIR mõõtevahendite puhul esinev interferents on positiivne juhul, kui häiriv gaas avaldab mõõdetava gaasiga samalaadset mõju, kuid vähemal määral. NDIR mõõtevahendite puhul esineb negatiivne interferents juhul, kui häiriv gaas laiendab mõõdetava gaasi neeldumisriba, ning CLD mõõtevahendite puhul siis, kui häiriv gaas summutab kiirgust. Interferentsi kontroll punktide 1.9.1 ja 1.9.2 kohaselt tehakse enne analüsaatorite esmakordset kasutamist ning pärast suuremate hooldustööde tegemist.

1.9.1.   CO analüsaatori interferentsi kontrollimine

CO analüsaatori toimimist võivad häirida vesi ja CO2. Seetõttu juhitakse CO2 võrdlusgaas kontsentratsiooniga 80–100 % katse suurima mõõtepiirkonna lõppväärtusest mullidena läbi toasooja vee ning tulemus registreeritakse. Analüsaatori näit ei tohi erineda üle 1 % skaala lõppväärtusest, kui mõõtepiirkond on võrdne 300 ppm, või üle 3 ppm, kui mõõtepiirkond on alla 300 ppm.

1.9.2.   NOx analüsaatori tundlikkuskontroll

CLD (ja HCLD) analüsaatorite puhul tuleb tähelepanu pöörata kahele gaasile. Need on CO2 ja veeaur. Kõnealuste gaaside lahjendav toime on võrdeline nende kontsentratsiooniga ning seetõttu tuleb katseliselt kindlaks määrata katses esinevate suurimate eeldatavate kontsentratsioonide lahjendamine.

1.9.2.1.   CO2 tundlikkuskontroll

CO2 võrdlusgaas kontsentratsiooniga 80–100 % suurima mõõtepiirkonna lõppväärtusest juhitakse läbi NDIR analüsaatori ning CO2 väärtus registreeritakse väärtusena A. Seejärel lahjendatakse võrdlusgaasi ligikaudu 50 % NO võrdlusgaasiga ning juhitakse läbi NDIR ja (H)CLD analüsaatorite, kusjuures registreeritakse CO2 ja NO väärtused vastavalt väärtusena B ja C. Seejärel CO2 vool katkestatakse ning läbi (H)CLD ja NO juhitakse ainult NO võrdlusgaas, mille väärtus registreeritakse väärtusena D.

Lahjendus, mis ei tohi olla üle 3 % skaala lõppväärtusest, arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus

A

=

on NDIR analüsaatori abil mõõdetud lahjendamata CO2 kontsentratsioon, %

B

=

on DIR analüsaatori abil mõõdetud lahjendatud CO2 kontsentratsioon, %

C

=

on (H)CLD abil mõõdetud lahjendatud NO kontsentratsioon, ppm

D

=

on (H)CLD abil mõõdetud lahjendamata NO kontsentratsioon, ppm

CO2 ja NO võrdlusgaasi lahjendamiseks ja koguste määramiseks võib kasutada teisi meetodeid, näiteks dünaamilist segamist.

1.9.2.2.   Veeauru mõju kontroll

Seda kontrolli rakendatakse ainult niiske gaasi kontsentratsiooni mõõtmisel. Veejahutuse arvutamisel peab arvesse võtma, et NO võrdlusgaas lahjendatakse veeauruga ning veeauru kontsentratsiooni segus tuleb suurendada, et see vastaks katse ajal eeldatavale kontsentratsioonile.

NO võrdlusgaas, mille kontsentratsioon moodustab 80–100 % tavalise mõõtepiirkonna skaala lõppväärtusest, juhitakse läbi (H)CLD ning NO väärtus registreeritakse väärtusena D. Seejärel läbib mullistatud NO võrdlusgaas toasooja vee ning juhitakse läbi (H)CLD ning NO väärtus registreeritakse väärtusena C. Määratakse analüsaatorite absoluutne töösurve ja vee temperatuur ning registreeritakse vastavalt väärtustena E ja F. Määratakse mullivee temperatuurile F vastav segu küllastunud auru rõhk ja registreeritakse väärtusena G. Segu veeauru kontsentratsioon (H, %) arvutatakse järgmiselt:

Formula

Eeldatav (veeaurus) lahjendatud NO võrdlusgaasi kontsentratsioon (De) arvutatakse järgmiselt:

Formula

Diiselmootorite heitgaasis arvutatakse katse ajal eeldatav heitgaasi veeauru suurim kontsentratsioon (Hm, %), võttes kütuse aatomite H/C suhteks 1,8 : 1, lahjendamata CO2 võrdlusgaasi kontsentratsioonist (A, nagu on mõõdetud punktis 1.9.2.1) järgmiselt:

Formula

Veejahutus, mis ei tohi olla suurem kui 3 %, arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

De

=

on eeldatav lahjendatud NO kontsentratsioon, ppm

C

=

on lahjendatud NO kontsentratsioon, ppm

Hm

=

on suurim veeauru kontsentratsioon, %

H

=

on tegelik veeauru kontsentratsioon, %

Märkus: On tähtis, et sellel kontrollimisel on NO2 kontsentratsioon NO võrdlusgaasis minimaalne, sest jahutuse arvutustes ei ole arvesse võetud NO2 absorbeerumist vees.

1.10.   Kalibreerimisintervallid

Analüsaatorid tuleb punkti 1.5 kohaselt kalibreerida vähemalt iga kolme kuu tagant või iga kord pärast süsteemi sellist remontimist või muutmist, mis võib kalibreerimist mõjutada.

2.   CVS-SÜSTEEMI KALIBREERIMINE

2.1.   Üldosa

Püsimahuproovi (CVS) süsteem kalibreeritakse siseriiklikele või rahvusvahelistele standarditele vastava täpse voolumõõturi ja piiramisseadme abil. Süsteemi läbivat voolu mõõdetakse eri tõkestuspunktides ning mõõdetakse süsteemi parameetrid ja seostatakse vooluga.

Kasutada võib eri tüüpi voolumõõtureid, näiteks kalibreeritud Venturi toru, kalibreeritud laminaarset kulumõõturit või kalibreeritud turbiinmõõturit.

2.2.   Mahtpumba (PDP) kalibreerimine

Kõik pumba parameetrid mõõdetakse samaaegselt pumbaga jadaühenduses oleva voolumõõturi parameetritega. Arvutatud voolukiirus (m3/min pumba sisselaskeava juures, absoluutsel rõhul ja temperatuuril) registreeritakse korrelatsioonifunktsioonina, mis vastab pumba parameetrite teatavale kombinatsioonile. Seejärel koostatakse lineaarvõrrand, mis väljendab seost pumba vooluhulga ja korrelatsioonifunktsiooni vahel. Kui CVS-süsteemil on mitu kiirust, siis kalibreeritakse kõik kasutatavad piirkonnad. Kalibreerimise ajal tuleb hoida temperatuur muutumatuna.

2.2.1.   Andmete analüüsimine

Õhu voolukiirus (Qs) igas tõkestuspunktis (vähemalt 6 punkti) arvutatakse standardtingimustes tootja poolt ettenähtud meetodil voolumõõturi andmete põhjal m3/min. Õhu voolukiirus arvutatakse seejärel ümber pumba vooluhulgaks (V0) kuupmeetrites pöörde kohta (m3/pööre) pumba sisselaskeava absoluutse temperatuuri ja rõhu juures järgmiselt:

Formula

kus:

Qs

=

on õhu voolukiirus standardtingimustes (101,3 kPa, 273 K), m3/sek

T

=

on temperatuur pumba sisselaskeava juures, K

pA

=

on absoluutrõhk pumba sisselaskeava juures (pB-p1), kPa

n

=

on pumba pöörlemiskiirus, p/sek

Pumba rõhu kõikumiste ning nihkemäära vastastikuse mõju kompenseerimiseks arvutatakse pumba pöörlemiskiiruse, rõhkude vahe pumba sisse- ja väljalaskeava juures ja pumba absoluutse väljalaskerõhu vaheline korrelatsioonifunktsioon (X0) järgmiselt:

Formula

kus:

Δpp

=

on rõhkude vahe pumba sisse- ja väljalaskeava juures, kPa

pA

=

on absoluutne väljalaskerõhk pumba väljalaskeava juures, kPa

Kalibreerimisvõrrandi koostamiseks tehakse vähimruutude meetodi lineaarne kohandus:

Formula

D0 ja m on vastavalt lõikepunkti ning tõusu konstandid, mis kirjeldavad regressioonijooni.

Mitme kiirusega püsimahuproovi (CVS) süsteemi puhul peavad pumba erinevatele voolukiirustele vastavad kalibreerimiskõverad olema ligikaudu paralleelsed ning lõikepunktiväärtused (D0) peavad kasvama, kui pumba vooluhulk väheneb.

Võrrandi abil arvutatud väärtused peavad vastama mõõdetud väärtustele (V0) täpsusega ± 0,5 %. m väärtused on iga pumba puhul erinevad. Tahkete osakeste juurdevoolu tõttu väheneb ajapikku pumba libisemismäär, mida kajastavad madalamad m väärtused. Seetõttu tuleb kalibreerimine teha pumba kasutuselevõtmisel, pärast suuremaid hooldustöid ning juhul, kui kogu süsteemi kontrollimine (punkt 2.4) viitab libisemismäära muutumisele.

2.3.   Venturi toru kalibreerimine kriitilise vooluga (CFV)

CFV kalibreerimisel võetakse aluseks Venturi toru kriitilise voolu võrrand. Gaasi vool on sisselaskerõhu ja temperatuuri funktsioon, nagu on näha järgmisest valemist:

Formula

kus:

Kv

=

on kalibreerimiskoefitsient

pA

=

on absoluutrõhk Venturi toru sissevooluava juures, kPa

T

=

on temperatuur Venturi toru sissevooluava juures, K

2.3.1.   Andmete analüüsimine

Õhu voolukiirus (Qs) igas tõkestuspunktis (vähemalt 8 punkti) arvutatakse standardtingimustes tootja poolt ettenähtud meetodil voolumõõturi andmete põhjal m3/min. Kalibreerimiskoefitsient iga punkti kohta arvutatakse kalibreerimisandmete põhjal järgmiselt:

Formula

kus:

Qs

=

on õhu voolukiirus standardtingimustes (101,3 kPa, 273 K), m3/sek

T

=

on temperatuur Venturi toru sissevooluava juures, K

pA

=

on absoluutrõhk Venturi toru sissevooluava juures, kPa.

Kriitilise voolu määramiseks esitatakse Kv Venturi toru sissevoolurõhu funktsioonina. Kriitilise (tõkestatud) voolu puhul on Kv väärtus suhteliselt püsiv. Rõhu langedes (vaakum kasvab) Venturi toru tõkestus kaob ning Kv väheneb ning sellest järeldub, et CFV toimib väljaspool lubatavat piirkonda.

Kv keskmine väärtus ja standardhälve arvutatakse vähemalt kaheksas kriitilise voolu piirkonna punktis. Standardhälbe erinevus ei tohi olla suurem kui ± 0,3 % Kv keskmisest väärtusest.

2.4.   Kogu süsteemi vastavustõendamine

Kogu CVS proovivõtusüsteemi ja analüüsisüsteemi täpsuse määramiseks juhitakse süsteemi teadaolev kogus heitgaasi, kusjuures süsteem töötab tavapärasel viisil. Saasteaine analüüsimine ja massi arvutamine toimub III lisa 2. liite punkti 4.3 kohaselt, välja arvatud propaani puhul, mil HC koefitsiendi 0,000479 asemel kasutatakse koefitsienti 0,000472. Kasutatakse ühte kahest järgmisest meetodist.

2.4.1.   Voolu mõõtmine kriitilise avaga

Teadaolev kogus puhast gaasi (süsinikmonooksiid või propaan) juhitakse püsimahuproovi (CVS) süsteemi kalibreeritud kriitilise ava kaudu. Kui sisselaskerõhk on piisavalt kõrge, siis ei sõltu kriitilise ava abil reguleeritav voolu kiirus väljalaskerõhust (≡ kriitilisest voolust). Püsimahuproovi (CVS) süsteem töötab nagu tavalise heitgaasikatse ajal umbes viis kuni kümme minutit. Gaasiproovi analüüsitakse tavaliste seadmetega (kogumiskoti abil või integreerimismeetodil) ning arvutatakse gaasi mass. Sellisel viisil määratud mass peab vastama süsteemi juhitud gaasi teadaolevale massile täpsusega ± 3 %.

2.4.2.   Mõõtmine gravimeetrilisel meetodil

Süsinikmonooksiidi või propaaniga täidetud väikese silindri kaal määratakse täpsusega ± 0,01 grammi. Püsimahuproovi (CVS) süsteem pannakse viieks kuni kümneks minutiks tööle nagu tavalises heitgaasikatses, juhtides sinna samal ajal süsinikmonooksiidi või propaani. Kasutatud puhta gaasi kogus määratakse massierinevuste mõõtmisega. Gaasiproovi analüüsitakse tavaliste seadmetega (kogumiskoti abil või integreerimismeetodil) ning arvutatakse gaasi mass. Sellisel viisil määratud mass peab vastama süsteemi juhitud gaasi teadaolevale massile täpsusega ± 3 %.

3.   TAHKETE OSAKESTE MÕÕTESÜSTEEMI KALIBREERIMINE

3.1.   Sissejuhatus

Iga osa tuleb kalibreerida nii sageli, kui see on käesolevas direktiivis ettenähtud täpsusnõuete täitmiseks vajalik. Käesolevas osas kirjeldatakse III lisa 4. liite punktis 4 ja V liite punktis 2 nimetatud osade kalibreerimismeetodit.

3.2.   Voolu mõõtmine

Gaasi voolumõõturite või voolumõõteriistade kalibreerimine peab vastama rahvusvahelistele ja/või siseriiklikele standarditele. Mõõdetud väärtuse maksimaalne hälve mõõtevahendi näidust tohib olla ± 2 %.

Kui gaasi vool määratakse vooluerinevuste mõõtmisega, siis peab erinevuse maksimaalne viga olema nii väike, et GEDF täpsus oleks ± 4 % piirides (vaata ka V lisa punkt 2.2.1, EGA). Vea saab arvutada iga instrumendi vea ruutkeskmise abil.

3.3.   Tahkete osakeste voolu tingimuste kontrollimine

Heitgaasi kiiruse diapasooni ja rõhu võnkumisi kontrollitakse ning reguleeritakse vajaduse korral V lisa punkti 2.2.1, EP, nõuete kohaselt.

3.4.   Kalibreerimise sagedus

Voolumõõteriistu tuleb kalibreerida vähemalt iga kolme kuu tagant või iga kord pärast süsteemi sellist remontimist või muutmist, mis võib kalibreerimist mõjutada.

4.   SUITSU MÕÕTESEADMETE KALIBREERIMINE

4.1.   Sissejuhatus

Suitsususe mõõturit tuleb kalibreerida nii sageli, kui see on käesolevas direktiivis ettenähtud täpsusnõuete täitmiseks vajalik. Käesolevas osas kirjeldatakse III lisa 4. liite punktis 5 ja V lisa punktis 3 nimetatud osade kalibreerimismeetodit.

4.2.   Kalibreerimisprotseduur

4.2.1.   Soojendusaeg

Suitsususe mõõturit soojendatakse ja see stabiliseeritakse tootja soovituste kohaselt. Kui suitsususe mõõtur on varustatud mõõteseadme optika tahmumist vältiva läbipuhumisõhusüsteemiga, siis aktiveeritakse ka see süsteem ning reguleeritakse tootja soovituste kohaselt.

4.2.2.   Lineaarsuse määramine

Suitsususe mõõturi lineaarsust kontrollitakse suitsususe näidu režiimil tootja soovituste kohaselt. Suitsususe mõõturisse asetatakse kolm teadaoleva läbitusteguriga neutraalset tihedusfiltrit, mis vastavad III lisa 4. liite punktis 5.2.5 esitatud nõuetele, ning väärtus registreeritakse. Neutraalfiltrite suitsususe nimiväärtus peab olema ligikaudu 10 %, 20 % ja 40 %.

Lineaarsus võib neutraalse tihedusfiltri suitsususe nimiväärtusest erineda kõige rohkem ± 2 %. Eespool nimetatud väärtusi ületavat mittelineaarsust tuleb korrigeerida enne katset.

4.3.   Kalibreerimise sagedus

Suitsususe mõõturit tuleb punkti 4.2.2 kohaselt kalibreerida vähemalt iga kolme kuu tagant või iga kord pärast süsteemi sellist remontimist või muutmist, mis võib kalibreerimist mõjutada.


