EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52020XC0930(03)
Publication of an application for approval of amendments which are not minor to a product specification pursuant to Article 50(2)(a) of Regulation (EU) No 1151/2012 of the European Parliament and of the Council on quality schemes for agricultural products and foodstuffs 2020/C 322/08
Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a 2020/C 322/08
Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a 2020/C 322/08
C/2020/6662
OJ C 322, 30.9.2020, p. 30–43
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
30.9.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 322/30 |
Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a
(2020/C 322/08)
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS
Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga
„Volaille de Bresse“ / „Poulet de Bresse“ / „Poularde de Bresse“ / „Chapon de Bresse“
ELi nr: PDO-FR-0145-AM03 – 6.12.2019
KPN (X) KGT ( )
1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi
Comité interprofessionnel de la volaille de Bresse (CIVB) |
Registreeritud asukoht: |
Bois de Chize |
71500 Branges |
PRANTSUSMAA |
Tel +33 0385751007
Faks +33 0385752899
E-post: civb@wanadoo.fr
Comité interprofessionnel de la volaille de Bresse koondab ettevõtjaid, kes osalevad aktiivselt KPNiga „Volaille de Bresse“ hõlmatud kodulindude aretamise, haudumise, kasvatamise ja tapmise toimingutes ning kellel on seega seaduslik õigus see taotlus esitada.
2. Liikmesriik või kolmas riik
Prantsusmaa
3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab
☐ |
Toote nimetus |
☒ |
Toote kirjeldus |
☒ |
Geograafiline piirkond |
☒ |
Päritolutõend |
☒ |
Tootmismeetod |
☒ |
Seos |
☒ |
Märgistus |
☒ |
Muu [täpsustada] |
4. Muudatus(t)e liik
Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline
Sellise registreeritud kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähise (KGT) tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline ja mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud.
5. Muudatus(ed)
5.1. Osa „Toote kirjeldus“
Järgmine säte:
„Variandid „kuumtöötlemisvalmis“ ja „külmutatud“ on lubatud üksnes noorkanade/-kukkede puhul, tingimusel et jäsemed (v.a varbad) ei ole ära lõigatud.“
muudetakse järgmiselt:
„Variant „kuumtöötlemisvalmis“ on lubatud noorkanade/-kukkede ja noorte nuumkanade puhul, tingimusel et jäsemed (v.a varbad) ei ole ära lõigatud. Tükeldamine on lubatud noorkanade/-kukkede puhul ja puudutab üksnes nahaga tükke. Sisikond, pead ja jalad jäetakse tükeldamisel kõrvale. Variant „külmutatud“ on lubatud üksnes „kuumtöötlemisvalmis“ või tükeldatud noorkanade/-kukkede puhul.“
See muudatus võimaldab lisada noored nuumkanad variandi „kuumtöötlemisvalmis“ alla ja puudutab üksnes tootele „Volaille de Bresse“ iseloomulike nahaga jaotustükkide tükeldamise lubamist. Sisikond, pead ja jalad jäetakse tükeldamisel kõrvale.
Peale selle lubatakse varianti „kuumtöötlemisvalmis“, mis oli varem lubatud üksnes noorkanade/-kukkede puhul, nüüd ka noorkanade/-kukkede jaotustükkide puhul.
Kavandatud muudatused võimaldaksid sektoril kohaneda uute tarbimisharjumustega, mis on kindlaks tehtud tarbimisuuringute käigus (WorldpanelKantar, 2017), säilitades samal ajal toote „Volaille de Bresse“ kõik iseärasused, mille hulka kuulub eelkõige naha kirjeldus.
Järgmine säte:
„Tapetud kodulinnud kaaluvad vähemalt:
— |
[…]; |
— |
1,8 kg kitkutud ja osaliselt siseelunditest puhastatud noorte nuumkanade puhul; |
— |
[…].“ |
muudetakse järgmiselt:
„Tapetud kodulinnud kaaluvad vähemalt:
— |
[…]; |
— |
1,8 kg kitkutud ja osaliselt siseelunditest puhastatud noorte nuumkanade puhul (s.o 1,5 kg „kuumtöötlemisvalmis“ toodet) |
— |
[…].“ |
Märgitud on „kuumtöötlemisvalmis“ noorte nuumkanade miinimumkaal 1,5 kg.
Nende muudatuste arvessevõtmiseks muudetakse koonddokumendi punkti 3.2.
Peale selle on koonddokumendis kavandatud lihtsustusi, tehes väljajätteid.
Järgmine säte:
„Bresse’i noorkukk või -kana „Poulet de Bresse“ on minimaalselt 108 päeva vanune isas- või emaslind, kelle kitkutud ja osaliselt siseelunditest puhastatud rümp kaalub vähemalt 1,3 kg (s.o 1 kg „kuumtöötlemisvalmis“ toodet). Bresse’i noor nuumkana „Poularde de Bresse“ on minimaalselt 140 päeva vanune suguküps emaslind, kellel on moodustunud munajuha, kuid kes ei ole veel jõudnud munemistsüklisse ning kelle kitkutud ja osaliselt siseelunditest puhastatud rümp kaalub vähemalt 1,8 kg. Noorkanad/-kuked ja noored nuumkanad võivad sõltuvalt tavadest olla kangasse rullitud ja kinniseotud.
Bresse’i kohikukk „Chapon de Bresse“ on minimaalselt 224 päeva vanune kastreeritud isaslind, kelle kitkutud ja osaliselt siseelunditest puhastatud rümp kaalub vähemalt 3,0 kg. Seda turustatakse eranditult aastalõpu pühade ajal 1. novembrist kuni 31. jaanuarini. Sõltuvalt tavast peab kohikukk kindlasti olema rullitud taimset päritolu kangasse (linane, kanep, puuvillane) ja kinni seotud, nii et lind on täielikult „sisse mähitud“ peale kaela, mille ülemine kolmandik on jäetud suleliseks.“
asendatakse järgmise sättega:
„Bresse’i noorkuke või -kana „Poulet de Bresse“ kitkutud ja osaliselt siseelunditest puhastatud rümp kaalub vähemalt 1,3 kg (1 kg „kuumtöötlemisvalmis“ toodet). Bresse’i noore nuumkana „Poularde de Bresse“ kitkutud ja osaliselt siseelunditest puhastatud rümp kaalub vähemalt 1,8 kg (1,5 kg „kuumtöötlemisvalmis“ toodet). Noorkanad/-kuked ja noored nuumkanad võivad sõltuvalt tavadest olla kangasse rullitud ja kinniseotud.
