Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia““

(COM(2020) 301 final)

(2021/C 123/06)

Raportöör:

Pierre-Jean COULON

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 23.9.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Täiskogu otsus	14.7.2020
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	16.12.2020
Vastuvõtmine täiskogus	27.1.2021
Täiskogu istungjärk nr	557
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	229/4/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et Euroopa Liit peab COVID-19 kriisist üle saama, luues uue ühiskonnamudeli, mis muudab meie majanduse rohelisemaks, õiglasemaks ja tulevaste šokkide suhtes vastupidavamaks. Euroopa taastefondid peavad võimaldama ettevõtjatel, uuendajatel, töötajatel ja investoritel kinnitada oma üleilmset juhtpositsiooni kasvavatel puhta energia turgudel.

1.2.

Komitee toetab seepärast Euroopa Komisjoni strateegiat, mille eesmärk on luua soodne keskkond vesiniku pakkumise ja nõudluse suurendamiseks, et püüelda kliimaneutraalse majanduse poole. Komitee rõhutab, et esmatähtsaks tuleb pidada saastevaba vesinikku, sealhulgas Euroopa vesinikuliidu raames, sest see on ainus lahendus, mis on kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärkidega.

1.3.

Komitee rõhutab, et saastevaba vesinikumajanduse loomine Euroopas on ainult üks osa nimetatud strateegiast, mille eesmärk on ELi eri energiasektorid omavahel paremini ühendada. Seepärast rõhutab komitee, et EL peaks oma püüdlusi suurendama, et võimaldada puhta energia süsteemi tekkimist, sh taastuvenergia ja energiatõhusus, eesmärgiga pakkuda Euroopa ettevõtjatele tugevat siseturgu, kus on võimalik turvaliselt innovatsiooni ellu viia, ja integreeritud tööstusstrateegiat, mille eesmärk on puhta energia lahenduste eksportimine mujale maailma.

1.4.

Komitee tuletab meelde, et suurte tootmis- ja transpordikulude tõttu tuleks saastevaba vesinikku kasutada ainult juhtudel, kui ei ole võimalik kasutada muid olemasolevaid CO2 heite vähendamise võimalusi, näiteks sektorites, mille puhul peetakse keeruliseks CO2 heidet vähendada (1) või teatavate väga spetsiifiliste rakenduste puhul transpordi- ja ehitussektoris.

1.5.

Komitee rõhutab, et saastevaba vesiniku leviku võimaldamiseks ei tohiks ELi rahalistest vahenditest toetada fossiilkütuseid, ning kutsub komisjoni üles kohaldama kahju mittetekitamise põhimõtet („do no harm“) kogu avaliku sektori rahastamise puhul mitmeaastase finantsraamistiku, programmi „InvestEU“, ELi taastefondide ja riigiabi raames.

1.6.

Komitee rõhutab, et nn vesinikumajanduse loomiseks on vaja Euroopa kodanike nõusolekut ja osalust, olenemata sellest, kas tegemist on ettevõtjate, töötajate või tarbijatega. Komitee väljendab kahetsust, et ei ole piisavalt järele mõeldud strateegia rakendamise üle eri sektorites, ning kutsub üles otseste ja esinduslike konsultatsioonide ja osalemise kaudu kodanikke rohkem sellesse protsessi kaasama. Samuti kutsub komitee komisjoni üles hindama saastevaba vesiniku arendamise mõju kodumajapidamiste energiakuludele.

1.7.

Komitee tuletab meelde, et energiapöörde edu on vastuoluline, kui osa töötajaid selle tõttu kannatab või kui kõige haavatavamad isikud jäetakse selle eelistest ilma. Eriti kõrge töötusemäära tõttu (2), eeskätt noorte seas, tuleb kindlasti täielikult ära kasutada töökohtade loomise potentsiaal arengusektorites, samuti on äärmiselt oluline vältida seda, et kõnealuse ülemineku tõttu satuksid piirkonnad majanduslangusesse, mis on struktuurse tööpuuduse allikas. Komitee kutsub seega Euroopa Komisjoni üles tegema analüüsi, et selgitada välja languses olevate sektorite töötajate oskused, mis oleksid kasulikud uute vesinikuga seotud töökohtade jaoks.

1.8.

