—

tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 29. jaanuari 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/141, millega muudetakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias (ELT 2018, L 25, lk 38) ja nõukogu 28. jaanuari 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/135, millega muudetakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias (ELT 2019, L 25, lk 23);

—

mõista kohtukulud välja nõukogult.

1.

Esimene väide, et on rikutud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikleid 31, 46 ja 55. Hageja väidab, et nende sätete kohaselt peab külmutamis- ja konfiskeerimismeede põhinema konventsiooniosalise otsusel või selle riigi koostatud faktiliste asjaolude kokkuvõttel koos taotletavate meetmete kirjeldusega. Tema sõnul on aga piiravad meetmed määratud ja pikendatud ilma kasvõi lühikese etteheidetavate asjaolude kokkuvõtteta. Lisaks ei taotle Tuneesia vaidlustatud piiravate meetmete säilitamist.

2.

Teine väide, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kui ta leidis, et ei pea arvesse võtma hageja esitatud tõendeid ega argumente ega viima Tuneesia ametiasutuste juures läbi täiendavat kontrolli, kuigi nimetatud tõendid ja argumendid võisid tekitada õiguspäraseid küsimusi esitatud teabe tõelevastavuse osas.

3.

Kolmas väide, et nõukogu kuritarvitas võimu, tehes Tuneesia ametivõimudega koostööd ainuüksi selleks, et õigustada hageja varade ebaõiglast ja ebaseaduslikku sundvõõrandamist, ilma et viimane oleks saanud end kaitsta ja selle peale edasi kaevata.