15.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/60

---

KOMISJONI SOOVITUS,

27. mai 2005,

euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1540 all)

(2005/504/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 211,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 28. juuni 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse vajalikud meetmed euro võltsimise takistamiseks, (1) nõutakse, et krediidiasutustel ja muudel asutustel, kes osalevad erialase tegevusena pangatähtede ning müntide sorteerimises ja jaotamises, seal hulgas need, kelle tegevus seisneb erinevas vääringus pangatähtede või müntide vahetamises, nagu valuutavahetuskontorid, on kohustus kõrvaldada ringlusest kõik saadud euro pangatähed ja mündid, mille kohta nad teavad või mille suhtes neil on piisavalt põhjust uskuda, et need on võltsitud, ja anda need üle pädevatele siseriiklikele asutustele.

(2)

Puudub ühine meetod, mis tagaks, et võltsitud mündid avastatakse ja kõrvaldatakse ringlusest. Sellega kaasneb oht, et võltsitud mündid ja muud euromüntidega sarnanevad esemed, mis pettuse teel või kogemata on lastud ringlusse, jäävad kasutusse ning võivad tekitada kasutajates segadust ja põhjustada neile kahju.

(3)	Müntide autentimise käigus automaatsortimise teel eemaldatakse hulk esemeid, muuhulgas võltsitud münte ja ringlusse kõlbmatuid ehtsaid euromünte. Lisaks sellele edastavad pädevatele asutustele ehtsaid, ringlusse kõlbmatuid münte ka ettevõtjad ja üksikisikud.

(4)	Riiklikele ametiasutustele ei ole kehtestatud ühtseid eeskirju ehtsate, ringlusse kõlbmatute müntide käitlemiseks ja hüvitamiseks ning selle tulemusena toimitakse euroala riikides erinevalt, mis omakorda põhjustab selliste euromüntide hüvitamisel erinevusi.

(5)	Selleks, et aidata kaasa määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 6 rakendamisele, on soovitav sätestada ringluses olevate euromüntide autentimise kord, mille käigus võltsitud mündid, euromüntide sarnased esemed ja ringlusse kõlbmatud euromündid kõrvaldatakse käibelt.

(6)	Ehtsate, ringlusse kõlbmatute euromüntide puhul on soovitav kehtestada suunised nende käitlemiseks ja hüvitamiseks või asendamiseks, et luua võrdsed tingimused,

SOOVITAB JÄRGMIST:

I OSA

MÄÄRATLUSED JA SOOVITUSLIKUD TAVAD

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

euromüntide autentimine – euromüntide autentsuse kontrollimine kas automatiseeritud elektromehaanilise sortimise või käsitsi sortimise teel. Selle protsessi käigus eemaldatakse võltsitud mündid ja ehtsad, ringlusse kõlbmatud euromündid, euromüntidega sarnased välisriikide mündid ning muud metallesemed nagu medalid ja žetoonid, mis sarnanevad euromüntidega;

b)

ringlusse kõlbmatud euromündid – ehtsad euro käibemündid, mis on defektsed või mille tehnilised parameetrid ja identifitseerimistunnused (mõõtmed, kaal, värvus, korrosioon, servakahjustused) on suhteliselt pika ringluses oleku aja jooksul või juhuse tõttu märgatavalt muutunud, aga ka tahtlikult muudetud mündid, mis ei ole võltsitud. Käesoleva dokumendi tähenduses on mündid tehniliste näitajate poolest ringlusse kõlbmatud, kui üks kontrollmõõde erineb vastavale euromündile ettenähtust vähemalt 0,30 millimeetrit ja/või kaalu puhul vähemalt 5 % võrra.

Artikkel 2

Soovituslikud tavad

Liikmesriigid peaksid teostama või kontrollima oma territooriumil ringluses olevate euromüntide autentimist kooskõlas käesoleva soovituse II osa sätetega.

