EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
You are here
Document 52017BP0302
European Parliament resolution of 5 July 2017 on the mandate for the trilogue on the 2018 draft budget (2017/2043(BUD))
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta resolutsioon volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks (2017/2043(BUD))
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta resolutsioon volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks (2017/2043(BUD))
OJ C 334, 19.9.2018, p. 253–262
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Language
HTML
PDF
Official Journal
|
19.9.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 334/253 |
P8_TA(2017)0302
2018. aasta eelarve – volitus kolmepoolseteks läbirääkimisteks
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta resolutsioon volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks (2017/2043(BUD))
(2018/C 334/38)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, |
|
— |
võttes arvesse komisjoni poolt 30. mail 2017. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti (COM(2017)0400), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (1), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (2), |
|
— |
võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3), |
|
— |
võttes arvesse oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsiooni 2018. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon (4), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta järeldusi 2018. aasta eelarve suuniste kohta (06522/2017), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 86a, |
|
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0249/2017), |
2018. aasta eelarve projekti prioriteedid: majanduskasvu, tööhõive ja julgeoleku suurendamine
|
1. |
tuletab meelde, et oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsioonis kinnitas Euroopa Parlament, et ELi 2018. aasta eelarve põhiküsimused ja prioriteedid on jätkusuutlik majanduskasv, inimväärsed, kvaliteetsed ja stabiilsed töökohad, sotsiaal-majanduslik ühtekuuluvus, julgeolek, ränne ja kliimamuutused; |
|
2. |
usub, et komisjoni ettepanek on üldjoontes hea lähtekoht käesoleva aasta läbirääkimisteks, arvestades, et ELil peab olema oma 2018. aasta eelarve abil võimalik jätkata jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive suurendamist ning tagada samal ajal oma kodanike julgeolek ja käsitleda rändega seotud probleeme; peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus ei ole võetud täielikult arvesse parlamendi üleskutset võtta meetmeid kliimamuutuste vastu; |
|
3. |
väljendab heameelt selle üle, et komisjon otsustas võtta eelarveprojektis arvesse 2014.–2020. aasta finantsraamistiku muutmise tulemusi juba enne selle ametlikku vastuvõtmist nõukogu poolt, andes sellega selgelt märku, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmine on väga oluline ja ELi eelarve peab muutuma paindlikumaks, et liit saaks uutes hädaolukordades tõhusalt tegutseda ja rahastada oma poliitilisi prioriteete; |
|
4. |
kordab oma kindlat veendumust, et ELis jätkusuutliku majanduskasvu ning stabiilsete ja kvaliteetsete töökohtade loomise saavutamiseks on kõige olulisem suurendada investeeringuid teadus- ja uuendustegevusse, taristusse, haridusse ning VKEdesse; väljendab sellega seoses heameelt, et programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastut ja programmi „Erasmus+“ soovitakse tugevdada, sest need programmid aitavad otseselt nimetatud eesmärkide täitmisele kaasa; on siiski seisukohal, et neid on vaja veelgi tugevdada, võttes eelkõige arvesse EFSI rahastamiseks nende poliitikavaldkondade rahastamisse tehtud kärpeid; |
|
5. |
tuletab meelde VKEde väga olulist rolli töökohtade loomisel ja investeeringupuudujäägi vähendamisel ning rõhutab, et nende piisav rahastamine peab jääma ELi eelarve üheks põhiprioriteediks; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et programmile COSME kavandatud eraldis on 2017. aasta eelarvega võrreldes 2,9 % väiksem, ning märgib, et kavatseb sellele programmile 2018. aasta eelarves rohkem assigneeringuid eraldada; rõhutab vajadust VKEsid veelgi rohkem toetada ning nõuab programmi rahaliste kohustuste täielikku täitmist praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ülejäänud aastate jooksul; tervitab komisjoni püüet lihtsustada VKEde rahastamist programmi „Horisont 2020“ raames; |
|
6. |
tunnustab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) rolli kogu ELis ja ELi piirkondade vahel investeeringupuudujäägi vähendamisel ning selliste strateegiliste investeeringute elluviimisel, mis pakuvad suurt lisaväärtust majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale; toetab seetõttu EFSI pikendamist 2020. aastani; rõhutab rahaliste vahendite kiiret kasutamist EFSI VKEde komponendi puhul ning väljendab heameelt selle plaanitava suurendamise üle; peab siiski kahetsusväärseks, et puudub terviklik lähenemisviis VKEde rahastamisele, mis võimaldaks saada selge ülevaate kõigist olemasolevatest rahalistest vahenditest; rõhutab, et Euroopa Parlament on käimasolevatel seadusandlikel läbirääkimistel seisukohal, et EFSI pikendamise rahastamiseks ei tohiks olemasolevaid ELi programme rohkem kärpida; on seisukohal, et EFSI, mille tagatisfondi rahastatakse peamiselt ELi eelarvest, ei tohiks toetada üksusi, mis on asutatud või tegutsevad jurisdiktsioonides, mis on kantud asjaomases poliitikavaldkonnas koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu või mis ei järgi tegelikult läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevaid ELi või rahvusvahelisi maksustandardeid; |
