Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52018IE0982

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Transpordi roll kestliku arengu eesmärkide taotlemisel ning selle mõju ELi poliitikakujundamisele“ (omaalgatuslik arvamus)

EESC 2018/00982

OJ C 367, 10.10.2018, p. 9–14 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/9

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Transpordi roll kestliku arengu eesmärkide taotlemisel ning selle mõju ELi poliitikakujundamisele“

(omaalgatuslik arvamus)

(2018/C 367/02)

Raportöör:

Tellervo KYLÄ-HARAKKA-RUONALA

Täiskogu otsus

15.2.2018

Õiguslik alus

kodukorra artikli 29 lõige 2

 

omaalgatuslik arvamus

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

28.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

11.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

136/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 Transport aitab saavutada paljusid kestliku arengu eesmärke. See aitab oluliselt kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele majandusarengu, tööstus-, VKEde, kaubandus- ja investeerimisvaldkonnas. Nii aitab see samuti saavutada neid kestliku arengu eesmärke, mis on seotud tööhõive ja heaolu edendamise ning ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamisega. Samal ajal on transpordivaldkonnas seoses kestliku arengu eesmärkidega palju probleeme, näiteks vajadus vähendada kliima- ja keskkonnamõju, edendada transpordisüsteeme ja liiklusohutust ning tegeleda töökohtade ja inimväärse tööga seotud kitsaskohtadega.

1.2.

 Komitee kutsub komisjoni üles koostama uut integreeritud poliitikaraamistikku tulevase transpordipoliitika jaoks, et panna alus transpordi ja liikuvuse parandamisele, saavutades seejuures sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke.

1.3.

 Selleks peab ELi poliitika kujundamisel looma soodsad tingimused, et transport vastaks inimeste ja ettevõtete liikuvuse vajadustele. Kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega nõuab see märkimisväärseid investeeringuid asjakohasesse taristusse, innovatsiooni ja hästi toimivatesse transpordisüsteemidesse, sealhulgas ühistransporti.

1.4.

 Jõupingutusi on vaja teha selliste kestliku arengu eesmärkide elluviimiseks, mis on seotud transpordi sotsiaalsete aspektidega, nagu täieliku ja tulemusliku tööhõive, inimväärse töö, oskuste arendamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine, ning eritähelepanu tuleb pöörata haavatavas olukorras olevate inimeste, nagu laste, puuetega inimeste ja vanemate inimeste vajadustele. Struktuuriliste muutustega toimetulekul peaks tähtis osa olema sotsiaaldialoogil.

1.5.

 Kliimamuutustega seotud eesmärk on transpordi jaoks raske proovikivi ja nõuab transpordisüsteemide intensiivset arendamist, mitmesuguste CO2-heite vähendamise meetmete kasutuselevõttu ning uusi ja innovatiivseid liikuvuse käsitlusi.

1.6.

 Transpordi arengut mõjutavad suuresti digiteerimine ja robotiseerimine, mis nõuavad võimaluste ja probleemide õiget haldamist. Digiteerimine aitab säästvale transpordile kaasa logistika tõhustamise abil, mis võimaldab anda reisijatele paremat transporditeavet ja parandada liiklusohutust.

1.7.

 Kuna transport mõjutab kogu ühiskonda, on esmatähtis kaasata transpordipoliitika koostamisse ja rakendamisse kodanikuühiskond. Kuigi avaliku sektori osa on esmatähtis, tuleb soodustada ka alt üles suunatud meetmeid, et leida transpordivaldkonnas parimad võimalikud lahendused.

1.8.

 Samuti kutsub komitee komisjoni üles hindama kestliku arengu eesmärkide näitajaid transpordi vaatenurgast lähtudes ning edendama selliste näitajate arengut, mis on asjakohased, annavad arengust realistliku ja informatiivse ülevaate ja vastavad integreeritud lähenemisviisile.

2.   Taustteave

2.1.