Liikmesriigid peaksid vastu võtma ühised eeskirjad ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemiseks, hüvitamiseks või asendamiseks kooskõlas käesoleva soovituse III osa sätetega.

II OSA

EUROMÜNTIDE AUTENTIMINE

Artikkel 3

Autentimise ja kontrollimise nõuded

Vähemalt järgmise nimiväärtusega euromünte tuleks autentida: 2 eurot, 1 euro, 50 senti.

Autentimine tuleks läbi viia keskasutustes ja/või müntide käitlemise käigus. Selleks peaksid liikmesriigid pidama sidet krediidiasutuste ja teiste erialaselt sularaha käitlevate asutustega, et arutada nendega käesoleva soovituse artiklites 4–6 ettenähtud autentimismeetmete rakendamist.

Igal aastal igas liikmesriigis audenditavate euromüntide kogus peaks moodustama vähemalt 10 % kõnealuses liikmesriigis enne eelmise aasta lõppu käibele lastud vastava nimiväärtusega müntide netokogusest. Selle tagamiseks, et vajalik kogus euromünte autenditakse kooskõlas artiklitega 4–6, peaksid liikmesriigid kontrollima asjakohasel hulgal krediidiasutusi ja teisi erialaselt sularaha käitlevaid asutusi.

Artikkel 4

Sortimismasinate kontrollimine

Sortimismasinate töökorras olekut tuleks kontrollida järgmiselt tuvastamiskatsete abil, millele eelneb vajaduse korral sortimiskatse:

1.

Sortimiskatse eesmärk on kontrollida, kas masin suudab kõik erineva nimiväärtusega euromündid õigesti sortida. Seda kohaldatakse, kui puuduvad masinate sortimisomadusi reguleerivad siseriiklikud eeskirjad. Sortimiskatse käigus tuleb kontrollida vähemalt sadat iga nimiväärtusega ehtsat euromünti. Kõnealused erineva nimiväärtusega mündid segatakse omavahel ja söödetakse kolm korda läbi masina. Iga katse õnnestumisprotsent peaks olema vähemalt 98 %. Kui sortimis- ja tuvastamiskatsete käigus kasutatud ehtsad euromündid on euromüntidele kehtestatud nõuete piiril, võib kaaluda madalama õnnestumisprotsendi kehtestamist. Kõik ehtsad mündid, mille masin eemaldab, tuleb uuesti kontrollida. Pärast kolme üksteisele järgnevat katset peab masin kõik ehtsad mündid ära tundma.

2.

Tuvastamiskatse eesmärk on kontrollida, kas masin eemaldab euromüntidega sarnanevad, kuid euromüntide tunnusteta esemed, eelkõige võltsitud mündid. Tuvastamiskatse läbiviimiseks on vaja iga vastava nimiväärtusega võltsitud müntide näidiseksemplare, kaasa arvatud materjali, mida kasutatakse müntidega sarnanevate esemete ja muude müntide kui euromüntide valmistamiseks. Selleks tuleks kasutada mitut tüüprühma, mis on pärit siseriiklike mündianalüüsikeskuste või Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskuse (ETTK) varudest. Nimetatud rühmad määratleb ja ajakohastab ETTK koostöös siseriiklike mündianalüüsikeskustega. ETTKga koostöös kindlaks määratud asjakohase hulga ehtsate müntidega segatakse võltsitud mündid ja söödetakse kolm korda läbi masina. Masin peaks kõigil kolmel katsel kõik võltsitud mündid eemaldama.

3.	Siseriiklikke eeskirju silmas pidades tuleks käesolevas artiklis ettenähtud katseid iga sortimismasinaga läbi viia vähemalt korra aastas nendes vastavalt artiklile 3 välja valitud asutustes, kus autentimine toimub.