|
7. |
võtab rahuloluga teadmiseks ELi algatused kaitseuuringute ning tehnoloogia arendamise ja hankimise valdkonnas, mis aitavad luua vastavas sektoris mastaabisäästu ja suurema kooskõlastamise liikmesriikide vahel ning toovad õige arendamise korral kaasa mõistlikumad kaitsekulutused ja võimaldavad säästu liikmesriikide tasandil; rõhutab samuti vajadust suurendada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja innovatiivsust; tuletab meelde oma varasemat seisukohta, et selle valdkonna uute algatuste rahastamiseks tuleks eraldada lisaraha, mitte kärpida olemasolevate programmide, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu eelarvet; |
|
8. |
märgib, et komisjon ei ole järginud Euroopa Parlamendi taotlust esitada idee „Interraili Euroopa sõidukaart 18. sünnipäevaks“ kohta hinnang ja asjaomased ettepanekud; usub, et selliste ettepanekutega on võimalik suurendada Euroopa-teadvust ja identiteeti; rõhutab siiski, et mis tahes uute projektide rahastamiseks tuleb kasutada uusi rahalisi vahendeid ja nii, et see ei mõjuta olemasolevaid programme, ning see peaks olema maksimaalselt sotsiaalselt kaasav; kordab, et nõuab komisjonilt endiselt selle idee kohta asjaomaste ettepanekute esitamist; |
|
9. |
väljendab heameelt selle üle, et 2018. aasta eelarve projektis on noorte tööhõive algatusele ette nähtud lisaraha, mis tähendab, et Euroopa Parlamendi varasemaid nõudmisi selle programmi jätkamiseks on arvesse võetud; võtab samal ajal teadmiseks ettepaneku võtta vastu paranduseelarve projekt nr 3/2017, millega nähakse noorte tööhõive algatusele ette kulukohustustes 500 miljoni euro eraldamine, milles Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid kokku 2017. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus; on veendunud, et väljapakutud summad on noorte tööhõive algatuse eesmärkide saavutamiseks selgelt ebapiisavad, ning usub, et noorte tööpuuduse probleemiga tulemuslikuks tegelemiseks peab noorte tööhõive algatus aitama ka edaspidi kaasa liidu peamiste eesmärkide, st majanduskasvu ja tööhõive suurendamise saavutamisele; toonitab, et noorte tööpuudusele on vaja leida tulemuslik lahendus kogu liidus, ning rõhutab, et noorte tööhõive algatust on võimalik veel paremaks ja tõhusamaks muuta, tagades eelkõige, et see loob tõelist Euroopa lisaväärtust noorte tööhõivepoliitikale liikmesriikides ja ei asenda endiste riiklike poliitikate rahastamist; |
|
10. |
tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitikal on ELi majanduskasvu ja arengu seisukohalt keskne roll; rõhutab, et 2018. aastal on oodata, et ühtekuuluvuspoliitika programmide mahajäämus likvideeritakse ja neid hakatakse maksimaalses tempos ellu viima; rõhutab, et Euroopa Parlament on kindlal seisukohal, et nendele programmidele, mis kuuluvad ühte ELi peamistest poliitikavaldkondadest, tuleb tagada piisavad assigneeringud; on siiski mures selle pärast, et riikide tasandil esineb rakenduskavade täitmisel lubamatuid viivitusi; kutsub liikmesriike üles tagama, et korraldus-, auditeerimis- ja sertifitseerimisasutuste määramine oleks lõpule viidud ning rakendamist kiirendatakse; tunnistab, et tulenevalt pikkadest läbirääkimistest õigusliku aluse üle lasub vastutus selle eest, et rakendamise määr on madal, ka ELi läbirääkimisi pidavatel institutsioonidel; märgib asjaolu, et mõned liikmesriigid on seisukohal, et ühtekuuluvusfondid võiksid olla liidu poliitikavaldkondades solidaarsuse tagamise vahendiks; |
|
11. |
on eriti mures selle pärast, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku perioodi lõpuks võivad taas kuhjuda tasumata arved, ja tuletab meelde, et 2014. aasta lõpus paisus nende maht enneolematult suureks – 24,7 miljardi euroni; kiidab heaks asjaolu, et komisjon esitas mitmeaastase finantsraamistiku muutmisega seoses esmakordselt maksete prognoosi kuni 2020. aastani, kuid rõhutab, et seda tuleb igal aastal nõuetekohaselt uuendada, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid õigeaegselt vajalikke meetmeid võtta; hoiatab kahjuliku mõju eest, mis uuel maksekriisil võiks eelkõige ELi eelarvest toetuse saajatele olla; on veendunud, et ELi usaldusväärsus sõltub ka sellest, kas EL on suuteline tagama oma eelarves piisavad maksete assigneeringud, mille abil tal oleks võimalik oma kohustusi täita; rõhutab, et maksete hilinemisel on negatiivne mõju erasektorile, eelkõige ELi VKEdele, kellel on avaliku sektori asutustega lepingud; |
|
12. |