Bresse’i kohikuke „Chapon de Bresse“ kitkutud ja osaliselt siseelunditest puhastatud rümp kaalub vähemalt 3 kg. Seda turustatakse 1. novembrist kuni 31. jaanuarini. Kohikukk peab kindlasti olema rullitud taimset päritolu kangasse (linane, kanep, puuvillane) ja kinni seotud, nii et lind on täielikult „sisse mähitud“ peale kaela, mille ülemine kolmandik on jäetud suleliseks.“
Koonddokumendi osast „Toote kirjeldus“ on välja jäetud ainult kasvatamisajad. Tootespetsifikaati jäävad siiski samad kasvatusajad ehk noorkanade/-kukkede puhul vähemalt 108 päeva, noorte nuumkanade puhul vähemalt 140 päeva ja kohikukkede puhul vähemalt 224 päeva. See võimaldab täita määruse (EL) nr 668/2014 artiklis 6 sätestatud nõudeid seoses koonddokumendis sisalduvate sõnade arvu piiranguga.
Kooskõlas tootespetsifikaadi muudatustega, millega lubatakse variant „kuumtöötlemisvalmis“, jäetakse koonddokumendist välja järgmine säte:
„Linde turustatakse kitkutuna ja osaliselt siseelunditest puhastatuna. Variandid „kuumtöötlemisvalmis“ ja „külmutatud“ on lubatud üksnes noorkanade/-kukkede puhul, tingimusel et jäsemed (v.a varbad) ei ole ära lõigatud.“
ja asendatakse järgmise sättega:
„Linde turustatakse kitkutuna ja osaliselt siseelunditest puhastatuna. Variant „kuumtöötlemisvalmis“ on lubatud üksnes noorkanade/-kukkede ja nuumkanade puhul, tingimusel et jäsemed (v.a varbad) ei ole ära lõigatud.
Tükeldamine on lubatud üksnes noorkanade/-kukkede puhul.
Variant „külmutatud“ on lubatud üksnes noorkanade/-kukkede puhul („kuumtöötlemisvalmis“ või jaotustükid).“
Need muudatused võimaldavad kooskõlastada osa „Toote kirjeldus“ ja muudetud tootespetsifikaati.
5.2. Osa „Geograafiline piirkond“
Järgmine säte:
„Päritolunimetuse „Volaille de Bresse“ geograafiline piirkond, kus toimub aretamine, paljundamine, haudumine, kasvatamine, tapmine, lindude müügiks ettevalmistamine ja vajaduse korral külmutamine, hõlmab järgmiste kommuunide ja kommuuniosade territooriumi:“
muudetakse järgmiselt:
„Kõik tootmisetapid (aretamine, paljundamine, haudumine, kasvatamine, tapmine, lindude müügiks ettevalmistamine ja tükeldamine ning vajaduse korral külmutamine) toimuvad geograafilises piirkonnas, mille ala hõlmab 2018. aasta ametliku geograafilise koodi alusel järgmiste kommuunide ja kommuuniosade territooriume:“
Etappidele, mis peavad toimuma geograafilises piirkonnas, lisati tükeldamine. Selle muudatuse arvessevõtmiseks muudetakse koonddokumendi punkti 3.5.
Viide kehtiva geograafilise koodi kuupäevale lisatakse selleks, et loetelu oleks täpne ja üheselt mõistetav.
Lisatakse säte „Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidil“.
Peale selle on kommuunide piire ja nimetusi käsitlevate Prantsusmaa õigusnormide muutmise tõttu mõned kommuunid ühinenud ja seega on nende nimi muutunud. Kantonite kuju on muutunud. Seega ajakohastati kommuunide loetelu. Geograafilise piirkonna ulatust ei muudeta, tegemist on Prantsusmaa õigusaktide muutmisest tuleneva kohustusega. Selle muudatuse arvessevõtmiseks muudetakse koonddokumendi punkti 4.
5.3. Osa „Päritolutõend“
Osasse „4.2. Jälgitavus“ lisatakse järgmine säte: „Lihalõikusettevõtted peavad registreerima järgmised andmed:
— |
tapamaja nimi (kui see on lihalõikusettevõttest erinev), |
— |
kasvataja nimi kodulindude partiil ja tapmiskuupäev, |
— |
lõigatud tükkide tüüp, |
— |
tükkide arv, |
— |
tükeldatavate kodulindude tapakaal, |
— |
jaotustükkide kaal pärast tükeldamist.“ |
See säte lisati tootespetsifikaadile jälgitavuse tagamiseks, sealhulgas selleks, et vältida lihalõikusettevõtetes identifitseerimisvõimaluse kadumise ohtu.
Osasse „4.3 Kodulindude identifitseerimine“ lisatakse järgmine säte:
„Jaotustükkide puhul tuleb iga müügiüksus identifitseerida eraldi, et jälgitavus oleks tagatud kuni kasvatajani (kaitse- ja haldamisasutuse antud identifitseerimisnumber).“
See säte võimaldab tagada jaotustükkide jälgitavuse, et vältida jälgitavuse katkemist rikkumatu identifitseerimisvahendi ehk terve kodulinnu jalale paigaldatud rõnga kaotamise tõttu. Selles sättes täpsustatakse tükeldatud kujul turustatavate kodulindude identifitseerimiskorda.
Samuti lisatakse see säte koonddokumendi osasse 3.7.
5.4. Osa „Tootmismeetod“
Osa „5.3 Lindude kasvatamise tingimused“:
Tootespetsifikaadist jäetakse välja järgmine säte:
„Erakorraliste ilmastikutingimuste korral, mis mõjutavad rohukamaraga jalutusala või teravilja tarnet, võib Prantsuse riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (INAO) direktor teha taotlejate rühma arvamuse alusel ajutisi erandeid, et tagada kodulindude sööda säilimine.“
See säte võimaldas erandlike ilmastikutingimuste korral teha erandi tootespetsifikaadist. Pärast kaitstud päritolunimetuste määruse (eelkõige määrus (EL) nr 1151/2012) ning selle rakendusmääruste ja delegeeritud määruse muutmist jäetakse kõnealune säte tootespetsifikaadist välja, kuna see puudutab üldeeskirju.