Artikkel 5

Võimalused sortimismasinate lisakontrollimiseks siseriiklikes mündianalüüsikeskustes või ETTKs

Selleks, et sortimismasinate tootjad saaksid masinate esialgseks seadistamiseks vajalikku teavet, võib teatavates siseriiklikes mündianalüüsikeskustes, ETTKs või kahepoolse kokkuleppe alusel ka tootja ruumides läbi viia kontrolle. Kontrollid tuleb läbi viia koostöös ETTKga määratletud korra ja konfidentsiaalsusnõuete kohaselt.

Pärast kontrollimist siseriiklikus mündianalüüsikeskuses või ETTKs koostatakse vastavale asutusele kokkuvõttev aruanne ja selle koopia esitatakse ETTK-le. Aruannet säilitatakse vähemalt kolm aastat ja seda võib kasutada võrdluste tegemiseks.

Aruanne peaks sisaldama vähemalt kontrollitud masina tunnusandmeid, kontrollimise tulemusi ja üldhinnangut, kontrollimisel kasutatud näidisrühmade täpset koostist, vastuvõtukriteeriume, kuupäeva ja volitatud isiku allkirja.

Siseriiklikud mündianalüüsikeskused ja ETTK peavad registrit nende ruumides kontrollitud sortimismasinate töönäitajate kohta. Käesoleva artikli teises lõigus ettenähtud kontrollimise edukalt läbinud sortimismasinate näidisnimekirjaga saab tutvuda siseriiklikes mündianalüüsikeskustes või ETTKs.

Artikkel 6

Kontrollimine ja aruandlus

Liikmesriigid peaksid jälgima vastavalt artiklile 3 valitud asutuste jõudlust euromüntide autentimisel vähemalt järgmiste näitajate puhul:

—	Kas sortimiskeskusel on kirjalikud eeskirjad ja vajalik töökorraldus võltsitud müntide, ringlusse kõlbmatute euromüntide ja euromüntidega sarnanevate esemete avastamiseks?

—	Kas eeskirjade täitmiseks on tööle võetud asjaomase koolitusega töötajad?

—	Kas tehnilised vahendid vastavad nõuetele ja kas on olemas tootja esmane aruanne sortimismasinate töönäitajate kohta?

—	Kas on olemas kirjalik hoolduskava, mis aitaks hoida sortimismasinate töönäitajad lähtetasemel?

—	Kas on olemas kirjalikud eeskirjad, mis määratlevad toimingud euromüntide sortimiseks ning võltsitud ja kahtlaste müntide kiireks üleandmiseks pädevatele siseriiklikele ametiasutustele?

—	Kui suur on autenditud müntide hulk?

Viies läbi artiklis 3 ettenähtud kontrollimisi, võib siseriiklikke eeskirju järgides teostada lihtsustatud kontrolli, mis põhineb eespool loetletud näitajatel, ja esitada sellest aruande.

Kõik liikmesriigid peaksid esitama igal aastal ETTK-le autentimistegevuse kohta aruande, mis hõlmaks katseid ja kontrollimist ning autenditud euromüntide hulka ja iga eemaldatud esemete rühma osakaalu igas ringluses olevas erineva nimiväärtusega mündiklassis.

III OSA

RINGLUSSE KÕLBMATUTE EUROMÜNTIDE KÄITLEMINE

Artikkel 7

Ringlusse kõlbmatute euromüntide hüvitamine või asendamine

Kõik liikmesriigid peaksid, sõltumata mündi liikmesriiki tähistavast küljest, hüvitama või vajaduse korral asendama ettevõtjatele ja üksikisikutele nii vastavas liikmesriigis kui ka väljaspool euroala ringlusse kõlbmatud euromündid, mille nimiväärtus peaks olema tuvastatav. Liikmesriigid peaksid artiklis 12 ettenähtud hindamise alusel tagama ringlusse kõlbmatute müntide hüvitamisel võrdsed tingimused, et hüvitamine võiks toimuda sõltumata sellest, millises riigis mündid ringlusest kõrvaldati.

