EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32004R2139

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2139/2004, 8. detsember 2004, millega kohandatakse ja rakendatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 571/88 ja muudetakse komisjoni otsust 2000/115/EÜ seoses põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamisega aastatel 2005 ja 2007

OJ L 369, 16.12.2004, p. 26–48 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Bulgarian: Chapter 03 Volume 061 P. 49 - 71
Special edition in Romanian: Chapter 03 Volume 061 P. 49 - 71

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 11/12/2010: This act has been changed. Current consolidated version: 01/01/2007

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/2139/oj

16.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/26


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2139/2004,

8. detsember 2004,

millega kohandatakse ja rakendatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 571/88 ja muudetakse komisjoni otsust 2000/115/EÜ seoses põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamisega aastatel 2005 ja 2007

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. veebruari 1988. aasta määrust (EMÜ) nr 571/88 põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta aastatel 1988–1997, (1) eriti selle artikli 8 lõikeid 1 ja 4 ning II lisa punkti 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovaki Vabariigi ühinemise tõttu Euroopa Liiduga 1. mail 2004 on vaja muuta määruse (EMÜ) nr 571/88 I lisas toodud näitajate loetelu.

(2)

Selleks, et saavutada uut poliitilist eesmärki – jätkusuutlikku ühist põllumajanduspoliitikat – on vaja rohkem teavet, eriti maaelu arengu kohta.

(3)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), (2) tuleks kõikides komisjonile edastatavates liikmesriikide statistilistes andmetes, mis on jaotatud territoriaalüksuste järgi, kasutada NUTSi. Seega tuleks põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate uuringute (edaspidi “põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud”) puhul määratleda piirkonnad ja alad vastavalt NUTSile.

(4)

Komisjon peaks kehtestama tähtajad põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute kinnitatud üksikandmete edastamiseks, võttes arvesse asjaolu, et uuringute korraldamise ajakava on liikmesriigiti erinev.

(5)

Seetõttu tuleks vastavalt muuta nii määrust (EMÜ) nr 571/88 kui ka otsust, millega kehtestatakse kõnealuse määrusega seotud määratlused ja selgitused, nimelt komisjoni otsust 2000/115/EÜ. (3)

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 72/279/EMÜ (4) loodud alalise pöllumajandusstatistika komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 571/88 I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisaga.

Artikkel 2

Otsust 2000/115/EÜ muudetakse järgmiselt:

1.

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

2.

IV lisa jäetakse välja.

Artikkel 3

1.   2005. ja 2007. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute puhul on piirkonnad määruses (EÜ) nr 1059/2003 nimetatud NUTSi 2. tasandi territoriaalüksused.

Erandina on Saksamaa piirkonnad kõnealuses määruses nimetatud NUTSi 1. tasandi territoriaalüksused.

2.   2005. ja 2007. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute puhul on alad määruses (EÜ) nr 1059/2003 nimetatud NUTSi 3. tasandi territoriaalüksused.

Erandina on Saksamaa alad kõnealuses määruses nimetatud NUTSi 2. tasandi territoriaalüksused.

3.   2005. ja 2007. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute puhul on haldusüksused määruse (EÜ) nr 1059/2003 III lisas nimetatud väiksemad haldusüksused. Liikmesriigid esitavad haldusüksuse iga uuritava põllumajandusettevõtte kohta.

Artikkel 4

Liikmesriigid edastavad põllumajandusettevõtete 2005. ja 2007. aasta struktuuriuuringute kinnitatud üksikandmed vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud tähtaegadele.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA


(1)  EÜT L 56, 2.3.1988, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1435/2004 (ELT L 268, 16.8.2004, lk 1).

(2)  ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.

(3)  EÜT L 38, 12.2.2000, lk 1. Otsust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(4)  EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.


LISA

“I LISA

NÄITAJATE LOETELU AASTATEKS 2005 JA 2007 (1)

Selgitavad märkused:

Lisas tähtedega “NE” tähistatud näitajaid käsitatakse vastavates liikmesriikides mitteesinevate või nullilähedastena.