Komitee rõhutab Euroopa saastevaba vesiniku liidu keskset rolli Euroopa tööstusharude ümberkujundamise kiirendamisel (3) ja palub end organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana sellesse kaasata. Samuti soovitab komitee komisjonil täpselt kirjeldada tööstuse ülemineku tähtaegu vastavalt iga sektori erivajadustele. Komitee rõhutab, et tuleb toetada terase-, tsemendi- ja keemiatööstust nende kasutatavate tootmismeetodite muutmisel, sest vastasel juhul ei pruugi need tööstused, mis annavad olulise panuse CO2 heitkoguste vähendamisse, sellele üleminekule vastu pidada.

1.9.

Komitee toetab tulevasi partnerlusi naaberriikidega. Siiski nõuab komitee Euroopa Komisjonilt suuremat selgust seoses 40 GW elektrolüüsiseadmete kasutuselevõtuga taastuvallikatest vesiniku tootmiseks ELi naabruses (4), kuhu kuulub praegu poliitiliselt ebastabiilseid riike, mis rakendavad energiapöörde ja taastuvenergia arendamise vallas väga erinevat poliitikat. Komitee rõhutab samuti, et vastupidava energialiidu raamstrateegias (5) seab komisjon endale eesmärgi vähendada ELi sõltuvust energiaimpordist (6).

1.10.

Komitee tuletab meelde, et Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime põhineb nende innovatsioonivõimel. Teadusuuringud ja innovatsioon on olulised ka meie ühiskonna toimetulekuvõime suurendamiseks, sest see on COVID-19 pandeemias tugevalt kannatada saanud. Selleks rõhutab komitee vajadust näha programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa Innovatsiooninõukogu raames puhta energia jaoks ette piisavad eelarvevahendid.

2.   Euroopa Komisjoni teatise põhisisu

2.1.

Komisjon kinnitab oma eesmärki kiirendada üleminekut suveräänsele, konkurentsivõimelisele ja kliimaneutraalsele majandusele olukorras, kus COVID-19 pandeemia mõjutab tõsiselt Euroopa majandust (7).

2.2.

Euroopa Komisjon rõhutab saastevaba vesiniku keskset rolli arukama, integreerituma ja optimeerituma suveräänse energiasüsteemi loomisel, kus kõik sektorid saavad täielikult kaasa aidata CO2 heite vähendamisele. Saastevaba vesinik ja selle väärtusahel võivad mängida olulist rolli taastuvenergia voogude kõikumiste tasakaalustamisel ja elektrifitseerimiseks mittesobivate sektorite varustamisel. Selle potentsiaali realiseerimiseks peab Euroopa looma vesinikumajanduse.

2.3.

Selleks esitab komisjon 2050. aastani ulatuva kolmeetapilise strateegia: — 2020–2024: 6 GW elektrolüüsiseadmed vesiniku tootmiseks taastuvallikatest, et vähendada olemasoleva vesinikutootmise CO2 heidet, — 2025–2030: 40 GW ELis ja 40 GW Euroopa naaberriikides koos ekspordiga Euroopa Liitu uute rakenduste, näiteks terasetööstuse ja teatavate transpordiliikide CO2 heite vähendamiseks, — 2030–2050: suurendatakse ulatuslikult vesiniku tootmist CO2 heite vähendamiseks kõigis sektorites, mille puhul peetakse keeruliseks CO2 heidet vähendada (8).

2.4.

Komisjon käsitleb strateegias järgmist viit peamist mõõdet taastuvallikatest toodetud vesiniku ELis konkurentsivõimeliseks muutmiseks: — investeeringud ELis, — nõudluse suurendamine ja tootmise laiendamine, — õige taristu ja turueeskirjade kujundamine, — teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine, — rahvusvaheline mõõde.

2.5.

