EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32005H0187

EÜ: Komisjoni soovitus, 2. märts 2005, nõukogu direktiivi 95/53/EÜ kohase loomasöötade kooskõlastatud kontrolliprogrammi kohta aastaks 2005 (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 62, 9.3.2005, p. 22–29 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
OJ L 272M, 18.10.2005, p. 136–143 (MT)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2005/187/oj

9.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/22


KOMISJONI SOOVITUS,

2. märts 2005,

nõukogu direktiivi 95/53/EÜ kohase loomasöötade kooskõlastatud kontrolliprogrammi kohta aastaks 2005

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/187/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/53/EÜ, milles määratakse kindlaks loomasöötade ametliku kontrollimise põhimõtted, (1) eriti selle artikli 22 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriigid tõdesid 2004. aastal, et teatavaid asjaolusid tuleks 2005. aastal kontrollida kooskõlastatud programmi raames.

(2)

Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiviga 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta (2) kehtestati aflatoksiini B1 maksimumsisaldus söötades, puuduvad ühenduse eeskirjad teiste mükotoksiinide, näiteks ohratoksiin A, zearalenooni, desoksünivalenooli ja fumonisiinide kohta. Teabe kogumine nende mükotoksiinide esinemise kohta pistelise proovivõtu meetodil võiks olla kasulik olukorra hindamiseks õigusaktide väljatöötamise eesmärgil. Lisaks esineb koristus-, ladustamis- ja transporditingimuste tõttu teatavate söödatoorainete nagu teravilja ja õliseemnete puhul eriline mükotoksiinisaaste oht. Kuna mükotoksiinisisaldus erineb aastast aastasse, on asjakohane koguda andmeid järjestikuste aastate ning kõigi mainitud mükotoksiinide kohta.

(3)

Antibiootikume, välja arvatud koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid, võib turustada ja kasutada söödalisanditena ainult 31. detsembrini 2005. Eelmised kontrollid antibiootikumide ja koktsidiostaatikumide esinemise kohta teatavates söötades, kus need ained ei ole lubatud, viitavad selliste rikkumiste jätkumisele. Selliste leidude sageduse ja kõnealuse küsimuse tundlikkuse tõttu on kontrollide jätkamine õigustatud.

(4)

Oluline on tagada, et tõhusalt kohaldatakse asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud piiranguid loomse päritoluga söödatoorainete kasutamise kohta söödas.

(5)

On asjakohane tagada, et sigadele ettenähtud segasööda mikroelementide vase ja tsingi sisaldus ei ületa maksimumsisaldust, mis on ette nähtud komisjoni 25. juuli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1334/2003, millega muudetakse mitmete mikroelementide gruppi kuuluvate söödalisandite lubamistingimusi. (3)

(6)

Käesoleva soovitusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

SOOVITAB JÄRGMIST:

1.

Liikmesriikidel soovitatakse 2005. aastal viia läbi kooskõlastatud kontrolliprogramm, et kontrollida järgmist:

a)

mükotoksiinide (aflatoksiin B1, ohratoksiin A, zearalenoon, desoksünivalenool ja fumonisiinid) sisaldus söötades, näidates analüüsimeetodi; proovivõtumeetod peaks hõlmama nii pistelisi kui ka plaanilisi proove; plaanilise proovivõtu korral peaksid proovideks olema söödatoorained, mille puhul kahtlustatakse kõrgemat mükotoksiinide sisaldust, nagu näiteks teraviljad, õliseemned, õlipuuviljad, nende saadused ja kõrvalsaadused, ning söödatoorained, mida on pikka aega ladustatud või transporditud kaugelt üle mere; aflatoksiin B1 puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata ka lüpsiloomadele, v.a lüpsilehmad, ettenähtud segasöötadele; kontrollide tulemustest aru andes tuleks kasutada I lisas toodud näidist;

b)

teatavate konkreetsete loomaliikide ja -kategooriate puhul lubatud või keelatud antibiootikumid, koktsidiostaatikumid ja/või histomonostaatikumid, mis esinevad sageli eelsegudes, mis ei ole ravimsöödad, ja segasöötades, milles need raviained ei ole lubatud; kontrollide eesmärgiks peaks olema leida kõnealuseid raviaineid eelsegudes ja segasöötades, kui pädev asutus peab eiramiste tuvastamist tõenäolisemaks; kontrollide tulemustest aru andes tuleks kasutada II lisas toodud näidist;

c)

piirangute rakendamine loomse päritoluga söödatoorainete tootmise ja kasutamise suhtes, nagu on sätestatud III lisas;

d)

vase- ja tsingikogused sigadele ettenähtud segasöötades, nagu on sätestatud IV lisas.

