EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52019IP0130
European Parliament resolution of 14 February 2019 on the future of the INF Treaty and the impact on the European Union (2019/2574(RSP))
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule (2019/2574(RSP))
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule (2019/2574(RSP))
OJ C 449, 23.12.2020, p. 149–153
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/149 |
P8_TA(2019)0130
Keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tulevik ja mõju ELile
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule (2019/2574(RSP))
(2020/C 449/21)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahelist lepingut oma kesk- ja lühimaarakettide likvideerimise kohta (edaspidi „keskmaa-tuumajõudude piiramise leping“), mille allkirjastasid 8. detsembril 1987 Washingtonis toonane USA president Ronald Reagan ja Nõukogude Liidu juht Mihhail Gorbatšov (1), |
|
— |
võttes arvesse USA välisministeeriumi koostatud 2018. aasta aruannet relvastuskontrolli, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning desarmeerimise lepingute järgimise ja kohustuste täitmise kohta, |
|
— |
võttes arvesse USA presidendi Donald Trumpi 21. oktoobri 2018. aasta avaldust, milles ta hoiatas, et USA taganeb keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust, |
|
— |
võttes arvesse USA riigisekretäri 2. veebruari 2019. aasta avaldust USA kavatsuse kohta keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust taganeda (2), |
|
— |
võttes arvesse Venemaa presidendi Vladimir Putini 2. veebruari 2019. aasta avaldust, milles ta teatas, et Venemaa peatab samuti oma osalemise lepingus, |
|
— |
võttes arvesse NATO liikmesriikide välisministrite 4. detsembri 2018. aasta avaldust keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kohta (3), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa“, |
|
— |
võttes arvesse USA ja NATO 2019. aastal tõstatatud mureküsimusi seoses keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu rikkumisega Venemaa poolt (eelkõige seoses tema uue raketisüsteemiga 9M729), mida viimati väljendati Põhja-Atlandi Nõukogu 1. veebruari 2019. aasta avalduses (4), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini repliike 18.–19. detsembril 2018 Brüsselis toimunud seitsmendal ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise konverentsil, |
|
— |
võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (5), |
|
— |
võttes arvesse ühisdeklaratsiooni ELi ja NATO koostöö kohta, mis allkirjastati 10. juulil 2018. aastal Brüsselis, |
|
— |
võttes arvesse ÜRO desarmeerimiskava (6), |
|
— |
võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärki 16, milleks on toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada kestlik areng (7), |
|
— |
võttes arvesse 18. mail 2018. aastal avaldatud 2017. aasta eduaruannet massihävitusrelvade leviku vastase Euroopa Liidu strateegia rakendamise kohta, |
|
— |
võttes arvesse 1968. aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingut, milles kõigile riikidele nähakse ette kohustus viia heas usus ellu tuumadesarmeerimine ja lõpetada tuumavõidurelvastumine, |
|
— |
võttes arvesse tuumarelvade keelustamise lepet, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 7. juulil 2017, |
|
— |
võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta (8), |
|
— |
võttes arvesse massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat, mille 12. detsembril 2003 kiitis heaks Euroopa Ülemkogu, |
|
— |
võttes arvesse nõukogu järeldusi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste 9. läbivaatamiskonverentsi kohta (8079/15), |
|
— |
võttes arvesse 2017. aasta Nobeli rahupreemia omistamist Rahvusvahelisele Tuumarelvade Kaotamise Kampaaniale (ICAN) ning viimase 1. veebruari 2019. aasta avaldust selle kohta, et USA taganemine keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust seab Euroopa (ja maailma) ohtu („US withdrawal from INF Treaty puts Europe (and the world) at risk“), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4, |
|
A. |