Järgmine säte:
„Lubatud on ainult järgmine linnusööt:
— |
teravili, mis pärineb eranditult päritolunimetusega hõlmatud geograafilisest piirkonnast ja on võimaluse korral toodetud ettevõttes endas, |
— |
[…].“ |
asendatakse järgmisega:
„Lubatud on ainult järgmine linnusööt:
— |
eranditult päritolunimetusega hõlmatud geograafilisest piirkonnast pärinev puhas teravili või teravili koos kaunviljadega, mis on võimaluse korral toodetud ettevõttes endas, |
— |
[…].“ |
Järgmine säte: „Sööt koosneb siis peamiselt sellest, mida jalutusalal leidub (rohi, putukad, pisilimused jms), millele lisanduvad teravili – mais, tatar, nisu, kaer, tritikale, oder – ning piim ja piimasaadused.“
muudetakse järgmiselt:
„Sööt koosneb siis peamiselt sellest, mida jalutusalal leidub (rohi, putukad, pisilimused jms), millele lisanduvad teravili – mais, tatar, nisu, kaer, tritikale, oder, rukis – ning piim ja piimasaadused. Neid teravilju võib toota koos kaunviljadega (põld-hiirehernes, hernes, seahernes, põlduba, lupiin, läätsed), kui teraviljaseemnete osakaal külvi ajal moodustab enamiku.“
Järgmine säte:
„See teravili – kusjuures mais moodustab vähemalt 40 % söödanormist – võib olla kuumtöödeldud, idanenud, purustatud või jahvatatud, kuid muud töötlemisviisid on keelatud.“
asendatakse järgmise sättega:
„Need seemned – kusjuures mais moodustab vähemalt 40 % söödanormist – võivad olla kuumtöödeldud, idanenud, purustatud või jahvatatud, kuid muud töötlemisviisid on keelatud.“
Need muudatused annavad loa kasvatada teravilja koos kaunviljadega kas täieliku või osalise alternatiivina maisigluteeni kasutamisele ja nisukultuuride üleväetamisele. See võimaldab kasutada agroökoloogilisi viljelustavasid võimaliku alternatiivina praegustele nuumasööda valkudega rikastamise tavadele. Need kooslused võimaldavad piirata põllukultuuride töötlemist otseselt (väetised, herbitsiidid, insektitsiidid, fungitsiidid) ja globaalselt, kasutades tasakaalustatumat külvikorda. Selle tulemusena paraneb põllumajandusettevõtete söödaga varustatus (maisigluteeni kasutamise vähendamine) ja jalutusalade bioloogiline elu säilib paremini (pestitsiidide jääkide vähenemine teraviljas).
Lisaks ilmneb mitmest kirjalikust dokumendist, et seda praktikat kasutati juba mitu sajandit tagasi.
Samuti lisatakse tootespetsifikaadis lubatud teraviljade loetelusse rukis. Seda teravilja on kodulindude „Volaille de Bresse“ kasvatajad traditsiooniliselt kasutanud.
Nende muudatuste arvessevõtmiseks muudetakse koonddokumendi punkti 3.4 ja see väljendub koonddokumendist järgmise sätte välja jätmises:
„Algetapis kasvatatakse linde rohtunud jalutusaladel. Sööt koosneb siis peamiselt sellest, mida jalutusalal leidub (rohi, putukad, pisilimused jms), millele lisanduvad teravili – mais, tatar, nisu, kaer, tritikale, oder – ning piim ja piimasaadused. See teravili, millest mais moodustab söödaratsioonist vähemalt 40 %, võib olla kuumtöödeldud, idandatud, purustatud või jahvatatud. Muid töötlemisviise ei ole lubatud kasutada. Kasvatamise 36. päevast 84. päevani – ajavahemik, mil luustik tugevneb – võib lindudele lisaks kohalikele ressurssidele anda valke, mineraalaineid ja vitamiine.“
See asendatakse järgmise sättega:
„Kasvuetapil kasvatatakse linde rohtunud jalutusaladel. Sööt koosneb siis peamiselt sellest, mida jalutusalal leidub (rohi, putukad, pisilimused jms), millele lisanduvad piim ja piimasaadused ning teravili – mais, tatar, nisu, kaer, tritikale, oder, rukis – ning piim ja piimasaadused. Neid teravilju võib toota koos kaunviljadega (põld-hiirehernes, hernes, seahernes, põlduba, lupiin, läätsed), kui teravilja osakaal külvi ajal moodustab enamiku. Mais moodustab vähemalt 40 % söödaratsioonist. Kasvatamise 36. päevast 84. päevani võib lindudele lisaks kohalikele ressurssidele anda valke, mineraalaineid ja vitamiine.“
Lisaks parandatakse ilmne viga: „kasvuetapp“, mitte „algetapp“, nagu on näha samas koonddokumendis allpool: „Sellele kasvuetapile järgneb nuumamisetapp […]“.
Kooskõlas tootespetsifikaadi muudatustega on koonddokumenti lisatud ka võimalus kasvatada teravilja koos kaunviljadega ja anda seda saaki kodulindudele.
Asjaolu tõttu, et parandati ilmne viga ning rukis lisati lubatud teraviljade hulka, vaadati üle koonddokumendi osa 3.4, et see vastaks määruse (EL) nr 668/2014 artiklis 6 sätestatud nõuetele koonddokumendis sisalduvate sõnade arvu piiramise kohta.
Järgmine säte jäetakse välja, sest see sissejuhatav lause ei anna olulist teavet osa mõistmiseks, kuna pärast kirjeldatakse kõiki etappe:
„Linde kasvatatakse kolmes järjestikuses etapis, milleks on algetapp, kasv ja nuumamine. Nendes etappides on lubatud ainult järgmine linnusööt:“
See asendatakse järgmise sättega:
„Lubatud on ainult järgmine linnusööt:“
Järgmine säte sõnastatakse ümber ilma selle tähendust muutmata:
„Sellele kasvuetapile järgneb nuumamisetapp, mis noorkanade/-kukkede puhul kestab minimaalselt 10 päeva, noorte nuumkanade puhul kolm nädalat ja kohikukkede puhul neli nädalat […].“
Muudetud säte:
„Nuumamisetapp kestab noorkanade/-kukkede puhul minimaalselt kümme päeva, noorte nuumkanade puhul kolm nädalat ja kohikukkede puhul neli nädalat.“
Osa pealkiri
„5.4 |
Tapmine, müügiks ettevalmistamine ja pakendamine“ |
asendatakse järgmise pealkirjaga:
„5.4. |
Tapmine, tükeldamine, müügiks ettevalmistamine ja pakendamine“. |
Lisatakse järgmine säte:
„Bresse’i kana tükeldamine:
— |
Tükeldamise hügieen ja toiduohutus:
|
— |
Tükeldamise erinõuded:
|
Selle sätte lisamine võimaldab tagada tervishoiukontrolli ning toote organoleptilise ja visuaalse kvaliteedi säilimise, juhul kui seda enne turustamist tükeldatakse, seega on kirjeldatud lõikamistingimusi. Nende punktide põhjendamiseks lisatakse järgmised sätted:
„Toodet „Poulet de Bresse“ iseloomustab peen luustik ja nahk, samuti märkimisväärne pealmine rasvakiht ja lihastevaheline rasv. Seetõttu on rümbad eriti tundlikud ning neid tuleb käsitseda ettevaatlikult, vastasel juhul kahjustatakse luid ja nahka, mis peab turustatavate kodulindude jaotustükkidel alles olema, ja nahaalune rasv oksüdeerub. Näiteks on kodulindude tapmise kiirus eriti aeglane ning kitkuda tuleb käsitsi, võttes arvesse naha ja luude haprust.