 ÜRO 2030. aastani kavandatud tegevuskava kestliku arengu eesmärgid hõlmavad laialdaselt kogu maailmas esinevate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemide eri tahke. Ükski ÜRO kestliku arengu eesmärkidest ei puuduta konkreetselt transporti ja liikuvust, kuid transport on kaudselt seotud mitme eesmärgiga. Lisaks on osa kestliku arengu eesmärke täiendavast 169 sihtmärgist otseselt transpordiga seotud, eriti need, mis puudutavad taristut, kohalikke transpordisüsteeme ja liiklusohutust. Sellest tulenevalt on edusammude jälgimiseks kasutatavast 232 näitajast kolm seotud transpordiga. Nende abil mõõdetakse veomahtu, ühistranspordile juurdepääsu ja liiklusõnnetustest tingitud suremust.

2.2.

 Transpordil on kestliku arengu eesmärkidega seoses mitmetahuline roll. Kestliku arengu eesmärgid toovad transpordivaldkonnas kaasa nii võimalusi kui ka probleeme ning transport aitab neid eesmärke ellu viia ja kohandada. „Transport“ tähendab siin kaupade ja reisijate vedu, hõlmates kõiki transpordiliike.

2.3.

 Omaalgatusliku arvamuse eesmärgid on järgmised:

—

teha kindlaks, kuidas transport aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ning kuidas need eesmärgid võivad transpordile kasu tuua või seda kujundada;

—

analüüsida transpordi ja kestliku arengu seoste võimalikku mõju transpordiga seonduvale ELi poliitikale nii Euroopa tasandil kui ka kogu maailmas;

—

esitada komitee seisukohti ja ettepanekuid selle kohta, kuidas neid seoseid tuleks ELi poliitikas ja poliitikakujundamisel arvesse võtta, et kasutada võimalusi õigesti ära ja hallata riske.

Transpordi osatähtsust kestliku arengu eesmärkide saavutamisel analüüsitakse 3. ja 4. osas. 5. osas arutatakse, millist kasu toovad kestliku arengu eesmärgid transpordile selle aluste tugevdamise kaudu. 6. ja 7. osas analüüsitakse, millised on need probleemid ja ootused, mida kestliku arengu eesmärgid transpordivaldkonnas esile kutsuvad. Selle analüüsi põhjal esitatakse 8. osas kokkuvõtlikult järeldused ja soovitused poliitika kujundamiseks.

3.   Transport ja kestliku arengu eesmärgid: majandusarengu ja tööhõive edendamine

3.1.

 Transport on üks peamisi majandusarengu edendajaid nii ELis kui ka mujal maailmas ning on seega teeninud ära keskse koha ELi tegevuskavas. Transport aitab oluliselt viia ellu eesmärki nr 8: edendada püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, tagada täielik ja tulemuslik tööhõive ning inimväärne töö kõigile.

3.2.

 Kuigi digiteerimine jõuab kõigisse majanduse ja ühiskonna valdkondadesse, ei tee see lõppu materjalide tootmisele ja tarbimisele. Logistika kombineerib tarneahela eri osasid, hõlmates tooraine, vahetoodete ja lõpptoodete vedu tarbijateni. Seega on transport vajalik nii tööstuses, põllumajanduses kui ka kaubanduses.

3.3.

 Nõuetekohaselt hallatud transport võib aidata saavutada ka eesmärgi nr 8 konkreetset sihtmärki, milles kutsutakse üles koostama poliitikameetmeid säästva turismi propageerimiseks, et luua töökohti ning edendada kultuuri ja tooteid kohalikul tasandil.

3.4.

 Peale teiste ettevõttesektorite teenindamise moodustab transport märkimisväärse eraldiseisva ettevõtlussektori, milles luuakse miljoneid töökohti ja antakse oluline panus majandusse. Samuti panustab transport töötlevasse tööstusesse, nagu auto-, raudtee-, laeva- ja lennundustööstus.

3.5.

 Kokkuvõttes aitab transport saavutada eesmärki nr 9, milles kutsutakse üles suurendama märkimisväärselt tööstuse osakaalu tööhõives ja SKPs. Arvestades, et transpordiga seonduvad ettevõtted hõlmavad paljusid väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, aitab transport kooskõlas eesmärkidega nr 8 ja 9 kaasa ka VKEde integreerimisele väärtusahelatesse ja turgudele ning soodustab nende arengut.

3.6.

 Sellest tulenevalt toetab transport töökohtade loomist (eesmärk nr 8) transpordiga seotud sektorites. Lisaks aitab transport viia geograafilises mõttes paremini kokku tööotsijad ja tööpakkujad ning suurendada nii tööhõivet. Sellegipoolest leidub ka probleeme, nagu transpordi digiteerimisest ja robotiseerimisest põhjustatud üleminek, mis viib eeldatavasti suurte muutusteni tööhõives ja tööülesannetes.