IV LISA

TÜÜBIKINNITUSKATSETEKS JA TOODANGU VASTAVUSE TÕENDAMISEKS ETTENÄHTUD ETALONKÜTUSE TEHNILISED KARAKTERISTIKUD

Diislikütus (1)

Parameeter

Ühik

Piirväärtused (2)

Katsemeetod

Väljaanne

Miinimum

Maksimum

Tsetaaniarv (3)

 

52,0

54,0

EN-ISO 5165

1998 (4)

Tihedus temperatuuril 15 °C

kg/m3

833

837

EN-ISO 3675

1995

Destillatsioon

 

 

 

 

 

— 50 protsendipunkti

°C

245

EN-ISO 3405

1998

— 95 protsendipunkti

°C

345

350

EN-ISO 3405

1998

— lõplik keemispunkt

°C

370

EN-ISO 3405

1998

Leekpunkt

°C

55

EN 27719

1993

CFPP

°C

- 5

EN 116

1981

Viskoossus temperatuuril 40 °C

mm2/s

2,5

3,5

EN-ISO 3104

1996

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

% m/m

3,0

6,0

IP 391 (7)

1995

Väävlisisaldus (5)

mg/kg

300

pr. EN-ISO/DIS 14596

1998 (4)

Vasekorrosioon

 

1

EN-ISO 2160

1995

Koksiarv Conradsoni järgi (10 % DR)

% m/m

0,2

EN-ISO 10370

 

Tuhasisaldus

% m/m

0,01

EN-ISO 6245

1995

Veesisaldus

% m/m

0,05

EN-ISO 12937

1995

Neutralisatsiooniarv (tugev hape)

mg KOH/g

0,02

ASTM D 974-95

1998 (4)

Oksüdatsiooni stabiilsus (6)

mg/ml

0,025

EN-ISO 12205

1996

% m/m

EN 12916

[2000] (4)

Diiselmootorites kasutatav etanool (8)

Parameeter

Ühik

Piirväärtused (9)

Katsemeetod (10)

Miinimum

Maksimum

Alkohol, mass

% m/m

92,4

ASTM D 5501

Kogu alkoholis sisalduv muu alkohol peale etanooli, mass

% m/m

2

ADTM D 5501

Tihedus temperatuuril 15 °C

kg/m3

795

815

ASTM D 4052

Tuhasisaldus

% m/m

 

0,001

ISO 6245

Leekpunkt

°C

10

 

ISO 2719

Happesus, väljendatud äädikhappena

% m/m

0,0025

ISO 1388-2

Neutralisatsiooniarv (tugev hape)

KOH mg/1

1

 

Värvus

Vastavalt värviskaalale

10

ASTM D 1209

Kuiv jääk temperatuuril 100 °C

mg/kg

 

15

ISO 759

Veesisaldus

% m/m

 

6,5

ISO 760

Aldehüüdid, väljendatud äädikhappena

% m/m

 

0,0025

ISO 1388-4

Väävlisisaldus

mg/kg

10

ASTM D 5453

Estrid, väljendatud etüülatsetaadina

% m/m

0,1

ASSTM D 1617

2.   MAAGAAS (NG)

Euroopa turgudel müüdavad kütused moodustavad kaks eri rühma:

H-rühm, mis piirneb etalonkütustega GR ja G23,

L-rühm, mis piirneb etalonkütustega G23 ja G25.

Järgnevalt tehakse kokkuvõte etalonkütuste GR, G23 ja G25 karakteristikutest:

Etalonkütus GR

Karakteristikud

Ühikud

Alus

Piirväärtused

Katsemeetod

Miinimum

Maksimum

Koostis:

 

 

 

 

 

Metaan

 

87

84

89

 

Etaan

 

13

11

15

 

Tasakaal (11)

%-mool

1

ISO 6974

Väävlisisaldus

mg/m3  (12)

10

ISO 6326-5


Etalonkütus G23

Karakteristikud

Ühikud

Alus

Piirväärtused

Katsemeetod

Miinimum

Maksimum

Koostis:

 

 

 

 

 

Metaan

 

92,5

91,5

93,5

 

Tasakaal (13)

%-mool

1

ISO 6974

N2

 

7,5

6,5

8,5

 

Väävlisisaldus

mg/m3  (14)

10

ISO 6326-5


Etalonkütus G25

Karakteristikud

Ühikud

Alus

Piirväärtused

Katsemeetod

Miinimum

Maksimum

Koostis:

 

 

 

 

 

Metaan

 

86

84

88

 

Tasakaal (15)

%-mool

1

ISO 6974

N2

 

14

12

16

 

Väävlisisaldus

mg/m3  (16)

10

ISO 6326-5

3.   VEELDATUD NAFTAGAAS (LPG)

Parameeter

Ühik

Kütuse A piirväärtused

Kütuse B piirväärtused

Katsemeetod

Miinimum

Maksimum

Miinimum

Maksimum

Mootori oktaaniarv

 

92,5 (17)

 

92,5

 

EN 589 B lisa

Koostis:

 

 

 

 

 

 

C3 sisaldus

mahuprotsent

48

52

83

87

 

C4 sisaldus

mahuprotsent

48

52

13

17

ISO 7941

Olefiinid

mahuprotsent

 

12

 

14

 

Aurustusjääk

mg/kg

 

50

 

50

NFM 41015

Vääveldioksiidi üldsisaldus

ppm kaal (17)

 

50

 

50

EN 24260

Vesiniksulfiid

puudub

puudub

ISO 8819

Korrosioon vaseribal

aste

1. klass

1. klass

ISO 6251 (18)

Vesi temperatuuril 0 °C

 

vaba

vaba

vaba vaatlus


(1)  Kui on vaja välja arvutada mootori või sõiduki soojuslik kasutegur, saab kütuse kütteväärtuse arvutada järgmise valemi põhjal:

erienergia (kütteväärtus) (neto) MJ/kg = (46,423 - 8,792d2 + 3,170d) (1 - (x + y + s)) + 9,420s – 2,499x,

kus

d on tihendus temperatuuril 15 °C

x on veemassi suhtarv (% jagatud 100)

y on tuhamassi suhtarv (% jagatud 100)

s on väävlimassi suhtarv (% jagatud 100).

(2)  Spetsifikatsioonis antud väärtused on “tegelikud väärtused”. Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendis ISO 4259, Petroleum products — Determination and application of precision data in relation to methods of test sisalduvaid tingimusi ning maksimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korduvteostatavus). Olenemata kõnealusest meetmest, mis on vajalik statistilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus juhul, kui on antud maksimaalsed ja minimaalsed piirväärtused. Vajaduse korral selgitada kütuse vastavust spetsifikatsiooni nõuetele tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.

(3)  Tsetaaniarvu diapasoon ei vasta 4R miinimumdiapasooni nõuetele. Kui siiski peaks tekkima vaidlusi kütuse tarnija ning kasutaja vahel, siis võib kasutada vaidluste lahendamisel ISO 4259 tingimusi, kui vajaliku täpsuse saavutamisel ei piirduta ühekordse määramisega, vaid tehakse piisaval hulgal korduvmõõtmisi.

(4)  Avaldamise kuu lisatakse teatava aja pärast.

(5)  Katses kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus avaldatakse. Peale selle peab sõiduki mootori käesoleva direktiivi I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli B reas sätestatud piirväärtuste kinnitamisel kasutatava etalonkütuse maksimaalne väävlisisaldus olema 50 ppm. Komisjon teeb võimalikult kiiresti ettepaneku muudatuse tegemiseks käesolevas lisas, milles kajastub direktiivi 98/70/EÜ IV lisas määratletud kütuse väävlisisalduse keskmine turuväärtus.

(6)  Kuigi oksüdatsiooni stabiilsust kontrollitakse, jääb säilivusaeg tõenäoliselt piiratuks. Ladustamistingimuste ja säilivusaja suhtes tuleks tarnijaga nõu pidada.

(7)  Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike määramise uus ja parem meetod on väljatöötamisel

(8)  Kütusena kasutatavale etanoolile võib lisada tootja poolt ettenähtud tsetaaniarvu parendavaid lisandeid. Maksimaalne lubatud kogus on 10 % m/m.

(9)  Spetsifikatsioonis antud väärtused on “tegelikud väärtused”. Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendis ISO 4259, Petroleum products — Determination and application of precision data in relation to methods of test sisalduvaid tingimusi ning maksimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korduvteostatavus). Olenemata kõnealusest meetmest, mis on vajalik statistilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus juhul, kui on antud maksimaalsed ja minimaalsed piirväärtused. Vajaduse korral selgitada kütuse vastavust spetsifikatsiooni nõuetele tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.

(10)  Kõikide eespool nimetatud omaduste osas tuleb kasutada vastavaid ISO meetodeid, kui need vastu võetakse.

(11)  Inertsed gaasid + C2+.

(12)  Väärtus, mis määratakse standardtingimustes (293,2 K (20 °C) ja 101,3 kPa).

(13)  Inertsed gaasid (välja arvatud N2) +C2+ +C2+.

(14)  Väärtus, mis määratakse standardtingimustes (293.2 K (20 °C) ja 101.3 kPa).

(15)  Inertsed gaasid (välja arvatud N2) +C2+ +C2+.

(16)  Väärtus, mis määratakse standardtingimustes (293.2 K (20 °C) ja 101.3 kPa).

(17)  Väärtus, mis määratakse standardtingimustes (293,2 K (20 °C) ja 101,3 kPa).

(18)  See meetod ei võimalda söövitavate ainete olemasolu täpselt määrata juhul, kui proov sisaldab korrosioonitõrjeaineid või muid kemikaale, mis vähendavad proovi korrosiooni vaseribal. Seetõttu ei ole lubatud kõnealuseid ühendeid lisada katsetulemuste mõjutamiseks.


V LISA

ANALÜÜSI- JA PROOVIVÕTUSÜSTEEMID

1.   GAASILISTE HEITMETE MÄÄRAMINE

1.1.   Sissejuhatus

Punktis 1.2 ning joonistel 7 ja 8 esitatakse soovitatavate proovivõtu- ja analüüsisüsteemide üksikasjalik kirjeldus. Erinevad konfiguratsioonid annavad samaväärseid tulemusi ning seetõttu ei ole täpne vastavus joonistele 7 ja 8 vajalik. Lisateabe saamiseks ja süsteemide toime kooskõlastamiseks on lubatud kasutada lisaseadmeid, nagu mõõteriistad, ventiilid, solenoidid, pumbad ja lülitid. Sellised osad, mis ei ole vajalikud teatavate süsteemide täpsuse säilitamiseks, võib ära jätta, kui see on hea inseneritava kohane.

Image

1.2.   Analüüsisüsteemi kirjeldus

Analüüsisüsteemi gaasiliste heitmete määramiseks toores heitgaasis (joonis 7, ainult ESC katses) või lahjendatud heitgaasis (joonis 8, ETC ja ESC katses) kirjeldatakse järgmiste seadmete kasutamise põhjal:

HFID analüsaator süsivesinike mõõtmiseks,

NDIR analüsaatorid süsinikmonooksiidi ja süsinikdioksiidi mõõtmiseks,

HCLD või samaväärne analüsaator lämmastikoksiidide mõõtmiseks.

Kõigi koostisosade proovi saab võtta ühe või kahe teineteise lähedal asetseva proovivõtturiga, mille näidud jaotatakse süsteemisiseselt eri analüsaatorite vahel. Tuleb hoolikalt jälgida, et analüüsisüsteemi üheski faasis ei esineks heitgaasi koostisosade (kaasa arvatud vesi ja väävelhape) kondenseerumist.

Image

1.2.1.   Joonistel 7 ja 8 kujutatud komponendid

EP Väljalasketoru

SP2 Väljalasketoru proovivõttur (ainult joonis 7)

Soovitatav on sirge, roostevabast terasest, otsast suletud, mitme avaga proovivõttur. Sisediameeter ei tohi olla suurem proovivõtutoru sisediameetrist. Proovivõtturi seinte paksus ei tohi olla üle 1 mm. Proovivõtturi kolmel eri radiaaltasandil peab olema vähemalt kolm ava, mille suurus võimaldab proovi võtta ligikaudu samast voolust. Proovivõttur peab katma vähemalt 80 % väljalasketoru läbimõõdust. Kasutada on lubatud ühte või kahte proovivõtturit.

SP1 Lahjendatud heitgaasi HC proovivõttur (ainult joonis 8)

Proovivõttur:

peab moodustama kuumutatud proovivõtutoru HSL1esimese 254–762 mm pikkuse osa,

peab olema vähemalt 5 mm sisediameetriga,

tuleb paigaldada lahjendustunneli DT (vaata punkt 2.3, joonis 20) punkti, kus lahjendusõhk ja heitgaas on hästi segunenud (ligikaudu tunneli kümnekordse läbimõõdu kaugusele heitgaasi lahjendustunnelisse sisenemise punktist allavoolu),

peab asetsema piisavalt kaugel (radiaalselt) muudest proovivõtturitest ja tunneli seinast, et seda ei mõjutaks keerisvoolud või keerised,

tuleb kuumutada nii, et gaasivoo temperatuur tõuseks 463 K ±10 K (190 °C ±10 °C) proovivõtturi väljalaskeava juures.

SP3 Lahjendatud heitgaasi CO, CO2, NOx proovivõttur (ainult joonis 8)

Proovivõttur peab:

asetsema samas kohas kus SP2,

peab asetsema piisavalt kaugel (radiaalselt) muudest proovivõtturitest ja tunneli seinast, et seda ei mõjutaks keerisvoolud või keerised,

olema kuumutatud ja isoleeritud kogu pikkuses, et miinimumtemperatuur oleks 328 K (55 °C), et vältida vee kondenseerumist.

HSL1 Kuumutatud proovivõtutoru

Proovivõtutorust võetakse proovigaas ühe võtturi abil jaotuspunktini (jaotuspunktideni) ja HC analüsaatorini.

Proovivõtutoru:

peab olema 5–13,5 mm sisediameetriga,

materjal peab olema roostevaba teras või PTFE,

sein tuleb hoida temperatuuril 463 K ±10 K (190 °C ±10 °C), mõõdetuna igas eraldi reguleeritavas kuumutatud osas, kui heitgaasi temperatuur proovivõtturi juures on 463 K (190 °C) või sellest madalam,

sein tuleb hoida temperatuuril üle 453 K (180 °C), kui heitgaasi temperatuur proovivõtturi juures on üle 463 K (190 °C),

vahetult kuumutatud filtri F2 ja HFID anduri ees tuleb hoida gaasitemperatuuri 463 K ±10 K (190 °C ±10 °C);

HSL2 Kuumutatud NOx proovivõtutoru

Proovivõtutoru:

seina temperatuur tuleb hoida vahemikus 328 K–473 K (55 °C–200 °C) kuni konverterini C, kui kasutatakse jahutuspaaki B, ning analüsaatorini juhul, kui jahutuspaaki B ei kasutata,

peab olema valmistatud roostevabast terasest või PTFEst.

SL CO ja CO2 proovivõtutoru

Toru materjal peab olema PTFE või roostevaba teras. See võib olla kuumutatud või kuumutamata.

BK Taustgaasikott (valikuline; ainult joonis 8)

Taustkontsentratsioonide mõõtmiseks.

BG Proovigaasikott (valikuline; ainult joonis 8, CO ja CO2)

Proovikontsentratsioonide mõõtmiseks.

F1 Kuumutatud eelfilter (valikuline)

Temperatuur sama nagu HSL1 puhul.

F2 Kuumutatud filter

Filter eraldab mis tahes tahked osakesed proovigaasist enne analüsaatorit. Temperatuur sama nagu HSL1 puhul. Filtrit vahetatakse vastavalt vajadusele.

P Kuumutatud proovivõtupump

Pumpa kuumutatakse HSL1 temperatuurini.

HC

Kuumleek-ionisatsioondetektor (HFID) süsivesinike määramiseks. Temperatuur tuleb hoida vahemikus 453 K–473 K (180 °C–200 °C).

CO, CO2

NDIR analüsaatorid süsinikmonooksiidi ja süsinikdioksiidi määramiseks (valikuline lahjendusastme määramisel PT mõõtmiseks).

NO

CLD või HCLD analüsaator lämmastikoksiidide mõõtmiseks. HCLD kasutamisel tuleb selle temperatuur hoida vahemikus 328 K–473 K (55 °C–200 °C).

C Konverter

Konverterit kasutatakse NO2 katalüütiliseks redutseerimiseks NO enne analüüsi CLD või HCLD analüsaatorites.

B Jahutuspaak (valikuline)

Heitgaasiproovi vee jahutamiseks ja kondenseerimiseks. Paagi temperatuur tuleb jää- või jahutussüsteemi abil hoida vahemikus 273 K–277 K (0 °C–4 °C). Paak ei ole kohustuslik juhul, kui analüsaator on vaba veeauru interferentsist, nagu on määratletud III lisa 5. liite punktides 1.9.1 ja 1.9.2. Kui vesi eemaldatakse kondenseerumise teel, siis tuleb proovigaasi temperatuuri või kastepunkti jälgida kas veeseparaatoris või voolusuunas. Proovigaasi temperatuur või kastepunkt ei tohi olla üle 280 K (7 °C). Vee eemaldamiseks proovigaasist ei ole lubatud kasutada keemilisi kuivatusaineid.