rõhutab, kui tähtis on täita ELi võetud kohustus saavutada COP 21-l kindlaks määratud eesmärgid, pidades eelkõige silmas USA valitsuse hiljutist otsust sellest kokkuleppest taganeda; rõhutab sellega seoses, et kui suuremaid jõupingutusi ei tehta, tekib tõsine oht, et ei suudeta täita eesmärki eraldada mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) jooksul vähemalt 20 % ELi kulutustest kliimameetmetele; märgib murelikult, et bioloogilisele mitmekesisusele mõeldud vahendeid suurendati tagasihoidlikult vaid 0,1 %; rõhutab, kui oluline on bioloogilise mitmekesisuse kaitse arvessevõtmine kogu ELi eelarves, ning kordab oma varasemat nõudmist jälgimise metoodika järele, milles võetaks arvesse kõiki bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutusi ja nende tõhusust; rõhutab ka, et ELi rahastatavad projektid ei tohiks avaldada negatiivset mõju kliimamuutuste leevendamisele ja vähese süsinikdioksiidiheitega ringmajandusele üleminekule; |
|
13. |
rõhutab, et erivahendite kasutuselevõtmine enneolematult suures summas on näidanud, et ELi eelarve ei olnud algselt kavandatud lahendama selliseid küsimusi nagu praegune rände- ja pagulaskriis; on seisukohal, et üleminek kriisijärgsele lähenemisviisile on ennatlik; on seepärast vastu rubriigis 3 võrreldes 2017. aasta eelarvega kavandatavatele kärbetele, mis ei ole kooskõlas ELi lubadusega leida rände- ja pagulaskriisile tõhus lahendus; rõhutab siiski, et pärast reageerimist kiireloomulisele ja enneolematule olukorrale peaks nüüd järgnema süsteemsem ja ennetavam lähenemisviis, mida täiendaks ELi eelarve tulemuslik kasutamine; kordab taas, et kodanike julgeolek ja turvalisus on ELi prioriteet; |
|
14. |
kinnitab, et rände- ja pagulaskriisi algpõhjustega tegelemine annab probleemile pikaajalise ja kestliku lahenduse koos stabiilsusega ELi naaberriikides ning et selle eesmärgi saavutamiseks on kõige olulisem teha rändajate ja pagulaste päritoluriikidesse investeeringuid; väljendab sellega seoses heameelt välisinvesteeringute kava üle ning institutsioonidevahelise kokkuleppe üle Euroopa säästva arengu fondi (EFSD) osas ja kutsub üles fondi viivitamatut rakendama; võtab seetõttu hämmastusega teadmiseks rubriigi 4 assigneeringute vähendamise, mida ei saa täielikult põhjendada sellega, et varem on eelarvet suurendatud või täitmismäär on olnud madal; kinnitab taas, et rände algpõhjustega tegelemine hõlmab muu hulgas tegelemist selliste küsimustega nagu vaesus, tööpuudus, haridus- ja töövõimalused, aga ka ebastabiilsus, konfliktid ja kliimamuutused; |
|
15. |
tunneb heameelt selle üle, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames kavandatakse idapartnerlusele ette nähtud assigneeringuid vastavalt Euroopa Parlamendi varasematele nõudmistele suurendada; on veendunud, et ELi toetus kõnealustele riikidele, eelkõige nendele, kes on sõlminud assotsieerimislepingu, on ülioluline, et edendada ELi idapoolsete naabrite juures majanduslikku integratsiooni ELiga ja lähenemist ELile ning arendada demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja inimõiguste austamist; rõhutab, et niisugune toetus peaks kehtima niikaua, kuni asjaomased riigid vastavad abikõlblikkuse kriteeriumidele, eelkõige õigusriigi, korruptsioonivastase võitluse ja demokraatlike institutsioonide tugevdamise seisukohast; |
|
16. |
rõhutab, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF), mis loodi selleks, et tegutseda suurte loodusõnnetuste korral ning väljendada ülejäänud Euroopa solidaarsust katastroofipiirkondadega Euroopas, on väga tähtis, ja võtab teadmiseks, et ELSFi kulukohustuste ja maksete assigneeringuid on eelarveprojektis suurendatud; palub komisjonil viivitamata hinnata, kas assigneeringuid oleks vaja veel rohkem suurendada, võttes arvesse eelkõige Itaalias toimunud maavärinaid ning Hispaania ja Portugali (inimelude traagilist kaotust põhjustanud) tulekahjusid, mis on kaasa toonud ulatuslikud laastavad tagajärjed eelkõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade inimeste jaoks; nõuab selle fondi kasutuselevõtmise eeskirjade kohandamist, et võimaldada suuremat paindlikkust ja vahendite õigeaegset kasutuselevõttu ning et neid vahendeid saaks kasutada rohkemate eri tüüpi ränkade tagajärgedega katastroofide puhul ja et rahalisi vahendeid oleks pärast katastroofi toimumist võimalik kiiremini kätte saada; |
|
17. |
märgib, et 2018. aasta eelarve projektis on mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides 1, 3 ja 4 jäetud kõigi ülemmäärade alla kas väga väike või olematu varu; on seisukohal, et see on alates 2014. aastast tehtud mahukate uute algatuste (EFSI, rändega seotud ettepanekud ning hiljuti kaitseuuringud ja Euroopa solidaarsuskorpus) tagajärg, kuna need kõik on surutud mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade alla, milles lepiti kokku 2013. aastal; tuletab meelde, et just mitmeaastane finantsraamistik (eelkõige pärast muutmist) sisaldab paindlikkussätteid, mis on küll piiratud, kuid mida tuleks tulemuslike programmide edukuse säilitamiseks ning uute ja ennenägematute probleemide lahendamiseks täiel määral ära kasutada; märgib, et Euroopa Parlament kavatseb paindlikkussätteid muutmisprotsessi käigus veel suuremas ulatuses ära kasutada; nõuab veel kord uute tegelike omavahendite lisamist ELi eelarvesse; |
