4.

Kontrollikoda auditeeris:

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

5.

Kontrollikoja hinnangul annab instituudi raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi instituudi finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja instituudi finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleksid kooskõlas vastavate õigusaktidega. Instituudi juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata instituudi vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab instituudi tasude ja muude tulude kogumise korda (kui instituut on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning instituut on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas instituudi raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (7) sätestatud nõuetele.

16.

Teadmis- ja innovaatikakogukondi (TIK) koordineerivad ja esindavad teadmis- ja innovaatikakogukondade juriidilised isikud, keda rahastab peaaegu täies mahus EIT. Kontrollikoda peab innovaatikakogukondade juriidiliste isikute korraldatavaid riigihankeid riskantseks valdkonnaks ja pööras neile oma auditis seetõttu erilist tähelepanu.

17.

2015. aasta toetuslepingute kohaselt peavad teadmis- ja innovaatikakogukondade juriidilised isikud ja/või teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid tagama kõigi hangete parima kulutõhususe või (vajaduse korral) kõige madalama hinnaga pakkumuse valimise. 60 000 eurot ületavate lepingute puhul on toetuslepingus paika pandud, et teadmis- ja innovaatikakogukondade juriidilised isikud ja/või teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid peavad tegema hankel osalemiseks ettepaneku vähemalt kolmele ettevõtjale ning näitama hankemenetluse dokumenteerimisega selle läbipaistvust. Kontrollikoda auditeeris teadmis- ja innovaatikakogukondade juriidiliste isikute korraldatud riigihangetest koostatud valimit, mille maht oli ligikaudu 7 miljonit eurot ja mida oli täies mahus rahastanud EIT. Audiga leiti olulisi puudusi, nagu otselepingute sõlmimine, hangete oluliste elementide puudumine, algsete lepingute kestuse ja/või summade märkimisväärne pikendamine/suurendamine, puuduvad piirangud lepingute kestusele ja/või summadele, või hinnakonkurentsi neutraliseerivad kvaliteedi/hinna koefitsiendid. 2016. aastal maksti nende hangete raames õigusnorme rikkudes 2,2 miljonit eurot. Ühe teadmis- ja innovaatikakogukonna juriidilise isiku puhul juhtis instituut ka ise tähelepanu puudustele ja koostas tegevuskava nimetatud juriidilise isiku kõigi hankemenetluste parandamiseks tulevikus.

18.

Praegu puudub õiguslik selgus selle kohta, kas innovaatikakogukondade juriidilised isikud esindavad hankijaid (8). Kui nad esindaksid hankijaid, tuleks kohaldada riigihangete direktiivis 2004/18/EÜ (9) sätestatud riigihangete eeskirju, mis on rangemad kui toetuslepingus fikseeritud tingimused. Instituut ja komisjon arutavad seda küsimust, et pakkuda innovaatikakogukondade juriidilistele isikutele tulevikus küllaldast õiguskindlust.

19.

Hoolimata eelarve märkimisväärsest suurenemisest 309 miljonilt eurolt (2008–2013) 2,4 miljardi euroni (2014–2020) ja asjaolust, et teadmis- ja innovaatikakogukondade arv kasvas 2016. aasta lõpus kolmelt kuueni, ei ole EITs ette nähtud ametikohtade arvu olulist suurenemist (vt tabel 2). Kontrollikoda osutas oma eriaruandes nr 4/2016 (10) riskile, et EIT ei suuda kasvanud töökoormusega tulevikus hakkama saada. Instituudi direktori kohusetäitja viitas samale riskile ka EIT 2015. aasta tegevusaruandes.