Tapatoimingud, rümpade ettevalmistamine, tükeldamine ja pakendamine on olulised toimingud kaitstud päritolunimetusega toote „Poulet de Bresse“ kvaliteedi säilitamiseks.
Seepärast on tähtis, et neid toiminguid teeksid ettevõtjad, kellel on vajalik oskusteave ja kes on saanud erikoolituse kõnealuste kodulindude tükeldamiseks. Selle eesmärk on vältida ohtu, et kvaliteet saab kahjustada ja turule jõuab lõpptoode, mis ei vasta organoleptilistele kriteeriumidele.
Kuna eraldusmärgid (rõngas ja pitser) eemaldatakse tükeldamise ja pakendamise käigus, võimaldab nende toimingute tegemine geograafilises piirkonnas koos nende toimingute kontrollimiseks loodud süsteemiga vähendada jälgitavuse katkemise ohtu ja seega pettuse ohtu. Samuti võimaldab toimingute tegemine geograafilises piirkonnas vähendada selle hapra valmistoote kvaliteeti kahjustada võivate töötlemistoimingute arvu ja veo kestust.
Seetõttu põhinevad kõik tükeldamis- ja pakendamistoimingud, mis võimaldavad saada toodet „Poulet de Bresse“, erieeskirjadel ja spetsiifilisel oskusteabel. Seega on geograafilises piirkonnas asuvates sobivates rajatistes tehtav töö äärmiselt oluline selleks, et:
— |
säilitada toote kvaliteediomadused, |
— |
tagada toote ehtsus, |
— |
tagada toote ühe kõige sagedamini turustatava müügivormi üle range kontroll.“ |
Osa „5.5. Noorkanade/-kukkede külmutamine“:
Järgmine säte:
„Noorkanad/-kuked külmutatakse hiljemalt kolm päeva pärast tapmist.
Külmutamiseks läbivad (terved, „kuumtöötlemisvalmis“) noorkanad/-kuked tunneli, mille aurusti väljundõhu temperatuur on vahemikus –35 °C kuni –40 °C. […]“
muudetakse järgmiselt:
„Noorkanad/-kuked (terved, „kuumtöötlemisvalmis“ või tükeldatud) külmutatakse hiljemalt kolm päeva pärast tapmist.
Külmutamiseks läbivad (terved, „kuumtöötlemisvalmis“ või tükeldatud) noorkanad/-kuked tunneli, mille aurusti väljundõhu temperatuur on vahemikus –35 °C kuni –40 °C. […]“
Seega laienevad tervete ja tükeldatud noorkanade/-kukkede külmutamist reguleerivad tingimused noorkanade/-kukkede jaotustükkidele.
Mõiste „DLUO“ („parim enne“ kuupäev) jäetakse välja ja asendatakse mõistega „DDM“ (minimaalse säilimisaja kuupäev) kooskõlas kehtivas üldeeskirjas tehtud muudatustega. Nende andmete kehtivusaeg jääb samaks (12 kuud).
5.5. Osa „Seos piirkonnaga“
Vastavalt Euroopa Komisjoni ootustele lisatakse tootespetsifikaati sissejuhatav lause seose kohta:
„„Volaille de Bresse“ / „Poulet de Bresse“ / „Poularde de Bresse“ / „Chapon de Bresse“ on kohalikult aretatud valge kana gallia ehk Bresse’i tõugu kodulinnud, kes kasvavad aeglaselt.
See Bresse’i kliimatingimustega täielikult kohanenud vastupidav tõug võimaldab parimal võimalikul viisil väärtustada talle kättesaadavaks tehtud rohtunud jalutusala, kus ta peab ise toitu otsima, arendades seega peene luustiku peale tugeva lihaskonna.
Valguvaene, aga rohkelt maisi sisaldav täiendsööt on võimaldanud kasvatada rasvaseid kodulinde, mis on pannud aluse Bresse’i kodulindude tuntusele.“
See täiendus kantakse üle koonddokumenti.
Tehnilise kirjelduse säte:
„Kasvatamistavad põhinevad esivanematelt päritud söötmisrežiimil, mille aluseks on lindude iseseisev toitumine rohukamaraga jalutusaladel (vihmaussid, rohi jms); seda toitu täiendavad teravili ja piimatooted (lahjendatud piim, vadak, piimapulber, petipiim jms).“
asendatakse järgmisega:
„Kasvatamistavad põhinevad esivanematelt päritud söötmisrežiimil, mille aluseks on lindude iseseisev toitumine rohukamaraga jalutusaladel (vihmaussid, rohi jms); seda toitu täiendavad seemned ja piimatooted (lahjendatud piim, vadak, piimapulber, petipiim jms).“
See muudatus võimaldab arvesse võtta nii sööda osas loetletud teravilja kui ka kaunvilju. See muudatus asendatakse koonddokumendis sama tekstiga.
Osa 5. Koonddokumendis muudetakse märget „Seos geograafilise piirkonnaga“ ka järgmistes punktides:
Koonddokumendist jäetakse välja järgmised lõigud, sest neid ei peeta toote eriomaduste ja geograafilise keskkonna looduslike või inimtegurite vahelise seose tõendamisel asjakohaseks:
„Pärast linnu küpsetamist – mida tuleb teha mõõdukalt, et säiliksid kõik organoleptilised omadused – iseloomustab teda eelkõige kõrge lihasus, liha pehmus, tugev maitse ja äärmine mahlasus.
Mis puudutab liharohkust, siis Bresse’i kana söödavad tükid on märkimisväärselt suured, fileed pikad ja laiad ning kintsud ümmargused. Kondid on väga peened, pea ja kael haprad, nii et tarbimiskõlbmatud osad on äärmiselt väiksed. Veretustatud ja kitkutud lindu iseloomustab lihatükkide ümarus ja suur rasvasus, mis ei lase millelgi esile tükkida.
Liha on õrn, lausa sulab suus, tänu millele sai see Pariisi turgudel hüüdnime „pehme“. Liha tuleb ise luu küljest lahti ja erinevad lihased eralduvad üksteisest väga kergesti. Lihaskiud on nii peened, et neid peaaegu ei ole näha. Kõõluseid ja aponeuroose peaaegu ei ole ning need sulanduvad lihasse. Lisaks pealmisele rasvakihile – mille paksus sõltub nuumatuse astmest – leidub rasva lindude lihases. Iga imetilluke lihaskiud on justkui „keeratud“ õrna rasvaümbrisesse, mis muudab liha pärast küpsetamist erakordselt pehmeks.