|
18. |
märgib sellega seoses, et eelarveprojektis on mitmes kohas märgitud, et tuleb esitada kirjalik muutmisettepanek, millega võidaks osaliselt ennetada seisukohta, mida Euroopa Parlament eelarve menetlemisel väljendab; peab kahetsusväärseks, et selle asemel, et lisada need juba eelarveprojekti, andis komisjon teada, et järgmises kirjalikus muutmisettepanekus võidakse teha ettepanek julgeoleku- ja rändevaldkonna uute algatuste ning Türgi pagulasrahastu võimaliku pikendamise kohta; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks aegsasti järgmiste ettepanekute üksikasjad, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid neid põhjalikult analüüsida; rõhutab, et nende võimalike algatuste tõttu ei tohi nõudmisi ja muudatusettepanekuid, mille Euroopa Parlament on praeguses eelarvemenetluses esitanud, jätta tähelepanuta ega ammugi mitte asendada; |
|
19. |
kordab oma toetust komisjoni strateegia „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ rakendamisele ning nõuab jätkuvalt tulemuslikkust kajastavate andmete kvaliteedi ja esitamise parandamist, et tagada täpne, selge ja arusaadav teave ELi programmide tulemuslikkuse kohta; |
Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks
|
20. |
märgib, et alamrubriigi 1a kulukohustused on komisjoni 2018. aasta eelarve ettepanekus 2017. aasta kulukohustustest 2,5 % suuremad, st 21,8413 triljonit eurot; tunneb heameelt selle üle, et suure osa kulukohustuste assigneeringute suurendamisest moodustavad programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Erasmus+“ assigneeringud, sest need suurenesid vastavalt 7,3 %, 8,7 % ja 9,5 %, kuid märgib siiski, et see on veidi vähem, kui nende finantsplaneeringus ette nähtud; rõhutab eriti programmile „Horisont 2020“ esitatud taotluste väga madalat edukuse määra; |
|
21. |
on aga üllatunud, et vähendatud on COSME programmi kulukohustuste ja maksete assigneeringuid (vastavalt 2,9 % ja 31,3 %), kuigi VKEde toetamine on üks ELi peamisi prioriteete; |
|
22. |
kordab, et mis puudutab EFSI pikendamist, siis Euroopa Parlament on Euroopa ühendamise rahastu assigneeringute igasuguse edasise kärpimise vastu, ning on seisukohal, et ELi tagatise jaoks eraldatud 1,1 miljardit eurot lisaraha tohiks võtta ainult mittesihtotstarbelisest varust (summas 650 miljardit eurot) ja oodatavast positiivsest netotulust (summas 450 miljardit eurot); tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu rahastamispakett (IKT osa) hõlmab ka uut WiFi4EU algatust; tuletab meelde, et nõudlus Euroopa ühendamise rahastu eelarve järele on süstemaatiliselt liiga suur, kuna sellele ei eraldata piisavalt assigneeringuid, eelkõige mis puudutab taristu tegevussuunda; |
|
23. |
võtab teadmiseks, et komisjon on teinud ettepaneku luua Euroopa solidaarsuskorpus; märgib aga murega, et vaatamata Euroopa Parlamendi hoiatustele on 30. mail 2017 vastu võetud seadusandlikus ettepanekus ette nähtud, et kolme neljandikku solidaarsuskorpuse eelarvest rahastatakse nii, et raha paigutatakse ümber olemasolevatest programmidest ja eelkõige programmist „Erasmus+“ (197,7 miljonit eurot); on mures ohu pärast, mis sellise olukorraga nende ELi programmide jaoks kaasneb, ja väljendab oma kavatsust tugevdada programmi „Erasmus+“ 2018. aasta eelarves veelgi; kordab, et mis tahes uusi poliitilisi kohustusi tuleks rahastada uutest assigneeringutest ja mitte olemasolevatest programmidest assigneeringute ümberpaigutamise abil; |
|
24. |
tunneb heameelt selle üle, et kaitseuuringuid käsitlevat ettevalmistavat meedet soovitakse tugevdada ja komisjon on esitanud kaitsetööstuse arengukava kohta seadusandliku ettepaneku; |
Alamrubriik 1b – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus
|
25. |
märgib, et alamrubriigi 1b kulukohustuste assigneeringute kogusumma on 55,4079 miljardit eurot, mis on 2017. aasta eelarvest 2,4 % suurem (kui võtta arvesse ka paranduseelarve projekti nr 3); |
|
26. |
märgib, et maksete assigneeringute jaoks on kavandatud 46,7635 miljardit eurot, mida on 2017. aasta summast 25,7 % rohkem, mis tuleneb suuresti sellest, et 2017. aastal tekkisid uute rakenduskavade tööle rakendamisel viivitused ja seetõttu vähenesid maksed järsult; tuletab meelde, et kuna liikmesriikide prognoosid olid ebatäpsed, jäi 2016. aastal alamrubriigis 1b suures summas maksete assigneeringuid – rohkem kui 11 miljardi euro eest – kasutamata, ning märgib, et 2018. aastaks kavandatud summasid on pärast varasemaid prognoose juba 1,6 miljardi euro võrra vähendatud; |
|
27. |