Selle ökosüsteemi loomiseks on komisjoni hinnangul vesinikustrateegia 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks vaja praegusel kümnendil investeerida umbes 320–458 miljardit eurot: 24–42 miljardit eurot elektrolüüsiseadmeteks, 220–340 miljardit eurot päikese- ja tuuleenergia tootmise suurendamiseks (80–120 GW), umbes 11 miljardit eurot olemasolevate CO2 kogumise ja säilitamise jaamade ajakohastamiseks ning 65 miljardit eurot vesiniku transpordi-, jaotus-, ladustamis- ja tankimisjaamade jaoks. Aastani 2050 oleks ainuüksi tootmisvõimsuse edendamiseks vaja 180–470 miljardit eurot. Lisaks on vaja investeeringuid ka lõpptarbimissektorite kohandamiseks, näiteks 160–200 miljonit eurot tavalise ELi terasetehase ümberehitamiseks ja 850 miljonit kuni 1 miljard eurot 400 väikese vesinikutankla rajamiseks.

2.6.

Selles kontekstis on peamised strateegilised hoovad, mida EL saab rakendada erainvesteeringute suunamiseks saastevaba vesiniku kasutamise edendamisse, järgmised.

2.6.1.

Saastevaba vesiniku rakenduste arendamine tööstuses ja liikuvuses stimuleerib nõudlust. Seepärast tehakse strateegias ettepanek jätkata kahes eraldi etapis: esiteks kasutataks vesinikku terasetootmise CO2 heite vähendamiseks ja seejärel võiks arendada selle kohapealset kasutust, näiteks linnaliinibussides või teatud rongides, kui elektrienergia kasutamine ei ole kulude osas konkurentsivõimeline, samuti ka teedevõrgus kasutatavate raskesõidukite tarbeks kõrvuti elektrienergia kasutamisega. Tulevases kestliku arengu ja aruka liikuvuse strateegias, mis avaldatakse aasta lõpuks, tuleks käsitleda vesiniku rolli transpordis. Seda silmas pidades kaalutakse nõudluspoole toetamise poliitika väljaarendamist, mis võib avalduda taastuvallikatest toodetud vesiniku kvootide või miinimummäärade rakendamisena konkreetsetes lõppkasutussektorites (näiteks keemia- või transpordirakendustes).

2.6.2.

Komisjon rõhutab, et tootmise suurendamiseks tuleb investoritele ja tööstusele anda rohkem selgust ja kindlust. Selleks teeb ta ettepaneku võtta vastu ühine vähese CO2 heite standard, eesmärgiga edendada vesiniku tootmise rajatisi nende kasvuhoonegaaside otseheite näitajatest lähtudes. Samuti võiks komisjon tagada Euroopa tasandil täieliku terminoloogia ja kriteeriumid taastuvallikatest toodetud vesiniku sertifitseerimiseks, tuginedes eelkõige olemasolevatele algatustele, nagu CertifHy. Lisaks loodetakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi eelseisva läbivaatamisega kehtestada lisamehhanismid taastuvallikatest ja vähese CO2 heitega vesiniku tootmise ergutamiseks. Samuti võiks kaaluda CO2 heite hinnavahe lepingu (Carbon Contract for Difference) kasutuselevõttu, s.o konkurssi pikaajaliste lepingute sõlmimiseks avaliku sektori partneriga, et katta CO2 lepingutäitmishinna (st 55–90 eurot/tCO2) ja tegeliku hinna vahe. Lisaks võiks taastuvallikatest toodetud vesiniku jaoks ette näha otsesed ja läbipaistvad turupõhised toetuskavad, mille vahendeid eraldatakse pakkumismenetluste kaudu.

2.6.3.

Komisjon teeb ettepaneku lisaks saastevaba vesinikuga töötavate seadmete rakendamisele juurutada järk-järgult ka taristuid. Nõudlus vesiniku järele rahuldatakse kõigepealt kohapealsete või lähedalasuvate varudega. Seejärel arendatakse välja piirkondlikud klastrid (nn vesinikuorud), mis põhjustab kasvavat vajadust spetsiaalsete taristute järele mitte üksnes tööstus- ja transpordirakenduste ning elektrisüsteemi tasakaalustamise jaoks, vaid ka elu- ja ärihoonete kütmise tarbeks. Olemasolevat gaasivõrku võiks osaliselt kasutada taastuvallikatest toodetud vesiniku transportimiseks kaugemale ja selleks hakkab vaja minema suuremahulisi hoidlaid.

2.6.4.