Lisas tähtedega “NS” tähistatud näitajaid käsitatakse vastavates liikmesriikides ebaolulistena.

 

 

BE

CZ

DK

DE

EE

EL

ES

FR

IE

IT

CY

LV

LT

LU

HU

MT

NL

AT

PL

PT

SI

SK

FI

SE

UK

A.   

Põllumajandusettevõtte geograafiline asukoht

1.

Uuringu piirkond

kood

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

Haldusüksus või osauuringu piirkond (2)

kood

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Vähemsoodne piirkond (2)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

Mägipiirkond (2)

jah/ei

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

NE

NE

NE

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Keskkonnaalaste kitsendustega põllumajanduspiirkonnad

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

NE

 

 

NE

 

 

 

B.   

Põllumajandusettevõtte õiguslik vorm ja juhtimine (vaatluspäeval)

1.   

Kas põllumajandusettevõtte eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult:

a)

füüsiline isik, kes on ainuomanik, kui ettevõte on iseseisev?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on põllumajandusettevõtete ühendusega? (3)

jah/ei

 

 

NS

 

NS

NS

NS

 

NS

NS

 

 

 

NS

NS

 

 

NS

NS

NS

 

NE

 

NS

NS

c)

juriidiline isik?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Kui vastus küsimusele B/1a on “jah”, siis kas kõnealune isik (omanik) on ka ettevõtte juhataja?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

Kui vastus küsimusele B/02 on ei, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku perekonnaliige?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

Kui vastus küsimusele B/2a on “jah”, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku abikaasa?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Ettevõtte juhatajate põllumajanduslik väljaõpe (ainult praktiline põllumajanduslik kogemus, põllumajanduslik baasväljaõpe, täielik põllumajanduslik väljaõpe) (4)

kood

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C.   

Põllumajandusettevõtte valduse alus (omaniku suhtes) ja põllumajandustootmise liik

Põllumajandusmaa, mida kasutatakse:

1.

omaniku poolt

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

rendisuhte alusel

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

loonusrendisuhte või muul alusel

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

NS

 

 

 

 

NS

 

NE

NE

NS

4.

Põllumajandustootmine ja põlluharimistavad:

a)

põllumajandusettevõtte põllumajanduslikud kõlvikud, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid vastavalt Euroopa Ühenduse eeskirjadele

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

d)

põllumajandusettevõtte põllumajanduslikud kõlvikud, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

e)

kas põllumajandusettevõttes kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid ka loomakasvatuses?

täielikult, osaliselt, üldse mitte

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

f)

Ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandusettevõttele tehtavad otseinvesteeringud viimase viie aasta jooksul:

i)

Kas põllumajandusettevõte sai riiklikke otsetoetusi tootlike investeeringute raames? (4)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ii)

Kas põllumajandusettevõte sai riiklikke otsetoetusi maaelu arendamise meetmete raames? (4)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht:

a)

Kas põllumajandusettevõtte omaniku kodumajapidamises tarbitakse üle 50 % ettevõtte lõpptoodangu väärtusest? (4)

jah/ei

NS

 

NS

NE

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

NS

 

 

NE

 

 

 

 

 

NS

NS

NE

b)

Kas otsemüük tarbijatele moodustab üle 50 % kogumüügist? (4)

jah/ei

NS

 

NS

NS

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

NS

 

 

NS

 

 

 

 

 

NS

NS

NS

D.   

Viljelusmaa

Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks

1.

Pehme nisu ja speltanisu

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Kõva nisu

ha/a

NE

NS

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

 

NE

NE

 

NE

 

NS

 

NE

NE

NS

3.

Rukis

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

NS

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Oder

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Kaer

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Maisiterad

ha/a

 

 

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

NS

NE

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

NE

NE

NS

7.

Riis

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

NE

NE

8.

Muu terade saamiseks kasvatatav teravili

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.

Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasutatavad valgurikkad taimed

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest:

e)

hernes, põlduba ja maguslupiin

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

f)

läätsed, kikerhernes ja hiirehernes

ha/a

 

NS

NS

NS

NS

 

 

 

NS

 

 

 

 

NS

 

NE

NS

 

NS

 

NS

NS

 

NE

NS

g)

muud kuivalt koristatavad valgurikkad taimed

ha/a

 

NS

 

NS

NS

 

 

 

NS

 

 

NS

 

NS

NS

NE

 

 

NS

 

NS

NS

NS

NS

NE

10.

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

11.

Suhkrupeet (v.a seeme)

ha/a

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12.

Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

NS

NS

 

Tehnilised kultuurid

23.

Tubakas

ha/a

 

NE

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

 

NE

 

NE

NE

 

 

NS

NE

NS

NE

NE

NE

24.

Humal

ha/a

 

 

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

NE

NS

 

NE

NS

NE

NE

 

 

NS

 

 

NE

NE

 

25.

Puuvill

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

NE

NE

 

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NS

NE

NE

NE

NE

NE

26.

Raps ja rüps

ha/a

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

27.

Päevalill

ha/a

NS

 

NS

 

NE

 

 

 

NE

 

NS

NE

NE

NE

 

NE

NS

 

 

 

 

 

 

NE

NS

28.

Soja

ha/a

NE

 

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

 

NS

NS

 

 

NE

NE

NS

29.

Linaseemned (õlilina)

ha/a

 

 

 

NS

 

 

 

 

NS

NS

NE

 

NE

NS

 

NE

 

 

NS

NS

NS

 

 

 

 

30.

Muud õliseemnekultuurid

ha/a

 

 

 

 

NS

 

 

 

NS

 

NE

NS

NE

 

 

NE

NE

 

NS

NS

 

 

 

NS

NS

31.

Lina

ha/a

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

NS

NE

 

 

NS

NS

NE

 

 

 

NS

NS

 

 

NS

 

32.

Harilik kanep

ha/a

NS

NS

 

NS

NE

 

 

 

NE

 

NE

NS

NE

NS

 

NE

 

 

 

NS

NS

NS

 

NS

NS

33.

Muud kiu tootmiseks kasvatatavad põllukultuurid

ha/a

 

 

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

NE

NE

 

NS

NE

NE

NE

 

NE

NS

NE

NE

NS

NE

NS

34.

Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

NE

 

 

 

NS

NS

 

 

NS

 

35.

Mujal nimetamata tehnilised kultuurid

ha/a

 

 

 

 

NS

 

 

 

NS

 

NS

NS

 

 

 

NE

 

 

 

 

NS

 

 

NS

NS

Värsked köögiviljad, melonid, maasikad:

14.

mis kasvavad väljas või madala katte all (sissemineku võimaluseta)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest:

a)

avamaal

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

aiamaal

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

15.

mis on klaasi või muu kaitsekatte all (sissemineku võimalusega)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid):

16.

mis kasvavad väljas või madala katte all (sissemineku võimaluseta)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

NS

 

17.

mis on klaasi või muu kaitsekatte all (sissemineku võimalusega)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

18.   

Söödataimed:

a)

ajutine rohumaa

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

muu haljassööt

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest:

i)

haljasmais (silomais)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

NS

NS

 

iii)

muud söödataimed

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

19.

Viljelusmaa seemned ja seemikud (v.a teraviljad, kuivatatud köögiviljad, kartul ja õliseemnetaimed)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

20.

Muud põllukultuurid

ha/a

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

21.

Subsiidiumideta kesa

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

22.

Kesa, mille suhtes kohaldatakse toetuskavasid ja mis ei ole majanduslikus kasutuses

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

E.

Koduaiad

ha/a

NS

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

NS

NS

NS

F.

Püsirohumaa ja heinamaa

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

Karjamaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Looduslik rohumaa

ha/a

NE

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

NE

NE

NE

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

G.   

Püsikultuurid

1.

Puuvilja- ja marjaistandikud

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

värsked parasvöötme puuvilja- ja marjasordid (5)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

lähistroopikavöötme puuvilja- ja marjasordid

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

NE

NE

c)

pähklid

ha/a

NS

NS

NE

NS

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

 

NE

NS

NS

 

 

NS

NS

NE

NE

NS

 

2.