arvestades, et 1987. aastal Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu poolt allkirjastatud keskmaa-tuumajõudude piiramise leping oli külma sõja ajastu ainulaadne kokkulepe, kuna selles nõuti, et mõlemad riigid mitte ainult ei piiraks, vaid hävitaks oma maapealse baseerumisega tuuma- ja tavalõhkepeadega ballistiliste ja tiibrakettide (lennukaugusega 500 kuni 5 500 km) varud, keelates samal ajal lepinguosalistel selliseid rakette omada, toota ja katsetada; |
|
B. |
arvestades, et 1991. aasta maikuuks oli lepingutingimuste kohaselt hävitatud 2 692 raketti; arvestades, et sellele järgnes kümme aastat kohapealseid kontrolle; arvestades, et tänu keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingule likvideeriti kokku enam kui 3 000 tuumalõhkepeadega raketti; |
|
C. |
arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise leping aitas kaasa USA ja Nõukogude Liidu ning seejärel Venemaa Föderatsiooni vahelise strateegilise konkurentsi piiramisele ning stabiilsuse loomisele ja tugevdamisele külma sõja ajastul; arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust on kõige suuremat kasu saanud Euroopa, kelle julgeoleku tagamisel on leping olnud üle kolme aastakümne põhjapaneva tähtsusega; arvestades, et leping on endiselt rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse alustala, eelkõige Euroopa julgeolekustruktuuri osana; |
|
D. |
arvestades, et 2014. aastal teatas president Obama administratsioon, et Venemaa rikkus oma keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kohaseid kohustusi mitte omada, toota või katsetada maapealse baseerumisega tiibrakette lennukaugusega 500–5 500 kilomeetrit ega omada või toota selliste rakettide jaoks stardiseadeldisi; arvestades, et järgmistes aruannetes, mille USA välisministeerium avaldas 2015., 2016., 2017. ja 2018. aastal, kordas USA väiteid, et Venemaa rikub jätkuvalt lepingut; |
|
E. |
arvestades, et USA ja NATO on korduvalt esitanud Venemaale küsimusi rakettide (ja eelkõige raketisüsteemi 9M729) arendustegevuse kohta, mida nad peavad keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu rikkumiseks; |
|
F. |
arvestades, et lepingu 30. aastapäeva puhul 2017. aasta detsembris kuulutas president Trumpi administratsioon välja diplomaatiliste, sõjaliste ja majanduslike meetmete „integreeritud strateegia“, mille eesmärk oli panna Venemaa uuesti lepingutingimusi täitma; arvestades, et need meetmed hõlmasid diplomaatilisi jõupingutusi erikontrollikomisjoni kaudu, sõjalise teadus- ja arendusprogrammi käivitamist ning lepingutingimusi rikkuvate rakettide väljatöötamise ja tootmisega seotud Venemaa üksuste vastu suunatud majanduslikke meetmeid; |
|
G. |
arvestades, et USA ja Venemaa ei ole suutnud lahendada oma vastastikuseid mureküsimusi diplomaatilise dialoogi teel; arvestades, et lepingu alusel moodustatavat erikontrollikomisjoni, kes tegeleb muu hulgas lepingu järgimise küsimuste lahendamisega, ei ole kokku kutsutud; |
|
H. |
arvestades, et 20. oktoobril 2018 teatas president Trump, et USA kavatseb lepingust taganeda, viidates sellele, et Venemaa rikub lepingut ja Hiina ei osale selles; arvestades, et 4. detsembril 2018 teatas USA riigisekretär Mike Pompeo pärast NATO liikmesriikide välisministrite kohtumist, et USA on tuvastanud, et Venemaa rikub olulisel määral lepingut ja et USA peatab seetõttu oma kohustuste täitmise 60 päeva pärast, kui Venemaa ei hakka uuesti täiel määral ja kontrollitaval viisil lepingutingimusi täitma; |
|
I. |
arvestades, et 1. veebruaril 2019, kui oli möödunud 60-päevane tähtaeg, mille jooksul Venemaal oli aega hakata uuesti täiel määral lepingutingimusi täitma, teatas USA, et kui Venemaa, keda ta peab lepingut olulisel määral rikkuvaks, ei asu kuue kuu jooksul uuesti lepingutingimusi täitma, peatab USA keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust tulenevate kohustuste täitmise ja alustab lepingust taganemise protsessi; arvestades, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus Venemaad üles kasutama USA poolt pakutud kuuekuulist ajavahemikku ja hakkama lepingutingimusi uuesti täielikult täitma; |
|
J. |