Euroopa asjatundjate esilekerkimise edendamiseks loob komisjon Euroopa saastevaba vesiniku liidu – partnerluse ametiasutuste, tööstuse ja kodanikuühiskonna vahel. Selle ülesanne on 1) töötada välja investeerimiskava ja luua konkreetsete projektide reserv, 2) hõlbustada kogu vesiniku väärtusahela ulatuses võrgustikukoostööd piirkondlike, riiklike ja Euroopa investeerimisprojektide, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul ja 3) tugevdada rahastamist, et aidata vähendada investeeringute puudujääki. See liit peaks pakkuma laiaulatuslikku foorumit kõigi sidusrühmade investeeringute koordineerimiseks.

2.6.5.

Komisjon kavatseb oma taaste- ja vastupidavuskava raames toetada strateegilisi investeeringuid saastevabasse vesinikku, eelkõige programmi „InvestEU“ Euroopa strateegiliste investeeringute poliitikaharu kaudu (alates 2021. aastast).

2.6.6.

Komisjon edendab ka teadusuuringuid ja innovatsiooni institutsioonilise saastevaba vesiniku partnerluse kaudu ning oluliste partnerluste kaudu transpordis ja tööstuses, näiteks 2Zero ja Clean Steel. Komisjon pakub spetsiaalsete rahastamisvahendite (näiteks programmid „InnovFin EDP“ ja „InvestEU“) kaudu sihtotstarbelist tuge liikmesriikide tugevatele projektidele. Järgmisel Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raamperioodil rahastatakse piirkondadevahelist innovatsiooniinvesteeringute vahendit, mis hõlmab ka vesinikualast katseprojekti CO2-mahukates piirkondades.

2.6.7.

Lõpuks tehakse strateegias saastevaba vesiniku alaste uute koostöövõimaluste edendamiseks ettepanek mõtestada ümber energiapartnerlused naaberriikide ja -piirkondadega (ELi idanaabrid, eriti Ukraina, ja lõunanaabrus), tehes seda asjakohaste rahvusvaheliste organite kaudu, nagu energiaühendus või puhta energia teemaline ministrite konverents. Sellega kaasneb investeeringute toetamine koos naabruspoliitika investeerimisplatvormi ja Lääne-Balkani investeerimisraamistikuga. Komisjon töötab välja eurodes nomineeritud vesinikutehingute võrdlusaluse, et tugevdada euro rolli säästva energiaga kauplemises, ja lisab saastevaba vesiniku ELi rahvusvahelistesse, piirkondlikesse ja kahepoolsetesse diplomaatilistesse jõupingutustesse energeetika, kliima, teadusuuringute, kaubanduse ja rahvusvahelise koostöö valdkonnas.

3.   Üldised märkused

3.1.

Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk – saavutada 2050. aastaks Euroopas kliimaneutraalsus – vajab tegelikkuseks muutumiseks konkreetset poliitikat. Lisaks valitseb Euroopas praegu COVID-19 pandeemiast põhjustatud tervise- ja majandusalane hädaolukord. Seepärast peavad Euroopa Liit ja liikmesriigid koordineerima oma meetmeid kõnealustele kriisidele reageerimiseks, et majanduse taastumine oleks hüppelauaks puhta ja vastupanuvõimelise tuleviku suunas. See tulevik nõuab ELi majandusliku suveräänsuse suurendamist, osaliselt taastuvenergia ja sellega seotud hoiustamisvõimsuse arendamise kaudu.

3.2.

Komitee toetab seepärast Euroopa Komisjoni strateegiat, mille eesmärk on luua soodne keskkond vesiniku pakkumise ja nõudluse suurendamiseks, et püüelda kliimaneutraalse majanduse poole. Siiski soovib komitee rõhutada, et saastevaba vesiniku edu sõltub meie energiasüsteemi tõhususe märkimisväärsest suurenemisest ja taastuvate energiaallikate ulatuslikust kasutuselevõtust, et laiendada meie kasutusalade elektrifitseerimist.

3.3.

Ehkki komitee kiidab heaks strateegias seatud kaugeleulatuvad elektrolüüsiseadmete kasutuselevõtmise eesmärgid taastuvallikatest vesiniku tootmiseks, toonitab ta siiski, et esmajärjekorras tuleb suurendada Euroopas paigaldatud taastuvenergiavõimsust, et rahuldada kasvavat nõudlust elektri järele, mis tuleneb meie kasutusalade elektrifitseerimisest, millele lisandub saastevaba vesiniku tootmisest tulenev nõudlus. Praegu ei hõlma taastuvenergia arengusuunad vesiniku tootmist ja ainult umbes kolmandik ELi elektritarbimisest toimub taastuvate energiaallikate jõul (9).