Tsitruseistandikud

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

 

NS

NE

NE

NE

NE

 

3.

Oliiviistandikud

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

a)

kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

NS

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

 

NS

NE

NE

NE

NE

b)

kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks

ha/a

NE

NE

NE

NE

NE

 

 

NS

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

 

NE

NE

NE

 

 

NE

NE

NE

NE

 

4.

Viinamarjaistandused

ha/a

NS

 

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

 

 

 

NS

 

NS

 

 

 

NE

NE

 

kus tavapäraselt toodetakse:

a)

kvaliteetveini

ha/a

NS

 

NE

 

NE

 

 

 

NE

 

NE

NE

NE

 

 

 

NS

 

NE

 

 

 

NE

NE

NE

b)

muid veine

ha/a

NS

NE

NE

NS

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

 

 

NS

NE

NS

 

 

 

NE

NE

 

c)

lauaviinamarju

ha/a

NS

 

NE

NS

NE

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

NE

 

 

NS

NS

NE

 

NS

 

NE

NE

NE

d)

rosinaid

ha/a

NS

NE

NE

NE

NE

 

 

NE

NE

NS

 

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NE

NS

NE

NE

NE

NE

NE

 

5.

Puukoolid

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Muud püsikultuurid

ha/a

 

 

 

NE

NE

 

 

 

NS

 

 

NS

 

 

NS

NS

NE

NE

 

 

NE

NS

NE

NE

NS

7.

Püsikultuurid katmikalal

ha/a

 

NS

 

NE

NE

 

 

NS

NS

 

 

NS

NE

NE

NS

NS

 

NE

 

NS

NE

NE

NE

NE

NE

 

H.   

Muu maa

1.

Kasutamata põllumajandusmaa (põllumajandusmaa, mida ei harita enam majanduslikel, sotsiaalsetel vm põhjustel ja mida ei kasutata külvikorrasüsteemis)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Metsamaad

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Muu maa (viljatu maa, hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

I.   

Järelkultuurid, seened, niisutamine, põllumaa tootmisest kõrvaldamine

1.

Järelkultuurid (v.a köögiviljakultuurid ja katmikalakultuurid) (9)

ha/a

 

 

 

NE

NS

 

 

 

NE

 

 

NE

NE

 

 

 

NE

NS

 

 

 

 

NE

NE

NS

 

2.

Seened

ha/a

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

NS

 

 

3.

Niisutatud alad

a)

kogu niisutatav ala

ha/a

 

 

 

NS

NS

 

 

 

NS

 

 

NS

NS

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

niisutatav haritav ala

ha/a

 

 

 

NS

NS

 

 

 

NS

 

 

NS

NS

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

4.

Kesa, mille suhtes kohaldatakse toetuskavasid järgmiselt jaotatuna:

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

kesa, mis ei ole majanduslikus kasutuses (esitatud kategooria D/22 all)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

muul otstarbel kui toiduks kasutatava põllumajandusliku tooraine tootmiseks (nt suhkrupeet, raps, muu kui metsamajandusliku otstarbega puud ja põõsad jne, sealhulgas läätsed, kikerherned ja hiireherned; esitatud kategooriate D ja G all) kasutatavad alad

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

c)

alad, mis on korraldatud ümber püsirohumaaks ja heinamaaks (esitatud kategooriate F/1 ja F/2 all) (4)

ha/a

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

NE

NE

d)

endine põllumajandusmaa, mis on korraldatud ümber metsamaaks või mida valmistatakse ette metsastamiseks (esitatud kategooria H/2 all) (6)

ha/a

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

e)

muud alad (kategooriate H/1 ja H/3 all esitatud) (6)

ha/a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

NE

 

 

J.   

Kari (vaatluspäeval)

1.

Hobuslased

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Veised

2.

Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Vähemalt kaheaastased pullid

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Vähemalt kaheaastased mullikad

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7.

Lüpsilehmad

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8.

Muud lehmad

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lambad ja kitsed

9.