rõhutab, et 2014.–2020. aasta programmide rakendamisel tuleb saavutada maksimaalne tempo, ja on igati veendunud, et tasumata arvete ebanormaalset kuhjumist tuleb edaspidi vältida; palub sellega seoses komisjonil ja liikmesriikidel lahendada kõigepealt kõik seni lahendamata probleemid, mis on tekkinud seetõttu, et riiklike korraldus- ja sertifitseerimisasutuste määramine on viibinud, ning kaotada muud maksetaotluste esitamisega seotud kitsaskohad; loodab siiralt, et liikmesriikide ametiasutused ja komisjon on 2018. aasta eelarve maksevajadusi paremini prognoosinud ja maksete assigneeringud kasutatakse kogu kavandatud mahus ära; tunnistab, et ELi institutsioonide vahelised pikad läbirääkimised õigusliku aluse üle on üks mitmest põhjusest, miks praegune rakendamise määr on madal; |
|
28. |
tunneb heameelt selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku rahastada noorte tööhõive algatuse jätkamist, ja võtab teadmiseks, et kulukohustuste koguvarust soovitakse kasutusele võtta 233,3 miljonit eurot; palub komisjonil ja liikmesriikidel järgida Euroopa Kontrollikoja hiljutises aruandes toodud märkusi; tuletab meelde, et kui noorte tööhõive algatuse eraldist suurendatakse, tuleb sama suur summa eraldada Euroopa Sotsiaalfondist; märgib, et kavatseb uurida kõiki võimalusi, et selle programmi assigneeringuid 2018. aasta eelarves suurendada; |
|
29. |
toonitab, kui oluline on Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks, ning palub, et 2018. aasta eelarves eraldataks vastavad vahendid, et sihtrühmade vajadusi ja fondi eesmärke oleks võimalik piisavalt täita; |
Rubriik 2 – Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad
|
30. |
võtab teadmiseks, et rubriigi 2 kulukohustusteks on ette nähtud 59,5535 miljardit eurot (1,7 % rohkem kui 2017. aastal) ja makseteks 56,3598 miljardit eurot (+2,6 %), mis tähendab, et kulukohustuste ülemmäära alla jääb 713,5 miljoni euro suurune varu; märgib, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) 2018. aasta vajaduste rahastamiseks on assigneeringuid suurendatud (+2,1 %) peamiselt seetõttu, et 2018. aastal on kasutatav sihtotstarbelise tulu summa eeldatavasti palju väiksem; |
|
31. |
märgib, et komisjon on rubriigi 2 ülemmäärade alla jätnud 713,5 miljoni euro suuruse varu; juhib tähelepanu sellele, et kui põllumajandusturud muutuvad ebastabiilsemaks, nagu see juhtus piimasektori kriisi ajal, tuleb seda varu võib-olla kasutada; palub komisjonil tagada, et ülemmäärade alla jääv varu oleks võimalike kriiside lahendamiseks piisav; |
|
32. |
rõhutab erakorraliste toetusmeetmete pikendamist teatavate puuviljade puhul, mille turuolukord on endiselt keeruline; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjon ei paku praegu seoses Venemaa ELi-impordi keeluga toetusmeetmeid loomakasvatussektorile, eelkõige piimasektorile, ja loodab seetõttu, et nimetatud suundumus muutub; eeldab seetõttu, et kui rubriigi 2 varu kasutusele võetakse, eraldatakse osa sellest piimatootjatele riikides, mida Venemaa embargo on kõige enam mõjutanud; ootab komisjoni kirjalikku muutmisettepanekut, mis on kavas esitada 2017. aasta oktoobris ja peaks tuginema EAGFi rahastamist käsitlevatele ajakohastatud andmetele, mis näitavad põllumajandussektori tegelikke vajadusi ning milles võetakse nõuetekohaselt arvesse Venemaa embargo ja muude turukõikumiste mõju; |
|
33. |
tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ja programmi „LIFE+“ kulukohustusi on kooskõlas finantsplaneeringuga (vastavalt 2,4 % ja 5,9 %) suurendatud, kuid peab kahetsusväärseks, et kuna maksete assigneeringuid on järsult vähendatud, siis tähendab see ilmselt seda, et nende kahe programmi rakendamine ajavahemikul 2014–2020 on olnud aeglane; |
Rubriik 3 – Julgeolek ja kodakondsus
|
34. |
märgib, et rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuteks on kavandatud 3,4731 miljardit eurot; rõhutab, et rändega seotud ja pagulaste olukorrale ning sellega kaasnevatele probleemidele tuleb leida ühtne, terviklik ja kestev lahendus; |
|
35. |
väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle eraldada julgeolekuprobleemide lahendamiseks veel 800 miljonit eurot, eriti pärast ELis toimunud arvukaid terrorirünnakuid; |
|
36. |
on seisukohal, et nende probleemide suuruse ja pakilisuse tõttu ei ole arusaadav, miks on võrreldes 2017. aasta eelarvega järsult vähendatud rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid (-18,9 %) ja maksete assigneeringuid (-21,7 %), eelkõige Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ja õigusprogrammi osas; nõuab, et nendele fondidele eraldataks piisavalt eelarvevahendeid; rõhutab, et neid kärpeid ei saa põhjendada sellega, et kokkulepitud meetmete rakendamisel või uute õiguslike ettepanekute vastuvõtmisel on tekkinud viivitused; palub seetõttu komisjonil tagada, et eraldataks piisavad eelarvevahendid ja et lisavajaduse katmiseks tegutsetaks kiiresti; |
|
37. |
peab kahetsusväärseks, et praeguseni puudub tõhus jaotussüsteem, mille tagajärjel on teatavate liikmesriikide, eelkõige Itaalia ja Kreeka koormus teiste liikmesriikide omast suurem; tuletab meelde, et 2016. aastal saabus ELi 361 678 pagulast ja rändajat, kellest 181 405 saabus Itaaliasse ja 173 447 Kreekasse, ning Itaalia on 2017. aastal seni ELi saabunud pagulastest ja rändajatest vastu võtnud juba 85 %; peab kahetsusväärseks, et seni on Itaalia saanud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ainult 147,6 miljonit eurot, mis moodustab kogusummast, mis riigil rändekriisi haldamiseks kulub, ainult 3 %; |