3.4.

Komitee tunnustab komisjoni selgitusi saastevaba vesiniku määratluse kohta: see on määratletud kui taastuvenergial põhineva elektrolüüsi tulem, mis on saadud tuule-, päikese- ja hüdroenergiast või taastuva biomassi biokeemilise muundamise kaudu. Komiteel on hea meel, et see on ELi jaoks esmatähtis kui ainus võimalus, mis sobib kliimaneutraalsuse eesmärkidega.

3.5.

Komitee võtab samas teadmiseks, et lühikeses ja keskpikas perspektiivis jäetakse strateegias uks avatuks ka teistele vähese CO2 heitega vesiniku vormidele, mis on saadud fossiilkütustest koos alles väljatöötatava CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogiaga (10). Komitee tuletab meelde, et CO2 kogumise ja säilitamise abil saadud vesinikku ei saa mingil juhul pidada taastuvenergia allikaks, kui selle kasutamine on otse või kaudselt seotud fossiilkütuse kaevandamisega. Komitee rõhutab, et CO2 kogumise ja säilitamise abil saadud vesiniku kogu väärtusahelas peavad olemas olema süsinikuanalüüsi vahendid, et seda saaks määratleda pigem vähese CO2 heitega ahelana kui CO2 heiteta ahelana (11) ning et vältida olukorda, kus heie vähenemine ei ole piisav pikaajaliste eeldatavate heitkoguste eesmärkide saavutamiseks.

3.6.

Lisaks juhib komitee tähelepanu sellele, et Euroopa Kontrollikoja analüüsi kohaselt ei ole selliste juba olemasolevate ELi rahastamisvahendite abil, mille eesmärk on toetada süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist (näiteks programm „NER 300“), valminud ühtegi edukat süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti (12). Seega on CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogilise teostatavuse ning riikliku toetuse suhtes palju ebakindlust.

3.7.

Komitee võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, mille kohaselt oleks vaja tagada CO2 hind vahemikus 55–90 eurot tonni CO2 kohta, et muuta CO2 sidumisega fossiilkütustepõhine vesinik konkurentsivõimeliseks võrreldes fossiilkütustepõhise vesinikuga, ja kutsub komisjoni üles kirjeldama finantsmudelit investeeringuteks, mis viivad selliste kompenseerimiskuludeni, iseäranis erainvesteeringute kaasatud kapitalikulude mõju, mis põhjustavad projektide lisakulusid. Komitee kutsub komisjoni üles andma üksikasjalikku teavet selliste saastevaba vesiniku hinnanguliste hindade kohta, mis muudaksid toetused tarbetuks, ja uurima nende hindade saavutamiseks vajalikke mehhanisme, esmajoones ELi heitkogustega kauplemise süsteemi järgmisel läbivaatamisel.

3.8.

Komitee juhib tähelepanu ka sellele, et kui taastuvallikatest toodetud vesinik peab tõepoolest suutma konkureerida fossiilkütustepõhise vesiniku ja CO2 sidumisega fossiilkütustepõhise vesinikuga, peab see eelkõige suutma konkureerida fossiilkütustega. Selleks peab selle maksumus langema alla 1 USA dollari kilogrammi kohta (13). Saastevaba vesiniku investeerimiskulude (CapEx) vähendamine on seetõttu võtmeküsimus. Komitee palub Euroopa Komisjonil sõnaselgelt esitada vesiniku hinna stsenaariumid, milles võetakse arvesse saastevaba vesiniku projektidesse kaasatud finantskapitali maksumust.

3.9.

Komitee tuletab samuti meelde, et varasemad katsed vesinikumajanduse elavdamiseks on läbi kukkunud peamiselt seetõttu, et nõudlus vesiniku järele ei ole kunagi realiseerunud. Seepärast on komitee rahul, et komisjon määrab selgelt kindlaks vesinikku kasutama hakkavad lõpptarbimissektorid: tööstus ja teatud transpordiliigid ning paikse elektrisalvestuse sektor akupõhise elektrisalvestuse täienduseks.