Lambad (igas vanuses)

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

lambad, aretusuted

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

muud lambad

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10.

Kitsed (igas vanuses)

loomade arv

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

a)

kitsed, emased aretusloomad

loomade arv

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

b)

muud kitsed

loomade arv

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

Sead

11.

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12.

Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.

Muud sead

loomade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kodulinnud

14.

Broilerid

lindude arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15.

Munakanad

lindude arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16.

Muud kodulinnud,

lindude arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kellest:

a)

kalkunid

lindude arv

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

pardid

lindude arv

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

c)

haned

lindude arv

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

NS

 

 

NE

 

 

 

NS

 

d)

mujal nimetamata kodulinnud

lindude arv

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

17.

Küülikud, emased aretusloomad

loomade arv

 

 

NS

NS

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

NS

 

NE

NE

NS

18.

Mesilased

tarude arv

 

 

NS

NS

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

NS

NS

NS

 

 

 

 

NS

NS

NS

19.

Mujal nimetamata kariloomad

jah/ei

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

NS

NS

 

NE

 

NS

 

 

 

 

K.   

Traktorid, kultivaatorid, masinad ja seadmed

1.   

Mis kuuluvad vaatluspäeval täielikult ettevõttele

1.

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid vastavalt võimsusklassile (kW) (4)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

< 40 (7)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

40 kuni < 60 (7)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

c)

60 kuni < 100 (7)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

d)

100 ja üle selle (7)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid (4)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Teraviljakombainid (4)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid (4)

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10.

Niisutusseadmed (4)

jah/ei

NS

 

 

 

NS

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a)

kui vastus on jaatav, kas seadmed on teisaldatavad? (4)

jah/ei

NS

 

 

 

NS

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

kui vastus on jaatav, kas seadmed on püsiseadmed? (4)

jah/ei

NS

 

 

 

NS

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.   

Masinad, mida on viimase 12 kuu jooksul kasutanud mitu põllumajandusettevõtet (masinad, mis kuuluvad teisele ettevõttele, ühistule või mis kuuluvad ühiselt mitmele põllumajandusettevõttele) või mis kuuluvad vastavat teenust osutavale ettevõttele

1.

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid vastavalt võimsusklassile (kW) (4)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid (4)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Teraviljakombainid (4)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid (4)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

L.   

Põllumajandusettevõtte tööjõud (vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul)

Iga põllumajandusettevõttes töötava isiku kohta, kes kuulub järgmistesse põllumajandusettevõtte tööjõu kategooriatesse, kogutakse statistilist teavet, lubades mitmekordset nimetamist ja/või kattumist teiste uuringunäitajatega.

1.

Omanikud

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad:

füüsilised isikud

iseseisvate ettevõtete ainuomanikud (kõik isikud, kes on vastanud jaatavalt küsimusele B/1a)

põllumajandusettevõtete ühenduse liikmed, kes on identifitseeritud omanikena

juriidilised isikud:

Iga eespool nimetatud füüsilise isiku kohta esitatakse järgmine teave:

sugu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

vanus vastavalt järgmistele vanuseklassidele:

koolikohustuse lõppemisest kuni < 25 aastani, 25–34, 35–44, 45–54, 55–64, 65 ja üle selle

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (välja arvatud majapidamistööd) vastavalt järgmisele klassifikatsioonile:

täisajaga põllumajandustöötaja aastasest tööajast (täisajaga töö) 0 %, > 0 ≤ 25 %, 25 ≤ 50 %, 50 ≤ 75 %, 75 ≤ 100 %, 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1 a)

Põllumajandusettevõtte juhatajad

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad:

iseseisvate ettevõtete juhatajad, sealhulgas abikaasad ja teised omaniku perekonnaliikmed, kes on ettevõtte juhatajad; st kui vastus küsimusele B/2a või B/2b on jaatav

põllumajandusettevõtete ühenduse osanikud, kes on identifitseeritud juhatajatena

põllumajandusettevõtete juhatajad, kui omanik on juriidiline isik

(Juhatajad, kes on samal ajal ainuomanikud või põllumajandusettevõtete ühenduse liikmed, kes on identifitseeritud omanikena, registreeritakse ainult üks kord omanikuna kategoorias L/1)