T1, T2, T3 Temperatuuriandur

Gaasivoo temperatuuri jälgimiseks.

T4 Temperatuuriandur

NO2-NO konverteri temperatuuri jälgimiseks.

T5 Temperatuuriandur

Jahutuspaagi temperatuuri jälgimiseks.

G1, G2, G3 Manomeeter

Rõhu mõõtmiseks proovivõtutorus.

R1, R2 Rõhuregulaator

HFID analüsaatori õhu ja kütuse rõhu reguleerimiseks.

R3, R4, R5 Rõhuregulaator

Proovivõtutoru rõhu ning analüsaatoritesse juhitava voolu reguleerimiseks.

FL1, FL2, FL3 Voolumõõtur

Proovigaasi möödavoolu jälgimiseks.

FL4-FL6 Voolumõõtur (valikuline)

Analüsaatoreid läbiva voolu mõõtmiseks.

V1-V5 Ümberlülitusventiil

Proovigaasi-, võrdlusgaasi- või nullgaasivoolu analüsaatori jaoks valimise ventiil.

V6, V7 Solenoidventiil

NO2-NO konverteri möödavooluks.

V8 Nõelventiil

Analüsaatoritesse suunduvate voolude reguleerimiseks.

V9, V10 Nõelventiil

Analüsaatoritesse suunduvate voolude reguleerimiseks.

V11, V12 Äravooluventiil (valikuline)

Kondensaadi eemaldamiseks paagist B.

1.3.   NMHC analüüs (ainult maagaasil töötavad mootorid)

1.3.1.   Gaasikromatograafia (GC, joonis 9 )

GC meetodit kasutades pritsitakse proovigaasi väike mõõdetud kogus analüüsikolonni, kus inertne kandegaas selle laiali kannab. Kolonnis eraldatakse eri koostisosad keemispunktide järgi nii, et need elueeritakse kolonnist eri aegadel. Seejärel suunatakse need läbi detektori, mis annab elektrisignaali olenevalt koostisosade kontsentratsioonist. See ei ole pidev analüüsimeetod ning seetõttu saab seda kasutada ainult koos meetodiga, mis põhineb proovigaasi kogumisel kotti, nagu on kirjeldatud III lisa 4. liite punktis 3.4.2.

NMHC määramisel kasutatakse leekionisatsioondetektoriga (FID) automaatset gaasikromatograafi (GC). Heitgaas kogutakse proovivõtukotti, millest võetakse osa ja pritsitakse gaasikromatograafi (GC). Proovigaas jagatakse kaheks osaks (CH4/õhk/CO ja NMCH/CO2/H2O) Porapaki kolonnis. Molekulaarsõel-kolonnis eraldatakse metaan (CH4) õhust ja süsinikmonooksiidist (CO), enne kui see juhitakse FID analüsaatorisse kontsentratsiooni mõõtmiseks. Kogu tsükli ühe proovi pritsest teise proovi pritseni võib teha 30 sekundiga. NMHC määramiseks tuleb CH4 kontsentratsioon lahutada HC kontsentratsiooni koguväärtusest (vaata III lisa, 2. liite punkt 4.3.1).

Joonisel 9 on kujutatud CH4 korduvaks määramiseks mõeldud tavapärane gaasikromatograaf. Kasutada võib ka muid heal inseneritaval põhinevaid GC meetodeid.

Image

Joonisel 9 kujutatud komponendid

PC Porapaki kolonn

Analüüsimisel kasutatakse Porapaki kolonni mõõtmetega 180/300 μm (ava 50/80), 610 mm (pikkus) × 2,16 mm (siseläbimõõt), mida enne esmakordset kasutamist konditsioneeritakse kandegaasiga vähemalt 12 tundi temperatuuril 423 K (150 °C).

MSC Molekulaarsõel-kolonn

Kasutatakse 13X tüüpi kolonni mõõtmetega 250/350 μm (ava 45/60), 1220 mm (pikkus) × 2,16 mm (siseläbimõõt), enne esmakordset kasutamist konditsioneeritakse kandegaasiga vähemalt 12 tundi temperatuuril 423 K (150 °C).

OV Kuivatuskapp

Kolonnide ja ventiilide hoidmine analüsaatori töötamiseks vajalikul stabiilsel temperatuuril ning kolonnide konditsioneerimiseks temperatuuril 423 K (150 °C).

SLP Proovisilmus

Roostevabast terasest toru, mille pikkusest piisab ligikaudu 1 cm3 mahutamiseks.

P Pump

Proovigaasi juhtimiseks gaasikromatograafi.

D Kuivati

Molekulaarsõelaga kuivati, mida kasutatakse vee ja muude saasteainete eemaldamiseks kandegaasist, kui neid selles leidub.

HC

Leekionisatsioondetektor (FID) metaani kontsentratsiooni mõõtmiseks.

V1 Proovigaasi sissepritseventiil

Proovigaasikotist joonisel 8 kujutatud SL kaudu võetud proovi sissepritseks. Ventiil peab olema väikese tühimahuga, gaasitihe ja kuumutatav temperatuurini 423 K (150 °C).

V3 Ümberlülitusventiil

Võrdlusgaasi, proovigaasi või vooluta oleku valimiseks.

V2, V4, V5, V6, V7, V8 Nõelventiil

Süsteemi voolude reguleerimiseks.

R1, R2, R3 Rõhuregulaator

Kütuse- (= kandegaasi), proovivõtu- ja õhuvoolu reguleerimiseks.

FC Voolukapillaar

FID analüsaatorisse suunduva õhuvoolu reguleerimiseks.

G1, G2, G3 Manomeeter

Kütuse- (= kandegaasi), proovivõtu- ja õhuvoolu reguleerimiseks.

F1, F2, F3, F4, F5 Filter

Paagutatud metallfiltrid, et ära hoida mustuse pääsemine pumpa või mõõteseadmetesse.

FL1

Proovigaasi möödavoolu jälgimiseks.

1.3.2.   Metaanist erinevate süsivesinike eraldusmeetod (NMC, joonis 10)

Eraldaja oksüdeerib kõik süsivesinikud peale metaani (CH4) süsinikdioksiidiks (CO2) ja veeks (H2O) ning proovigaasi voolamisel läbi NMC määrab FID ainult metaani (CH4). Proovigaasikoti kasutamise korral paigaldatakse SL juurde voolu kõrvalejuhtimissüsteem (vaata punkt 1.2, joonis 8), mille abil saab voolu vahelduvalt eraldajast läbi või mööda juhtida, nagu on kujutatud joonise 10 ülaosas. NMHC mõõtmisel jälgitakse FID analüsaatori mõlemat väärtust (HC ja CH4) ning need salvestatakse. Integreerimismeetodi kasutamise korral paigaldatakse HSL1 paralleelselt tavapärase FID analüsaatoriga (vaata punkt 1.2, joonis 8) teine NMC seeria FID, nagu on kujutatud joonise 10 alumises osas. NMHC mõõtmisel jälgitakse mõlema FID analüsaatori väärtusi (HC ja CH4) ning need salvestatakse.

Eraldaja CH4 ja C2H6 seotud katalüütilised omadused tuleb heitgaasivoo tingimusi esindavate H2O väärtuste juures temperatuuril 600 K (327 °C) või sellest kõrgemal temperatuuril enne katset kindlaks määrata. Heitgaasivoo proovi kastepunkt ja O2 tase peavad olema teada. FID analüsaatori CH4 suhteline näit tuleb registreerida (vaata III lisa 5. liite punkt 1.8.2).

Image

Joonisel 10 kujutatud komponendid

NMC metaanist erinevate süsivesinike eraldaja

Kõigi süsivesinike, v.a metaani, oksüdeerimine.

HC

Kuumleek-ionisatsioondetektor (HFID) HC ja CH4 kontsentratsioonide mõõtmiseks. Temperatuur tuleb hoida vahemikus 453 K–473 K (180 °C–200 °C).

V1 Ümberlülitusventiil

Proovigaasi, nullgaasi ja võrdlusgaasi valimiseks. V1 ja joonisel 8 kujutatud V2 on identsed.

V2, V3 Solenoidventiil

NMC möödavoolule lülitamiseks.

V4 Nõelventiil

NMC ja möödavooluseadet läbiva voolu tasakaalustamiseks.

R1 Rõhuregulaator

Proovivõtutoru rõhu ning HFID analüsaatorisse suunduva voolu reguleerimiseks. R1 ja joonisel 8 kujutatud R3 on identsed.

FL1 Voolumõõtur

Proovigaasi möödavoolu mõõtmiseks. FL1 ja joonisel 8 kujutatud FL1 on identsed.

2.   HEITGAASI LAHJENDAMINE JA TAHKETE OSAKESTE MÄÄRAMINE

2.1.   Sissejuhatus

Punktides 2.2, 2.3 ja 2.4 ning joonistel 11–22 esitatakse soovitatavate lahjendus- ja proovivõtusüsteemide üksikasjalik kirjeldus. Erinevad konfiguratsioonid annavad samaväärseid tulemusi ning seetõttu ei ole täpne vastavus kõnealustele joonistele vajalik. Lisateabe saamiseks ja süsteemide toime kooskõlastamiseks on lubatud kasutada lisaseadmeid, nagu mõõteriistad, ventiilid, solenoidid, pumbad ja lülitid. Teatavate süsteemide täpsuse säilitamiseks mittevajalikud komponendid võib ära jätta, kui see vastab heale inseneritavale.

2.2.   Osavoolu lahjendussüsteem

Lahjendussüsteemi kirjeldus on esitatud joonistel 11–19 ning see põhineb heitgaasivoolu osa lahjendamisel. Heitgaasivoo jaotamise ja sellele järgneva lahjendusprotsessi võib sooritada eri tüüpi lahjendussüsteemide abil. Tahkete osakeste kogumiseks juhitakse kogu lahjendatud heitgaas või ainult osa lahjendatud heitgaasist tahkete osakeste kogumissüsteemi (punkt 2.4, joonis 21). Esimest meetodit nimetatakse täisproovivõtumenetluseks ning teist meetodit osaproovivõtumenetluseks.

Lahjendusastme arvutamine sõltub kasutatud süsteemi tüübist. Soovitatavad on järgmised tüübid:

Isokineetilised süsteemid (joonised 11, 12)

Kõnealustes süsteemides seatakse ülekandetorusse voolav gaasivoog kiiruse ja/või rõhu osas vastavusse heitgaasi põhivooluga ning seetõttu peab heitgaasvool proovivõtturi juures olema häireteta ja ühtlane. Selle saavutamiseks kasutatakse tavaliselt resonaatorit ning proovivõtupunktist ülesvoolu asetatud sirget juurdevoolutoru. Jaotussuhe arvutatakse seejärel kergesti mõõdetavate väärtuste põhjal, nagu on näiteks torude läbimõõdud. Tuleks märkida, et isokineesi kasutatakse ainult voolutingimuste kohandamisel, mitte suuruste järgi jaotamise kohandamisel. Viimane ei ole tavaliselt vajalik, kuna tahked osakesed on piisavalt väikesed, et gaasivooluga ühineda.

Reguleeritava vooluga süsteemid ja kontsentratsiooni mõõtmine (joonised 13–17)

Kõnealustes süsteemides võetakse proov heitgaasi põhivoost lahjendusõhu voo ja kogu lahjendatud heitgaasivoo reguleerimise teel. Lahjendusaste määratakse märgistusgaaside, näiteks mootori heitgaasis tavaliselt sisalduvate CO2 või NOx kontsentratsioonist. Mõõdetakse kontsentratsioonid lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus, kusjuures kontsentratsiooni toores heitgaasis võib mõõta kas otse või määrata kütusevoolust süsiniku tasakaalu võrrandi abil, kui kütuse koostis on teada. Süsteeme saab reguleerida arvutatud lahjendusastme abil (joonised 13, 14) või ülekandetorusse siseneva voolu abil (joonised 12, 13, 14).

Reguleeritava vooluga süsteemid ja voolu mõõtmine (joonised 18, 19)

Kõnealustes süsteemides võetakse proov heitgaasi põhivoost lahjendusõhu voo ja kogu lahjendatud heitgaasivoo reguleerimise teel. Lahjendusaste määratakse kahe voolu erinevuse põhjal. Voolumõõturid peavad olema üksteise suhtes täpselt kalibreeritud, sest nende kahe voolu suhteline suurus võib suurte lahjendusastmete juures (15 ja suuremad) viia märkimisväärsete vigade tekkimiseni. Voolu saab kergesti reguleerida, kui lahjendatud heitgaasi voolu kiirus hoitakse konstantsena ning vajaduse korral muudetakse lahjendusõhu voolu kiirust.

Osavoolu lahjendussüsteemide kasutamise korral tuleb tähelepanu pöörata võimalikele probleemidele seoses tahkete osakeste kaoga ülekandetorus, et tagada mootori heitgaasist võetava proovi esindavus, ning jaotussuhte kindlaksmääramisele. Kirjeldatud süsteemide puhul pööratakse tähelepanu kõnealustele kriitilistele valdkondadele.

Image

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT ülekandetoru TT kaudu isokineetilise proovivõtturi ISP abil. Heitgaasitoru ja proovivõtturi sisselaskeava vahelist heitgaasi rõhkude vahet mõõdetakse rõhuanduri DPT abil. Saadud signaal edastatakse vooluregulaatorisse FC1, millega reguleeritakse imipuhurit SB nii, et rõhkude vahe proovivõtturi otsa juures püsib nullis. Kõnealustes tingimustes on heitgaasi kiirused väljalasketorus EP ja proovivõtturis ISP identsed ning väljalasketoru ISP ja ülekandetoru TT läbib püsiva suurusega (jaotatud) heitgaasivoolu osa. Jaotustegur määratakse EP ja ISP ristlõikepindalade põhjal. Lahjendusõhu voolukiirust mõõdetakse voolumõõturi FM1 abil. Lahjendusaste arvutatakse lahjendusõhu voolu ja jaotusteguri põhjal.

Image

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT ülekandetoru TT kaudu isokineetilise proovivõtturi ISP abil. Heitgaasitoru ja proovivõtturi sisselaskeava vahelist heitgaasi rõhkude vahet mõõdetakse rõhuanduri DPT abil. Saadud signaal edastatakse vooluregulaatorisse FC1, millega reguleeritakse imipuhurit SB nii, et rõhkude vahe proovivõtturi otsa juures püsib nullis. Selleks võetakse väike osa lahjendusõhust, mille voolukiirus on juba kindlaks määratud voolumõõturi FM1 abil, ning juhitakse see pneumaatilise ava abil ülekandetorusse TT. Kõnealustes tingimustes on heitgaasi kiirused väljalasketorus EP ja proovivõtturis ISP identsed ning väljalasketoru ISP ja ülekandetoru TT läbib püsiva suurusega (jaotatud) heitgaasivoolu osa. Jaotustegur määratakse EP ja ISP ristlõikepindalade põhjal. Lahjendusõhk imetakse läbi DT imipuhuri SB abil ning FM1 abil mõõdetakse voolu kiirus DT sisselaskeava juures. Lahjendusaste arvutatakse lahjendusõhuvoolu ja jaotusastme põhjal.

Image

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT kaudu. Märgistusgaasi (CO2 või NOx) kontsentratsioonid mõõdetakse nii toores ja lahjendatud heitgaasis kui ka lahjendusõhus heitgaasianalüsaatori (analüsaatorite) EGA abil. Signaalid kantakse üle vooluregulaatorisse FC2, mis reguleerib kas ülelaadekompressorit PB või imipuhurit SB, et säiliks soovitud heitgaasi jaotis ja lahjendusaste DTs. Lahjendusaste arvutatakse märgistusgaasi kontsentratsioonide põhjal toores heitgaasis, lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus.

Image

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT kaudu. CO2 kontsentratsioonid mõõdetakse lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus heitgaasianalüsaatori (heitgaasianalüsaatorite) EGA abil. CO2 ja GFUEL signaalid kantakse üle kas tahkete osakeste proovivõtusüsteemi vooluregulaatorisse FC2 või regulaatorisse FC3 (vaata joonis 21). FC2 reguleerib ülelaadekompressorit PB, FC3 reguleerib proovivõtupumpa (vaata joonis 21), korrigeerides süsteemi sisse- ja väljavoolu nii, et säiliks soovitud heitgaasijaotis ja lahjendusaste DTs. Lahjendusaste arvutatakse CO2 kontsentratsioonide ja GFUEL väärtuste põhjal süsiniku tasakaalu meetodil.

Image

Toores heitgaas juhitakse Venturi toru VN poolt DTs tekitatud negatiivse rõhu tõttu proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT kaudu väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT. Gaasi voolukiirus TTs oleneb impulsivahetusest Venturi piirkonnas ning on seetõttu mõjutatud gaasi absoluutsest temperatuurist TT väljalaskeava juures. Sellest tulenevalt ei ole heitgaasijaotis antud voolu kiiruse juures konstantne ning lahjendusaste madalamal koormusel on veidi väiksem kui suure koormuse puhul. Märgistusgaasi kontsentratsioonid (CO2 või NOx) mõõdetakse toores heitgaasis, lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus heitgaasianalüsaatori (analüsaatorite) EGA abil ning lahjendusaste arvutatakse sellisel viisil mõõdetud väärtustest.