3.10.

Seega tuleks saastevaba vesinikku kasutada ainult juhtudel, kui ei ole võimalik kasutada muid olemasolevaid CO2 heite vähendamise võimalusi, ja komitee kutsub komisjoni üles koondama investeeringud rakendustesse, kus vesinikul võib olla suur roll, näiteks tööstusesse, liikuvusse (merendus, lennundus) ja taastuvatest allikatest toodetud energia säilitamisse. Kõikjal, kus kasutatakse akusid – ja eriti strateegias nimetatud sõiduautode, taksode, bussiparkide ning kaubikute ja linnaveokite puhul – pakub vesinik tõenäoliselt vähem kasumlikke lahendusi. Ühtlasi võiks see olla üks võimalus pikamaa-kaubaveo CO2 heite vähendamiseks (14).

3.11.

COVID-19 pandeemia on teravdanud ja süvendanud ebavõrdsust meie ühiskonnas ning suurendanud vaesust Euroopas. Seepärast on vajalik, et kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegias ei jäetaks kedagi kõrvale. Seega kutsub komitee komisjoni üles jälgima ja hindama vesinikustrateegiaga seonduvaid tööhõive ümberkorraldamise nõudmisi.

4.   Erimärkused

Sotsiaalne mõõde

4.1.

COVID-19 pandeemia ja sellest tuleneva kriisi tõttu suureneb töötus ELis eeldatavalt 9 %-ni ning see tabab eelkõige noori ja madala kvalifikatsiooniga töötajaid. Seepärast rõhutab komitee töötajatele kvaliteetse koolituse tagamise tähtsust ja vajadust muuta energiasektor noorte eurooplaste jaoks huvipakkuvamaks. Selleks võib EL luua Euroopa tippkeskused õpipoistele, kes töötavad energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud töökohtadel (nt energiaauditid, soojuspumpade paigaldamine). Toetuste andmise ja ErasmusPro programmi laiendamise kaudu võib EL muuta noored eurooplased energiapöörde võtmetegijateks, eriti saastevaba vesiniku valdkonnas.

4.2.

Edendada taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutuselevõtmise kaudu töökohtade loomist tähendab ühtlasi, et toetatakse Euroopa väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), kes annavad peaaegu kaks kolmandikku Euroopa rahandusega mitteseotud erasektori töökohtadest (15). Komitee kutsub komisjoni üles töötama nende toetamiseks välja konkreetsed rahalised vahendid (16).

4.3.

Komitee märgib lisaks, et ELi konkurentsi- ja toimetulekuvõime parandamiseks tuleb säilitada kontroll ELi varade ja tööstuse üle ning seista vastu mujalt maailmast lähtuvale tööstuslikule dumpingule.

4.4.

Lõpuks kutsub komitee ELi üles kasutama kõigi sidusrühmade dialoogil põhinevaid uusi kestlikumaid ärimudeleid, eelkõige töötajaid ulatuslikult äristrateegiasse kaasates (17).

Investeerimisvajadused ELis

4.5.

Komitee rõhutab, et ELi rahalistest vahenditest ei tohiks toetada fossiilkütuseid, ning kutsub komisjoni üles kohaldama kahju mittetekitamise põhimõtet („do no harm“) kogu avaliku sektori rahastamise puhul mitmeaastase finantsraamistiku, programmi „InvestEU“, ELi taastefondide ja riigiabi raames. Igal juhul ei saa CO2 kogumise ja säilitamise protsessis otseselt või kaudselt tekkiv vesinik kuuluda Euroopa rahastamise kestliku taksonoomia alla.

4.6.

Komitee väljendab väga suurt rahulolu selle üle, et uue taaste- ja vastupidavusmehhanismiga toetatakse liikmesriikide investeeringuid ja reforme, mis on kestliku taastumise jaoks esmatähtsad, eriti taastuvallikatest toodetud vesiniku sektoris. Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa roheline kokkulepe ning riiklikud energia- ja kliimakavad annaksid suuna liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadele. Selleks peab komisjon tagama, et panus roheüleminekusse oleks liikmesriikide projektide hindamisel üks eeltingimus.