arvestades, et 4. detsembril 2018 tegid NATO liikmesriikide välisministrid avalduse, milles nad kinnitasid, et Venemaa rikub keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingut, ja kutsusid Venemaad üles asuma viivitamata uuesti täiel määral ja kontrollitaval viisil lepingutingimusi täitma; |
|
K. |
arvestades, et 2. veebruaril 2019 teatas Venemaa, et ta peatab keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingus osalemise ja hakkab töötama välja uut tüüpi rakette; arvestades, et Venemaa ametivõimud on väljendanud korduvalt muret NATO raketitõrjerajatiste pärast; |
|
L. |
arvestades, et Hiina ja teised riigid, kes ei ole keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingule alla kirjutanud, on oma raketiarsenali suurel määral laiendanud, tõendades vajadust uue lepingu järele, mis seob USA, Venemaa ja Hiina; |
|
M. |
arvestades, et lepingu võimalik kehtetuks tunnistamine võib tuua kaasa tuumariikide vaheliste pingete eskaleerumise, arusaamatused ja uue võidurelvastumise; |
|
N. |
arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise leping on üleilmse strateegilise stabiilsuse, maailmarahu ja piirkondliku julgeoleku säilitamise nurgakivi; arvestades, et lepingu säilitamine aitaks kaasa püüetele säilitada muid kehtivaid relvastuskontrolli- ja desarmeerimiskokkuleppeid ning aitaks luua soodsamaid tingimusi relvastuse piiramise, desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise läbirääkimisteks; arvestades, et lepingust taganemise avaldused seavad kahtluse alla muude oluliste relvastuskontrolli lepingute, näiteks Ameerika Ühendriikide ja Venemaa Föderatsiooni vahelise strateegilise ründerelvastuse täiendava piiramise ja vähendamise meetmete lepingu (uus START-leping) pikendamise, mis võib anda tõsise tagasilöögi aastakümneid tuumarelvade valdkonnas stabiilsuse taganud rahvusvahelisele relvastuskontrollirežiimile ja tekitada olukorra, kus maailmas ei ole enam tuumarelvaarsenalidel õiguslikult siduvaid ja kontrollitavaid piiranguid; |
|
O. |
arvestades, et ÜRO peasekretär avas 20. septembril 2017 allkirjastamiseks ÜRO tuumarelvade keelustamise leppe ja sellele on praeguseks alla kirjutanud 70 riiki, kellest 21 on selle ratifitseerimisega saanud leppe osalisriikideks, kusjuures üks neist on ELi liikmesriik Austria, ning Iirimaa esitab ilmselt lähikuudel ÜRO peasekretärile oma ratifitseerimiskirjad; |
|
P. |
arvestades, et Nobeli rahupreemia laureaat Rahvusvaheline Tuumarelvade Kaotamise Kampaania (ICAN) on kutsunud kõiki riike üles tuumarelvade keelustamise lepet ratifitseerima; |
|
1. |
toetab keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu järgimist nüüd ja edaspidi ning selle tugevdamist; tuletab meelde selle olulist panust rahusse ja julgeolekusse Euroopas ja kogu maailmas ning ülemaailmsesse desarmeerimisse ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisse; |
|
2. |
väljendab sügavat muret lepingu rikkumiste ning neile järgnenud USA ja seejärel Venemaa avalduste pärast, mille kohaselt nad peatavad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmise ja kuue kuu möödudes taganevad lepingust; toonitab, et sündmuste selline areng ohustab Euroopa üht tähtsaimat julgeolekuhuvi ning rahu ja julgeolekut Euroopas ja kogu maailmas; kardab, et sellised sammud võivad põhjustada valearvestusi ja valestimõistmisi, mille tagajärjel halvenevad USA ja Venemaa suhted, kasvavad pinged, suureneb sõja- ja tuumaoht ning võidakse taas alustada destabiliseerivat võidurelvastumist, mis kahjustaks Euroopa julgeolekut ja strateegilist stabiilsust; |
|
3. |
avaldab Venemaale hukkamõistu lepingu tingimuste jätkuva rikkumise pärast; |
|
4. |
USA ja NATO tõstatatud mureküsimuste lahendamiseks ning vastuseks Venemaa-poolsele lepingutingimuste jätkuvale rikkumisele kutsub Venemaa Föderatsiooni üles hakkama jälle lepingut täielikult ja kontrollitavalt täitma, ning nõuab temalt pühendumist lepingu pikaajalisele tulevikule; |
|
5. |
