LISA

EL toetus IAEA tegevusele tuumajulgeoleku programmi alusel ja massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia rakendamise raames

1.   Kirjeldus

Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri (IAEA) juhatajate nõukogu kiitis 2002. aasta märtsis heaks tuumaterrorismi vastase kaitse tegevuskava. See kava tagab tervikliku lähenemise tuumajulgeolekule, tunnistades vajadust kaitsta tuumamaterjale ja muid radioaktiivseid aineid “hällist hauani”. Kasutatava, ladustatava ja transporditava materjali kaitsmine on oluliseks teguriks suurema julgeoleku saavutamisel ja saavutatud julgeolekutaseme säilitamisel pikas perspektiivis. Kaitse mittetoimimise või materjali puhul, mida selle asukohas veel ei kaitsta, tuleb kehtestada meetmed materjali varguse või salakaubaveo katsete avastamiseks.

Nimetatud jõupingutuste toetamise vajadus on suur nii kõigis IAEA liikmesriikides kui ka riikides, mis ei ole veel IAEA liikmed. Nende projektide keskmes on siiski eelkõige Kagu-Euroopa riigid: Bulgaaria, Türgi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Serbia ja Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Moldova ja Rumeenia, ja Kesk-Aasia piirkond: Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan, Tadžikistan ja Türkmenistan. Tegevused on kavandatud ka Armeenias, Aserbaidžaanis ja Gruusias.

Esmalt viiakse prioriteetide väljaselgitamiseks läbi hindamismissioon – rahvusvaheline tuumajulgeoleku missioon. Selleks hindab rühm tunnustatud eksperte eespool nimetatud riikides juba rakendatud tuumajulgeoleku meetmete hetkeseisu ning annab soovitusi nende tõhustamiseks. Nende soovituste alusel määratletakse hilisem abi; seejuures antakse ülevaade nii hetkeseisust kui ka tõhustamise vajadusest tuumamaterjalide ja muude radioaktiivsete ainete, sealhulgas tuumavaldkonnaga mitteseotud aladel kasutatavate radioaktiivsete ainete, ja tuumarajatistega seotud kuritahtlike tegude vältimise, avastamise ja nendele reageerimise valdkondades.

Kõnealuse hindamismissiooni tulemusel kehtestatakse prioriteedid, valides igasse EL toetuste raames eraldatud eelarvest rahastatavasse projekti kuni kuus riiki.

Valitud riikides viiakse seejärel projektid läbi kolmes valdkonnas:

1.

Kasutatavate, ladustatavate ja transporditavate tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete füüsilise kaitse ja tuumarajatiste füüsilise kaitse tõhustamine. Varguse ja sabotaaži vältimiseks peab tuumarajatistes ja -aladel kasutatavate ja ladustatavate materjalide üle adekvaatset arvestust pidama ja neid piisavalt kaitsma. Tõhusat reguleerimissüsteemi kasutades tuleks kindlaks määrata riigi ja operaatori tasandil ellurakendatavad projekti elemendid.

2.

Radioaktiivsete ainete kaitstuse suurendamine tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel. Radioaktiivseid aineid ja mõnedel juhtudel tuumalähtematerjali kasutatakse sageli “tuumavaldkonnaga mittesoetud” kasutusaladel, näiteks meditsiinis või tööstuses. Mõned kõnealustest kiirgusallikatest on suure radioaktiivsusega ja kuuluvad IAEA TECDOC kiirgusallikate liigituse kategooriatesse 1–3. Need kiirgusallikad võivad, juhul kui neid piisavalt ei kontrollita ja kaitsta, sattuda valedesse kätesse ning neid võidakse kasutada kuritegelikel eesmärkidel. Radioaktiivsete ainete kasutamist, ladustamist ja transporti hõlmavad reguleerimissüsteemid peavad olema tõhusad ja toimima nõuetekohaselt. Vähekaitstud võimsaid kiirgusallikaid tuleks nende kasutamisel ja ladustamisel kuritahtliku tegevuse eest kaitsta ning kui neid enam ei vajata, tuleb need demonteerida ja radioaktiivsete jäätmetena turvalisse ja ohutusse hoidlasse viia.

3.