Image

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT kaudu avade või Venturi torude kogumit sisaldava voolujaoturi abil. Esimene (FD1) asetseb EPs, teine (FD2) asetseb TTs Peale selle on tarvis kahte rõhureguleerimisventiili (PCV1 ja PCV2), mis EP vasturõhu ja DTs oleva rõhu reguleerimise teel säilitavad konstantse heitgaasijaotise. PCV1 paikneb EPs väljalasketorust SP allavoolu, PCV2 asub ülelaadekompressori PB ja DT vahel. Märgistusgaasi (CO2 või NOx) kontsentratsioonid mõõdetakse nii toores heitgaasis, lahjendatud heitgaasis kui ka lahjendusõhus heitgaasianalüsaatori (analüsaatorite) EGA abil. Need on vajalikud heitgaasijaotiste kontrollimiseks ning neid saab kasutada PCV1 ja PCV2 reguleerimiseks, et kontrollida jaotamise täpsust. Need on vajalikud heitgaasijaotiste kontrollimiseks ning neid saab kasutada PCV1 ja PCV2 reguleerimiseks, et kontrollida jaotamise täpsust. Lahjendusaste arvutatakse märgistusgaasi kontsentratsioonidest.

Image

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT ülekandetoru TT kaudu voolujaoturi FD3 abil, mis koosneb mitmest väljalasketorusse EP paigaldatud samade mõõtmetega (läbimõõt, pikkus ja käänderaadius) torust. Ühte kõnealustest torudest läbiv heitgaas juhitakse lahjendustunnelisse DT ning ülejäänud torusid läbiv heitgaas voolab läbi niisutuskambri DC. Seega määrab heitgaasi jaotise torude üldarv. Jaotuse pidevaks reguleerimiseks on vaja, et rõhkude vahe DC ja TT väljalaskeava vahel võrduks nulliga, ning seda mõõdetakse rõhkude vahe anduriga DPT. Nulliga võrduv rõhkude vahe saadakse värske õhu sissepritse abil lahjendustunnelisse DT ülekandetoru sisselaskeava juures. Märgistusgaasi (CO2 või NOx) kontsentratsioonid mõõdetakse toores heitgaasis, lahjendatud heitgaasis ja lahjendusõhus heitgaasianalüsaatori (analüsaatorite) EGA abil. Need on vajalikud heitgaasijaotuse kontrollimiseks ning neid saab jaotamise täpsuse eesmärgil kasutada sissevoolava õhu voolukiiruse reguleerimiseks. Lahjendusaste arvutatakse märgistusgaasi kontsentratsioonidest.

Image

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT kaudu. Tunnelit läbiva voolu koguhulka reguleeritakse vooluregulaatori FC3 ning tahkete osakeste proovivõtupumba P abil (vaata joonis 18). Lahjendusõhu voolu reguleeritakse vooluregulaatori FC2 abil, mille puhul väärtused GEXHW, GAIRW või GFUEL on kasutatavad käsusignaalidena soovitud heitgaasijaotiste saamiseks. Proovigaasi vool lahjendustunnelisse DT on täisvoolu ja lahjendusõhu voolu vahe. Lahjendusõhu voolukiirust mõõdetakse voolumõõturiga FM1, täisvoolukiirust tahkete osakeste süsteemi voolumõõturiga FM3 (vaata joonis 21). Lahjendusaste arvutatakse lahjendusõhu voolu ja jaotusteguri põhjal.

Image

Toores heitgaas juhitakse väljalasketorust EP lahjendustunnelisse DT proovivõtturi SP ja ülekandetoru TT kaudu. Heitgaasivoolu jaotamist ja lahjendustunnelisse DT suunduvat voolu reguleeritakse vooluregulaatori FC2 abil, mis korrigeerib vastavalt ülelaadekompressori PB ja imipuhuri SB voolusid (või kiirusi). See on võimalik, sest tahkete osakeste proovivõtusüsteemi abil võetud proov juhitakse tagasi lahjendustunnelisse DT. Käsusignaalidena vooluregulaatorile FC2 võib kasutada GEXHW, GAIRW või GFUEL väärtusi. Lahjendusõhu voolukiirust mõõdetakse voolumõõturiga FM1, täisvoolukiirust voolumõõturiga FM2. Lahjendusaste arvutatakse kahe kõnealuse voolukiiruse põhjal.

2.2.1.   Joonistel 11 ja 19 kujutatud komponendid

EP Väljalasketoru

Väljalasketoru võib olla isoleeritud. Väljalasketoru termilise inertsi vähendamiseks peaks toru paksuse ja läbimõõdu suhe olema soovitatavalt kuni 0,015. Elastsete osade kasutamist piiratakse pikkuse ja läbimõõdu suhteni 12 või alla selle. Kõverusi tohib olla võimalikult vähe, et vähendada inertsi kogunemist. Kui süsteemis on testisüsteemi summuti, siis võib ka selle isoleerida.

Isokineetilise süsteemi väljalasketorul ei tohi olla põlvi, kõverusi ega järske läbimõõdu muutumisi vähemalt toru kuuekordsele läbimõõdule vastavas pikkuses ülesvoolu ning toru kolmekordsele läbimõõdule vastavas pikkuses allavoolu, mõõdetuna proovivõtturi otsast. Gaasivoolu kiirus proovivõtupiirkonnas peab olema üle 10 m/sek, välja arvatud tühikäigu pöörlemiskiirusel. Heitgaasi rõhuvõngete keskmine hälve ei tohi olla üle ± 500 Pa. Igasugune rõhuvõngete vähendamine muul viisil kui šassiitüüpi heitgaasisüsteemi (kaasa arvatud summuti ja järeltöötluse seadmed) kasutamise abil, ei tohi muuta mootori jõudlust ega põhjustada tahkete osakeste ladestumist.

Isokineetilise proovivõtturita süsteemides soovitatakse kasutada sirget toru, mille pikkus ülesvoolu võrdub toru kuuekordse läbimõõduga ning pikkus allavoolu vastab toru kolmekordsele läbimõõdule, mõõdetuna proovivõtturi otsast.

SP Proovivõttur (joonised 10, 14, 15, 16, 18, 19)

Siseläbimõõt peab olema vähemalt 4 mm. Väljalasketoru ja proovivõtturi läbimõõtude suhe peab olema vähemalt 4. Proovivõttur on avatud toru, mis asetseb väljalasketoru keskteljel suunaga ülesvoolu, või mitme avaga proovivõttur vastavalt SP1 kirjeldusele punktis 1.2.1, joonis 5.

ISP Isokineetiline proovivõttur (joonised 11, 12)

Isokineetiline proovivõttur peab olema paigaldatud väljalasketoru keskteljele suunaga ülesvoolu, kus valitsevad punktis EP ettenähtud voolutingimused, ning selle ehitus peab võimaldama võtta proportsionaalset proovi toorest heitgaasist. Siseläbimõõt peab olema vähemalt 12 mm. Siseläbimõõt peab olema vähemalt 12 mm.

Heitgaasi isokineetilisel jaotamisel on vaja reguleerimissüsteemi, mis säilitab nulliga võrduva rõhkude vahe EP ja ISP vahel. Kõnealustes tingimustes on heitgaasi kiirused väljalasketorus EP ja proovivõtturis ISP identsed ning ISP läbiv massivool on heitgaasivoolu püsiva suurusega osa. ISP peab olema ühendatud rõhkude vahe anduriga DPT. Reguleerimine, mis annab nulliga võrduva rõhkude vahe EP ja ISP vahel, toimub vooluregulaatori FC1 abil.

FD1, FD2 Voolujaotur (joonis 16)

Proportsionaalse heitgaasiproovi saamiseks paigaldatakse väljalasketorusse EP ja ülekandetorusse TT vastavalt Venturi torude või avade kogum. Proportsionaalsel jaotamisel rõhkude reguleerimise abil EPs ja DTs on vaja reguleerimissüsteemi, mis koosneb kahest rõhureguleerimisventiilist PCV1 ja PCV 2.

FD3 Voolujaotur (joonis 17)

Proportsionaalse proovi saamiseks toorest heitgaasist paigaldatakse väljalasketorusse EP torustik (mitmetoruline seadmestik). Üks torudest viib heitgaasi lahjendustunnelisse DT, kusjuures teiste torude kaudu väljub heitgaas niisutuskambrisse DC. Torud peavad olema ühesuguste mõõtmetega (sama läbimõõt, pikkus, käänderaadius), nii et heitgaasi jagunemisaeg sõltub torude üldarvust. Proportsionaalseks jagunemiseks on vaja reguleerimissüsteemi, mis säilitab nulliga võrduva rõhkude vahe torude seadmestiku niisutuskambrisse DC avaneva klapi ja ülekandetoru väljalaskeava vahel. Kõnealustes tingimustes on heitgaasi kiirused väljalasketorus EP ja voolujaoturis FD3 võrdelised ning ülekandetoru TT läbiv vool on heitgaasivoolu püsiva suurusega osa. Kõnealused kaks punkti peavad olema ühendatud rõhkude vahe anduriga DPT. Reguleerimine, mis annab nulliga võrduva rõhkude vahe, toimub vooluregulaatori FC1 abil.

EGA heitgaasianalüsaator (joonised 13, 14, 15, 16, 17)

Kasutada võib CO2 või NOx analüsaatoreid (süsiniku tasakaalu meetodi puhul kasutatakse ainult CO2 analüsaatorit). Analüsaatorid kalibreeritakse sarnaselt gaasiliste heitmete mõõtmiseks ettenähtud analüsaatoritega. Kontsentratsioonierinevuste määramisel võib kasutada ühte või mitut analüsaatorit. Täpsuselt peavad mõõtesüsteemid olema sellised, et GEDFW,i oleks vahemikus ± 4 %.

TT Ülekandetoru (joonised 11–19)

Ülekandetoru peab olema:

võimalikult lühike, suurima pikkusega 5 meetrit,

proovivõtturi läbimõõduga võrdse või sellest suurema, kuid mitte üle 25 mm läbimõõduga,

väljalaskeavaga lahjendustunneli keskteljel ning suunatud allavoolu.

Ühe meetri pikkune või lühem toru tuleb isoleerida materjaliga, mille maksimaalne soojusjuhtivus on 0,05 W/m × K ning isoleerkihi paksus sobib proovivõtturi läbimõõduga. Torud pikkusega üle ühe meetri tuleb isoleerida ja kuumutada, kuni seina temperatuur on vähemalt 523 K (250 °C).

DPT rõhkude vahe andur (joonised 11, 12, 17)

Rõhkude vahe anduri mõõteulatus peab olema ± 500 Pa või väiksem.

FC1 Vooluregulaator (joonised 11, 12, 17)

Isokineetilistes süsteemides (joonised 11, 12) on vooluregulaatorit vaja nulliga võrduva rõhkude vahe säilitamiseks EP ja ISP vahel. Reguleerimine võib toimuda järgmisel viisil:

a)

reguleeritakse imipuhuri SB kiirust või voolu ning hoitakse ülelaadekompressori PB kiirus või vool konstantsena igal režiimil (joonis 11) või

b)

seatakse imipuhur SB lahjendatud konstantsele heitgaasi massivoolule ning reguleeritakse ülelaadekompressori PB voolu ning seega heitgaasiproovi voolu ülekandetoru TT otsa piirkonnas (joonis 12).

Rõhu reguleerimisega süsteemi puhul ei tohi vea jääk reguleerimispiirkonnas olla üle ± 3 Pa. Rõhuvõnked lahjendustunnelis võivad olla keskmiselt kõige enam ± 250 Pa.

Mitmetorulises seadmes (joonis 17) vajatakse vooluregulaatorit heitgaasi proportsionaalseks jaotamiseks, et hoida rõhk torustiku väljalaskeava ja TT väljalaskeava vahel nullis. Reguleeritakse lahjendustunnelisse DT pritsitava õhu voolukiirust kontrollides seda ülekandetoru TT väljalaskeava juures.

PCV1, PCV2 Rõhureguleerimisventiil (joonis 16)

Kahe Venturi toruga/kahe avaga süsteemis vajatakse kahte rõhureguleerimisventiili voolu proportsionaalseks jaotamiseks, reguleerides väljalasketoru EP vasturõhku ja rõhku lahjendustunnelis DT. Ventiilid peavad paiknema väljalasketorus EP oleva proovivõtturi suhtes allavoolu ning ülelaadekompressori PB ja lahjendustunneli DT vahel.

DC Niisutuskamber (joonis 17)

Niisutuskamber paigaldatakse torustiku väljalaskeava juurde rõhuvõngete vähendamiseks väljalasketorus EP.

VN Venturi toru (joonis 15)

Venturi toru paigaldatakse lahjendustunnelisse DT negatiivse rõhu tekitamiseks ülekandetoru TT väljalaskeava piirkonnas. TT läbiva gaasi voolukiirus määratakse impulsivahetuse teel Venturi toru piirkonnas, ning see on põhimõtteliselt proportsionaalne ülelaadekompressori PB voolu kiirusega, mis annab konstantse lahjendusastme. Kuna impulsivahetusele avaldavad mõju temperatuur ülekandetoru TT väljalaskeava juures ja rõhkude vahe EP ja DT vahel, siis on tegelik lahjendusaste madalal koormusel natuke väiksem kui suure koormuse puhul.

FC2 Vooluregulaator (joonised 13, 14, 18, 19, valikuline)

Vooluregulaatorit võib kasutada ülelaadekompressori PB ja /või imipuhuri SB voolu reguleerimiseks. See võib olla ühendatud heitgaasi-, siseneva õhuvoolu või kütusevoolu signaalidega ja/või CO2 või NOx diferentsiaalsignaalidega. Rõhu all oleva õhu juurdevoolu puhul (joonis 18) reguleerib FC2 otseselt õhuvoolu.

FM1 Voolumõõtur (joonised 11, 12, 18, 19)

Gaasimõõtur või muu voolumõõtur lahjendusõhuvoolu mõõtmiseks. FM1 ei ole kohustuslik juhul, kui ülelaadekompressor PB on kalibreeritud voolu mõõtmiseks.

FM2 Voolumõõtur (joonis 19)

Gaasimõõtur või muu voolumõõtur lahjendatud heitgaasivoolu mõõtmiseks. FM2 ei ole kohustuslik juhul, kui imipuhur SB on kalibreeritud voolu mõõtmiseks.

PB Ülelaadekompressor (joonised 11, 12, 13, 14, 15, 16, 19)

Lahjendusõhu voolu reguleerimiseks võib PB olla ühendatud vooluregulaatoritega FC1 või FC2. PB ei ole vajalik tiibsulguri kasutamise korral. Kui PB on kalibreeritud, siis võib seda kasutada lahjendusõhu mõõtmisel.

SB Imipuhur (joonised 11, 12, 13, 16, 17, 19)

Ainult osavooproovivõtusüsteemides. Kui SB on kalibreeritud, siis võib seda kasutada lahjendatud heitgaasivoolu mõõtmisel.

DAF Lahjendusõhu filter (joonised 11–19)

Taustsüsivesinike eemaldamiseks soovitatakse lahjendusõhk filtreerida ja juhtida läbi puusöekihi. Mootoritootjate taotluse korral tehakse heade inseneritavade kohaselt lahjendusõhu proov tahkete osakeste taustanivoo määramiseks, mis seejärel lahutatakse lahjendatud heitgaasis mõõdetud väärtustest.

DT Lahjendustunnel (joonised 11–19)

Lahjendustunnel:

peab olema piisava pikkusega, et heitgaas ja lahjendusõhk saaksid turbulentse voolu juures täielikult seguneda,

peab olema valmistatud roostevabast terasest ning selle:

paksuse ja läbimõõdu suhe peab olema 0,025 või sellest väiksem juhul, kui tunneli siseläbimõõt on üle 75 mm,

seina nimipaksus peab olema vähemalt 1,5 mm, kui tunneli siseläbimõõt võrdub 75 mm või on sellest väiksem,

läbimõõt osavooproovivõtusüsteemi puhul peab olema vähemalt 75 mm,

läbimõõt täisproovivõtusüsteemi puhul peab olema vähemalt 25 mm,

seina võib otsese kuumutamise või lahjendusõhu eelkuumutamise teel kuumutada temperatuurini 325 K (52 °C) tingimusel, et õhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei tõuse üle 325 K (52 °C),

võib olla isoleeritud.

Mootori heitgaas peab olema korralikult lahjendusõhuga segatud. Osavooproovivõtusüsteemides kontrollitakse segamiskvaliteeti pärast kasutuselevõtmist tunneli CO2-profiili abil, kusjuures mootor töötab (vähemalt neli võrdsete vahedega mõõtepunkti). Vajaduse korral võib kasutada segamisotsikut.