Noor nuumkana on ümmargusem ja raskem kui noorkana/-kukk ning ta on eriliselt maitsev tänu sellele, et teda on rohkem nuumatud. Kohikukk on tänu sellele, et ta kastreeriti ja tema eluiga oli pikk – mis soodustas rasva korrapärast tungimist lihaskudedesse pika aja vältel –, väga kõrge gastronoomilise väärtusega lind, mida turustatakse eranditult aastalõpupühade ajal.
Lõpuks tuleb märkida, et asjatundlikud degustaatorid tunnistavad, et lindude lihal on eriline lõhn, mille tõttu hindavad seda ka kõige peenemad gurmaanid.“
„Pikk selg tagab suured fileed.“
„Juba 1591. aastal oli Bourg-en-Bresse’i linna registrites mainitud kodulinde „Volaille de Bresse“ ja eelkõige „rasvaseid kohikukki“. Alates XVII sajandist muutusid andamid kohikukkedes ja noortes nuumkanades aina sagedasemaks ning XVIII sajandi lõpul olid need ette nähtud kõikides üürilepingutes. Nende liha mahlakust rõhutas hiljem gastronoom Brillat-Savarin, kes kirjutas 1825. aastal oma raamatus „Physiologie du goût“: „Noorte nuumkanade hulgast on lemmik Bresse’i nuumkana.““
„Tootmise arengut soodustasid turustamisvõimalused, mis tekkisid tänu raudteeliini Pariis–Lyon–Marseille rajamisele. Niisuguse suure linna lähedus nagu Lyon on kindlasti ka üks arengut tagant tõukav tegur, mida ei tohi unustada.“
„Ajalooliselt valis iga kasvataja oma lindude hulgast aretuslinnud ise välja. Seejärel, kui vastavad ettevõtjad hakkasid tegutsema kollektiivselt, loodi 1955. aastal aretamiskeskus. Tekkis genealoogiline aretamine, mis võimaldas tõu säilitada.“
„Tapetud linnud pannakse müüki täiesti originaalsel viisil ja neil on kaela alaosas sulgedest „kaelus“.“
„Kasvataja pöörab erilist tähelepanu delikatesslindudele, milleks on kohikukk – isaslind, kes koorub kevade algul ja kastreeritakse enne 15. juulit, ning noor nuumkana – noorkanast vanem emaslind, kes ei ole veel jõudnud munemistsüklisse. Delikatesslinde nuumatakse puurides kauem kui noorkanu/-kukki ning neile antakse sagedamini ahvatlevat sööta segasöödana. Neid käsitsetakse tapmisel ka väga õrnalt ja kitkutakse äärmiselt hoolikalt, et mitte vigastada nahka.“
„Seda toodangut, millel on kohalikus gastronoomias väga kindel koht, kasutavad toiduvalmistamisel ja reklaamivad kõige suuremad peakokad nii Prantsusmaal kui ka mujal.“
„Paljud nendest lindudest müüakse neljal erilisel konkursil, mida nimetatakse „Les glorieuses de Bresse“ („Bresse’i kuulsad kaubad“), millest esimene leidis aset Bourg-en-Bresse’is 23. detsembril 1862. Jõulueelsel nädalal toimub veel kolm üritust, nimelt Pont-de-Vaux’s, Montrevel-en-Bresse’is ja Louhans’is ning sinna tuuakse 1 000 lintidega kaunistatud lihakeha, millest kauneimaid hindab žürii. Lindude lihakehad võistlevad esimeste kohtade pärast kohikukkede ja noorte nuumkanade kategoorias ja nende hinnad on väga kõrged ning ilusaimaid vitriine ja suursuguseimaid vana-aasta õhtu laudu lähevad ehtima parimad neist. Need konkursid näitavad, kui uhked on kasvatajad oma toodete üle ja kui pühendunud on nad oma tegevusele.“
„Kasvatusviis, eriline talitamine ja nuumamine tagavad, et pärast küpsetamist on lindudel silmapaistvad organoleptilised omadused. Traditsiooniline meetod, mille puhul keeratakse delikatesslinnud kokku väga kitsasse kangasse, soodustab eelkõige rasvade tungimist lihastesse. Eetrid, mida rasv imab ja mis küpsetamisel vabanevad, reageerivad omavahel ja tungides kogu lindu, annavad sellele hõrgu lõhna.“
Alapealkirjad jäetakse välja: 5.1. Geograafilise piirkonna eripära: — Inimtegur
— Looduslikud tegurid; 5.2. Toote eripära:; 5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:
Need väljajätmised on tehtud seetõttu, et paljud neist elementidest ei anna olulist lisateavet, mis näitaks seost või elemente, mis on seotud kuumtöödeldud kodulinnulihaga (mida spetsifikaat ei hõlma). Need väljajätmised võimaldavad eelistada koonddokumendis esitatud päritoluseose olulisi ja põhilisi osi.
5.6. Osa „Märgistus“
Tootespetsifikaadi osas 8 olev järgmine säte: „Märgisel on Euroopa Liidu KPNi logo.“ jäetakse välja, kuna see kattub määrusega (EL) nr 1151/2012 alates 4. jaanuarist 2016.
See säte jäetakse välja ka koonddokumendi osast 3.7.
Tootespetsifikaadi osasse 8 lisatakse järgmine säte: „Jaotustükkide puhul identifitseeritakse iga müügiüksus eraldi, et jälgitavus oleks tagatud kuni kasvatajani (taotlejate rühma antud identifitseerimisnumber).“
See säte võimaldab kehtestada ja tagada eeskirjad selle kohta, kuidas tuleb turustamiseks ette nähtud kodulinnud identifitseerida, kui neid turustatakse tükeldatuna.
See muudatus asendatakse sama tekstiga koonddokumendi punktis 3.7 „Nimetuses osutatud toote märgistamise suhtes kohaldatavad eeskirjad“.
Koonddokumendi järgmised sätted:
„Eemaldamatu rõngas on rikkumatu rõngas, millel on kasvataja kontaktandmed. Eemaldamatu plomm on klamber, millel on kiri „Bresse“. Tapamaja kasutamise korral on esitatud tapamaja kontaktandmed. Kui linnud tapab kasvataja oma talus, on plommil märge „Tapetud talus“ („Abattage à la ferme“).“
asendatakse sätetega:
„Rõngas on rikkumatu rõngas, millel on kasvataja kontaktandmed. Pitser on klamber, millel on kiri „Bresse“. Tapamaja kasutamise korral on esitatud tapamaja kontaktandmed. Kui linnud tapab kasvataja oma talus, on plommil märge „Tapetud talus“ („Abattage à la ferme“).“
Lihtsustamise eesmärk on täita määruse (EL) nr 668/2014 artiklis 6 sätestatud nõudeid seoses koonddokumendis sisalduvate sõnade arvu piiranguga.