2.

Liikmesriikidel soovitatakse lisada lõikes 1 sätestatud kooskõlastatud kontrolliprogrammi tulemused eraldi peatükina kontrollitegevuste aastaaruandesse, mis tuleb edastada 1. aprilliks 2006 kooskõlas direktiivi 95/53/EÜ artikli 22 lõikega 2 ja ühtlustatud aruandenäidise viimase versiooniga.

Brüssel, 2. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 265, 8.11.1995, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/46/EÜ (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 55).

(2)  EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/100/EÜ (ELT L 285, 1.11.2003, lk 33).

(3)  ELT L 187, 26.7.2003, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2003 (ELT L 317, 2.12.2003, lk 22).


I LISA

Teatavate mükotoksiinide (aflatoksiin B1, ohratoksiin A, zearalenoon, desoksünivalenool, fumonisiinid) sisaldus söötades

Kõigi kontrollitud proovide üksiktulemused; lõike 1 punktis a nimetatud aruandenäidis

Söödad

Proovivõtt (pisteline või plaaniline)

Mükotoksiinide liik ja sisaldus (μg/kg sööda kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %)

Liik

Päritoluriik

Aflatoksiin B1

Ohratoksiin A

Zearalenoon

Desoksünivalenool

Fumonisiinid (1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pädev asutus peaks ühtlasi märkima järgmised andmed:

aflatoksiini B1 maksimumkoguste ületamisel võetavad meetmed;

kasutatud analüüsimeetod;

tuvastamispiirid.


(1)  Fumonisiinisisaldus tähendab fumonisiinide B1, B2 and B3 summat.


II LISA

Teatavate söödalisandina keelatud raviainete esinemine

Teatavad antibiootikumid, koktsidiostaatikumid ja muud raviained võivad ametlikult esineda teatavatele loomaliikidele ja -kategooriatele ettenähtud eelsegude ja segasöötade lisanditena, kui need vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (1) artikli 10 nõuetele.

Keelatud raviainete esinemist söötades käsitletakse rikkumisena.

Kontrollitavad raviained tuleks valida järgmisest loetelust:

1.

Ainult teatavate loomaliikide või -kategooriate puhul söödalisandina kasutada lubatud raviained:

 

avilamütsiin

 

dekokinaat

 

diklasuriil

 

flavofosfolipool

 

halofuginoon-hüdrobromiid

 

naatriumlasalotsiid A

 

maduramütsiinammoonium alfa

 

monensiinnaatrium

 

narasiin

 

narasiin – nikarbasiin

 

robenidiinhüdrokloriid

 

salinomütsiinnaatrium

 

semduramütsiinnaatrium

2.

Raviained, mida ei lubata enam kasutada söödalisanditena:

 

amproolium

 

amproolium/etopabaat

 

arprinotsiid

 

avopartsiin

 

karbadoks

 

dimetridasool

 

dinitolmiid

 

ipronidasool

 

metikloorpindool

 

metikloorpindool/metüülbensokaat

 

nikarbasiin

 

nifursool

 

olakvindoks

 

ronidasool

 

spiramütsiin

 

tetratsükliinid

 

tülosiinfosfaat

 

virginiamütsiin

 

tsinkbatsitratsiin

 

teised antimikroobikumid

3.

Raviained, mida ei ole kunagi lubatud kasutada söödalisanditena:

 

muud ained

Kõigi mittevastavate proovide üksiktulemused; lõike 1 punktis b nimetatud aruandenäidis

Sööda liik (loomaliik ja -kategooria)

Tuvastatud aine

Leitud sisaldus

Eiramise põhjus (2)

Võetud meetmed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pädev asutus peaks ühtlasi märkima järgmised andmed:

katseproovide koguarv;

uuritud ainete nimetused;

kasutatud analüüsimeetod;

tuvastamispiirid.