|
38. |
on peale selle seisukohal, et koostööd, mida liikmesriigid teevad julgeolekuga seotud küsimustes, oleks võimalik ELi eelarvest eraldatava suurema toetuse abil veel paremaks muuta; soovib teada, kuidas selle eesmärgini jõuda, kui Sisejulgeolekufondi asjaomaseid eelarveridu on 2017. aasta eelarvega võrreldes järsult vähendatud; rõhutab, et uute teabe- ja piirikontrollisüsteemide, nt ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamiseks tuleb tagada vajalik rahastus; |
|
39. |
on seisukohal, et 2018. aasta on väga oluline Euroopa rände tegevuskava seisukohast, mille mitut peamist elementi praegu välja töötatakse; rõhutab, et arvukate arutlusel olevate seadusandlike ettepanekute (nt Dublini ühise varjupaigasüsteemi reform, uus riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ning ETIAS) eelarvemõju tuleb hoolikalt hinnata ning samuti tuleb arvestada võimalusega, et nende vastuvõtmine viibib; rõhutab, et selleks, et liit saaks selles valdkonnas täita oma eesmärgid ning kehtestada kiiresti tõhusa Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitika, mis on täielikult kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja põhineb liikmesriikide solidaarsusel, on vaja piisavalt raha; |
|
40. |
juhib tähelepanu sellele, et oma ettepanekus ei ole komisjon juba kolmandat aastat järjest jätnud rubriigi 3 ülemmäära alla mitte mingisugust varu, mis näitab seda, et mitmeaastase finantsraamistiku väikseima rubriigi suurus ei ole enam ammu asjakohane, mida Euroopa Parlament väitis ka mitmeaastase finantsraamistiku muutmist menetledes; väljendab seetõttu heameelt selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku võtta 817 miljoni euro suuruses summas kulukohustuste assigneeringutena kasutusele paindlikkusinstrument, mis on võimalik ainult tänu sellele, et muudetud mitmeaastase finantsraamistiku määrus võimaldab suuremat paindlikkust; rõhutab, et kuludeks ettenähtud vahenditest ikkagi ei piisa, ja peab kahetsusväärseks, et komisjon lükkas kõik võimalikud uued ettepanekud järgmise kirjaliku muutmisettepanekuni edasi; |
|
41. |
tuletab meelde, et Euroopa Parlament on kultuuri- ja meediaprogramme pidevalt igati toetanud; väljendab heameelt selle üle, et programmi „Loov Euroopa“, sh „Multimeediameetmete“ alla kuuluva Euroopa kultuuripärandi aasta assigneeringuid soovitakse 2017. aasta eelarvega võrreldes suurendada; nõuab lisaks, et piisav rahasumma tuleb eraldada ka programmile „Kodanike Euroopa“; kutsub komisjoni üles multimeediameetmete eelarvereale kuuluvad algatused läbi vaatama, et tagada eelarve kaudu kvaliteetse ja sõltumatu ELi teemade kajastamise tõhus toetamine; kinnitab oma toetust Euranet+ kestlikule mitmeaastasele rahastamiskorrale; lõpetuseks väljendab heameelt, et toidu- ja söödaprogrammi ning tarbijaprogrammi kulukohustuste assigneeringuid on 2017. aasta eelarvega võrreldes suurendatud; rõhutab, et tervishoiuprogramm peab olema mõjuv ning selleks, et Euroopas saaks tervishoiuvaldkonnas, sh tervishoiuteenustes kasutavate uudsete lahenduste, tervishoiualase ebavõrdsuse, krooniliste haiguste tekitatava koormuse, antimikroobikumiresistentsuse, piiriüleste tervishoiuteenuste ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse alal koostööd teha, tuleb ette näha asjakohane eelarve; |
Rubriik 4 – Globaalne Euroopa
|
42. |
peab kahetsusväärseks, et rubriigi 4 koguassigneeringuid on vähendatud ning kulukohustuste assigneeringute summa on 9,6 miljardit eurot (2017. aasta eelarvega võrreldes on seda 5,6 % vähem); märgib, et rubriigi 4 tähtsaimate rahastamisvahendite assigneeringuid vähendati peamiselt seetõttu, et 2017. aasta eelarves oli suurendatud Türgi pagulasrahastu ja Euroopa rände tegevuskavaga seotud uue partnerlusraamistiku assigneeringuid; |
|
43. |
on seisukohal, et arengukoostöö rahastamisvahendis ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendis, eriti viimatinimetatud vahendi lõunanaabrust puudutavas osas, tehtud kärbete suurus ei ole täielikult põhjendatud, kui arvestada, mida EL peab rändevaldkonnas lisaks partnerlusraamistiku alusel sõlmitud rändekokkulepetele ja rahvusvahelises arengutegevuses võetud kohustustele pikas perspektiivis tegema; palub seoses sellega suurendada rahuprotsessile ning Palestiinale ja Palestiina pagulaste abiorganisatsioonile mõeldud rahalisi vahendeid; tuletab meelde, kui oluline on tagada lõunanaabrusele piisavad rahalised vahendid, sest stabiilsuse saavutamine Lähis-Idas on rände algpõhjustega tegelemisel kõige tähtsam; |
|
44. |
väljendab siiski heameelt seoses asjaoluga, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi idanaabruse osa assigneeringuid soovitakse suurendada, mis aitab toetada demokraatlikke reforme ja ELiga lõimumist, eelkõige riikides, kes on liiduga sõlminud assotsieerimislepingu; |
|
45. |