Liikmesriigid võivad keelduda hüvitamast tahtlikult moonutatud ehtsaid euromünte, kui see on vastuolus siseriiklike põhimõtete või tavaga (kuninga kujutise, münte käibele laskva asutuse häbistamine jms).

Artikkel 8

Käitlustasu

Ringlusse kõlbmatute müntide hüvitamise või asendamise eest tuleks põhimõtteliselt kehtestada käitlustasu. See tasu peaks olema kogu euroalal võrdne ja moodustama 5 % kontrollitud müntide nimiväärtusest.

Münte tagastava asutuse võib vabastada esimeses lõigus nimetatud tasust, kui ringlusse kõlbmatute vastava nimiväärtusega müntide kogus ei ületa aasta jooksul ühte kilogrammi.

Juhul, kui kotid/kastid sisaldavad võltsitud münte või nõuetevastaseid münte nagu valesti sorditud münte, muid münte kui euromünte või euromünte, mille nimiväärtust ei ole võimalik kindlaks teha, või esineb muid kõrvalekaldeid, ja nende nõuetevastaste müntide hulk on nii suur, et on vaja üksikasjalikumat kontrolli vastavalt artiklile 10, siis võib nõuda lisatasu suurusega 15 % kotis/kastis olevate müntide nimiväärtusest.

Liikmesriigid võivad teha üldisi erandeid käitlustasu maksmisel juhul, kui münte tagastavad asutused teevad ringlusse kõlbmatute euromüntide kõrvaldamisel ametiasutustega tihedat ja korrapärast koostööd.

Transpordikulud ja sellega seotud kulud peaks tasuma münte tagastav asutus.

Ametivõimudele üleantud võltsitud müntide eest ei tohiks nõuda käitlustasu või muid tasusid.

Artikkel 9

Ringlusse kõlbmatute euromüntide pakendamine

Münte tagastav asutus peaks mündid sortima vastavalt nimiväärtusele standardsetesse kottidesse või kastidesse vastavalt selle liikmesriigi nõuetele, kellele kontrollimistaotlus esitatakse. Kui nõudeid ei järgita, võib taotluse tagasi lükata.

Kui puuduvad riiklikud pakendamisstandardid, siis peaksid kotid või kastid sisaldama:

—	500 münti nimiväärtusega 2 eurot ja 1 euro,

—	1 000 münti nimiväärtusega 50 senti, 20 senti ja 10 senti,

—	2 000 münti nimiväärtusega 5 senti, 2 senti ja 1 sent.

Kõikidele kottidele/kastidele peaksid olema selgelt märgitud münte tagastava asutuse andmed, neis olevate müntide koguväärtus ja nende nimiväärtus, kaal, pakendamise kuupäev ja koti/kasti number. Kontrollitav asutus peaks esitama pakendite nimekirja, mis sisaldab ülevaadet saadetud kottidest/kastidest.

Juhul, kui ringlusse kõlbmatute euromüntide üldkogus on väiksem kui eespool nimetatud nõuetes ette nähtud, tuleks ringlusse kõlbmatud euromündid sortida nimiväärtuse järgi ja need võib saata mittestandardses pakendis.

Artikkel 10

Liikmesriikide tehtavad kontrollid

1.   Liikmesriigid peaksid kontrollima ringlusse kõlbmatuid münte järgmiste näitajate suhtes:

—	igas kotis/kastis sisalduv kogus,

—	autentsus, et tagada, et võltsitud mündid on eemaldatud,

—	välimus, et määrata kindlaks müntide vastavus artikli 7 sätetele.

2.   Esitatud müntide hulga kontrollimiseks tuleks kõik kotid/kastid kaaluda. Artikli 9 teises lõigus määratletud nõuetele vastavate pakendite nimimassi lubatav hälve võiks olla –2 % ja +1 % vahel. Kui siseriiklikud pakendamisnõuded erinevad eespool nimetatud nõuetest, tuleb läbi viia samaväärne kontroll. Lisaks sellele tuleks kontrollida, ega kottidel/kastidel ei ole märgatavaid kõrvalekaldeid.