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Keelatud aine söödas esinemise põhjus pädeva asutuse uurimise järeldusena.


III LISA

Loomse päritoluga söödatoorainete tootmise ja kasutamise piirangud

Ilma et see piiraks direktiivi 95/53/EÜ artiklite 3–13 ja artikli 15 kohaldamist, peaksid liikmesriigid 2005. aasta jooksul läbi viima kooskõlastatud kontrolliprogrammi, et määratleda, kas loomse päritoluga söödatoorainete tootmise ja kasutamise piiranguid on järgitud.

Veendumaks eelkõige, et tõhusalt kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) (1) IV lisas sätestatud keeldu sööta töödeldud loomseid valke teatavatele loomadele, peaksid liikmesriigid rakendama konkreetset plaanilistel proovivõttudel põhinevat kontrolliprogrammi. Kooskõlas direktiivi 95/53/EÜ artikliga 4 peaks kõnealune kontrolliprogramm põhinema riskistrateegial, mis hõlmab kõiki rajatiseliike, kus sööta toodetakse, käsitsetakse ja loomadele manustatakse. Liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu võimaliku riskiga seotud kriteeriumide määratlemisele. Igale kriteeriumile omistatud kaal peaks olema võrdeline riskiga. Kontrolli sagedus ja tegevuskohas analüüsitud proovide arv peaks olema vastavuses kõnealusele tegevuskohale määratud riskikaalude summaga.

Kontrolliprogrammi koostamisel tuleks arvesse võtta järgmisi näidistegevuskohti ja kriteeriume:

Tegevuskoht

Kriteeriumid

Kaalukus

Söödaveskid

Kahe liiniga söödaveskid, milles toodetakse mäletsejaliste ning muude loomade kui mäletsejaliste segajõusööta, mis erandkorras sisaldab töödeldud loomset valku

Söödaveskid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille vastavus nõuetele on kaheldav

Söödaveskid, milles töödeldakse suurel hulgal kõrge valgusisaldusega importsööta, näiteks kalajahu, sojajahu, maisigluteenjahu ja valgukontsentraate

Söödaveskid, mille toodangust suure osa moodustab segajõusööt

Ristsaastumise oht, mis tuleneb ettevõttesisesest töökorraldusest (silode kasutusotstarve, liinide tõhusa lahushoidmise kontroll, koostisainete kontroll, ettevõttesisene labor, proovivõtumeetodid jne)

 

Piiripunktid ja muud sisenemiskohad ühendusse

Suur/väike sööda impordimaht

Kõrge valgusisaldusega söödad

 

Põllumajandusettevõtted

Paiksed segurid, milles erandkorras kasutatakse töödeldud loomset valku

Põllumajandusettevõtted, kus peetakse mäletsejalisi ja muid liike (ristsaastumise oht)

Põllumajandusettevõtted, kes ostavad pakendamata sööta

 

Vahendajad

Kõrge valgusisaldusega sööda laoruumid ja vaheladustamine

Pakendamata sööda suur kaubandusmaht

Välismaal toodetud segasööda vahendajad

 

Teisaldatavad segurid

Mitmele liigile sööta tootvad segurid

Segurid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille vastavus nõuetele on kaheldav

Kõrge valgusisaldusega sööta töötlevad segurid

Suuri söödakoguseid tootvad segurid

Suurt hulka põllumajandusettevõtteid, ka mäletsejalisi pidavaid ettevõtteid teenindavad segurid

 

Transpordivahendid

Töödeldud loomsete valkude ja söötade veoks kasutatavad sõidukid

Sõidukid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille vastavus nõuetele on kaheldav

 

Kõnealuste näidistegevuskohtade ja kriteeriumide asemel võivad liikmesriigid edastada komisjonile oma riskianalüüsi hiljemalt 31. märtsiks 2005.