4.7.

Saastevaba vesiniku liit mängib olulist rolli vesiniku kasutuselevõtmisel Euroopas, eriti investeerimisprogrammi väljatöötamise ning piirkondlike, riiklike ja Euroopa tasandi projektide arendamise kaudu. Seepärast rõhutab komitee selles liidus kõigi sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna – selle kõigis mõõtmetes –, töötajate ja valitsusväliste organisatsioonide võrdse esindatuse tähtsust. Praegu koondab liit valdavas osas eraõiguslikke osalejaid (18). Komitee kui organiseeritud kodanikuühiskonna tõeline esindaja tuleb täielikult kaasata aruteludesse ja konsultatsiooniprotsessidesse.

Nõudluse suurendamine ja tootmise laiendamine

4.8.

Komitee on veendunud, et CO2 heite hinnavahe lepingute (CCfD) enampakkumistel on suur tähtsus selle tagamisel, et tööstusprotsessid viidaks kiiresti üle vesinikule. CO2 heite hinnavahe lepingud võivad edastada positiivse signaali investoritele ja tööstusele (19). Komitee soovib siiski rõhutada kahte järgmist punkti.

4.8.1.

Komisjon rõhutab CO2 heite hinnavahe lepingute asjakohasust ja tunnistab, et olemasolev ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) ei suuda anda piisavalt tugevaid hinnasignaale, et käivitada kliimaneutraalsuse saavutamiseks vaieldamatult vajalikke investeeringuid. Ühelt poolt tuleneb see asjaolust, et fossiilkütused saavad ELis jätkuvalt suuri toetusi. Vastavalt Euroopa Komisjoni aruandele energiatoetuste kohta on toetused maagaasile, mida kasutatakse vesiniku tootmiseks koos CO2 kogumise ja säilitamisega, tegelikult suurenenud (20). Seega on tegemist suure turumoonutusega, mis takistab investeerimist kliimakaitsetehnoloogiatesse, nagu saastevaba vesinik, või muudab need tarbetult kalliks. Lisaks ei kajasta ELi heitkogustega kauplemise süsteem isegi pärast reformi tegelikku CO2 hinda. Kui fossiilkütuseid mitte toetada ja heitkogustega kauplemise süsteemi veelgi täiustada, siis ei oleks CO2 heite hinnavahe lepinguid vaja. Seepärast peaksid need kaks ülesannet olema komisjoni esimene prioriteet.

4.8.2.

Kui CO2 heite hinnavahe lepingud on siiski vajalikud, tuleks pakkumismenetlused kavandada nii, et vesiniku tootmist elektrolüüsi teel rahastatakse üksnes juhul, kui selleks kasutatakse üle jäävat taastuvelektrit (21). Seepärast rõhutab komitee, et Euroopa rahastamissüsteem ja spetsiaalsed pakkumismenetlused taastuvallikatest toodetud vesiniku jaoks on olulised tagamaks, et ei aeglustata CO2 kogumise ja säilitamisega fossiilkütustepõhise vesiniku arendamist.

Rahvusvaheline mõõde

4.9.

Komitee tõstatab küsimuse selliste tulevaste energiapartnerluste laadi kohta, mille eesmärk on kasutada 40 GW elektrolüüsiseadmeid taastuvallikatest vesiniku tootmiseks ELi naaberriikides (22). Ajal, mil liikmesriikide juhid nõuavad Euroopa suveräänsuse suurendamist, kutsub komitee komisjoni üles töötama välja sidusa lähenemisviisi.

4.10.

Komitee rõhutab ka seda, kui keeruline on meelitada Euroopa investoreid poliitiliselt ebastabiilsetesse riikidesse. Komitee soovitab sellest hoolimata kaasata Lääne-Balkani riigid, kes osalevad ELiga ühinemise protsessis, kõikidesse vesinikustrateegia rakendamise aruteludesse ja tegevustesse.

4.11.

Lisaks kutsub komitee komisjoni üles esitama üksikasjalikumat teavet nende riikide suutlikkuse kohta kõnealuste tulevaste partnerluste arendamisel, sest strateegias on praegu hõlmatud nii erinevad riigid nagu Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina (23), Süüria ja Tuneesia, mis rakendavad energiapöörde ja taastuvenergia arendamise vallas väga erinevat poliitikat. Nimetatud riikides tuleks samuti eelistada komitee soovitatavaid VKEde rahastamise mehhanisme, arvestades nende riikide suurt VKEde osakaalu ja pankade intensiivset vahendustegevust.