3.7.

 Globaalses kontekstis aitab transport saavutada eesmärki nr 17, millega püütakse tugevdada kestliku arengu üleilmset partnerlust. Selle eesmärgi sisu on toetada WTO raames universaalse, eeskirjadepõhise, avatud, mittediskrimineeriva ja õiglase mitmepoolse kaubandussüsteemi loomist. Kuna transport on kaubanduse alustala, on tal märkimisväärne potentsiaal seda eesmärki ellu viia.

3.8.

 Eesmärgis nr 9 nõutakse usaldusväärse ja vastupidava taristu väljaarendamist arengumaades. See on seotud eesmärgiga nr 10, milles käsitletakse ebavõrdsuse vähendamist riigi sees ja riikide vahel, kutsutakse üles andma arenguabi suurimate vajadustega riikidele ja tegema neisse välismaiseid otseinvesteeringuid.

3.9.

 Arvestades et transpordiga toetatakse tootmise, kaubanduse ja investeeringute kaudu majandusarengu soodustamist ja inimväärsete töökohtade loomist, on sellel oluline osa ka eesmärgi nr 1 (kaotada kõikjal vaesus) saavutamisel.

4.   Transport ja kestliku arengu eesmärgid: juurdepääsu võimaldamine kaupadele ja teenustele

4.1.

 Tarbijad kasutavad transporti juurdepääsul kaupadele, olgu selleks toit (eesmärk 2) ja teised esmatarbekaubad või luksustooted. Samuti vajatakse transporti juurdepääsuks teenustele, mis on seotud näiteks turismi, hobide või sotsiaalhoolekandesüsteemidega.

4.2.

 Transport on nii ühtse turu kui ka rahvusvaheliste kaubaturgude üks peamisi ühendajaid. Ühendatud turud toimivad tõhusamalt ja toovad rohkem kasu ning muudavad seega kaubad tarbijatele juurdepääsetavamaks ja taskukohasemaks.

4.3.

 Samuti on transport tähtis tervishoiuteenuste osutamisel ja kasutamisel nii ELis kui ka mujal maailmas. Nii toetab transport eesmärgi nr 3 saavutamist: ennetada ja ravida haigusi ning tagada tervislik elu ja heaolu kõigile.

4.4.

 Sama kehtib hariduse andmise ja selle saamise kohta. Seega aitab transport kaasa eesmärgi nr 4 saavutamisele. Selle eesmärgi sisu on tagada kõigile kaasav ja võrdsetel võimalustel põhinev kvaliteetne haridus ja elukestvad õppimisvõimalused.

5.   Transport ja kestliku arengu eesmärgid: liikuvusele aluse panemine

5.1.

 Inimeste ja kaupade liikuvuse võimaldamiseks peab transport olema juurdepääsetav, taskukohane, sujuv, tõhus, ohutu ja turvaline. Seetõttu on väga tähtis, et EL suurendaks investeeringuid korralikku taristusse ja asjakohasesse tehnoloogiasse ning laiendaks hästi toimivaid transpordisüsteeme.

5.2.

 Eesmärgil nr 9 on transpordile otsene kasulik mõju, sest selles kutsutakse üles arendama välja kvaliteetne, usaldusväärne ja vastupidav taristu, et toetada majandusarengut ja inimeste heaolu.

5.3.

 Sujuv piiriületus siseturul ning rahvusvahelises transpordis ja reisimisel on hästi toimivate turgude ning kaupade ja inimeste liikumise jaoks suure tähtsusega. Seda käsitletakse eesmärgis nr 9, kus rõhutatakse piiriülese taristu osatähtsust.

5.4.

 Eesmärk nr 11 on suunatud linnade ja inimasustuste kaasavateks, turvalisteks, vastupidavateks ja jätkusuutlikeks muutmisele. Selles kutsutakse üles tagama kõigile turvalised, taskukohased, kättesaadavad ja jätkusuutlikud transpordisüsteemid, pöörates eritähelepanu haavatavas olukorras olevate inimeste, nagu naiste, laste, puuetega inimeste ja vanemate inimeste vajadustele. See nõuab maakasutuse ja liiklussüsteemide nõuetekohast kavandamist ja piisavaid avaliku sektori investeeringud. Ühistranspordi areng on siinkohal oluline nii linna- kui ka maapiirkondades.