Samal põhjusel jäetakse koonddokumendist välja järgmine säte: „Rõngast ja plommi saab kasutada ainult ühe korra ning need tuleb kinnitada hoolikalt, et need oleksid rikkumatud.“
5.7. Osa „Muu“
- Taotlejate rühm
Taotlejate rühma koosseisu käsitlev säte:
„Koosseis: Comité interprofessionnel de la volaille de Bresse koosneb päritolunimetuse „Volaille de Bresse“ või „Poulet de Bresse“, „Poularde de Bresse“, „Chapon de Bresse“ ettevõtjatest, kes on aretajad, haudujad, kasvatajad, tapamajad ja nendega seotud liikmed ning on jagatud kuueks kolleegiumiks:
— |
aretajate kolleegium; |
— |
haudujate kolleegium; |
— |
kasvatajate kolleegium; |
— |
kasvatajate-tapamajade kolleegium; |
— |
tapamajade kolleegium; |
— |
assotsieerunud liikmete kolleegium.“ |
muudetakse järgmiselt:
„Koosseis: Comité interprofessionnel de la volaille de Bresse koosneb päritolunimetuse „Volaille de Bresse“ või „Poulet de Bresse“, „Poularde de Bresse“, „Chapon de Bresse“ ettevõtjatest, kes on aretajad, haudujad, kasvatajad, tapamajad, lihalõikusettevõtted ja nendega seotud liikmed ning on jagatud kuueks kolleegiumiks:
— |
aretajate kolleegium; |
— |
haudujate kolleegium; |
— |
kasvatajate kolleegium; |
— |
kasvatajate-tapamajade kolleegium; |
— |
tapamajade-lihalõikusettevõtete kolleegium; |
— |
assotsieerunud liikmete kolleegium.“ |
See muudatus võimaldab lisada taotlejate rühma kodulindude tükeldamisega tegelevad ettevõtjad.
- Riiklikud nõuded
Pärast nõutavaid muudatusi muudetakse riiklikes nõuetes kaht peamist kontrollitavat aspekti:
Järgmine ettevõtjate asukoha kontrolli säte:
„Ettevõtjate asukoht (aretaja, hauduja, kasvataja, tapamaja)
Aretusrajatised (aedikute kasvatushooned), haudumisrajatised (haudejaamad) ja kasvatamine kaitstud päritolunimetuse geograafilises piirkonnas“
muudetakse järgmiselt:
„Ettevõtjate asukoht:
|
Aretusrajatised (aedikute kasvatushooned), haudumisrajatised (haudejaamad), kasvatusrajatised, tapamajad ja tükeldusrajatised kaitstud päritolunimetuse geograafilises piirkonnas“. |
Järgmine ettevõtjate asukoha kontrolli säte:
— |
Noorkanade/-kukkede kasvatamisaeg: |
säte, milles on märgitud
„noorkanade/-kukkede puhul
— |
≥ 10 päeva nuumamiseks |
— |
≥ 110 päeva kasvatamiseks“, |
muudetakse järgmiselt:
„noorkanade/-kukkede puhul
— |
≥ 10 päeva nuumamiseks |
— |
≥ 108 päeva kasvatamiseks“. |
Muudatus tehakse selleks, et parandada viga, mis põhjustab ebakõla peamistele kontrollitavatele aspektidele pühendatud osa ja kirjeldava osa vahel, milles on minimaalne kasvatusaeg 108 päeva.
Pärast nõutavaid muudatusi lisatakse riiklikele nõuetele kaks peamist kontrollitavat aspekti:
— |
Alates 36. päevast antava sööda koostise kohta lisatakse järgmine kontrollisäte: „Teravili ja piim ning nende kõrvalsaadused vedelal kujul või pulbrina“, mida muudetakse järgmiselt: „Teravili võib olla kasvatatud koos kaunviljadega (lubatud, kui külviks ettenähtud teravilja osakaal on suurem), samuti piim ja selle kõrvalsaadused vedelal kujul või pulbrina“ |
— |
Tükeldamise kohta lisatakse järgmine kontrollisäte: „Tükeldamine on lubatud üksnes noorkanade/-kukkede puhul. Tapetud kodulinnud peavad olema hästi lihavad ja ühtlaselt nuumatud; jäsemed peavad olema murdudeta. Jaotustükkide välimus peab vastama kaitstud päritolunimetusele esitatud nõuetele (olenevalt asjaomasest tükist); nahk peab olema puhas, ilma suletüügaste, rebendite ja muljutud kohtade ning ebahariliku värvita.“ |
KOONDDOKUMENT
„Volaille de Bresse“ / „Poulet de Bresse“ / „Poularde de Bresse“ / „Chapon de Bresse“
ELi nr: PDO-FR-0145-AM03 – 6.12.2019
KPN (X) KGT ( )
1. Nimetus(ed)
„Volaille de Bresse“ / „Poulet de Bresse“ / „Poularde de Bresse“ / „Chapon de Bresse“
2. Liikmesriik või kolmas riik
Prantsusmaa
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Toote liik
Klass 1.1: Värske liha (ja rups)
3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus
Kodulinnud „Volaille de Bresse“ / „Poulet de Bresse“ / „Poularde de Bresse“ / „Chapon de Bresse“ kuuluvad perekonda Gallus, tegemist on valge kana gallia ehk Bresse’i tõuga. Täiskasvanud isenditel on erilised välised tunnused.
Bresse’i noorkuke või -kana „Poulet de Bresse“ kitkutud ja osaliselt siseelunditest puhastatud rümp kaalub vähemalt 1,3 kg (1 kg „kuumtöötlemisvalmis“ toodet). Bresse’i noore nuumkana „Poularde de Bresse“ kitkutud ja osaliselt siseelunditest puhastatud rümp kaalub vähemalt 1,8 kg (1,5 kg „kuumtöötlemisvalmis“ toodet). Noorkanad/-kuked ja noored nuumkanad võivad sõltuvalt tavadest olla kangasse rullitud ja kinniseotud.
Bresse’i kohikuke „Chapon de Bresse“ kitkutud ja osaliselt siseelunditest puhastatud rümp kaalub vähemalt 3 kg. Seda turustatakse 1. novembrist kuni 31. jaanuarini. Kohikukk peab kindlasti olema rullitud taimset päritolu kangasse (linane, kanep, puuvillane) ja kinni seotud, nii et lind on täielikult „sisse mähitud“ peale kaela, mille ülemine kolmandik on jäetud suleliseks.