Märkus: Kui lahjendustunnelit DT ümbritseva õhu temperatuur on alla 293 K (20 °C), tuleb tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, vältimaks tahkete osakeste kadusid lahjendustunneli jahedate seinte tõttu. Seetõttu soovitatakse tunnelit eespool nimetatud piires soojendada ja/või isoleerida.

Mootori suure koormuse juures võivad tunnelit jahutada sellised mitteagressiivsed vahendid nagu tsirkulatsiooniventilaator, kuni jahutusagendi temperatuur ei lange alla 293 K (20 °C).

HE Soojusvaheti (joonised 16, 17)

Soojusvaheti peab olema piisava võimsusega, et imipuhuri SB sisselaskeava juures püsiks katse keskmisele töötemperatuurile vastav temperatuur täpsusega ± 11 K.

2.3.   Täisvoolu lahjendussüsteem

Joonisel 20 kirjeldatakse lahjendussüsteemi, mis põhineb heitgaasi täisvoolu lahjendamisel püsimahuproovi (Constant Volume Sampling, CVS) mõiste kohaselt. Mõõdetakse heitgaasi ja lahjendusõhu segu üldmahtu. Kasutada võib kas PDP või CFV süsteemi.

Tahkete osakeste kogumiseks viiakse lahjendatud heitgaasiproov tahkete osakeste proovivõtusüsteemi (punkt 2.4, joonised 21 ja 22). Kui seda tehakse otse, siis nimetatakse lahjendust ühekordseks lahjenduseks. Kui proov lahjendatakse veel kord teise astme lahjendustunnelis, siis nimetatakse lahjendust kahekordseks lahjenduseks. See on kasulik juhul, kui filtri pinna temperatuurinõudeid ei ole võimalik ühekordse lahjenduse korral täita. Kahekordset lahjendussüsteemi, mis on osaliselt lahjendussüsteem, kirjeldatakse punkti 2.4 joonisel 22 tahkete osakeste proovivõtusüsteemi modifikatsioonina, sest enamik selle koostisosadest on samad kui tavalises tahkete osakeste proovivõtusüsteemis.

Image

Toore heitgaasi koguhulk segatakse lahjendustunnelis DT lahjendusõhuga. Lahjendatud heitgaasivool mõõdetakse kas mahtpumba PDP või kriitilise vooluga Venturi toru CFV abil. Tahkete osakeste proportsionaalse proovi võtmisel ja voolu kindlaksmääramisel võib kasutada soojusvahetit HE või elektroonilist voolu kompenseerimise süsteemi EFC. Kuna tahkete osakeste massi määramine toimub kogu lahjendatud heitgaasivoolu põhjal, siis ei ole lahjendusastet tarvis arvutada.

2.3.1.   Joonisel 20 kujutatud komponendid

EP Väljalasketoru

Väljalasketoru pikkus mõõdetuna mootori väljalasketorustikust, turboülelaaduri väljalaskeavast või järeltöötlusseadmest lahjendustunnelini ei tohi olla üle 10 meetri. Kui väljalasketoru pikkus mootori väljalasketorustikust, turboülelaaduri väljalaskeavast või järeltöötlusseadmest allavoolu on üle nelja meetri, siis tuleb isoleerida kõik üle nelja meetri pikkused torud, välja arvatud süsteemis paiknev suitsumõõtur, kui seda kasutatakse. Isoleerkihi paksus peab olema vähemalt 25 mm. Isoleermaterjali soojusjuhtivus ei tohi olla üle 0,1 W/mK, mõõdetuna temperatuuril 673 K (400 °C). Väljalasketoru termilise inertsi vähendamiseks peaks toru paksuse ja läbimõõdu suhe olema soovitatavalt 0,015 või väiksem. Elastsete osade kasutamist piiratakse pikkuse ja läbimõõdu suhteni 12 või alla selle.

PDP Mahtpump

PDP mõõdab lahjendatud heitgaasivoolu koguhulka pumba pöörete arvu ja väljasurve põhjal. Heitgaasisüsteemi vasturõhku ei tohi PDP või sisselaskesüsteemi lahjendusõhu abil kunstlikult alandada. Sisselülitatud PDP süsteemiga töötamisel mõõdetud heitgaasisüsteemi staatiline vasturõhk peab vastama väljalülitatud PDP süsteemiga töötamisel mõõdetud staatilisele rõhule täpsusega ± 1,5 kPa, kui mootori pöörlemiskiirus ja koormus jäävad samaks. Vahetult PDP ees mõõdetud gaasisegu temperatuur võib katse keskmisest töötemperatuurist erineda ± 6 K juhul, kui ei kasutata voolu kompenseerimist. Voolu kompenseerimist võib kasutada ainult juhul, kui temperatuur PDP sisselaskeava juures ei ole üle 323 K (50 °C).

CFV Kriitilise vooluga Venturi toru

CFV mõõdab kogu lahjendatud heitgaasivoolu voolukiiruse tõkestamise abil (kriitiline vool). Sisselülitatud CFV süsteemiga töötamisel mõõdetud heitgaasisüsteemi staatiline vasturõhk peab vastama väljalülitatud CFV süsteemiga töötamisel mõõdetud staatilisele rõhule täpsusega ± 1,5 kPa, kui mootori pöörlemiskiirus ja koormus jäävad samaks. Vahetult CFV ees mõõdetud gaasisegu temperatuur võib katse keskmisest töötemperatuurist erineda ± 11 K juhul, kui ei kasutata voolu kompenseerimist.

HE Soojusvaheti (valikuline EFC kasutamise korral)

Soojusvaheti peab olema piisava jõudlusega, et säilitada temperatuur eespool nimetatud piirides.

EFC Elektrooniline voolu kompenseerimise süsteem (valikuline HE kasutamise korral)

Kui temperatuur PDP või CFV sissevooluava juures ei püsi eespool nimetatud piirides, siis tuleb kasutusele võtta voolu kompenseerimise süsteem voolukiiruse pidevaks mõõtmiseks ning proportsionaalse proovivõtu reguleerimiseks tahkete osakeste süsteemis. Selleks kasutatakse pidevalt mõõdetava voolukiiruse signaale, et vastavalt korrigeerida proovigaasivoolu läbi tahkete osakeste proovivõtusüsteemi tahkete osakeste filtrite (vaata punkti 2.4 jooniseid 21, 22).

DT Lahjendustunnel

Lahjendustunnel:

peab olema piisavalt väikese läbimõõduga, et tekiks turbulentne vool (Reynoldsi arv üle 4 000) ning piisava pikkusega, et heitgaas ja lahjendusõhk täielikult seguneksid; kasutada võib segamisotsikut,

peab olema läbimõõduga vähemalt 460 mm ühekordse lahjendussüsteemi puhul,

peab olema läbimõõduga vähemalt 210 mm kahekordse lahjendussüsteemi puhul,

võib olla isoleeritud.

Mootori heitgaas juhitakse allavoolu lahjendustunnelisse ning segatakse põhjalikult.

Ühekordse lahjenduse puhul viiakse lahjendustunnelist võetud proov tahkete osakeste proovivõtusüsteemi (vaata punkt 2.4, joonis 21). PDP või CFV peavad olema piisava mahuga, et lahjendatud heitgaasi temperatuur vahetult tahkete osakeste põhifiltri ees ei tõuseks üle 325 K (52 °C).

Kahekordse lahjenduse puhul viiakse lahjendustunnelist võetud proov teise astme lahjendustunnelisse, kus seda veelgi lahjendatakse ning seejärel läbi proovivõtufiltrite juhitakse (punkt 2.4, joonis 22). PDP või CFV maht peab olema piisav, et lahjendatud heitgaasivoo temperatuur lahjendustunnelis DT ei tõuseks proovivõtupiirkonnas üle 464 K (191 °C). Teise astme lahjendussüsteem peab andma piisavalt teise astme lahjendusõhku, et kahekordselt lahjendatud heitgaasivoo temperatuur vahetult enne tahkete osakeste põhifiltrit ei tõuseks üle 325 K (52 °C) või oleks sellega võrdne.

DAF Lahjendusõhu filter

Taustsüsivesinike elimineerimiseks soovitatakse lahjendusõhk filtreerida ja juhtida läbi puusöekihi. Mootoritootjate taotluse korral võetakse heade inseneritavade kohaselt lahjendusõhu proov taustosakeste nivoo määramiseks, mis seejärel lahutatakse lahjendatud heitgaasis mõõdetud väärtustest.

PSP Tahkete osakeste proovivõttur

Proovivõttur moodustab tahkete osakeste ülekandetoru PTT eesmise osa ning:

see paigaldatakse avaga ülesvoolu lahjendustunneli (DT) keskteljel asuvasse punkti, milles lahjendusõhk ja heitgaas on hästi segunenud, ligikaudu tunneli kümnekordse läbimõõdu kaugusele heitgaasi lahjendustunnelisse sisenemise punktist allavoolu,

see peab olema vähemalt 12 mm siseläbimõõduga,

selle seina võib otsese kuumutamise või lahjendusõhu eelkuumutamise teel kuumutada temperatuurini 325 K (52 °C) tingimusel, et õhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei tõuse üle 325 K (52 °C),

võib olla isoleeritud.

2.4.   Tahkete osakeste proovivõtusüsteem

Tahkete osakeste proovivõtusüsteem on vajalik tahkete osakeste kogumiseks tahkete osakeste filtrile. Osavoolu lahjendusest täisproovi võtmisel, mille puhul juhitakse kogu lahjendatud heitgaasiproov läbi filtrite, moodustavad lahjendussüsteem (punkt 2.2, joonised 14, 18) ja proovivõtusüsteem tavaliselt ühtse seadmestiku. Osavoolu või täisvoolu lahjendusest osavooproovi võtmisel, mille puhul läbi filtrite juhitakse ainult osa lahjendatud heitgaasist, moodustavad lahjendussüsteem (punkt 2.2, joonised 11, 12, 13, 15, 16, 17, 19; punkt 2.3, joonis 20) ja proovivõtusüsteem tavaliselt eraldi seadmestiku.

Käesolevas direktiivis käsitletakse täisvoolu lahjendussüsteemi kaheastmelist lahjendussüsteemi (joonis 22) tavapärase tahkete osakeste proovivõtusüsteemi (nagu on kujutatud joonisel 21) modifikatsioonina. Kaheastmelises lahjendussüsteemis on olemas kõik tahkete osakeste proovivõtusüsteemi osad, nagu filtripesad ja proovivõtupump.

Proovivõtupump soovitatakse kogu katse ajaks sisse lülitada, et vältida reguleerimispiirkonna mõjutamisi. Ühekordse filtriga meetodi puhul tuleb kasutada möödavoolusüsteemi proovivoolu juhtimiseks läbi proovivõtufiltrite soovitud aegadel. Ümberlülitustest tulenevaid häireid mõõtepiirkonnas tuleb võimalikult vähendada.

Image

Osavoo- või täisvoolu lahjendussüsteemi lahjendustunnelist DT võetud lahjendatud heitgaasiproov juhitakse läbi tahkete osakeste proovivõtturi PSP ja tahkete osakeste ülekandetoru PTT proovivõtupumba P abil. Proovigaas läbib filtripesa (filtripesade) FH, milles on tahkete osakeste proovivõtufiltrid. Proovigaasi voolukiirust reguleeritakse vooluregulaatori FC3 abil. Voolu kompenseerimise elektroonilise süsteemi EFC olemasolu korral (vaata joonis 20) kasutatakse lahjendatud heitgaasivoolu FC3 käsusignaalina.

Image

Täisvoolu lahjendussüsteemi lahjendustunnelist DT võetud lahjendatud heitgaasiproov viiakse läbi tahkete osakeste proovivõtturi PSP ja tahkete osakeste ülekandetoru PTT teise astme lahjendustunnelisse SDT, kus see veel kord lahjendatakse. Seejärel juhitakse gaasiproov läbi tahkete osakeste proovivõtufiltreid sisaldava(te) filtripesa(de). Lahjendusõhu voolukiirus on tavaliselt konstantne, sest proovigaasi voolukiirust reguleerib vooluregulaator FC3. Voolu kompenseerimise elektroonilise süsteemi EFC (vaata joonis 20) olemasolu korral kasutatakse kogu lahjendatud heitgaasivoolu FC3 suunatud käsusignaalina.

2.4.1.   Joonistel 21 ja 22 kujutatud komponendid

PTT Tahkete osakeste ülekandetoru (joonised 21, 22)

Tahkete osakeste ülekandetoru maksimaalne pikkus võib olla 1 020 mm, kuid see peab olema nii lühike kui võimalik. Vajaduse korral (osavooproovi võtmisega osavoolu lahjendussüsteemid ning täisvoolu lahjendussüsteemid) lisatakse sellele proovivõtturi (vastavalt SP, ISP, PSP, vaata punktid 2.2 ja 2.3) pikkus.

Mõõtmed on järgmised:

osavooproovi võtmisega osavoolu lahjendussüsteemi ja täisvoolu ühekordse lahjendussüsteemi puhul proovivõtturi (vastavalt SP, ISP, PSP) tipust filtripesani,

täisproovi võtmisega osavoolu lahjendussüsteemi puhul lahjendustunneli lõpust filtripesani,

täisvoo kaheastmelise lahjendussüsteemi puhul proovivõtturi (PSP) tipust teise astme lahjendustunnelini.

Ülekandetoru:

seina võib otsese kuumutamise või lahjendusõhu eelkuumutamise teel kuumutada temperatuurini 325 K (52 °C) tingimusel, et õhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei tõuse üle 325 K (52 °C);

võib olla isoleeritud.

SDT Teise astme lahjendustunnel (joonis 22)

Teise astme lahjendustunneli minimaalne läbimõõt peaks olema 75 mm ning selle pikkus peaks võimaldama vähemalt 0,25 sekundilist viibeaega kahekordse lahjendusega proovi puhul. Põhifiltri pesa kaugus SDT väljalaskeavast peab olema 300 mm.

Teise astme lahjendustunnelit:

võib otsese kuumutamise või lahjendusõhu eelkuumutamise teel kuumutada seina temperatuurini 325 K (52 °C) tingimusel, et õhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei tõuse üle 325 K (52 °C),

võib olla isoleeritud.

FH Filtripesa (filtripesad) (joonised 21, 22)

Põhi- ja abifiltrite puhul võib kasutada kas ühte filtripesa või eraldi pesasid. III lisa 4. liite punktis 4.1.3 esitatud nõuded peavad olema täidetud.

Filtripesa (filtripesi):

võib otsese kuumutamise või lahjendusõhu eelkuumutamise teel kuumutada seina temperatuurini 325 K (52 °C) tingimusel, et õhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei tõuse üle 325 K (52 °C);

võib olla isoleeritud.

P Proovivõtupump (joonised 21, 22)

Tahkete osakeste proovivõtupump peab asetsema tunnelist piisavalt kaugel, et sissevoolava gaasi temperatuur püsiks konstantsena (± 3K) juhul, kui voolu ei korrigeerita FC3 abil.

DP Lahjendusõhupump (joonis 22)

Lahjendusõhupump peab olema asetatud nii, et sissevoolava teise astme lahjendusõhu temperatuur oleks 298 K 5 K (25 °C 5 °C), kui lahjendusõhku eelnevalt ei kuumutata.

FC3 Vooluregulaator (joonised 21, 22)

Vooluregulaatorit kasutatakse tahkete osakeste proovi voolukiiruse kompenseerimiseks proovivõturaja siseste temperatuuri ja vasturõhu kõikumiste puhul, kui muud vahendid ei ole kättesaadavad. Vooluregulaator on vajalik voolu kompenseerimise elektroonilise süsteemi EFC (vaata joonis 20) kasutamise korral.

FM3 Voolumõõtur (joonised 21, 22)

Tahkete osakeste gaasi- või voolumõõturid peavad asetsema piisavalt kaugel proovivõtupumbast P, et sissevoolava gaasi temperatuur püsiks konstantsena ( 3K) juhul, kui voolu ei korrigeerita FC3 abil.

FM4 Voolumõõtur (joonis 22)

Lahjendusõhu gaasi- või voolumõõturid peavad olema asetatud nii, et sissevoolav gaas püsiks temperatuuril 298 K ± 5 K (25 °C ± 5 °C).

BV Kuulkraan (valikuline)

Kuulkraani läbimõõt ei tohi olla väiksem kui tahkete osakeste ülekandetoru PTT siseläbimõõt ning selle lülitusaeg peab olema alla 0,5 sekundi.

Märkus: Kui PSP, PTT, SDT ja FH ümbritseva õhu temperatuur on alla 293 K (20 °C), tuleks rakendada ettevaatusabinõusid, et vältida tahkete osakeste kadusid kõnealuste osade jahedate seinte tõttu. Seetõttu soovitatakse kõnealuseid osi vastavates kirjeldustes soovitatud piirides kuumutada ja/või need isoleerida. Ühtlasi soovitatakse, et filtri pinnatemperatuur proovivõtu ajal ei oleks alla 293 K.