Juhul, kui koti/kasti mass ei jää lubatud piiridesse, tuleb kontrollida kogu vastava koti/kasti sisu.

3.   Autentsust ja välimust võib kontrollida näidiste võtmise teel. Tagastatud kogusest tuleks kontrollida vähemalt 10 % suurune representatiivne valim järgmise vääringuga münte: 2 eurot, 1 euro, 50, 20 ja 10 senti.

4.   Lõikes 3 loetletud müntide autentsust tuleks kontrollida järgmisel viisil:

i)	kui sortimine toimub mehaaniliselt/automaatselt, tuleks masinad seadistada vastavalt käesoleva soovituse II osas ettenähtud nõuetele;

ii)	muudel juhtudel kohaldatakse siseriiklike mündianalüüsikeskuste kriteeriume.

Juhul, kui avastatakse üks võltsitud münt, tuleb autentida kogu koti/kasti sisu.

5.   Lõikes 3 mainitud euromüntide välimust tuleb kontrollida, et teha kindlaks, kas koti/kasti sisus esineb kõrvalekaldeid nagu valesti sorditud mündid, muud mündid kui euromündid või euromündid, mille nimiväärtust ei ole võimalik kindlaks teha. Juhul, kui selliseid kõrvalekaldeid esineb rohkem kui 1 % müntide puhul, tuleks vastava koti/kasti sisu uuesti kontrollida ja kindlaks määrata nende müntide hulk, mida ei ole võimalik hüvitada, kasutades üht järgmistest meetoditest:

i)	kõik vastavas kotis/kastis olevad mündid kontrollitakse käsitsi, järgides pädeva riikliku asutuse kehtestatud eeskirju;

ii)	lisaks lõikes 3 ettenähtud kogusele kontrollitakse veel 10 % kotis/kastis sisalduvate müntide välimust. Kahes näidises kokku sisalduv müntide kogus, mida ei ole võimalik hüvitada, võetakse seejärel aluseks kogu kasti/koti mittehüvitatavate müntide osakaalu määramiseks.

Artikkel 11

Teabevahetus ja suhtlemine

Liikmesriigid peaksid igal aastal esitama komisjonile ning majandus- ja rahanduskomiteele aruande ringlusse kõlbmatute euromüntide kohta, mis on kas hüvitatud või asendatud. Aruanne peaks sisaldama teavet kõnealuste müntide koguse ja nende nimiväärtuse kohta. Lisaks sellele koostab komisjon korralisi aruandeid majandus- ja rahanduskomiteele.

Liikmesriigid peaksid tagama, et teave teenistuste kohta, kelle ülesandeks on müntide hüvitamine või asendamine, ja nt pakendamisnõuete ja tasudega seotud erikorra kohta oleks kättesaadav asjakohastel veebisaitidel ja vastavates trükistes.

IV OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Hindamine

Kolm aastat pärast käesoleva soovituse avaldamist antakse selles kehtestatud eeskirjadele hinnang, arvestades muu hulgas artiklis 7 sätestatud, ringlusse kõlbmatute müntide hüvitamis- või asendamistingimuste ühtlustamisel saadud kogemusi, artiklis 8 sätestatud käitlustasust vabastamise asjakohasust, võimalust kehtestada liikmesriikides ühtne kord ringlusse kõlbmatute müntide eest makstavate hüvitiste jaoks ja võimalikku vajadust uute õigusaktide järele.

Artikkel 13

Adressaadid

Käesolev soovitus on adresseeritud nõukogu määruse (EÜ) nr 974/98 artiklis 1 määratletud osalevatele liikmesriikidele. (2)

---

(1)  EÜT L 181, 4.7.2001, lk 6.

(2)  EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.

---