tõdeb, et täielik läbipaistvus ja dialoog on oluline ning aitaks suurendada usaldust keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu ja kõigi muude strateegilist stabiilsust ja julgeolekut toetavate lepingute rakendamise suhtes; seda arvestades kutsub nii Venemaad kui ka USAd üles lahendama oma vastastikused kahtlused lepingu täitmise osas, alustama ÜRO Julgeolekunõukogu, eriuurimiskomisjoni või muude asjakohaste foorumite raames konstruktiivset dialoogi pingete vähendamiseks, võttes arvesse mõlema poole huve ja mureküsimusi, ning pidama heauskselt läbirääkimisi keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu päästmiseks enne 2019. aasta augustit, mis on lepingust taganemise tähtaeg, suurendades seejuures läbipaistvust ja vastastikust seiretegevust ning kehtestades tõhusamad reeglid ja garantiid kummagi poole raketi- ja tuumavõimekuste suhtes; |
|
6. |
nõuab, et asepresident ja kõrge esindaja kasutaks veel jäänud kuue kuu jooksul kõiki tema käsutuses olevaid poliitilisi ja diplomaatilisi vahendeid, et nii USA kui ka Venemaa lepingust taganemise ärahoidmiseks astuda piiriülese usalduse taastamiseks lepingu osalisriikidega dialoogi ning pakkuda neile ELi kogemusi ja vahendajavõimeid; nõuab, et asepresident ja kõrge esindaja avaldaks survet lepingu kehtimajäämiseks ja edasiarendamiseks ning käivitaks läbirääkimised seda tüüpi rakette käsitleva mitmepoolse lepingu sõlmimiseks; palub asepresidendil ja kõrgel esindajal saavutada ELi tegutsemine aktiivse ja usaldusväärse julgeoleku tagajana, ka oma naabruskonnas, ning jõuline ja konstruktiivne tegevus globaalse reeglitepõhise massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja desarmeerimise struktuuri loomisel ja tugevdamisel; |
|
7. |
rõhutab, et keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu ebakindel tulevik ei tohiks seada ohtu teisi relvastuskontrolli alaseid kokkuleppeid; eelkõige nõuab tungivalt, et USA ja Venemaa pikendaksid uut START-lepingut, mille kehtivus lõpeb 2021. aastal ja mille kohaselt võib kummalgi lepinguosalisel olla kuni 1 550 strateegilist lõhkepead; |
|
8. |
kinnitab veel kord oma täielikku pühendumist mõjusa rahvusvahelise relvastuskontrolli, desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise korra säilitamisele Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku nurgakivina; on seisukohal, et usaldusväärsuse ja tuumavaba maailma edendamise saavutamiseks peab Euroopa andma eeskuju; kutsub ELi liikmesriike üles seadma mitmepoolse tuumadesarmeerimise ELi välis- ja julgeolekupoliitika esmaeesmärgiks; tuletab meelde, et on kohustunud järgima meetmeid, mille eesmärk on liikuda kõigi tuumaarsenalide piiramise ja hävitamise suunas; |
|
9. |
on veendunud, et Euroopa julgeolek peaks jääma jagamatuks; palub kõigil ELi liikmesriikidel, kes on ühtlasi NATO liikmed, vastavalt tegutseda; palub asepresidendil ja kõrgel esindajal töötada välja ühtne ohuhinnang ja selle põhjal analüüsida, kuidas mõjutab ELi julgeolekut siiani liidule ja selle kodanikele kaitset pakkunud keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kehtetuks muutumine, anda sellest Euroopa Liidu lepingu artikli 36 kohaselt aegsasti aru Euroopa Parlamendile, ning seejärel välja töötada olemuslikult mitmepoolne, usaldusväärne ja kaugeleulatuv tuumadesarmeerimise strateegia; |
|
10. |
palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal esitada ettepanekud ELi rahaliste vahendite kasutamiseks ja liidu teadmusbaasi ja eriteadmiste täiustamiseks küsimustes, mis on seotud massihävitusrelvade leviku piiramisega, relvastuskontrolliga ja inimese võimega analüüsida tuumarelvadest tingitud ohte; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal esitada usaldatavad kavad tuumarelvade tahtmatu või juhusliku kasutamise ärahoidmiseks; |
|
11. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, NATO-le, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Ameerika Ühendriikide presidendile ja Kongressi liikmetele, Venemaa Föderatsiooni presidendile ning Venemaa Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu liikmetele. |
(1) https://treaties.un.org/doc/Publication/UNTS/Volume%201657/v1657.pdf.
(2) https://www.state.gov/secretary/remarks/2019/02/288722.htm.
(3) https://www.nato.int/cps/en/natohq/official_texts_161122.htm.
(4) https://www.nato.int/cps/en/natohq/news_162996.htm.
(5) ELT C 215, 19.6.2018, lk 202.
(6) https://front.un-arm.org/documents/SG+disarmament+agenda_1.pdf.
(7) https://sustainabledevelopment.un.org/sdg16.