Mootori suurte koormuste juures võivad eespool nimetatud osi jahutada sellised mitteagressiivsed vahendid nagu tsirkulatsiooniventilaator, kuni jahutusagendi temperatuur ei lange alla 293 K (20 °C).

3.   SUITSU MÄÄRAMINE

3.1.   Sissejuhatus

Punktides 3.2 ja 3.3 ning joonistel 23 ja 24 esitatakse soovitatavate suitsususe mõõturite süsteemide üksikasjalikud kirjeldused. Erinevate konfiguratsioonidega võib saada samaväärseid tulemusi ning seetõttu ei ole täpne vastavus joonistele 23 ja 24 vajalik. Lisateabe saamiseks ja koostisüsteemide töö kooskõlastamiseks on lubatud kasutada lisaseadmeid, nagu mõõteriistad, ventiilid, solenoidid, pumbad ja lülitid. Teatavate süsteemide täpsuse säilitamiseks mittevajalikud koostid võib ära jätta, kui see on heade inseneritavade kohane.

Mõõtmispõhimõtte kohaselt juhitakse valgusvoog läbi kindlaksmääratud pikkusega suitsujoa, mis mõõdetakse. Kaldvalguse osa põhjal, mis jõuab vastuvõtjani, saab kindlaks määrata kandja valguse neeldumisomadused. Suitsu mõõtmine oleneb seadme ehitusest ning võib toimuda väljalasketorus (väljalasketorusse paigaldatud täisvoolu suitsususe mõõtur), väljalasketoru lõpus (väljalasketoru lõppu asetatud täisvoolu suitsususe mõõtur) või väljalasketorust proovi võtmise teel (osavoolu suitsususe mõõtur). Mõõteriista tootja esitab mõõteriista optilise tee pikkuse, mille abil määratakse valguse neeldumistegur suitsususe signaali põhjal.

3.2.   Täisvoolu suitsususe mõõtur

Kasutada võib kahte peamist täisvoolu suitsususe mõõturi tüüpi (joonis 23). Väljalasketorus asetseva suitsususe mõõturi puhul mõõdetakse kogu väljalasketorus sisalduva heitgaasivoolu suitsusust. Selle suitsususe mõõturi tüübi puhul sõltub efektiivse optilise tee pikkus suitsususe mõõturi ehitusest.

Väljalasketoru lõppu paigaldatud suitsususe mõõturi puhul mõõdetakse kogu heitgaasivoolu suitsusust selle väljumisel väljalasketorust. Selle suitsususe mõõturi tüübi puhul sõltub efektiivse optilise tee pikkus väljalasketoru ehitusest ning väljalasketoru otsa ja suitsususe mõõturi vahelisest kaugusest.

Image

3.2.1.   Joonisel 23 kujutatud komponendid

EP Väljalasketoru

Väljalasketorusse paigaldatud suitsususe mõõturi puhul ei tohi väljalasketoru läbimõõt muutuda kolmekordsele läbilõikele vastavas ulatuses mõõtepiirkonna ees ja taga. Kui mõõtepiirkonna läbilõige on väljalasketoru läbimõõdust suurem, siis soovitatakse kasutada enne mõõtepiirkonda astmeliselt ahenevat toru.

Väljalasketoru lõppu paigaldatud suitsususe mõõturi puhul peab väljalasketoru olema viimase 0,6 m ulatuses ümmarguse põiklõikega ning sellel ei tohi olla põlvi ega kõverusi. Väljalasketoru ots peab olema sirge. Suitsususe mõõtur peab olema paigaldatud heitgaasivoolu keskjoonele 25 ± 5 mm kaugusele väljalasketoru otsast.

OPL Optilise tee pikkus

Suitsu neeldumise optilise tee pikkus suitsususe mõõturi valgusallika ja vastuvõtja vahel, vajadusel korrigeerituna tihedusgradientidest ja ääreefektist tuleneva ebaühtluse suhtes. Optilise tee pikkuse esitab mõõteriista tootja, kõiki tahmumisvastaseid meetmeid (näiteks läbipuhumisõhk) arvesse võttes. Kui optilise tee pikkust ei ole antud, siis määratakse see vastavalt standardi ISO IDS 11614 punktile 11.6.5. Optilise tee pikkuse õigeks määramiseks peab heitgaasi minimaalne kiirus olema 20 m/sek.

LS Valgusallikas

Valgusallikana kasutatakse hõõglampi värvustemperatuuriga vahemikus 2 800–3 250 K või rohelist valgusdioodi (LED) spektritipuga 550–570 nm. Valgusallikat tuleb hoida tahmumise eest vahendite abil, mis ei mõjuta tootjate poolt ettenähtud optilise tee pikkust.

LD Valgusdetektor

Detektorina kasutatakse fotoelementi või fotodioodi (vajaduse korral filtriga). Kui valgusallikana kasutatakse hõõglampi, siis peab vastuvõtja maksimaalne spektraaltundlikkus vastama inimsilma valgustundlikkuse kõverale (maksimumtundlikkus) vahemikus 550–570 nm, seejärel väärtus langeb kuni 4 % kõnealusest tipptundlikkusest piirkonnas alla 430 nm ja üle 680 nm. Valgusdetektorit kaitstakse tahmumise eest vahendite abil, mis ei mõjuta tootja poolt ettenähtud optilise tee pikkust.

CL Kollimaatorläätsed

Valgusallikas kollimeeritakse valgusvihuks suurima läbimõõduga 30 mm. Valgusvihu kiired peavad olema paralleelsed optilise teljega, kusjuures hälve võib olla 3°.

T1 Temperatuuriandur (valikuline)

Heitgaasi temperatuuri võib jälgida kogu katse kestel.

3.3.   Osavoolu suitsususe mõõtur

Osavoolu suitsususe mõõturi puhul (joonis 24) võetakse representatiivne heitgaasiproov väljalasketorust ning juhitakse ülekandetoru kaudu mõõtekambrisse. Selle suitsususe mõõturi tüübi puhul sõltub efektiivse optilise tee pikkus suitsususe mõõturi ehitusest. Järgmises punktis nimetatud reaktsiooniajad kehtivad suitsususe mõõturi tootja poolt kindlaksmääratud minimaalse voolukiiruse puhul.

Image

3.3.1.   Joonisel 24 kujutatud komponendid

EP Väljalasketoru

Väljalasketoru on sirge toru, mille pikkus proovivõtturi tipust mõõdetuna on vähemalt kuus toru läbimõõtu ülesvoolu ja kolm läbimõõtu allavoolu.

SP Proovivõttur

Proovivõttur on väljalasketoru keskteljele või selle lähedale asetatud avatud toru suunaga ülesvoolu. Väljalasketoru seina lõtk peab olema vähemalt 5 mm. Proovivõtturi läbimõõt peab tagama representatiivse proovivõtu ning piisava voolu läbi suitsususe mõõturi.

TT Ülekandetoru

Ülekandetoru:

peab olema võimalikult lühike ning tagama heitgaasi temperatuuri 373 ± 30 K (100 °C 30 ± °C) mõõtekambri sissevooluava juures,

seina temperatuur peab olema piisaval määral kõrgem heitgaasi kastepunktist, et ära hoida kondenseerumist,

läbimõõt peab täies ulatuses võrduma proovivõtturi läbimõõduga,

reaktsiooniaeg peab olema alla 0,05 sekundi seadme minimaalse läbivoolu juures, nagu on määratletud III lisa 4. liite punktis 5.2.4,

ei tohi märkimisväärselt mõjutada suitsu tippväärtusi.

FM Voolumõõtur

Voolu mõõteriistad mõõtekambrisse suunduva voolu korrektsuse kontrollimiseks. Mõõteriista tootja määrab kindlaks minimaal- ja maksimaalvoolu, mis peavad olema sellised, et ülekandetoru TT reaktsiooniaja ning optilise tee pikkuse spetsifikatsioonid oleksid täidetud. Voolumõõtur võib asuda proovivõtupumba P läheduses, kui seda kasutatakse.

MC Mõõtekamber

Mõõtekambris peab olema peegelduseta sisepind või samaväärne optiline keskkond. Sisepeegeldumistest või hajumisefektidest tekkivate juhukiirte tagasipeegeldust detektorile tuleb võimalikult vähendada.

Mõõtekambris oleva gaasi rõhk võib atmosfäärirõhust erineda kuni 0,75 kPa. Kui seadme ehitus seda ei võimalda, siis tuleb suitsususe mõõturi näit atmosfäärirõhule ümber arvutada.

Mõõtekambri seina temperatuur peab olema ± 5 K täpsusega vahemikus 343 K (70 °C) ja 373 K (100 °C), kuid igal juhul piisavalt kõrgem heitgaasi kastepunktist, et ära hoida kondenseerumist. Mõõtekambris peavad olema temperatuuri mõõtmiseks vajalikud asjakohased seadmed.

OPL Optilise tee pikkus

Suitsu neeldumise optilise tee pikkus suitsususe mõõturi valgusallika ja vastuvõtja vahel, vajadusel korrigeerituna tihedusgradientidest ja ääreefektist tuleneva ebaühtluse suhtes. Optilise tee pikkuse esitab mõõteriista tootja kõiki tahmumisvastaseid meetmeid (näiteks läbipuhumisõhk) arvesse võttes. Kui optilise tee pikkust ei ole kindlaks määratud, siis määratakse see vastavalt standardi ISO IDS 11614 punktile 11.6.5.

LS Valgusallikas

Valgusallikana kasutatakse hõõglampi värvustemperatuuriga vahemikus 2 800–3 250 K või rohelist valgusdioodi (LED) spektritipuga 550–570 nm. Valgusallikat tuleb tahmumise eest kaitsta vahendite abil, mis ei mõjuta tootjate poolt ettenähtud optilise tee pikkust.

LD Valgusdetektor

Detektorina kasutatakse fotoelementi või fotodioodi (vajaduse korral filtriga). Kui valgusallikana kasutatakse hõõglampi, siis peab vastuvõtja maksimaalne spektraaltundlikkus vastama inimsilma valgustundlikkuse kõverale (maksimumtundlikkus) vahemikus 550–570 nm, seejärel väärtus langeb kuni 4 % kõnealusest tipptundlikkusest piirkonnas alla 430 nm ja üle 680 nm. Valgusdetektorit kaitstakse tahmumise eest vahendite abil, mis ei mõjuta tootja poolt ettenähtud optilise tee pikkust.

CL Kollimaatorläätsed

Valgusallikas kollimeeritakse valgusvihuks suurima läbimõõduga 30 mm. Valgusvihu kiired peavad olema paralleelsed optilise teljega, kusjuures hälve võib olla 3°.

T1 Temperatuuriandur

Heitgaasi temperatuuri jälgimiseks mõõtekambri sissevooluava juures.

P Proovivõtupump (valikuline)

Mõõtekambrist allavoolu asuvat proovivõtupumpa võib kasutada proovigaasi juhtimiseks läbi mõõtekambri.


VI LISA

Image


(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

Liide

EÜ tüübikinnitustunnistuse juurde seoses sõiduki/eraldi seadmestiku/osa (1) tüübikinnitusega

Image


(1)  Mittevajalik maha tõmmata.


VII LISA

ARVUTAMISMEETODITE NÄIDISED

1.   ESC KATSE

1.1.   Gaasilised heitmed

Allpool esitatakse iga katserežiimi tulemuste arvutamiseks vajalikud mõõteandmed. Käesolevas näites on CO ja NOx sisaldust mõõdetud kuivas, HC sisaldust märjas heitgaasis. HC kontsentratsiooni väljendatakse propaani ekvivalendina (C3) ning see tuleb C1 ekvivalendi saamiseks korrutada kolmega. Arvutamismeetod muude režiimide puhul on sama.

P

(kW)

Ta

(K)

Ha

(g/kg)

GEXH

(kg)

GAIRW

(kg)

GFUEL

(kg)

HC

(ppm)

CO

(ppm)

NOx

(ppm)

82,9

294,8

7,81

563,38

545,29

18,09

6,3

41,2

495

Kuiva/niiske paranduskoefitsiendi KW,r (III lisa 1. liite punkt 4.2):

Formula ja Formula

Formula

Märgrikastuse arvutamine:

Formula

Formula

NOx niiskuskorrektsiooniteguri KH,D arvutamine (III lisa 1. liite punkt 4.3):

Formula

Formula

Formula

Heitkoguste massivoolu kiiruse arvutamine (III lisa 1. liite punkt 4.4):

Formula

Formula

Formula

Üksikainete heitmete arvutamine (III lisa 1. liite punkt 4.5):

Järgmine on CO arvutamise näide; teised koostisosad arvutatakse samal viisil.

Üksikrežiimide heitkoguste massivoolu kiirused korrutatakse vastavate kaaluteguritega, nagu on näidatud III lisa 1. liite punktis 2.7.1, ning liidetakse kokku, et saada kogu tsükli heitkoguste keskmine massivoolu kiirus:

CO

=

Formula

 

=

30,91 g/h

Üksikrežiimide mootori võimsus korrutatakse vastavate kaaluteguritega, nagu on näidatud III lisa 1. liite punktis 2.7.1, ning liidetakse kokku, et saada kogu tsükli keskmine võimsus:

Formula

=

Formula

 

=

60,006 kW

Formula

NOx heitmete arvutamine juhuslikult valitud punktis (III lisa 1. liite punkt 4.6.1):

Eeldatakse, et juhuslikult valitud punktis on määratud järgmised väärtused:

nZ

=

1 600 min-1

MZ

=

495 Nm

NOx mass.Z

=

487,9 g/h (arvutatud eelmiste valemite põhjal)

P(n)Z

=

83 kW

NOx,Z

=

487,9/83 = 5,878 g/kWh

Heitmete väärtuse määramine katsetsükli väärtuste põhjal (III lisa 1. liite punkt 4.6.2):

Oletatakse, et ESC katse nelja katva režiimi väärtused on järgmised:

nRT

nSU

ER

ES

ET

EU

MR

MS

MT

MU

1 368

1 785

5,943

5,565

5,889

4,973

515

460

681

610

Formula

Formula

Formula

Formula

Formula

NOx heitmete väärtuste võrdlemine (III lisa 1. liite punkt 4.6.3):

Formula

1.2.   Tahkete osakeste heitmed

Tahkete osakeste mõõtmine toimub põhimõttel, et tahkete osakeste kogumine toimub kogu tsükli kestel, kuid proovimass ja voolukiirused määratakse (MSAM ja GEDF) üksikrežiimide ajal. GEDF väärtuse arvutamine sõltub kasutatavast süsteemist. Järgmistes näidetes kasutatakse CO2 mõõtmist ja süsiniku tasakaalu meetodit sisaldavat ning voolu mõõtmist sisaldavat süsteemi. Täisvoolu lahjendussüsteemi kasutamise korral mõõdetakse GEDF otse CVS seadme abil.

GEDF arvutamine (III lisa 1. liite punktid 5.2.3 ja 5.2.4):

Oletatakse, et režiimi 4 mõõteandmed on järgmised. Muude režiimide puhul kasutatakse sama arvutamismeetodit.

GEXH

(kg/h)

GFUEL

(kg/h)

GDILW

(kg/h)

GTOTW

(kg/h)

CO2D

(%)

CO2A

(%)

334,02

10,76

5,4435

6,0

0,657

0,040

a)

süsiniku tasakaalu meetod

Formula

b)

voolu mõõtmise meetod

Formula Formula

Massivoolu kiiruse arvutamine (III lisa 1. liite punkt 5.4):

Üksikrežiimide GEDFW massivoolu kiirused korrutatakse vastavate kaaluteguritega, nagu on näidatud III lisa 1. liite punktis 2.7.1, ning liidetakse kokku, et saada kogu tsükli keskmine GEDF. Koondproovi massivoolu kiirus MSAM saadakse üksikrežiimide proovide massivoolu kiiruste liitmisel.

Formula

=

Formula

 

=

3 604,6 kg/h

Formula

=

0,226 + 0,122 + 0,151 + 0,152 + 0,076 + 0,076 + 0,076 + 0,136 + 0,151 + 0,121 + 0,076 + 0,076 + 0,075

 

=

1,515 kg

Kui tahkete osakeste mass filtritel on 2,5 mg, siis

Formula

Taustkorrigeerimine (valikuline)

Oletatakse, et ühel taustmõõtmisel on saadud järgmised väärtused. Lahjendustegur DF arvutatakse käesoleva lisa punkti 3.1 kohaselt ning seda ei ole siin esitatud.

Formula

Kokku DF

=

Formula

 

=

0,923

Formula

Üksikainete heitmete arvutamine (III lisa 1. liite punkt 5.5):

Formula

=

Formula

 

=

60,006 kW

Formula

Formula

Spetsiifilise kaaluteguri arvutamine (III lisa 1. liite punkt 5.6):

Võttes aluseks 4. režiimi arvutatud väärtused,

Formula

Käesolev väärtus vastab ettenähtud väärtusele täpsusega 0,10 ± 0,003.

