EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62018TN0071

Kohtuasi T-71/18: 8. veebruaril 2018 esitatud hagi – Itaalia versus komisjon

OJ C 112, 26.3.2018, p. 45–47 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

26.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 112/45


8. veebruaril 2018 esitatud hagi – Itaalia versus komisjon

(Kohtuasi T-71/18)

(2018/C 112/58)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: G. Palmieri ja avvocato dello Stato P. Gentili)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada teade avaliku konkursi korraldamise kohta EPSO/AD/339/17 – Administraatorid (AD 7) järgmistes valdkondades: 1) finantsmajandus 2) makromajandus; avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 16. novembril 2017, nr 386 A.

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja põhjendab oma hagiavaldust seitsme väitega.

1.

Esimene väide, et on rikutud ELTL artikleid 263, 264 ja 266, kuna komisjon on eiranud Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-566/10 P ning Üldkohtu otsust liidetud kohtuasjades T-124/13 ja T-191/31, millega tunnistati õigusvastaseks keele valikut piiravad konkursiteated, mis lubavad avalike konkursside kandidaatidel valida 2. keeleks ainult inglise, prantsuse või saksa keele.

2.

Teine väide, et on rikutud ELTL artiklit 342 ja määruse (EMÜ) nr 1/58, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3) artikleid 1 ja 6.

3.

Kolmas väide, et on rikutud EÜ artiklit 12 (nüüd ELTL artikkel 18), Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 22, EL artikli 6 lõiget 3, ametnike personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõikeid 2 ja 3, määruse nr 1/58 artikleid 1 ja 6, ametnike personalieeskirjade artikli 1d lõikeid 1 ja 6, artikli 27 lõiget 2 ja artikli 28 punkti f, kuna viidatud õigusnormid keelavad kehtestada Euroopa kodanikele ja institutsioonide ametnikele keelelisi piiranguid, mida ei ole üldiselt ja objektiivselt ette nähtud määruse nr 1/58 artiklis 6 osutatud kodukordades ja mida seni ei ole vastu võetud, ning kuna need õigusnormid keelavad selliste piirangute seadmise, kui see ei ole teenistuse huvides konkreetselt põhjendatud.

4.

Neljas väide, et on rikutud EL artikli 6 lõiget 3, milles on sätestatud õiguspärase ootuse kaitse põhimõte kui põhiõigus, mis tuleneb liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest.

5.

Viies väide, et on tegemist võimu kuritarvitamisega ja konkursi korraldamise teadete olemust ja eesmärki puudutavate alusnormide rikkumisega, kuna komisjon seadis juba ette ja üldiselt piirangu, mis lubab 2. keele valida vaid kolme keele hulgast, mistõttu on ta tegelikult juba teate avaldamise ja vastuvõtutingimuste esitamise etapil ette rutates kontrollinud kandidaatide keeleoskust, mida tuleb aga teha hoopis konkursi käigus. Nii muutub keelteoskus määrava tähtsusega teguriks erialateadmiste asemel.

6.

Kuues väide, et on rikutud ELTL artiklit 18 ja artikli 24 lõiget 4, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 22, määruse nr 1/58 artiklit 2 ning ametnike personalieeskirjade artikli 1d lõikeid 1 ja 6, kuna nähes ette, et kandideerimistaotlus peab olema saadetud inglise, prantsuse või saksa keeles, ja kuna samas keeles saadab EPSO kandidaatidele konkursi käiku puudutavad teated, siis on rikutud Euroopa kodanike õigust suhelda institutsioonidega oma põhikeeles ning tegemist on selliste isikute järjekordse diskrimineerimisega, kes neid kolme keelt põhjalikult ei valda.

7.

Seitsmes väide, et on rikutud määruse nr 1/58 artikleid 1 ja 6, ametnike personalieeskirjade artikli 1d lõikeid 1 ja 6 ning artikli 28 punkti f, ametnike personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõike 1 punkti f ning ELTL artikli 296 lõiget 2 (põhjenduste esitamata jätmine), samuti on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ja moonutatud faktilisi asjaolusid.

Selles osas väidab hageja, et komisjoni esitatud põhjendustes on moonutatud faktilisi asjaolusid, kuna millestki ei nähtu, et institutsioonide sees kasutatakse neid kolme keelt dokumentide kirjalikus tõlkes kõige rohkem; ühtlasi on tegemist sellise põhiõiguse ebaproportsionaalse piiramisega, mis keelab keelelise diskrimineerimise. Igal juhul on olemas vähem piiravaid meetmeid, millega saab tagada kiire kirjaliku tõlke institutsioonide sees.


Top