Riikide suutlikkuse suurendamine salakaubaveo avastamiseks ja sellele reageerimiseks. Salakaubaveo on seotud tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete tahtliku või tahtmatu ja rahvusvahelisi piire ületava või mitte ületava ilma loata omandamise, vahendamiste kasutamise, üleandmise või kõrvaldamisega. Terroristid ei saa valmistada algelisi tuumalõhkeseadmeid või radioaktiivse aine laialipaiskamise seadmeid ilma selleks salakaubaveo teel materjali saamata. Lisaks võivad ka tundlikud seadmed ja tehnoloogia algeliste tuumalõhkeseadmete valmistamiseks või neis kasutatavate tundlike materjalide tootmiseks olla saadud salakaubaveo teel. Võib eeldada, et materjali või tehnoloogia sihtkohta jõudmiseks on vajalik selle liikumine üle piiride. Salakaubaveo tõkestamiseks nõuavad riigid seega, et oleks kehtestatud vajalikud reguleerimissüsteemid ning piiripunktides olemas tehnilised süsteemid (kaasa arvatud kasutajasõbralikud instrumendid) ja menetlused ning informatsioon radioaktiivsete ainete (sealhulgas lõhustuvate radioaktiivsete ainete) salakaubaveo või tundlike seadmete ja tehnoloogiaga salakaubaveo katsete avastamiseks. Samuti peavad olema kehtestatud tõhusad meetmed kõnealusele tegevusele reageerimiseks ning radioaktiivsete ainete konfiskeerimiseks. Õiguskaitseorganite (tolli, politsei jne) personal ei ole sageli saanud detektorite kasutamise alast koolitust ja seega võivad tundlikud seadmed ja tehnoloogia neile võõrad olla. Seetõttu on ametnike koolitamine salakaubaveo avastamiseks kehtestatud meetmete edukaks rakendamiseks äärmiselt oluline. Erinevate kategooriate ametnikele tuleks anda erinevat koolitust nii detektorite kasutamise kui ka nende näitude lugemise osas, et nad oleksid võimelised edasise tegevuse üle otsustama.

2.   Eesmärgid

Üldeesmärk: Valitud riikide tuumajulgeoleku suurendamine.

2.1.   Hindamismissioon: Rahvusvaheliste tuumajulgeoleku missioonide rahastamine

IAEA viib INSServi missioonid läbi, et määrata kindlaks vajadused tuumajulgeoleku suurendamiseks kõigis punktis 1 nimetatud 17 riigis. Missioonid hõlmavad nii füüsilist kaitset ja julgeolekut tuumavaldkonnaga seotud ja mitteseotud kasutusaladel, sealhulgas vajalikke reguleerimissüsteeme, kui ka salakaubaveo tõkestamiseks juba kehtestatud meetmeid.

Projektid, mis on osa eespool nimetatud laiahaardelisest tuumajulgeoleku missioonist:

—

algavad tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete füüsilise kaitse ning tuuma- või uurimisrajatiste või -alade, kus neid materjale kasutatakse või ladustatakse, kaitse hetkeseisu hindamisega. Neis 17 riigis on kokku 26 tuumarajatist või -ala. Nende seast valitakse järgnevaks moderniseerimiseks ja toetamiseks välja osa nimetatud materjale sisaldavaid rajatisi ja alasid.

—	määravad kindlaks kiireloomulised vajadused regulatiivse infrastruktuuri ajakohastamiseks neis 17 riigis ning määravad kindlaks ka vajaduse vähekaitstud võimsate kiirgusallikate täiendavaks kaitsmiseks. Missiooni tulemusena määratakse kindlaks ka kaitse tagamiseks vajalik erivarustus.

—	hõlmavad nii suutlikkuse hetkeseisu hindamist kui ka riigis salakaubaveo tõkestamiseks kehtestatud meetmete tõhustamise vajaduse hindamist.

2.2.   Hindamismissiooni tulemusel prioriteetidena määratletud konkreetsete meetmete rakendamine

Projekt 1

Kasutatavate, ladustatavate ja transporditavate tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete füüsilise kaitse ja tuumarajatiste füüsilise kaitse tõhustamine

Projekti eesmärk: tõhustada valitud riikides tuumamaterjalide ja muude radioaktiivsete ainete füüsilist kaitset.

Projekti tulemused:

—	valitud rajatiste ja prioriteetidena määratletud alade füüsiline kaitse on muudetud tõhusamaks;

—	füüsilist kaitset käsitlev siseriiklik regulatiivne infrastruktuur on ekspertabi kaudu paremaks muudetud;

—	valitud riikides on läbi viidud personali koolitus.