2.   ELR KATSE

Besseli filtreerimist käsitletakse Euroopa heitmetealastes õigusaktides täiesti uue keskmiste väärtuste arvutamise meetodina ning seetõttu esitatakse käesolevas lisas Besseli filtri selgitus, Besseli algoritmi näide ning suitsu lõppväärtuse arvutamise näide. Besseli algoritmi konstandid sõltuvad üksnes suitsususe mõõturi ehitusest ja andmekogumissüsteemi võttesagedusest. Suitsususe mõõturite tootjad peaksid soovitatavalt esitama Besseli filtri lõplikud konstandid eri võttesagedustel ning tarbijad peaksid neid konstante kasutama Besseli algoritmi moodustamisel ja suitsu väärtuste arvutamisel.

2.1.   Besseli filtriga seotud üldised märkused

Kõrgsagedushäirete tõttu on töötlemata suitsusussignaali väärtused tavaliselt väga ebaühtlased. ELR katses kasutatakse Besseli filtrit kõnealuste kõrgsagedushäirete kõrvaldamiseks. Besseli filter on rekursiivne, teise järgu madalpääsfilter, mis tagab signaali kiireima tõusu ilma ülevõnketa.

Oletatava reaalaja töötlemata heitgaasivoolu puhul väljalasketorus annab iga suitsususe mõõtur viivitusega erineval viisil mõõdetud suitsusussignaali. Mõõdetud suitsusussignaali viivitus ja ulatus sõltub esmajoones suitsususe mõõturi mõõteruumi geomeetriast, kaasa arvatud heitgaasi proovivõtutorud, ning suitsususe mõõturis signaali elektroonilisele töötlemisele kuluvast ajast. Kõnealuseid mõjusid iseloomustavaid väärtusi nimetatakse vastavalt füüsikaliseks ja elektriliseks reaktsiooniajaks, mis vastavad iga suitsususe mõõturi tüübi ühele filtrile.

Besseli filtri kasutamise eesmärk on tagada kogu suitsususe mõõtesüsteemi filtrite ühtsed üldised omadused, mis hõlmavad järgmisi väärtusi:

suitsususe mõõturi füüsikaline reaaktsiooniaeg (tp),

suitsususe mõõturi elektriline reaktsiooniaeg (te),

kasutatud Besseli filtri reaktsiooniaeg (tF).

Süsteemi kogu reaktsiooniaeg tAver saadakse järgmiselt:

Formula

See peab kõigi suitsususe mõõturite puhul olema võrdse suurusega, et suitsu väärtus oleks sama. Seetõttu peab Besseli filter olema valmistatud nii, et filtri reaktsiooniaeg (tF) ning iga üksiku suitsususe mõõturi füüsikaline reaktsiooniaeg (tp) ja elektriline reaktsiooniaeg (te) kokku annaksid tulemuse, mis vastab kogureaktsiooniajale (tAver). Iga üksiku suitsususe mõõturi tp ja te väärtused on teada, ning tAver on käesoleva direktiivi kohaselt 1,0 s, siis saab tF välja arvutada järgmiselt:

Formula

Määratluse kohaselt on filtri reaktsiooniaeg tF filtreeritud väljundsignaali tõusu aeg 10 %–90 % astmelise sisendsignaali kohta. Seetõttu tuleb Besseli filtri piirsagedust itereerida nii, et Besseli filtri reaktsiooniaeg sobiks nõutava tõusuajaga.

Image

Joonisel a on kujutatud astmelise sisendsignaali kõverad, Besseli Filtreeritud väljundsignaal ja filtri reaktsiooniaeg Besseli funktsioonis (tF).

Besseli filtri lõpliku algoritmi koostamine on mitmeastmeline protsess, mis vajab mitut iteratsioonitsüklit. Skeemil on kujutatud iteratsiooniprotseduur.

Image

2.2.   Besseli algoritmi arvutamine:

Käesolevas näites moodustatakse Besseli algoritm mitmel astmel, kasutades III lisa 1. liite punktil 6.1 põhinevat iteratsioonimeetodit.

Suitsususe mõõturi ja andmekogumissüsteemi eeldatavad väärtused on järgmised:

füüsikaline reaktsiooniaeg tp: 0,15 s

elektriline reaktsiooniaeg te: 0,05 s

kogu reaktsiooniaeg tAver: 1,00 s (käesoleva direktiivi määratluse kohaselt),

võttesagedus 150 Hz.

1. aste   Nõutav Besseli filtri reaktsiooniaeg tF:

Formula

2. aste   Piirsageduse väljaarvestamine ja Besseli konstantide E ja K arvutamine esimese iteratsiooni jaoks:

fc

=

Formula

Δt

=

1/150 = 0,006667 s

Ω

=

Formula

E

=

Formula

K

=

Formula

Selle põhjal saadakse Besseli algoritm:

Formula

kus Si vastab astmelise sisendsignaali väärtustele ( “0” või “1”) ning Yi vastab väljundsignaali filtreeritud väärtustele.

3. aste   Besseli filtri kasutamine astmelisel sisendsignaalil:

Määratluse kohaselt on Besseli filtri reageerimisaeg Besseli funktsioonis tF filtreeritud väljundsignaali tõusu aeg vahemikus 10 %–90 % astmelise sisendsignaali kohta. Väljundsignaali ajapunktide t10 (10 %) ja t90 (90 %) määramisel tuleb kasutada Besseli filtrit astmelisel sisendsignaalil, kasutades eespool nimetatud fc, E ja K väärtusi.

Tabelis B esitatakse indeksid, astmelise sisendsignaali ajad ja väärtused ning saadud esimese ja teise iteratsiooni filtreeritud väljundsignaali väärtused. Punktid, mis on kõige lähemal t10 ja t90-le, on märgitud numbritega paksus kirjas.

Tabeli B esimeses iteratsioonis esineb 10 % väärtus indeksite 30 ja 31 vahel ja 90 % väärtus indeksite 191 ja 192 vahel. tF,iter väärtuse arvutamiseks määratakse t10 ja t90 täpsed väärtused kahe külgneva mõõtepunkti vahelise lineaarse interpolatsiooni teel järgmiselt:

Formula

Formula

kus outupper ja outlower on vastavalt Besseli filtreeritud väljundsignaaliga külgnevad punktid ning tlower on tabelis B esitatud külgneva ajapunkti aeg.

Formula

Formula

4. aste   Esimese iteratsioonitsükli filtri reaktsiooniaeg:

Formula

5. aste   Hälve esimese iteratsioonitsükli eeldatava ja saadud filtri reaktsiooniaja vahel:

Formula

6. aste   Iteratsioonikriteeriumide kontrollimine:

|Δ| ≤ 0,01 on nõutav. Kuna 0,081641 > 0,01, siis iteratsioonikriteerium ei ole täidetud ning tuleb alustada järgmist iteratsioonitsüklit. Selles iteratsioonitsüklis arvutatakse välja uus piirsagedus fc ja Δ põhjal järgmiselt: fc,new = 0,318152 × (1 + 0,081641) = 0,344126 Hz

Formula

Uut piirsagedust kasutatakse teises iteratsioonitsüklis, alustades uuesti 2. astmest. Iteratsiooni tuleb korrata, kuni kriteeriumid on täidetud. Esimese ja teise iteratsiooni saadud väärtused on esitatud tabelis A.

Tabel A

Esimese ja teise iteratsiooni väärtused

Parameeter

1. iteratsioon

2. iteratsioon

fc

(Hz)

0,318152

0,344126

E

(-)

7,07948 E-5

8,272777 E-5

K

(-)

0,970783

0,968410

t10

(s)

0,200945

0,185523

t90

(s)

1,276147

1,179562

tF,iter

(s)

1,075202

0,994039

Δ

(-)

0,081641

0,006657

fc,new

(Hz)

0,344126

0,346417

7. aste   Lõplik Besseli algoritm:

Kui iteratsiooninõuded on täidetud, arvutatakse lõplikud Besseli konstandid ja lõplik Besseli algoritm 2. astme kohaselt. Käesolevas näites täideti iteratsioonikriteeriumid pärast teist iteratsiooni (Δ = 0,006657 ≤ 0,01). Seejärel kasutatakse lõplikku algoritmi keskmiste suitsu väärtuste määramiseks (vaata järgmine punkt 2.3).

Formula

Tabel B

Esimese ja teise iteratsioonitsükli astmelise sisendsignaali ja Besseli filtreeritud väljundsignaali väärtused

Indeks i

[-]

Aeg

[s]

Astmeline sisendsignaal Si

[-]

Filtreeritud väljundsignaal Yi

[-]

1. iteratsioon

2. iteratsioon

- 2

- 0,013333

0

0,000000

0,000000

- 1

- 0,006667

0

0,000000

0,000000

0

0,000000

1

0,000071

0,000083

1

0,006667

1

0,000352

0,000411

2

0,013333

1

0,000908

0,001060

3

0,020000

1

0,001731

0,002019

4

0,026667

1

0,002813

0,003278

5

0,033333

1

0,004145

0,004828

~

~

~

~

~

24

0,160000

1

0,067877

0,077876

25

0,166667

1

0,072816

0,083476

26

0,173333

1

0,077874

0,089205

27

0,180000

1

0,083047

0,095056

28

0,186667

1

0,088331

0,101024

29

0,193333

1

0,093719

0,107102

30

0,200000

1

0,099208

0,113286

31

0,206667

1

0,104794

0,119570

32

0,213333

1

0,110471

0,125949

33

0,220000

1

0,116236

0,132418

34

0,226667

1

0,122085

0,138972

35

0,233333

1

0,128013

0,145605

36

0,240000

1

0,134016

0,152314

37

0,246667

1

0,140091

0,159094

~

~

~

~

~

175

1,166667

1

0,862416

0,895701

176

1,173333

1

0,864968

0,897941

177

1,180000

1

0,867484

0,900145

178

1,186667

1

0,869964

0,902312

179

1,193333

1

0,872410

0,904445

180

1,200000

1

0,874821

0,906542

181

1,206667

1

0,877197

0,908605

182

1,213333

1

0,879540

0,910633

183

1,220000

1

0,881849

0,912628

184

1,226667

1

0,884125

0,914589

185

1,233333

1

0,886367

0,916517

186

1,240000

1

0,888577

0,918412

187

1,246667

1

0,890755

0,920276

188

1,253333

1

0,892900

0,922107

189

1,260000

1

0,895014

0,923907

190

1,266667

1

0,897096

0,925676

191

1,273333

1

0,899147

0,927414

192

1,280000

1

0,901168

0,929121

193

1,286667

1

0,903158

0,930799

194

1,293333

1

0,905117

0,932448

195

1,300000

1

0,907047

0,934067

~

~

~

~

~

2.3.   Suitsu väärtuste arvutamine

Skeemil on kujutatud lõplike suitsu väärtuste määramise üldmenetlus.

Image

Joonisel b on ELR katse esimeses koormusastmes mõõdetud suitsususe töötlemata signaalid ning filtreerimata ja filtreeritud valguse neeldumistegurid (k-väärtused). Esitatud on filtreeritud k-signaali maksimumväärtus (tippväärtus) Ymax1,A. Tabelis C esitatakse vastavalt indeks i, ajad (võttesagedus 150 Hz), töötlemata suitsususväärtused, filtreerimata ja filtreeritud k-väärtused. Filtreerimisel kasutati käesoleva lisa punkti 2.2 kohaselt arvutatud Besseli algoritmi konstante. Andmekoguse suuruse tõttu on tabelis esitatud ainult suitsukõvera alumised ja ülemised osad.

Image

Tippväärtuse (i = 272) arvutamisel on aluseks võetud järgmised tabelis C esitatud väärtused. Kõik muud üksikud suitsu väärtused arvutatakse samal viisil. Algoritmi alguses S-1, S-2, Y-1 ja Y-2 nullistatakse.

LA (m)

0,430

Indeks i

272

N (%)

16,783

S271 (m-1)

0,427392

S270 (m-1)

0,427532

Y271 (m-1)

0,542383

Y270 (m-1)

0,542337

k-väärtuse arvutamine (III lisa 1. liite punkt 6.3.1):

Formula

See väärtus vastab järgmise võrrandi väärtusele S272.

Suitsu keskmise väärtuse arvutamine Besseli algoritmis (III lisa 1 liite punkt 6.3.2):

Järgmises võrrandis kasutatakse punktis 2.2 nimetatud Besseli konstante. Eespool arvutatud tegelik filtreerimata k väärtus vastab väärtusele S272 (Si). S271 (Si-1) ja S270 (Si-2) on kaks eelnevat filtreerimata k väärtust, Y271 (Yi-1) ja Y270 (Yi-2) on kaks eelnevat filtreeritud k väärtust.

Formula

=

Formula

 

=

Formula

See väärtus vastab järgmises võrrandis väärtusele Ymax1,A.

Suitsu lõpliku väärtuse arvutamine (III lisa 1. liite punkt 6.3.3):

Iga suitsukõvera maksimaalset filtreeritud k-väärtust kasutatakse järgnevates arvutustes.

Aluseks võetakse järgmised väärtused:

Pöörlemiskiirus

Ymax (m-1)

1. tsükkel

2. tsükkel

3. tsükkel

A

0,5424

0,5435

0,5587

B

0,5596

0,5400

0,5389

C

0,4912

0,5207

0,5177

Formula

Formula

Formula

Formula

Tsükli valideerimine (III lisa 1. liite punkt 3.4)

Enne SV arvutamist tuleb tsükkel valideerida, selleks arvutatakse välja iga pöörlemiskiiruse kolme tsükli suitsu väärtuste suhtelised standardhälbed.

Pöörlemiskiirus

Keskmine SV

(m-1)

Absoluutne standardhälve

(m-1)

Suhteline standardhälve

(%)

A

0,5482

0,0091

1,7

B

0,5462

0,0116

2,1

C

0,5099

0,0162

3,2

Käesolevas näites täidetakse 15 % valideerimiskriteerium kõigil pöörlemiskiirustel.

Tabel C

Suitsususe N väärtused, filtreerimata ja filtreeritud k-väärtus koormusastme alguses

Indeks i

[-]

Aeg

[s]

Suitsusus N

[%]

Filtreerimata k-väärtus

[m-1]

Filtreeritud k-väärtus

[m-1]

-2

0,000000

0,000000

0,000000

0,000000

-1

0,000000

0,000000

0,000000

0,000000

0

0,000000

0,000000

0,000000

0,000000

1

0,006667

0,020000

0,000465

0,000000

2

0,013333

0,020000

0,000465

0,000000

3

0,020000

0,020000

0,000465

0,000000

4

0,026667

0,020000

0,000465

0,000001

5

0,033333

0,020000

0,000465

0,000002

6

0,040000

0,020000

0,000465

0,000002

7

0,046667

0,020000

0,000465

0,000003

8

0,053333

0,020000

0,000465

0,000004

9

0,060000

0,020000

0,000465

0,000005

10

0,066667

0,020000

0,000465

0,000006

11

0,073333

0,020000

0,000465

0,000008

12

0,080000

0,020000

0,000465

0,000009

13

0,086667

0,020000

0,000465

0,000011

14

0,093333

0,020000

0,000465

0,000012

15

0,100000

0,192000

0,004469

0,000014

16

0,106667

0,212000

0,004935

0,000018

17

0,113333

0,212000

0,004935

0,000022

18

0,120000

0,212000

0,004935

0,000028

19

0,126667

0,343000

0,007990

0,000036

20

0,133333

0,566000

0,013200

0,000047

21

0,140000

0,889000

0,020767

0,000061

22

0,146667

0,929000

0,021706

0,000082

23

0,153333

0,929000

0,021706

0,000109

24

0,160000

1,263000

0,029559

0,000143

25

0,166667

1,455000

0,034086

0,000185

26

0,173333

1,697000

0,039804

0,000237

27

0,180000

2,030000

0,047695

0,000301

28

0,186667

2,081000

0,048906

0,000378

29

0,193333

2,081000

0,048906

0,000469

30

0,200000

2,424000

0,057067

0,000573

31

0,206667

2,475000

0,058282

0,000693

32

0,213333

2,475000

0,058282

0,000827

33

0,220000

2,808000

0,066237

0,000977

34

0,226667

3,010000

0,071075

0,001144

35

0,233333

3,253000

0,076909

0,001328

36

0,240000

3,606000

0,085410

0,001533

37

0,246667

3,960000

0,093966

0,001758

38

0,253333

4,455000

0,105983

0,002007

39

0,260000

4,818000

0,114836

0,002283

40

0,266667

5,020000

0,119776

0,002587


Suitsususe N väärtused, filtreerimata ja filtreeritud k-väärtus Ymax1,A ümber (≡ tippväärtus, poolpaksus kirjas)

Indeks i

[-]

Aeg

[s]

Suitsusus N

[%]

Filtreerimata k-väärtus

[m-1]

Filtreeritud k-väärtus

[m-1]

