—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Brasiilia kohta,

—

võttes arvesse oma 19. mai 2021. aasta resolutsiooni kliimamuutuste mõju kohta inimõigustele ja keskkonnakaitsjate rolli kohta selles küsimuses (1),

—

võttes arvesse oma 3. juuli 2018. aasta resolutsiooni maailma põlisrahvaste õiguste rikkumise, sealhulgas maa hõivamise kohta (2),

—

võttes arvesse oma 22. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi õigusraamistiku kohta ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks (3),

—

võttes arvesse Piirideta Ajakirjanike, Javari oru põlisrahvaste liidu (UNIVAJA), Amnesty Internationali, Survival Internationali, Greenpeace’i, Human Rights Watchi ja Maailma Looduse Fondi (WWF) avaldusi Bruno Pereira ja Dom Phillipsi mõrva kohta,

—

võttes arvesse 2007. aasta juulis sõlmitud ELi ja Brasiilia strateegilist partnerlust,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

—

võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, ÜRO 2007. aasta põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni ja ÜRO 1998. aasta deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,

—

võttes arvesse 27. juunil 1989. aastal vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 169 põlis- ja hõimurahvaste kohta, mille Brasiilia on allkirjastanud,

—

võttes arvesse Brasiilia Liitvabariigi põhiseadust, eriti selle artiklit 231 põlisrahvaste maa tunnustamise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.

arvestades, et 5. juunil 2022 jäid Põhja-Brasiilias Amazonase osariigis asuvas Javari orus São Rafaeli jõeäärse kogukonna ala ja Atalaia do Norte linna vahel kadunuks ajalehe The Guardian kaastöötaja Briti ajakirjanik Dom Phillips ja Brasiilia põlisrahvaste ekspert Bruno Pereira, kes oli endine riigiteenistuja indiaanlaste riiklikus sihtasutuses (Funai); arvestades, et nende surnukehad leiti 15. juunil 2022;

B.

arvestades, et Brasiilia föderaalpolitsei teatas 15. juunil 2022, et üks kahest vahistatud isikust, keda kahtlustati nende kadumises osalemises, tunnistas end mõrvas süüdi;

C.

arvestades, et vabaühendus Global Witness teatas, et 2020. aastal tapeti Brasiilias rohkem kui 20 maa- ja keskkonnakaitsjat, mis teeb Brasiiliast selliste tapmiste arvu poolest maailmas neljandal kohal oleva riigi, ning enamiku nende kuritegu eest ei ole karistust endiselt määratud; arvestades, et Brasiilias on pandud peaaegu kolm neljandikku tapmistest toime Amazonase piirkonnas ja ohvrid on olnud põlisrahvaste kaitsjad;

D.

arvestades, et inimõiguste olukorra jätkuv halvenemine Brasiilias toimub piiranguid seadvate seadusandlike muudatuste, keskkonnaasutuste raha vähendamise ning üha süveneva ja juurdunud vägivalla kontekstis; arvestades, et Brasiilia põlisrahvad kannatavad pidevate agressioonide all ja nende õigused ei ole kaitstud, aga ka sagenevate rünnakute ja mõrvade all; arvestades, et COVID-19 pandeemial on olnud Brasiilia põliskogukondadele ebaproportsionaalselt suur mõju;

E.

arvestades, et praeguses Brasiilia 1988. aasta põhiseaduses ja riigi õigusraamistikus on sätestatud põlisrahvaste algne õigus oma esivanemate territooriumile, ilma et sellise õiguse tunnustamine oleks ajaliselt piiratud; arvestades, et riigi ülesanne on seda õigust reguleerida ja kaitsta;

F.

arvestades, et 22. oktoobril 2021 osales mitu kohalikku kodanikuühiskonna rühma Ameerika Inimõiguste Komisjoni (IACHR) avalikul kuulamisel, et mõista hukka Brasiilias toimepandavad inimõiguste kaitsjate ja keskkonnakaitsjate vastased rikkumised; arvestades, et 2021. aasta augustis esitas Brasiilia põlisrahvaste organisatsioon (APIB) Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule president Bolsonaro kohta kaebuse inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidi süüdistusel, tuginedes tema selgele, süstemaatilisele ja tahtlikule põlisrahvastevastasele poliitikale;

G.

arvestades, et põlisrahvad aitavad kaitsta vihmametsi ja muid ökosüsteeme ning omavad seega piirkonna elurikkuse säilitamisel ja kliimamuutuste ennetamisel olulist rolli; arvestades, et Bruno Pereira ja Dom Phillips pidasid Amazonase vihmametsade ja nende elurikkuse säilitamise üliolulist ülesannet enda jaoks väga tähtsaks;

H.

arvestades, et Amazonase vihmametsad on maailma suurimad ning etendavad olulist rolli süsinikdioksiidi sidumisel, kasvuhoonegaaside vähendamisel ning piirkondlike ja ülemaailmsete ilmastikuolude säilitamisel; arvestades, et Javari org asub Amazonases Brasiilia ning Peruu ja Colombia piiril; arvestades, et see piirkond on koduks maailma kõige suuremale hulgale põlisrahvastele, kes elavad vabatahtlikus eraldatuses, ning sinna pääseb ainult teatavate alade ja jõeteede kaudu;

I.

arvestades, et Javari org, nagu ka teised Brasiilia Amazonase piirkonnad, on teravate konfliktide piirkond, kus võimutsevad kuritegelikud organisatsioonid ja maahõivajad, kes tegelevad ebaseadusliku kalapüügi, jahipidamise, kaevandamise ja metsaraiega ja uimastikaubandusega; arvestades, et 80 % kogu maailma raadamisest on põhjustatud metsade muutmisest põllumajandusmaaks, et toota kauplemiseks veiseliha, soja ja palmiõli; arvestades, et Brasiilia Amazonases on raadamine alates 2019. aastast järsult suurenenud, sealhulgas 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga hüppeliselt 22 %, mis on suurim kasv alates 2006. aastast;

J.

arvestades, et ELi ja Brasiilia pikaajaliste suhete keskmes peaks jätkuvalt olema inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamine ja järgimine, mis on kooskõlas ELi võetud kohustusega toetada neid väärtusi oma välistegevuses ning Brasiilia väljendatud huviga järgida neid omaenda arengu- ja rahvusvahelises koostöös;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.