EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62020CA0132

Kohtuasi C-132/20: Euroopa Kohtu (suurkoda) 29. märtsi 2022. aasta otsus (Sąd Najwyższy eelotsusetaotlus – Poola) – BN, DM, EN versus Getin Noble Bank S.A. (Eelotsusetaotlus – Vastuvõetavus – ELTL artikkel 267 – Mõiste „kohus“ – ELL artikli 19 lõige 1 – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 – Õigusriik – Tõhus kohtulik kaitse – Kohtunike sõltumatuse põhimõte – Seaduse alusel moodustatud kohus – Kohus, mille ühe liikme nimetas esimest korda kohtuniku kohale mittedemokraatliku režiimi täitevvõimuorgan – Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda, Poola) toimimine – Selle nõukoja moodustamise seaduse vastuolu põhiseadusega – Võimalus kvalifitseerida nõukoda erapooletuks ja sõltumatuks kohtuks liidu õiguse tähenduses)

OJ C 207, 23.5.2022, p. 2–3 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

23.5.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 207/2


Euroopa Kohtu (suurkoda) 29. märtsi 2022. aasta otsus (Sąd Najwyższy eelotsusetaotlus – Poola) – BN, DM, EN versus Getin Noble Bank S.A.

(Kohtuasi C-132/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Vastuvõetavus - ELTL artikkel 267 - Mõiste „kohus“ - ELL artikli 19 lõige 1 - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 - Õigusriik - Tõhus kohtulik kaitse - Kohtunike sõltumatuse põhimõte - Seaduse alusel moodustatud kohus - Kohus, mille ühe liikme nimetas esimest korda kohtuniku kohale mittedemokraatliku režiimi täitevvõimuorgan - Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda, Poola) toimimine - Selle nõukoja moodustamise seaduse vastuolu põhiseadusega - Võimalus kvalifitseerida nõukoda erapooletuks ja sõltumatuks kohtuks liidu õiguse tähenduses)

(2022/C 207/02)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: BN, DM, EN

Kostja: Getin Noble Bank S.A.

Menetluses osales: Rzecznik Praw Obywatelskich

Resolutsioon

1.

ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 ning nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et liikmesriigis kohtuniku esmakordne ametisse nimetamine või hilisem kõrgemasse kohtusse nimetamine tuleneb otsusest, mille on vastu võtnud selles liikmesriigis enne Euroopa Liiduga ühinemist valitsenud mittedemokraatliku režiimi organ, sealhulgas juhul, kui selle kohtuniku nimetamine kohtutesse pärast režiimi lõppu põhines muu hulgas staažil, mille see kohtunik oli omandanud režiimi kehtimise perioodil, või kui ta andis kohtunikuvande ainult oma esmakordsel kohtunikuametisse nimetamisel selle režiimi organi poolt, ei ole iseenesest selline, mis võiks õigussubjektidel tekitada põhjendatud ja tõsiseid kahtlusi kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse suhtes ega seega seada kahtluse alla, et kohtukoosseis, millesse ta kuulub, on sõltumatu, erapooletu ja seaduse alusel moodustatud kohus.

2.

ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, põhiõiguste harta artiklit 47 ning direktiivi 93/13 artikli 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, kui sõltumatuks, erapooletuks ja seaduse alusel moodustatud kohtuks kvalifitseeritakse liikmesriigi kohtu koosseis, millesse kuulub kohtunik, kelle esmakordne kohtunikuametisse nimetamine või hilisem kõrgemasse kohtusse nimetamine on aset leidnud kas tulenevalt kohtuniku ametikohale tema kandidatuuri esitamisest organi poolt, mis on moodustatud õigusnormide alusel, mille liikmesriigi konstitutsioonikohus on hiljem põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistanud, või tulenevalt kohtuniku ametikohale tema kandidatuuri esitamisest õiguspäraselt moodustatud organi poolt, kuid menetluses, mis ei olnud ei läbipaistev ega avalik ja mida ei saanud kohtus vaidlustada, kui selline nõuetele mittevastavus ei ole niisugust laadi ja niisuguse raskusastmega, mis tekitab tegeliku ohu, et teised võimuharud, iseäranis täitevvõim, võivad rakendada kaalutlusõigust selle piire põhjendamatult ületades, ohustades niimoodi ametisse nimetamise protsessi tulemuse usaldusväärsust ja tekitades õigussubjektidel tõsiseid ja põhjendatud kahtlusi puudutatud kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse suhtes.


(1)  ELT C 209, 22.6.2020.


Top