5.5.

 Innovatsiooni silmas pidades rõhutatakse eesmärgis nr 9 teadusuuringute edendamist ja tööstussektorite tehnoloogilise suutlikkuse täiendamist. See on tähtis ka transpordi ja sellega seotud sektorite arengu seisukohast.

5.6.

 Lisaks sellele nõutakse eesmärgis nr 7 rahvusvahelist koostööd, et soodustada juurdepääsu puhta energiaga seotud teadustööle ja tehnoloogiatele ning suurendada investeeringuid energiataristusse ja puhta energia tehnoloogiatesse. Need meetmed, sealhulgas alternatiivkütuste taristu ja elektrisõidukite laadimispunktid, aitavad samuti transpordi CO2-heite vähendamisele kaasa.

5.7.

 Transpordi üha suurenevat digiteerimist ja robotiseerimist arvesse võttes tuleks veelgi enam pöörata tähelepanu digitaristu vajadustele, sealhulgas automaatsed liikluse korraldamise ja reguleerimise süsteemid. Eesmärgis nr 9 tuuakse esile vajadus parandada märkimisväärselt info- ja sidetehnoloogia kättesaadavust ning püüelda selle poole, et tagada üldine ja taskukohane juurdepääs internetile. Eesmärgis nr 17 kutsutakse üles edendama progressi võimaldava tehnoloogia kasutamist, eriti info- ja sidetehnoloogia valdkonnas. Digiteerimine muudab logistika tõhusamaks ja aitab näiteks anda reisijatele paremat transporditeavet.

6.   Transport ja kestva arengu eesmärgid: reageerimine sotsiaalsetele ootustele

6.1.

 Kuigi transport aitab edendada tervishoidu ja heaolu, põhjustab see ühtlasi saaste (näiteks õhus sisalduvate osakeste) tõttu terviseohte ning liiklusõnnetusi. Eesmärgis nr 3 püütakse neid ohte märkimisväärselt vähendada. Liiklusohutuse parandamiseks on vaja tõhusaid liikluse korraldamise süsteeme ning eeskirju ja nende täideviimist. Hoolimata tehnoloogiaga seotud probleemidest vähendab automatiseerimine inimlike eksimuste arvu ja suurendab seega transpordi ohutust.

6.2.

 Eesmärgis nr 4 nõutud haridus ja koolitus on hädavajalikud, et tagada transpordiga seotud valdkondade töötajatele ja ettevõtjatele vajalikud oskused. Tööülesannetes toimuvad muudatused, mis kaasnevad näiteks digiteerimisega, toovad suuri muudatusi ka nõutavates oskustes. Eesmärk nr 4 aitab seega transpordile suuresti kaasa.

6.3.

 Eesmärgis nr 5 nõutakse võrdõiguslikkust ning kõigi naiste ja tüdrukute võimestamist. Transpordisektoris suureneb võrdõiguslikkus siis, kui rohkem naisi asuvad selles valdkonnas tegutsema ettevõtjate või töötajatena, võimaldades seeläbi kasutada ära mõlema soo potentsiaali. Samuti tuleb transpordi ja eriti ühistranspordiga reisimine muuta naiste jaoks ohutuks.

6.4.

 Eesmärgis nr 8 nõutakse täieliku ja tulemusliku tööhõive, noorte tõrjutuse ennetamise, kõigile rahuldava töö ja tööõiguste kaitse tagamist. Sellega seonduvad tingimused on erinevad. Arengumaades võib töötajate põhiõiguste rakendamine olla kõige olulisem eesmärk, samal ajal kui ELis puudutavad kõige suuremad tulevikuga seotud mured täieliku tööhõive ja inimväärse töö edendamist.

6.5.

 Et tulla toime struktuuriliste muutustega, mida tingivad digiteerimine ja vähese CO2-heitega majandusele üleminek, vajab EL põhjalikke strateegiaid, et tagada õiglane ja sujuv üleminek, vähendada negatiivseid sotsiaalseid mõjusid ja tegeleda oskuste nappusega.