4.12.

Komitee kahtleb, kas need riigid on võimelised kasutama taastuvallikatest vesiniku tootmiseks piisavalt elektrolüüsiseadmeid, et rahuldada lisaks siseriiklikule nõudlusele ka Euroopa nõudlust. Põhja-Aafrikas ja Ukrainas vajaks 40 GW kasutuselevõtt 2030. aastaks 76 GW taastuvenergiat, mis tähendab nende riikide võimsuse kolmekordistumist 10 aasta jooksul (24).

---

(1)  Inglise keeles „hard-to-abate“-sektorid (nt terase-, naftakeemia-, alumiiniumi-, tsemendi- ja väetisetööstus). Määratlus tuleneb sellest, et neis sektoreis kaasnevad CO2 heite vähendamise lahendustega suuremad kulud kui praeguste suurema süsinikusisaldusega tehnoloogiatega.

(2)  Eurostati 2020. aasta augustis avaldatud andmete kohaselt põhjustas koroonaviirus liidus teises kvartalis tööhõive vähenemise 2,6 % võrra.

(3)  See tähendab kaupade tootmist ja teenuste osutamist süsinikku kasutamata.

(4)  Sealhulgas Lääne-Balkan, Ukraina ja lõunanaabruse riigid.

(5)  Vt COM(2015) 80.

(6)  Vt COM(2020) 299 „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel“.

(7)  ELi statistikaameti Eurostati andmetel vähenes liidu SKP 2020. aasta teises kvartalis 11,9 %.

(8)  Määratlus tuleneb asjaolust, et heitkoguste vähendamise kulud on seal suured ning edasiminek heitkoguste vähendamisel on olnud aeglane ja keeruline.

(9)  Eurostati andmed, [nrg_ind_peh].

(10)  Või elektrolüüs koos kasvuhoonegaaside heite oluliselt vähenenud olelusringiga.

(11)  See tagab olelusringi jooksul 60–85 % vähem heitkoguseid võrreldes maagaasi kasutamisega kateldes.

(12)  Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee arvamus „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni““ (ELT C 282, 20.8.2019, lk 51).

(13)  Maagaasi reformimise teel toodetud vesinik maksab umbes 1 USA dollar kilogrammi kohta. Allikas: Platts Hydrogen Assessments.

(14)  Vt T&E 2019. aasta aruanne.

(15)  https://www.touteleurope.eu/actualite/les-entreprises-dans-l-union-europeenne.html.

(16)  See tähendab territoriaalsed investeerimisfondid, riiklik tagatissüsteem, mis katab 60 % nende arendamisele pühendatud kestlikest vahenditest, kindlustusmehhanismid, mis katavad nende arenguriski saastevaba vesiniku valdkonnas.

(17)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuni 2020. aasta resolutsioon „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepanekud COVID-19 kriisi järgse ülesehituse ja taastumise kohta“ (ELT C 311, 18.9.2020, lk 1).

(18)  Vt saastevaba vesiniku liidu liikmete nimekiri.

(19)  Need enampakkumised on eelkõige aidanud kaasa Ühendkuningriigi avamere tuuletööstuse arengule, aidates saada madalaid pakkumisi.

(20)  Vt teatise COM(2020) 950 final 2. lisa.

(21)  Näiteks kui elektrolüüsiseadmete käitaja tõendab, et ta saab elektrit elektrolüüsiks otse uuest taastuvenergiajaamast või et tal on elektrivarustusleping, mis aktiveeritakse alles siis, kui hulgimüügituru hinnad on negatiivsed.

(22)  Sealhulgas Lääne-Balkan, Ukraina ja lõunanaabruse riigid.

(23)  Kõnealust nimetust ei tõlgendata Palestiina riigi tunnustamisena ja see ei piira liikmesriikide individuaalseid seisukohti selles küsimuses.

(24)  https://www.irena.org/-/media/Files/IRENA/Agency/Publication/2020/May/SDG7Tracking_Energy_Progress_2020.pdf.