Iga eespool nimetatud isiku kohta esitatakse järgmine teave:

sugu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

vanus vastavalt järgmistele vanuseklassidele:

koolikohustuse lõppemisest kuni < 25 aastani, 25–34, 35–44, 45–54, 55–64, 65 ja üle selle

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (välja arvatud majapidamistööd) vastavalt järgmisele klassifikatsioonile:

täisajaga põllumajandustöötaja aastasest tööajast (täisajaga töö) 0 %, > 0 ≤ 25 %, 25 ≤ 50 %, 50 ≤ 75 %, 75 ≤ 100 %, 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Omanike abikaasad

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad ainuomanike abikaasad (vastus küsimusele B/1a on jaatav), kes ei kuulu kategooriasse L/1 ega L/1a (kes ei ole ettevõtte juhatajad: vastus küsimusele B/2b on eitav)

Iga eespool nimetatud isiku kohta esitatakse järgmine teave:

sugu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

vanus vastavalt järgmistele vanuseklassidele:

koolikohustuse lõppemisest kuni < 25 aastani, 25–34, 35–44, 45–54, 55–64, 65 ja üle selle

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (välja arvatud majapidamistööd) vastavalt järgmisele klassifikatsioonile:

täisajaga põllumajandustöötaja aastasest tööajast (täisajaga töö) 0 %, > 0 ≤ 25 %, 25 ≤ 50 %, 50 ≤ 75 %, 75 ≤ 100 %, 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3 a)

Muud ainuomaniku pereliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: meessoost (v.a kategooriatesse L/1, L/1a ja L/2 kuuluvad isikud)

3 b)

Muud ainuomaniku pereliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: naissoost (v.a kategooriatesse L/1, L/1a ja L/2 kuuluvad isikud)

Iga eespool nimetatud kategooria puhul esitatakse järgmine teave põllumajandusettevõttes töötavate isikute arvu kohta vastavalt järgmisele jaotusele:

vanus vastavalt järgmistele vanuseklassidele:

koolikohustuse lõppemisest kuni < 25 aastani, 25–34, 35–44, 45–54, 55–64, 65 ja üle selle (4)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (välja arvatud majapidamistööd) vastavalt järgmisele klassifikatsioonile:

täisajaga põllumajandustöötaja aastasest tööajast (täisajaga töö) 0 %, > 0 ≤ 25 %, 25 ≤ 50 %, 50 ≤ 75 %, 75 ≤ 100 %, 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4 a)

regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: meessoost (v.a kategooriatesse L/1, L/1a, L/2 ja L/3 kuuluvad isikud)

4 b)

regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: naissoost (v.a kategooriatesse L/1, L/1a, L/2 ja L/3 kuuluvad isikud)

Iga eespool nimetatud kategooria puhul esitatakse järgmine teave põllumajandusettevõttes töötavate isikute arvu kohta vastavalt järgmisele jaotusele:

vanus vastavalt järgmistele vanuseklassidele:

koolikohustuse lõppemisest kuni < 25 aastani, 25–34, 35–44, 45–54, 55–64, 65 ja üle selle (4)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (välja arvatud majapidamistööd) vastavalt järgmisele klassifikatsioonile:

täisajaga põllumajandustöötaja aastasest tööajast (täisajaga töö) 0 %, > 0-< 25 %, 25-< 50 %, 50-< 75 %, 75-< 100 %, 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5. + 6.

Ebakorrapäraselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost

tööpäevade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7.

Kui omanik on ka ettevõtte juhataja, siis kas ta tegeleb muu ettevõtlusega:

põhitegevusena?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kõrvaltegevusena?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8.

Kas ainuomaniku abikaasa tegeleb muu ettevõtlusega:

põhitegevusena?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kõrvaltegevusena?

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.