Projekt 2

Radioaktiivsete ainete kaitstuse suurendamine tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel

Projekti eesmärk: suurendada radioaktiivsete ainete kaitstust valitud riikides tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel.

Projekti tulemused:

—	radioaktiivsete ainete ohutust ja kaitstust käsitlev siseriiklik regulatiivne infrastruktuur on ekspertabi kaudu paremaks muudetud;

—	kuni 30 vähekaitstud kiirgusallikat on kaitstud või vajadusel demonteeritud ja kõrvaldatud;

—	valitud riikides on läbi viidud personali koolitus.

Projekt 3

Riikide suutlikkuse suurendamine salakaubaveo avastamiseks ja sellele reageerimiseks

Projekti eesmärk: suurendada valitud riikide suutlikkust avastada salakaubavedu ja sellele reageerida.

Projekti tulemused:

—

tuumamaterjalide salakaubaveoga seotud teadmiste täiendamiseks on avalikest allikatest ja riikide kontaktasutustest kogutud põhjalik informatsioon tuumamaterjalide salakaubaveo kohta ning seda analüüsitud. See informatsioon on abiks ka erinevate salakaubaveo vastase võitluse eesmärgil läbiviidavate tegevuste tähtsuse järjekorda seadmisel;

—	valitud riikides on ekspertabi kasutades kehtestatud siseriiklikud raamistikud salakaubaveo tõkestamiseks ning radioaktiivsete ainete, tundlike tuumaseadmete ja -tehnoloogia piiriülese liikumise kontrollimise siseriikliku koordineerimise tõhustamiseks;

—	valitud piiripunktides on piirikontrolli seadmeid täiendatud;

—	õiguskaitseorganite personali koolitus on läbi viidud.

3.   Kestus

Hindamismissioon viiakse läbi kolme kuu jooksul pärast komisjoni ja IAEA vahelise rahastamislepingu allkirjastamist. Kõnealused kolm projekti viiakse läbi paralleelselt järgneva 12 kuu jooksul.

Käesoleva ühismeetme rakendamise arvatav kogukestus on 15 kuud.

4.   Kasusaajad

Kasusaajad on riigid, milles viiakse läbi hindamine ja hindamisele järgnevad projektid. Nende riikide ametivõime abistatakse nõrkade kohtade kindlaksmääramisel ja neile antakse toetust lahenduste leidmisel ja julgeoleku suurendamisel.

5.   Rakendusüksus

Projektide rakendamine tehakse ülesandeks IAEA-le. Rahvusvahelised tuumajulgeoleku missioonid viiakse läbi vastavalt IAEA liikmesriikide ekspertide poolt teostatavate IAEA missioonide standardreeglitele. Kõnealuse kolme projekti läbiviimisel osalevad vahetult IAEA personal, IAEA liikmesriikide valitud eksperdid või töövõtjad. Töövõtjate kasutamise korral viib IAEA käesoleva ühismeetme raames teostatavad kaupade, tööde või teenuste hanked läbi vastavalt kehtivatele IAEA eeskirjadele ja menetlusreeglitele, mis on üksikasjalikult sätestatud rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud Euroopa Ühenduse toetuse lepingus.

6.   Kolmandad osapooled

Projekte rahastatakse 100 % ulatuses käesoleva ühismeetme alusel. IAEA liikmesriikide eksperte võib lugeda kolmandateks osapoolteks. Nad töötavad vastavalt IAEA ekspertide töö standardreeglitele.

7.   Vajalike vahendite hinnanguline suurus

EL toetusest rahastatakse hindamismissiooni ja punktis 2.2 kirjeldatud kolme projekti. Hinnangulised kulud on järgmised:

Tuumajulgeoleku missioonid (17 riiki):	303 000 eurot
Projekt 1 (6 riiki):	854 200 eurot
Projekt 2 (6 riiki):	1 136 700 eurot
Projekt 3 (6 riiki):	946 600 eurot

Lisaks on projekti sisse arvestatud ettenägematute kulude reserv 3 % abi saamise tingimustele vastavatest kuludest (kogusummas 88 500 eurot).

8.   Projektide kulusid kattev lähtesumma

Projektide kogumaksumus on 3 329 000 eurot.