Plaanilist proovivõtmist tuleks kasutada partiide või juhtude puhul, kui ristsaastumine keelatud töödeldud valkudega on kõige tõenäolisem (nt esimene partii pärast sellise sööda vedu, mis on sisaldanud kõnealuses partiis keelatud loomset valku, tootmisliinide tehniliste probleemide või muudatuste korral, puistematerjali mahutite või silode muudatuste korral).

2005. aastal peaksid liikmesriigid keskenduma suhkrupeedilõikude ja imporditud söödatooraine analüüsimisele.

Liikmesriigis tuleks aastas teha vähemalt 10 kontrolli 100 000 tonni toodetud segajõusööda kohta. Ametlikke proove tuleks liikmesriigis võtta vähemalt 20 aastas 100 000 tonni toodetud segajõusööda kohta. Alternatiivmeetodite heakskiitmiseni tuleks proovide analüüsimisel kasutada mikroskoopuurimist, nagu on kirjeldatud komisjoni 23. detsembri 2003. aasta direktiivis 2003/126/EÜ loomse päritoluga osiste määramise analüüsimeetodi kohta söötade ametlikul kontrollimisel. (2) Igasuguse loomse koostisosa sisaldust söödas tuleks pidada söödaga seotud keelu rikkumiseks.

Kontrolliprogrammide tulemused tuleks komisjonile edastada, kasutades järgmisi vorme.

Kokkuvõte loomse päritoluga sööda kasutamise piiranguid (keelatud loomsete valkude söötmist) käsitlevatest kontrollidest

A.   Dokumenteeritud kontrollid

Etapp

Nende kontrollide arv, mis hõlmavad töödeldud loomse valgu sisalduse kontrolli

Nende rikkumiste arv, mis ei põhine laboratoorsetel analüüsidel, vaid näiteks dokumentide kontrollimisel

Söödatooraine import

 

 

Söödatooraine ladustamine

 

 

Söödaveskid

 

 

Paiksed segurid/teisaldatavad segurid

 

 

Sööda vahendajad

 

 

Transpordivahendid

 

 

Põllumajandusettevõtted, kus peetakse muid loomi kui mäletsejalisi

 

 

Põllumajandusettevõtted, kus peetakse mäletsejalisi

 

 

Muu: …………………….

 

 


B.   Söödatoorainetest ja segasöötadest proovi võtmine ja kontroll töödeldud loomsete valkude sisalduse kindlakstegemiseks

Tegevuskoht

Töödeldud loomsete valkude sisalduse kontrolliks võetud ametlike proovide arv

Mittevastavate proovide arv

Sisaldavad maismaaloomade töödeldud loomseid valke

Sisaldavad kalade töödeldud loomseid valke

Söödatoorained

Segasöödad

Söödatoorained

Segasöödad

Söödatoorained

Segasöödad

Mäletsejalistele

Muudele kui mäletsejalistele

Mäletsejalistele

Muudele kui mäletsejalistele

Mäletsejalistele

Muudele kui mäletsejalistele

Import

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Söödaveskid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vaheladustamine/ladustamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Transpordivahendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Paiksed segurid/teisaldatavad segurid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Põllumajandusettevõtted

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud: ………….

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C.   Kokkuvõte mäletsejalistele ettenähtud söötade proovidest leitud keelatud töödeldud loomsete valkude kohta

 

Proovivõtmise kuu

Saastatuse liik ja määr

Kohaldatud karistused (või muud meetmed)

1

 

 

 

2

 

 

 

3

 

 

 

4

 

 

 

5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 214/2005 (ELT L 37, 10.2.2005, lk 9).

(2)  ELT L 339, 24.12.2003, lk 78.


IV LISA

Sigadele ettenähtud segasöötade vase- ja tsingisisaldust puudutavate kõikide proovide (nii vastavate kui mittevastavate) üksiktulemused

Segasööda liik (loomaliigid ja -kategooriad)

Mikroelement (vask või tsink)

Leitud sisaldus (mg/kg täissööta)

Maksimumsisalduse ületamise põhjus (1)

Võetud meetmed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


(1)  Pädeva asutuse läbiviidud uurimise järeldusena.


Top