Kas mõni ainuomaniku pereliige, kes teeb ettevõttes põllumajandustöid, tegeleb muu ettevõtlusega? Kui vastus on “jah”, siis mitu pereliiget tegeleb:

põhitegevusena?

isikute arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kõrvaltegevusena?

isikute arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10.

Põllumajandusettevõttes otseselt mitte töötavate isikute (nt töövõtja töötajate) tehtud põllumajandustöö tööpäevade koguarv (täistööaja ekvivalendina), välja arvatud punktides L/1–L/6 märgitud arv vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul. (8)

päevade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

NS

NS

 

 

 

 

 

 

M.   

Maaelu areng

1.   

Muu ettevõtlus (v.a põllumajandus), millega ettevõttes tegeldakse ja mis on sellega otseselt seotud

a)

turism, majutusteenus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

käsitöö

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

NE

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

c)

põllumajandussaaduste töötlemine

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

d)

puidutöötlemine (nt saagimine jms)

jah/ei

 

 

NS

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

NE

NS

 

 

 

 

 

 

 

 

e)

akvakultuur

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

f)

taastuva energia tootmine (tuuleenergia, õlgede põletamine jne)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NS

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

g)

lepinguline töö (kasutades põllumajandusettevõtte seadmeid)

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

h)

muud”

jah/ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NE

 

 

 

 

 

 

 

 

 


(1)  Märkus lugejale: näitajate numeratsioon on põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute pika ajaloo tulemus ja seda ei saa muuta, ilma et see mõjutaks negatiivselt uuringute võrreldavust.

(2)  Teabe esitamine vähemsoodsa piirkonna (A2) ja mägipiirkonna (A2a) kohta ei ole kohustuslik, juhul kui iga põllumajandusettevõtte kohta saadetakse haldusüksuse kood (A1a). Juhul kui põllumajandusettevõtte kohta haldusüksuse koodi (A1a) ei esitata, on teave vähemsoodsa piirkonna (A2) ja mägipiirkonna (A2a) kohta kohustuslik.

(3)  Vabatahtlik teave.

(4)  Ei kasutata 2007. aasta uuringus.

(5)  Belgia, Madalmaad ja Austria võivad lisada käesolevasse rubriiki punkti G/1c “pähklid”.

(6)  Germany may merge headings 8(c), 8(d) and 8(e).

(7)  Vabatahtlik 2005. aasta uuringus. Ei kasutata 2007. aasta uuringus.

(8)  Vabatahtlik nende liikmesriikide puhul, kes esitavad selle näitaja üldkalkulatsiooni piirkondlikul tasandil.

(9)  Vabatahtlik teave.


II LISA

OTSUSE 2000/115/EÜ MUUDATUSED

1.   Muudatused punktis A

Alapunkt A/1 II:

“Põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate uuringute läbiviimisel kohaldatavad piirkonnad ja alad on loetletud IV lisas.”

ja järgmine lause alapunktis A/1a II:

“Kui neid koode ei saa edastada, esitab liikmesriik iga ettevõtte kohta kategooriates A/2, A/2 a) ja A/3 esitatud andmed.”

jäetakse välja.

2.   Muudatused punktis C

Punkti C lisatakse järgmine punkt:

“C/5   Põllumajandustootmine ja põlluharimistavad

1.   C/5 f Investeeringutoetus viimase viie aasta jooksul

I.

Riiklik investeeringutoetus on seotud maaelu arendamist käsitlevas määruses (EÜ) nr 1257/1999 esitatud meetmetega.

II.

“Otse” tähendab seda, et näitaja ei hõlma investeeringutoetust, mida ei maksta otse põllumajandusettevõttele, vaid mida antakse kõrgemalt tasandilt (piirkondlik või rühma tasand), isegi kui põllumajandusettevõte oleks seda abi kaudselt saanud. Näited investeeringutest, mida näitaja ei hõlma:

põhiteenuste osutamine maapiirkondade majandusele ja rahvastikule,

põllumajanduse arenguga seotud infrastruktuuri arendamine ja parandamine,

talumajapidamise asendus- ja juhtimisteenuste loomine,

kvaliteetsete põllumajandustoodete turustamine,

maaparandus,

ümberkruntimine.