6.6.

 Eesmärgis nr 10 nõutakse kõigi ulatuslikumat sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasamist ning poliitikameetmeid võrdõiguslikkuse suurendamiseks. Need poliitikameetmed toetavad ka eesmärki nr 1 (vaesuse kaotamine). Transpordiga seoses nõutakse eesmärgis nr 9 kõigile taskukohast ja võrdset juurdepääsu. Tööle, kaupadele ja teenustele juurdepääsu võimaldamisel on transpordil, eriti ühistranspordil, suur osatähtsus inimeste tõrjumise ennetamisel.

6.7.

 Lisaks nõutakse eesmärgis nr 10 korrastatud, ohutu, korrapärase ja vastutustundliku rände ja inimeste liikuvuse hõlbustamist. See on transpordiga seotud kahel viisil: transport aitab hoida ära surmajuhtumeid ning toetab pagulaste ja rändajate ohutut ja seaduslikku liikumist. Lisaks annab transpordisektor rändajatele võimaluse tööturgudele integreeruda.

7.   Transport ja kestliku arengu eesmärgid: keskkonnaalaste eesmärkide elluviimine

7.1.

 Peale inimeste ja ettevõtete liikuvuse vajaduste täitmise tuleb transpordivaldkonnas täita ka kliima- ja keskkonnanõudeid. Eesmärgis nr 13 rõhutatakse vajadust kiireloomuliste meetmete järele, et võidelda kliimamuutuste ja nende mõju vastu. Kuna transport on maailmas suur kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas ja heitkogused selles sektoris on jätkuvalt suurenemas, on selle eesmärgi saavutamine transpordivaldkonnas väga raske. ELi poliitikameetmetes määratud eesmärkide saavutamiseks on vaja suuremaid jõupingutusi ning üleilmset koostööd rahvusvahelise õhu- ja meretranspordi valdkonnas.

7.2.

 Eesmärk kaotada seos majanduskasvu ja keskkonnaseisundi halvenemise vahel, nagu on nõutud eesmärgis nr 8, on transpordi seisukohast samuti suur probleem, sest transport ja majanduskasv on tugevalt seotud. Selle seose kaotamise poole püüdlemine nõuab seega säästvate ja minimaalset keskkonnamõju avaldavate transpordisüsteemide intensiivset arendamist, kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning uusi ja innovaatilisi liikuvuse käsitlusi. See vastab ka eesmärgile nr 12, milles käsitletakse vastutustundlikku tarbimist ja tootmist.

7.3.

 Transpordi keskkonnamõjuga seoses on suur osatähtsus taristul. Eesmärgi nr 15 sisu on kaitsta, taastada ja edendada maismaa ökosüsteemide säästvat kasutamist, millega tuleb arvestada maakasutuse planeerimisel ja taristu ehitamisel. Sama kehtib ka eesmärgi nr 11 puhul, milles tuletatakse meelde vajadust teha rohkem jõupingutusi, et kaitsta ja hoida maailma kultuuri- ja looduspärandit.

7.4.

 Kuna energia on transpordi vältimatu eeldus, puudutab seda valdkonda ka energiateemaline eesmärk nr 7. Selles nõutakse taastuvenergia osakaalu märkimisväärset suurendamist ülemaailmses energiaallikate jaotuses ning energiatõhususe olulist parandamist. Eesmärk nr 12 hõlmab ka kahjulike fossiilkütuste toetuste järk-järgulist kaotamist. Arvestades et fossiilkütuseid kasutatakse transpordis ulatuslikult, on sellel sihtmärgil transpordile ja selle kasutajatele ilmselge mõju.

7.5.

 Eesmärgis nr 14 käsitletakse ookeanide, merede ja mereressursside kaitset ja säästvat kasutamist. Lisaks maismaategevusele nõutakse meretranspordivaldkonnas jäätmekäitluse parandamist ja heitkoguste vähendamist.

7.6.

 Keskkonnamõju pole seotud üksnes transpordi endaga, vaid ka sõidukite, õhusõidukite ja laevade olelusringiga alates tootmisest kuni kasutuselt kõrvaldamiseni. Seda mõju saab vähendada suurema ressursitõhususe ja säästva tehnoloogia kasutamise abil tööstusprotsessides, samuti eesmärkides nr 9 ja 12 märgitud ringlussevõtu ja korduskasutamise kaudu.