259

1,726667

17,182000

0,438429

0,538856

260

1,733333

16,949000

0,431896

0,539423

261

1,740000

16,788000

0,427392

0,539936

262

1,746667

16,798000

0,427671

0,540396

263

1,753333

16,788000

0,427392

0,540805

264

1,760000

16,798000

0,427671

0,541163

265

1,766667

16,798000

0,427671

0,541473

266

1,773333

16,788000

0,427392

0,541735

267

1,780000

16,788000

0,427392

0,541951

268

1,786667

16,798000

0,427671

0,542123

269

1,793333

16,798000

0,427671

0,542251

270

1,800000

16,793000

0,427532

0,542337

271

1,806667

16,788000

0,427392

0,542383

272

1,813333

16,783000

0,427252

0,542389

273

1,820000

16,780000

0,427168

0,542357

274

1,826667

16,798000

0,427671

0,542288

275

1,833333

16,778000

0,427112

0,542183

276

1,840000

16,808000

0,427951

0,542043

277

1,846667

16,768000

0,426833

0,541870

278

1,853333

16,010000

0,405750

0,541662

279

1,860000

16,010000

0,405750

0,541418

280

1,866667

16,000000

0,405473

0,541136

281

1,873333

16,010000

0,405750

0,540819

282

1,880000

16,000000

0,405473

0,540466

283

1,886667

16,010000

0,405750

0,540080

284

1,893333

16,394000

0,416406

0,539663

285

1,900000

16,394000

0,416406

0,539216

286

1,906667

16,404000

0,416685

0,538744

287

1,913333

16,394000

0,416406

0,538245

288

1,920000

16,394000

0,416406

0,537722

289

1,926667

16,384000

0,416128

0,537175

290

1,933333

16,010000

0,405750

0,536604

291

1,940000

16,010000

0,405750

0,536009

292

1,946667

16,000000

0,405473

0,535389

293

1,953333

16,010000

0,405750

0,534745

294

1,960000

16,212000

0,411349

0,534079

295

1,966667

16,394000

0,416406

0,533394

296

1,973333

16,394000

0,416406

0,532691

297

1,980000

16,192000

0,410794

0,531971

298

1,986667

16,000000

0,405473

0,531233

299

1,993333

16,000000

0,405473

0,530477

300

2,000000

16,000000

0,405473

0,529704

3.   ETC KATSE

3.1.   Gaasilised heitmed (diiselmootorid)

PDP-CVS süsteemide eeldatavad katsetulemused on järgmised:

V0 (m3/rev)

0,1776

Np (rev)

23 073

pB (kPa)

98,0

p1 (kPa)

2,3

T (K)

322,5

Ha (g/kg)

12,8

NOx conce (ppm)

53,7

NOx concd (ppm)

0,4

COconce (ppm)

38,9

COconcd (ppm)

1,0

HCconce (ppm)

9,00

HCconcd (ppm)

3,02

CO2,conce (%)

0,723

Wact (kWh)

62,72

Lahjendatud heitgaasivoolu arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.1):

Formula

NOx paranduskoefitsiendi arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.2):

Formula

Taustkorrigeeritud kontsentratsioonide arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.3.1.1):

Diislikütuse eeldatav koostis on C1H1,8

Formula

Formula

Formula

Formula

Formula

Heitmete massivoolu arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.3.1):

Formula

Formula

Formula

Eriheitmete arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.4):

Formula

Formula

Formula

3.2.   Tahkete osakeste heitmed (diiselmootorid)

Kahekordse lahjendusega PDP-CVS süsteemide eeldatavad katsetulemused on järgmised:

MTOTW (kg)

4 237,2

Mf,p (mg)

3,030

Mf,b (mg)

0,044

MTOT (kg)

2,159

MSEC (kg)

0,909

Md (mg)

0,341

MDIL (kg)

1,245

DF

18,69

Wact (kWh)

62,72

Heitmete massi arvutamine (III lisa 2. liite punkt 5.1):

Formula

Formula

Formula

Taustkorrigeeritud heitmete massi arvutamine (III lisa 2. liite punkt 5.1):

Formula

Eriheitmete arvutamine (III lisa 2. liite punkt 5.2):

Formula

Formula

3.3.   Gaasilised heitmed (maagaaskütusel töötavad mootorid)

Kahekordse lahjendusega PDP-CVS süsteemide eeldatavad katsetulemused on järgmised:

MTOTW (kg)

4 237,2

Ha (g/kg)

12,8

NOx conce (ppm)

17,2

NOx concd (ppm)

0,4

COconce (ppm)

44,3

COconcd (ppm)

1,0

HCconce (ppm)

27,0

HCconcd (ppm)

3,02

CH4 conce (ppm)

18,0

CH4 concd (ppm)

1,7

CO2,conce ( %)

0,723

Wact (kWh)

62,72

NOx paranduskoefitsiendi arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.2):

Formula

NMHC kontsentratsiooni arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.3.1):

a)

GC meetod

Formula

b)

NMC meetod

Eeldatav metaani kasutegur on 0,04 ning etaani kasutegur on 0,98 (vaata III lisa 5. liite punkt 1.8.4)

Formula

Taustkorrigeeritud kontsentratsioonide arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.3.1.1):

G20 etalonkütuse (100 % metaani) kasutamise korral, koostisega C1H4:

Formula

Formula

NMHC taustkontsentratsioon on HCconcd ja CH4concd vahe

Formula

Formula

Formula

Formula

Heitmete massivoolu arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.3.1):

Formula

Formula

Formula

Formula

Eriheitmete arvutamine (III lisa 2. liite punkt 4.4):

Formula

Formula

Formula

Formula

4.   λ-NIHKETEGUR (Sλ)

4.1.   λ-nihketeguri arvutamine (Sλ) (1)

Formula

kus

Sλ

=

on λ-nihketegur;

inerts %

=

on inertsete gaaside (näiteks N2, CO2, He jne) mahuprotsent kütuses;

O2 *

=

on esialgse hapniku mahuprotsent kütuses;

n ja m

=

viitavad kütuse süsivesinikke esindavale CnHm keskmisele väärtusele

Formula

Formula

kus

CH4

=

on kütuse metaanisisaldus mahuprotsentides;

C2

=

on kütuse kõigi C2 süsivesinike sisaldus mahuprotsentides (näiteks C2H6, C2H4 jne);

C3

=

on kütuse kõigi C3 süsivesinike sisaldus mahuprotsentides (näiteks C3H8, C3H6 jne);

C4

=

on kütuse kõigi C4 süsivesinike sisaldus mahuprotsentides (näiteks C4H10, C4H8 jne);

C5

=

on kütuse kõigi C5 süsivesinike sisaldus mahuprotsentides (näiteks C5H12, C5H10 jne);

diluent ehk lahjendusvedelik

=

on kütuse lahjendusgaaside sisaldus mahuprotsentides (näiteks O2 *, N2, CO2, He jne);

4.2.   λ-nihketeguri (Sλ) arvutamise näide:

1. näide:

G25: CH4 = 86 %, N2 = 14 % (mahuprotsentides)

Formula

Formula

Formula

2. näide:

GR: CH4 = 87 %, C2H6 = 13 % (mahuprotsentides)

Formula

Formula

Formula

3. näide:

USA: CH4 = 89 %, C2H6 = 4,5 %, C3H8 = 2,3 %, C6H14 = 0,2 %, O2 = 0,6 %, N2 = 4 %

Formula

Formula

Formula


(1)  Stoichiometric Stoichiometric Air/Fuel Ratios of Automotive Fuels - SAE J1829, juuni 1987. John B. Heywood, International Combustion Engine Fundamentals, McGraw-Hill, 1988, peatükk 3.4 “Combustion Stoichiometry” (lk 68–72).


VIII LISA

ETANOOLIL TÖÖTAVATELE DIISELMOOTORITELE ESITATAVAD TEHNILISED ERINÕUDED

Etanoolil töötavate diiselmootorite puhul kohaldatakse käesoleva direktiivi III lisas kirjeldatud katsemenetluste asjaomaste punktide, võrrandite ja tegurite suhtes järgmisi muudatusi.

III lisa 1. liites:

4.2.   Kuiv/niiske korrigeerimine

Formula

4.3.   Lämmastikoksiidide (NOx) kontsentratsiooni korrigeerimine niiskuse ja temperatuuri suhtes

Formula

kus

A

=

on 0,181 GFUEL/GAIRD – 0,0266

B

=

on – 0,123 GFUEL/GAIRD + 0,00954

Ta

=

on õhutemperatuur kelvinites (K)

Ha

=

on siseneva õhuvoolu niiskus, vee kogus grammides 1 kg kuivas õhus

4.4.   Heitmete massivoolu kiiruse arvutamine

Iga režiimi heitmete massivoolu kiirus (g/h) arvutatakse järgmiselt, võttes heitgaasi tiheduseks 1,272 kg/m3 temperatuuril 273 K (0 °C) ning rõhu juures 101,3 kPa:

Formula

Formula

Formula

kus

NOx conc, COconc, HCconc  (1) tähistavad keskmisi kontsentratsioone (ppm) toores heitgaasis, nagu on määratletud punktis 4.1.

Heitgaasikoguste vabatahtliku määramise puhul täisvoolu lahjendussüsteemi abil kasutatakse järgmisi valemeid:

Formula

Formula

Formula

kus

NOx conc, COconc, HCconc  (1) tähistavad iga režiimi keskmisi taustkorrigeeritud kontsentratsioone (ppm) lahjendatud heitgaasis, nagu on määratletud III lisa 2. liite punktis 4.3.1.1.

III lisa 2. liites:

2. liite punkte 3.1, 3.4, 3.8.3 ja 5 ei kohaldata üksnes diiselmootorite suhtes. Neid kohaldatakse ka etanoolil töötavatele diiselmootorite suhtes.

4.2.

Katse tingimused tuleb valida sellised, et õhutemperatuur ja niiskus mootori sisselaskeava juures vastaksid katse ajal standardtingimustele. Standardtingimuseks loetakse seda, kui 1 kg kuivas õhus on 6 ± 0,5 g vett temperatuuril 298 ± 3 K. Nendes piirides NOx ei korrigeerita. Kui need tingimused ei ole täidetud, loetakse katse kehtetuks.

4.3.   Heitmete massivoolu arvutamine

4.3.1   Konstantse massivooluga süsteemid

Soojusvahetiga süsteemides määratakse saasteainete mass (g/katse) järgmiste võrrandite abil:

Formula

Formula

Formula,

kus

NOx conc, COconc, HCconc  (2)= ja NMHCconc on kogu tsükli keskmised taustkorrigeeritud kontsentratsioonid, mis on saadud integreerimise (kohustuslik NOx ja HC puhul) või kotis mõõtmise teel, ppm;

MTOTW= on kogu tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass kg-des, nagu on määratletud punktis 4.1

4.3.1.1.   Taustkorrigeeritud kontsentratsioonide määramine

Heitmete netokontsentratsioonide saamiseks lahutatakse lahjendusõhu gaasiliste heitmete keskmised taustkontsentratsioonid mõõdetud kontsentratsioonidest. Taustkontsentratsioonide keskmiste väärtuste määramiseks võib kasutada proovikoti meetodit või püsivat mõõtmist integreerimisega. Kasutatakse järgmisi valemeid:

Formula

kus

conc

=

on vastava heitme kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, korrigeerituna lahjendusõhus sisalduva vastava saasteaine kogusega, ppm;

conce

=

on vastava heitme kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendatud heitgaasis, ppm;

concd

=

on vastava heitme kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendusõhus, ppm;

DF

=

on lahjendustegur.

Lahjendustegur arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus

CO2conce

=

on CO2 kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, mahuprotsent

HCconce

=

on HC kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm C1

COconce

=

on CO kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, ppm

FS

=

on stöhhiomeetriline tegur.

Kuivas heitgaasis mõõdetud kontsentratsioonid arvutatakse ümber niiskes heitgaasis mõõdetud kontsentratsioonile III lisa 1. liite punkti 4.2 kohaselt.

Stöhhiomeetriline tegur arvutatakse kütuse harilikule koostisele CHαOβNγ järgmiselt:

Formula

Kui kütuse koostis pole teada, võib alternatiivselt kasutada järgmisi stöhhiomeetrilisi tegureid:

FS (etanool) = 12,3.

4.3.2.   Voolu kompenseerimisega süsteemid

Soojusvahetita süsteemide puhul arvutatakse heitmete massi (g/katse) määramiseks heitkoguste hetkemass ning integreeritakse hetkeväärtused kogu tsükli ulatuses. Kontsentratsiooni hetkeväärtuste suhtes rakendatakse ka vahetut taustkorrigeerimist. Kasutatakse järgmisi valemeid:

Formula

Formula

Formula

kus

conce

=

on vastava heitme kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendatud heitgaasis, ppm

concd

=

on vastava heitme kontsentratsioon, mõõdetuna lahjendusõhus, ppm;

MTOTW,i

=

on niiske lahjendatud heitgaasi hetkemass (vaata punkt 4.1), kg;

MTOTW

=

on kogu tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass (vaata punkt 4.1), kg;

DF

=

on lahjendustegur, nagu on määratletud punktis 4.3.1.1.

4.4.   Teatud heitkoguste arvutamine

Kõigi üksikute koostisosade heitkogused (g/kWh) arvutatakse järgmisel viisil:

Formula

Formula

Formula

kus

Wact

=

on tsükli tegelik töö, nagu on määratletud punktis 3.9.2, kWh.


(1)  Põhineb C1-ekvivalendil.

(2)  Põhineb C1-ekvivalendil.


IX LISA

TÄHTAJAD KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVIDE ÜLEVÕTMISEKS SISERIIKLIKES SEADUSTES

Vastavalt artiklis 10 ettenähtule

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiivid

Direktiivid

Euroopa Ühenduste Teataja

Direktiiv 88/77/EMÜ

L 36, 9.2.1988, lk 33.

Direktiiv 91/542/EMÜ

L 295, 25.10.1991, lk 1.

Direktiiv 96/1/EÜ

L 40, 17.2.1996, lk 1.

Direktiiv 1999/96/EÜ

L 44, 16.2.2000, lk 1.

Direktiiv 2001/27/EÜ

L 107, 18.4.2001, lk 10.


B OSA

Siseriiklikes seadustes ülevõtmise tähtajad

Direktiiv

Ülevõtmise tähtajad

Kohaldamise kuupäev

Direktiiv 88/77/EMÜ

1. juuli 1988

 

Direktiiv 91/542/EMÜ

1. jaanuar 1992

 

Direktiiv 96/1/EÜ

1. juuli 1996

 

Direktiiv 1999/96/EÜ

1. juuli 2000

 

Direktiiv 2001/27/EÜ

1. oktoober 2001

1. oktoober 2001


X LISA

KORRELATSIOONIDE TABEL

(Vastavalt artikli 10 teises punktis ettenähtule)

Direktiiv 88/77/EMÜ

Direktiiv 91/542/EMÜ

Direktiiv 1999/96/EÜ

Direktiiv 2001/27/EÜ

Käesolev direktiiv

artikkel 1

 

artikkel 1

artikli 2 lõige 1

artikli 2 lõige 1

artikli 2 lõige 1

artikli 2 lõige 1

artikli 2 lõige 4

artikli 2 lõige 2

artikli 2 lõige 2

artikli 2 lõige 2

artikli 2 lõige 2

artikli 2 lõige 1

artikli 2 lõige 3

artikli 2 lõige 3

artikli 2 lõige 4

artikli 2 lõige 4

artikli 2 lõige 3

artikli 2 lõige 3

artikli 2 lõige 2

artikli 2 lõige 4

artikli 2 lõige 3

artikli 2 lõige 5

artikli 2 lõige 4

artikli 2 lõige 5

artikli 2 lõige 5

artikli 2 lõige 6

artikli 2 lõige 6

artikli 2 lõige 7

artikli 2 lõige 7

artikli 2 lõige 8

artikli 2 lõige 8

artikli 2 lõige 9

artikkel 3

artiklid 5 ja 6

artikkel 3

artikkel 4

artikkel 4

artikli 3 lõige 1

artikli 3 lõige 1

artikli 6 lõige 1

artikli 3 lõike 1 punkt a

artikli 3 lõike 1 punkt a

artikli 6 lõige 2

artikli 3 lõike 1 punkt b

artikli 3 lõike 1 punkt b

artikli 6 lõige 3

artikli 3 lõige 2

artikli 3 lõige 2

artikli 6 lõige 4

artikli 3 lõige 3

artikli 3 lõige 3

artikli 6 lõige 5

artikkel 4

artikkel 7

artikkel 6

artiklid 5 ja 6

artikkel 7

artikkel 8

artikkel 5

artikkel 4

artikkel 8

artikkel 3

artikkel 9

artikkel 10

artikkel 9

artikkel 4

artikkel 11

artikkel 7

artikkel 7

artikkel 10

artikkel 5

artikkel 12

lisad I–VII

lisad I–VII

VIII lisa

VIII lisa

IX lisa

X lisa


Top