Küsimus ei hõlma ka määruses (EÜ) nr 1257/1999 nimetatud toetusi ja meetmeid, mis ei ole seotud järgmiste investeeringutega:

väljaõpe (III peatükk),

ennetähtaegselt pensionile jäämine (IV peatükk),

ebasoodsamad piirkonnad ja keskkonnaalaste kitsendustega piirkonnad (V peatükk),

põllumajanduse keskkonnapoliitika (VI peatükk).

2.   Riigiabi saamine maaelu arendamise meetmete raames

I.

Tootlike investeeringute alla kuuluvad määruse (EÜ) nr 1257/1999 kohaselt:

artikkel 4: investeeringud talumajapidamistesse

artikkel 8: starditoetus noortele talupidajatele

3.   C/5 f) ii)2. Riigiabi saamine maaelu arendamise meetmete raames

I.

Käesoleva küsimusega hõlmatud maaelu arendamise meetmed on teatavad meetmed, mida rakendatakse määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 33 alusel:

külade renoveerimine ja arendamine ning maapiirkondade kultuuripärandi kaitsmine ja säilitamine,

põllumajandustegevuse ja põllumajandusvaldkonnale lähedaste tegevuste mitmekesistamine täiendava tegevuse ja alternatiivse sissetuleku tagamiseks,

turismi ja käsitöönduse edendamine,

keskkonnakaitse seoses põllu- ja metsamajanduse, maastikukaitse ning loomade heaolutingimuste parandamisega,

uus finantskorraldus

ning investeeringud metsamajandusse (VIII peatükk).

C/6   Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht

4.   C/6 a) Tarbimine põllumajandusettevõtte omaniku kodumajapidamises

II.

Kingitusi perekonnale ja sugulastele ilma töötasuta tuleks käsitada kodumajapidamises tarbimisena. Lõpptoodangu puhul järgitakse põllumajanduse raamatupidamises kasutatavat määratlust (st kogutoodangu puhul ei tuleks arvesse võtta toodangut, mida kasutatakse sisendina teise toodangu, näiteks loomasööda jaoks).

50 % ei tuleks mõistagi käsitada täpse piirmäärana, vaid lihtsalt suurusjärguna.

5.   C/6 b) Otsemüük tarbijale

II.

50 % ei tuleks mõistagi käsitada täpse hinnangu tulemusena, vaid lihtsalt suurusjärguna.”


III LISA

Tähtajad uuringute kinnitatud üksikandmete edastamiseks Eurostatile

Liikmesriik

Tähtajad Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud 2005

Tähtajad Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud 2007

Belgia

30. juuni 2006

31. mai 2008

Tšehhi Vabariik

30. juuni 2006

30. juuni 2008

Taani

31. mai 2006

31. mai 2008

Saksamaa

30. september 2006

30. september 2008

Eesti

30. juuni 2006

30. juuni 2008

Kreeka

31. detsember 2006

31. detsember 2008

Hispaania

31. detsember 2006

31. detsember 2008

Prantsusmaa

31. detsember 2006

31. detsember 2008

Iirimaa

30. juuni 2006

31. mai 2008

Itaalia

31. oktoober 2006

30. september 2008

Küpros

30. september 2006

30. september 2008

Läti

30. juuni 2006

30. juuni 2008

Leedu

31. märts 2006

31. märts 2008

Luksemburg

31. mai 2006

31. mai 2008

Ungari

30. september 2006

30. september 2008

Malta

31. juuli 2006

31. juuli 2008

Madalmaad

31. juuli 2006

31. juuli 2008

Austria

30. september 2006

30. september 2008

Poola

31. märts 2006

31. märts 2008

Portugal

31. detsember 2006

31. detsember 2008

Sloveenia

30. juuni 2006

30. juuni 2008

Slovaki Vabariik

31. oktoober 2006

30. september 2008

Soome

31. august 2006

31. august 2008

Rootsi

30. juuni 2006

30. juuni 2008

Ühendkuningriik

31. august 2006

31. august 2008


Top