märgib suurenenud toetust poliitiliste reformide jaoks Türgis (ühinemiseelse abi rahastamisvahend), eriti olukorras, kus õigusriigi põhimõtte järgimisel, sõnavabaduses ja põhiõigustes on riigis toimunud tagasiminek; nõuab, et kui ühinemisläbirääkimised peatatakse, peataks Euroopa Komisjonil ka ühinemiseelse abi maksmise, ning et sellise stsenaariumi käivitumisel toetataks nende summadega otse Türgi kodanikuühiskonda, ning investeeritaks rohkem inimestevahelistesse vahetusprogrammidesse, nt üliõpilastele, akadeemikutele ja ajakirjanikele mõeldud programmi „Erasmus+“; loodab, et ühinemiseelse abi rahastamisvahendist toetust saavatele Lääne-Balkani riikidele, kes vajavad reformide jaoks hädasti rahalist toetust, tagatakse piisavad rahalised vahendid; |
|
46. |
on seisukohal, et kuna kõrgharidus on partnerriikides toimuvate üldiste reformide seisukohast väga tähtis, tuleks ELi ja naaberriikide vahelist üliõpilaste liikuvust ning akadeemilist koostööd ka edaspidi toetada; peab seetõttu kahetsusväärseks, et kolme välisabivahendi, st ühinemiseelse abi rahastamisvahendi, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja arengukoostöö rahastamisvahendi – mille eesmärk on edendada programmi „Erasmus+“ rakendamisel kõrghariduse rahvusvahelist mõõdet – tehnilise ja finantsabi assigneeringuid on vähendatud; |
|
47. |
võtab teadmiseks, et komisjon soovitab jätta ülemmäära alla 232 miljoni euro suuruse varu; on veendunud, et ülesanneteks, mida EL peab välistegevuses lahendama, on vaja pidevaid rahaeraldisi, mille summa on suurem kui rubriigi 4 praegune suurus; tuletab meelde, et 2017. aastal kasutati ettenägemata kulude varu selleks, et eraldada raha rohkem kui ülemmäära piires võimalik; kordab, et uutele algatustele tuleb eraldada uued assigneeringud ja kõik paindlikkussätted tuleb mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel kokkulepitud ulatuses täielikult ära kasutada; |
|
48. |
palub komisjonil, kes on mitu korda mõista andnud, et Türgi pagulasrahastut võidakse pikendada, esitada juhul, kui ta seda tõesti kavatseb teha, pikendamise kohta võimalikult kiiresti korrektne ettepanek; tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon on lubanud tagada, et Türgi pagulasrahastu ja usaldusfondide loomine toimub läbipaistvalt ja selgelt ning kooskõlas liidu eelarve ühtsuse põhimõttega, võttes arvesse eelarvepädevate institutsioonide õigusi, sh parlamentaarset kontrolli; nõuab veel kord tungivalt, et liikmesriigid peaksid õigeaegselt kinni endale võetud kohustustest seoses Türgi pagulasrahastu ja usaldusfondide rahastamisega; |
|
49. |
toetab täielikult lubadusi, mille EL andis Brüsselis toimunud Süüria-teemalisel konverentsil ja millega kinnitati varasemaid, Londonis antud lubadusi; nõustub sellega, et lubaduste täitmiseks suurendatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja humanitaarabi assigneeringuid mõlemaid 120 miljoni euro võrra; |
Rubriik 5 – Haldus
|
50. |
märgib, et rubriigi 5 kulud on 2017. aasta eelarve omadest 3,1 % suuremad ja moodustavad 9,6824 miljardit eurot (lisatud on 287,9 miljonit eurot); märgib, et rohkem kui üks kolmandik nominaalsummast, mille võrra rubriiki suurendati, tuleneb vajadusest eraldada pensionideks rohkem (108,5 miljonit eurot rohkem) assigneeringuid; võtab teadmiseks, et lisaassigneeringuid on peamiselt vaja seetõttu, et pensionisaajate arv prognoosi kohaselt suureneb (+4,2 %); võtab ühtlasi teadmiseks, et ka järgmistel aastatel on oodata pensionisaajate arvu suurenemist; võtab teadmiseks, et halduskulud on rangelt kindlaks määratud ja kõik kulud, mis ei ole seotud palkadega, on nominaalsummas külmutatud; |
|
51. |
märgib, et kui 570 miljonit eurot, mis on ette nähtud 2017. aastal rubriigi 3 jaoks ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmiseks, tasaarvestada, jääb ülemmäära alla tegelikuks varuks 93,6 miljonit eurot; rõhutab, et pensionide tõttu moodustab rubriik 5 ELi eelarvest veidi suurema osa (kulukohustuste assigneeringutena 6,0 %) kui seni; |
Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed
|
52. |
rõhutab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on olulised vahendid, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, mis võivad kujuneda ELi püsimeetmeteks ja -programmideks; kavatseb jätkata katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tasakaalustatud paketi väljatöötamist; märgib, et praeguses ettepanekus on mõne rubriigi varu üsna piiratud või lausa olematu, ja kavatseb uurida, kuidas saaks eelarvesse mahutada võimalikke katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid, ilma et peaks vähendama muudele poliitilistele prioriteetidele mõeldud raha; on seisukohal, et kui Euroopa Komisjon viib katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ellu, peaks ta vastava projekti / ettevalmistava meetme algatanud Euroopa Parlamendi liikmeid pidevalt kursis hoidma, et tagada ettepaneku idee täielik järgimine; |
Ametid
|
53. |