Tapetud linnud on hästi lihavad, väljakujunenud fileega; nahk on puhas, ilma suletüügaste, rebendite ja muljutud kohtade ning ebahariliku värvita; rasvakiht on niivõrd paks, et selgroolülisid ei ole näha; rinnaku loomulik värv ei ole muutunud. Jäsemed on murdudeta. Kaela ülemisele kolmandikule alles jäetud sulgedest „kaelus“ on puhas. Jalad on igasugusest mustusest puhastatud.
Linde turustatakse kitkutuna ja osaliselt siseelunditest puhastatuna. Variant „kuumtöötlemisvalmis“ on lubatud üksnes noorkanade/-kukkede ja nuumkanade puhul, tingimusel et jäsemed (v.a varbad) ei ole ära lõigatud.
Tükeldamine on lubatud üksnes noorkanade/-kukkede puhul.
Variant „külmutatud“ on lubatud üksnes noorkanade/-kukkede puhul („kuumtöötlemisvalmis“ või jaotustükid).
Linde, mis on kangasse rullitud ja kinni seotud, võib turustada kokku- või lahtipakituna. Need on pikerguse kujuga. Tiivad ja jalad on keha vastu surutud ega ulatu esile. Liha peab olema tihke, kõva ja hästi koos püsima.
3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
Lubatud on ainult järgmine linnusööt:
— |
teravili, mis pärineb eranditult päritolunimetusega hõlmatud geograafilisest piirkonnast, |
— |
taimed, nende kõrvalsaadused ja geneetiliselt muundamata toodetest valmistatud söödalisandid. |
Algetapis, mis kestab maksimaalselt 35 päeva, koosneb söödanorm mahult vähemalt 50 % ulatuses teraviljast, mida võib täiendada taimedest, piimatoodetest, vitamiinidest ja mineraalainetest koosnev söödalisand.
Kasvuetapil kasvatatakse linde rohtunud jalutusaladel. Sööt koosneb siis peamiselt sellest, mida jalutusalal leidub (rohi, putukad, pisilimused jms), millele lisanduvad piim ja piimasaadused ning teravili – mais, tatar, nisu, kaer, tritikale, oder, rukis. Neid teravilju võib toota koos kaunviljadega (põld-hiirehernes, hernes, seahernes, põlduba, lupiin, läätsed), kui teravilja osakaal külvi ajal moodustab enamiku. Mais moodustab vähemalt 40 % söödaratsioonist. Kasvatamise 36. päevast 84. päevani võib lindudele lisaks kohalikele ressurssidele anda valke, mineraalaineid ja vitamiine.
Valgusisaldus päevases söödanormis on maksimaalselt 15 %.
Nuumamisetapp kestab noorkanade/-kukkede puhul minimaalselt kümme päeva, noorte nuumkanade puhul kolm nädalat ja kohikukkede puhul neli nädalat. See viiakse läbi nuumapuuris ning hämaras, rahulikus ja õhutatud ruumis. Siis on lindude söödanorm samasugune nagu kasvuetapis, kuid lisada võib riisi.
Kokkuvõttes pärineb lindude sööt (jalutusala ressursid ja teravili) 90 % ulatuses geograafilisest piirkonnast.
3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Lindude aretamine, paljundamine ja haudumine ning kasvatamine, tapmine ja tükeldamine toimuvad geograafilises piirkonnas.
3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
Lindude ettevalmistamine müügiks (kitkumispiirkonna viimistlemine ja „kaeluste“ puhastamine), nende pakendamine ja asjakohasel juhul tükeldamine ja külmutamine – mis on lubatud ainult noorkanade/-kukkede puhul – toimuvad geograafilises piirkonnas, kusjuures toode esineb järgmistel kujudel:
— |
kitkutuna ja osaliselt siseelunditest puhastatuna; |
— |
kangasse rullituna ja kinniseotuna. Kangasse rullimine ja kinni sidumine – kohikukkede puhul kohustuslikud toimingud – seisnevad selles, et linnud „Volailles de Bresse“ esitatakse, nagu traditsioon ette näeb, tugevasti pingul taimset päritolu kangas (linane, puuvillane või kanep), mida on õmmeldud käsitsi (vähemalt 15–20 õmblust sõltuvalt sellest, kas tegemist on noorkana/-kuke, noore nuumkana või kohikukega); |
— |
variant „valmis kuumtöötlemiseks“ või „külmutatud“ esineb üksnes noorkanade/-kukkede puhul. Lindude jäsemed (v.a varbad) jäetakse alles; |
— |
variant „tükeldatud“ ja „külmutatud“ esineb üksnes noorkanade/-kukkede puhul. |
Kohustust viia need etapid läbi geograafilises piirkonnas õigustab see, et kasutada tuleb väga konkreetset ja traditsioonilist oskusteavet. Selle parimad näited on lindude kangasse rullimine ja kinnisidumine. Seda meetodit kasutatakse eriti aastalõpupühade puhul ning see võimaldab rasvadel paremini lihastesse tungida ja aitab toote organoleptilistel omadustel paremini mõjule pääseda. Kodulinde „Volaille de Bresse“ tootvad ettevõtjad on need tootmistavad ja järgneva töö, mis võimaldab saavutada need turustuskujud, aja jooksul alles hoidnud. Variandid „valmis kuumtöötlemiseks“ ja „külmutatud“ on kaitstud päritolunimetuse „Volaille de Bresse“ puhul ka eripärased, sest jäsemeid (v.a varbad) ei lõigata ära.
Lisaks eeldab lindude „Volaille de Bresse“ väga pehme nahk väga suurt ettevaatust, et seda ei rebitaks kitkumise, kokkukeeramise ja pakendamise käigus katki. Käsitsemistoiminguid, mis võivad nahka kahjustada (rebendid, muljutud ja ebaharilikku värvi kohad annavad alust lindudelt nimetuse äravõtmiseks), tuleb seega piirata nii palju kui võimalik.
Lõpuks tuleb märkida, et neid toiminguid tuleb teha geograafilises piirkonnas, sest neid tehakse lindudele kaitstud päritolunimetuse tunnustamise etapis. Selles viimases nimetuse tunnustamise etapis saab linde turustada kaitstud päritolunimetuse all. Kaitstud päritolunimetuse tunnustamisest annavad tunnistust identifitseerimistähised, eelkõige plommid (ning noorte nuumkanade ja kohikukkede puhul pitserid), mis võimaldavad tooteid identifitseerida ja tagavad nende jälgitavuse.
3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
Ühes tükis kodulindudel „Volaille de Bresse“ / „Poulet de Bresse“ / „Poularde de Bresse“ / „Chapon de Bresse“ on samal ajal kasvataja rõngas, tapja plomm, konkreetne märgis ning noortel nuumkanadel ja kohikukkedel identifitseerimispitser.