7.7.

 Liiklusvoogu parandavad meetmed aitavad vähendada ka heitkoguseid. Selleks on äärmiselt tähtis kvaliteetne taristu, piiride sujuv ületamine, maakasutus ja linnaplaneerimine, tõhus ühistransport ja mitmeliigiliste kaubavedude alternatiivid.

7.8.

 Autonoomse transpordi arendamine võib viia eraautode suurema kasutamiseni reisijate mugavuse suurendamise tõttu. Teisest küljest peaks autode ühiskasutus ja ühistranspordi kasutamine eraautode hulka vähendama. Kokkuvõttes viivad digiteerimine ja robotiseerimine tõhusama transpordi ja logistikani, mis suurendab transpordi positiivset mõju kliima ja keskkonna vaatenurgast.

7.9.

 Lisaks asjaolule, et transpordi põhjustatud heitkoguseid on vaja vähendada, aitab transport kaasa ka kliima- ja keskkonnaprobleemide ennetamisele ja lahendamisele, aidates kooskõlas eesmärgiga nr 17 levitada vähese CO2-heitega ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid, tooteid ja lahendusi.

8.   Transport ja kestliku arengu eesmärgid: mõju poliitikakujundamisele

8.1.

 Eelmistes osades esitatud analüüs näitab selgelt, et transport on seotud paljude kestliku arengu eesmärkidega. Arvestades et transport aitab kestlike arengu eesmärkide saavutamisele oluliselt kaasa, tuleb selle osatähtsust nende eesmärkide elluviimisel ELi, liikmesriigi ja kohalikul tasandil täielikult tunnustada.

8.2.

 ELi transpordipoliitikas tuleks võtta kestliku arengu eesmärke arvesse terviklikult, et panna alus transpordi ja liikuvuse edendamisele, viies seejuures ellu sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke.

8.3.

 Kui transporti käsitletakse eri poliitikavaldkondades erinevalt ja tegeletakse korraga ainult ühe probleemiga, ei saa jõuda parima võimaliku lahenduseni. Seega on esmatähtis, et transpordipoliitikat kujundatakse terviklikult. Seda silmas pidades kutsub komitee komisjoni üles koostama uut integreeritud poliitikaraamistikku tulevase transpordipoliitika jaoks. Raamistikust tuleks seejärel lähtuda põhjalikemate transpordiga seotud otsuste tegemisel.

8.4.

 Poliitikaraamistik peaks sisaldama ka üleilmset mõõdet, mille eesmärk on integreerida kestliku arengu eesmärgid ELi rahvusvahelisse koostöösse ja välistegevusse transpordivaldkonnas.

8.5.

 Kuna transport mõjutab kogu ühiskonda, on tähtis kaasata transpordipoliitika koostamisse ja rakendamisse kodanikuühiskond. See oleks kooskõlas eesmärgiga nr 16, milles nõutakse reageeriva, kaasava, osalemist võimaldava ja esindusliku otsustusprotsessi tagamist kõikidel valitsemistasanditel. Mis puudutab tööturuprobleeme ja üleminekuprotsesse, siis peaks siinkohal olema tähtis osa sotsiaaldialoogil.

8.6.

 Eesmärgis nr 17 kutsutakse üles ergutama ja edendama tõhusaid avaliku sektori, avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna partnerlusi, tuginedes partnerluste kogemustele ja rahastamisstrateegiatele. Kuigi avaliku sektori osa on esmatähtis, kutsub komitee ELi poliitikakujundajaid üles tunnustama täielikult alt üles suunatud meetmeid ja partnerlusi, sest need aitavad leida parimaid võimalikke lahendusi transpordiga seotud probleemidele ja viise võimaluste ärakasutamiseks, näiteks ettevõtete ja kodanike loodud uute tootmis- ja tarbimismudelite abil.

8.7.

 Samuti kutsub komitee komisjoni üles hindama kestliku arengu eesmärkide näitajaid transpordi vaatenurgast lähtudes ning edendama selliste näitajate arengut, mis on asjakohased, annavad arengust realistliku ja informatiivse ülevaate ja vastavad integreeritud lähenemisviisile, nagu on kirjeldatud eespool.

Brüssel, 11. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

Top