võtab teadmiseks, et detsentraliseeritud ametitele on 2018. aasta eelarve projektis ette nähtud 3,1 % suuremad koguassigneeringud (võtmata arvesse sihtotstarbelist tulu) ja 146 uut ametikohta, kuid juhib tähelepanu suurtele erinevustele optimaalselt toimivate ametite (-11,2 %) ja uute ülesannetega ametite (+10,5 %) vahel; eeldab, et need arvud kajastavad olukorda, kus enamik ameteid on oma personalis 5 % või isegi suurema kärpe 2013. aastast alates juba ära teinud (mõned ametid teevad viimased kärped 2018. aastal) ning sel ajavahemikul on personali lubatud suurendada ainult ametitel, mis tegelevad rände ja julgeolekuga (183 uut ametikohta), finantsjärelevalveasutustel (28 uut ametikohta) ja teatavatel ametitel, kellele anti uusi ülesandeid (Euroopa Liidu Raudteeamet, Euroopa Lennundusohutusamet, Euroopa GNSSi Agentuur) (18 uut ametikohta); kordab oma 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames esitatud nõudmist (5), et ametite, sh ELi ametite võrgustiku alalise sekretariaadi (nüüdse nimetusega „ühine tugikeskus“) korrektseks toimimiseks tuleb vahendid säilitada või neid vajaduse korral suurendada; |
|
54. |
kordab, et on veendunud, et ELi ametitele, mis tegutsevad justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, tuleb kiiresti ette näha vajalikud tegevuskulud ja vajaliku suurusega personal, et neil oleks võimalik edukalt täita lisaülesandeid ja -kohustusi, mis neile on viimastel aastatel antud; väljendab seoses sellega heameelt, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) personali plaanitakse suurendada kuni tasemeni, mida Euroopa Parlament peab miinimumiks, mida neil ametitel on oma töö tulemuslikuks tegemiseks vaja; rõhutab, et Europolile ette nähtud eelarvest ja personalist ei piisa, et amet saaks täita talle antud ülesandeid, sest komisjon ja liikmesriigid on varasematel aastatel otsustanud tugevdada liikmesriikide koostööd eelkõige terrorismi-, organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse- ja inimkaubandusevastase võitluse ning saatjata laste kaitse valdkonnas; juhib tähelepanu praeguses teabevahetussüsteemis kindlaks tehtud puudustele ja nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks eu-LISA-le asjakohased inimressursid ja rahalised vahendid, et amet saaks täita talle hiljuti antud lisaülesandeid ja -kohustusi; rõhutab Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) olulist rolli liikmesriikide toetamisel varjupaigataotluste haldamise valdkonnas, eriti olukorras, kus varjupaigataotlejate arv on kasvanud; peab kahetsusväärseks, et on vähendatud Eurojusti tegevuskulusid (mis on 23,6 % väiksemad kui 2017. aastal) ja personali (neli ametikohta vähem), sest Eurojusti töökoormus on viimasel ajal suurenenud; |
|
55. |
märgib murega, et eelkõige vähendatakse tööhõive- ja koolitusvaldkonnas tegutsevate ELi ametite (Cedefop, ETF, EU-OSHA, Eurofound) personali viie ametikoha võrra ja keskkonna alal (ECDC, ECHA, EEA, EFSA, EMA) tegutsevate oma 12 ametikoha võrra; on seisukohal, et see on vastuolus liidu üldise poliitikaga luua inimväärseid, kvaliteetseid ja püsivaid töökohti ning võidelda kliimamuutuste vastu; tunneb heameelt selle üle, et ACERi ja GSA personali ja eelarvet on suurendatud, kuid rõhutab, et sellest suurendamisest ametitele ülesannete korrektseks täitmiseks ei piisa; |
|
56. |
märgib, et 2018. aastal saabub kolmas kemikaalimääruse REACH kohase registreerimise tähtaeg, mis puudutab Euroopas paljusid ettevõtteid ja seni suurimat arvu VKEsid, ning et see mõjutab märkimisväärselt ka ECHA töökoormust; palub, et seetõttu loobuks komisjon oma kavast vähendada 2018. aastal ajutiste teenistujate ametikohti 6 võrra ja lükkaks vähendamise 2019. aastani edasi, et ECHA saaks 2018. aasta töökava tulemuslikult ja tervenisti ellu viia; märgib sellega seoses, et ECHA on 2012. aastast saadik vähendanud REACHiga seotud töötajate arvu juba 10 %; |
o
o o
|
57. |
tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on otseselt aluslepingutest tulenev õiguslik kohustus; nõuab, et eelarvemenetluses jõustataks sooteadlik eelarvestamine ning et eelarvekulusid kasutataks kui mõjusat vahendit naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks; soovitab töötada välja eelarvekava soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks ELi institutsioonides vastavalt vastuvõetud katseprojektile ning lisada tulevikus eraldi eelarverida soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise koordineerimise haldamiseks institutsioonides; |
|
58. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0085.
(5) Vt. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ametite 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0155).
LISA
2018. AASTA EELARVEMENETLUSE KUUPÄEVI JA LEPITUSKOMITEE TEGEVUSE ÜKSIKASJU KÄSITLEV ÜHISAVALDUS
|
A. |
Kooskõlas eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa A osaga lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku järgmistes olulistes 2018. aasta eelarvemenetluse kuupäevades:
|
|
B. |
Lepituskomitee tegevuse üksikasjad on esitatud eespool nimetatud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa E osas. |