Märgis pannakse kitkutuna ja osaliselt siseelunditest puhastatuna turustatavate lindude seljale või kuumtöötlemiseks valmis lindude rinnakule päritolunimetuse tunnustamise ajal enne väljasaatmist.
Rikkumatul rõngal on kasvataja kontaktandmed. Eemaldamatu plomm on klamber, millel on kiri „Bresse“. Tapamaja kasutamise korral on esitatud tapamaja kontaktandmed. Kui linnud tapab kasvataja oma talus, on plommil märge „Tapetud talus“ („Abattage à la ferme“).
Kohikukkede ja noorte nuumkanade identifitseerimispitserid on pitserid, millel on märge „Poularde de Bresse roulée“ (kangasse rullitud Bresse’i noor nuumkana), „Poularde de Bresse“ (Bresse’i kohikukk) või „Chapon de Bresse“ (Bresse’i noor nuumkana) ja märge „appellation d’origine contrôlée“ (kontrollitud päritolunimetus) või „appellation d’origine protégée“ (kaitstud päritolunimetus).
Rõnga kinnitab linnukasvataja kodulinnu vasakule jalale enne, kui see ettevõttest välja saadetakse. Plomm pannakse kaela alaosasse lindude päritolunimetuse tunnustamise ajal enne väljasaatmist. Pitserid pannakse kaela alaosasse ja neid hoiab kinni plomm.
Tarbijale müügiks mõeldud kana jaotustükkide puhul identifitseeritakse iga müügiüksus eraldi, et jälgitavus oleks tagatud kuni kasvatajani (kaitse- ja haldamisasutuse antud identifitseerimisnumber).
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Päritolunimetuse „Volaille de Bresse“ / „Poulet de Bresse“ / „Poularde de Bresse“ / „Chapon de Bresse“ geograafiline piirkond hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi:
|
Aini departemangus:
|
|
Jura departemangus:
|
|
Saône-et-Loire’i departemangus:
|
5. Seos geograafilise piirkonnaga
„Volaille de Bresse“ / „Poulet de Bresse“ / „Poularde de Bresse“ / „Chapon de Bresse“ on kohalikult aretatud valge kana gallia ehk Bresse’i tõugu kodulinnud, kes kasvavad aeglaselt.
See Bresse’i kliimatingimustega täielikult kohanenud vastupidav tõug võimaldab parimal võimalikul viisil väärtustada talle kättesaadavaks tehtud rohtunud jalutusala, kus ta peab ise toitu otsima, arendades seega peene luustiku peale tugeva lihaskonna.
Valguvaene, aga rohkelt maisi sisaldav täiendsööt on võimaldanud kasvatada rasvaseid kodulinde, mis on pannud aluse Bresse’i kodulindude tuntusele.
Kodulindude „Volaille de Bresse“ tootmispiirkonnaks on väikeste orgudega metsane tasandik, mis on moodustunud periglatsiaalsest geoloogilisest materjalist, millest on kujunenud väga savine ja vett läbilaskmatu pinnas. Kliima on niiske.
Bresse’i põllumajandussüsteemis on keskset rolli etendanud mais, mis jõudis siia XVII sajandi algul ning millest valmistatakse toitu kodulindudele. Sajandite jooksul on välja kujunenud traditsiooniline polükultuurne põllumajandus, mis rajaneb taimede ja teravilja ning lindude ja veiste kasvatamisel ning kestab tänapäevani.
Kohalik tõug, mida peetakse ainsaks tõuks, mille puhul on võimalik päritolunimetust taotleda, on väga maalähedane ning suurepäraselt kohanenud Bresse’i keskkonna ja niiskete muldadega.
Kasvatamistavad põhinevad esivanematelt päritud söötmisrežiimil, mille aluseks on lindude iseseisev toitumine rohukamaraga jalutusaladel (vihmaussid, rohi jms); seda toitu täiendavad seemned ja piimatooted (lahjendatud piim, vadak, piimapulber, petipiim jms). Lindude lõplik nuumamine toimub puurides, mida nimetatakse épinettes, rahus ja ilma valguseta, et vältida igasugust ringiliikumist.
Kui nad „ehitakse“ Bresse’i moodi – nagu on kohikukkede puhul kohustuslik –, surutakse lindude koivad ja tiivad keha vastu. Siis keeratakse linnud kokku tugevasse taimset päritolu kangasse, mis seejärel õmmeldakse väga tihedalt käsitsi kinni peene nööriga, alustades keskelt ning lõpetades pea ja tagumiku juures, et lind oleks täielikult „sisse mähitud“ peale kaela, mille ülemine kolmandik jäetakse kitkumata.
Lahtimähitud lind on iseloomuliku silindrilise kujuga ning sellest silindrist ulatuvad välja ainult pea ja kael.
Linde iseloomustab peen luustik ja väikesed nahapoorid, mis näitavad, et liha ja rasv arenevad hästi.
Kodulinnud „Volaille de Bresse“ kvalifitseeritakse rasvasteks lindudeks – lindudeks, kelle kere on pikk ja äärmiselt sale, mis annab tunnistust nende lindude heast nuumatavusest. Nad eristuvad kergesti terakanast, kes on laiem, ümaram ja kes ei ole nii verevaene. Bresse’i polükultuurne põllumajandus, mis on otseselt tingitud selle looduskeskkonna eripärast, eelkõige asjaolust, et see sobib taimekultuuridele ja maisile, mis vajavad niisket kliimat ja suurte veevarudega muldasid, on määrav tegur, mille tõttu siin kodulinde „Volaille de Bresse“ kasvatatakse.
Teistele teraviljadele lisaks antav mais on tänu oma toiteväärtusele võimaldanud toota rasvasid linde, millele linnud „Volaille de Bresse“ oma maine võlgnevadki.
Tootjad on osanud hoida tõu puhtana, et arendada linde „Volaille de Bresse“. See tõug on tänu oma maalähedusele suutnud elada raskes keskkonnas, kus ta toitub osaliselt piirkonna oma loomastikust ja saab täiendavat sööta geograafilisest piirkonnast (mais, piim), mida annab talle kasvataja kasvatamise ja nuumamise ajal.
Kasvatus põhineb seega tugeval traditsioonil, mille puhul on eriti valguvaene söötmisrežiim ühendatud eriliste nuumamismeetodite ja kõrge tapmisvanusega, tänu millele saavutavad linnud täieliku füsioloogilise küpsuse.
Viide spetsifikaadi avaldamisele
(käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)
https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-c299632c-5d77-4297-8f9a-2122d1b942ea