52016IR4093

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52016IR4093 - EN

Document 52016IR4093

Help

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamine“

OJ C 185, 9.6.2017, p. 41–54 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

9.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 185/41

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamine“

(2017/C 185/07)

Raportöör:

Jácint HORVÁTH (HU/PES), komitaadi õigustega linna Nagykanizsa volikogu liige

Viitedokument:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta, et võtta arvesse muutuvat turuolukorda

COM(2016) 287 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Direktiiviga ei takistata liikmesriikidel võtta meetmeid nende audiovisuaalmeedia teenuste suhtes, mis on pärit kolmandatest riikidest ja mida pakutakse liikmesriigi territooriumil. Need audiovisuaalmeedia teenused ei kuulu päritoluriigi põhimõtte kohaldamisalasse. Direktiiviga ei jäeta eraldi välja kolmandatest riikidest pärit audiovisuaalmeedia teenuste registreerimise kohustust ega nende teenuste suhtes karistuste kohaldamist.

Motivatsioon

Väljastpoolt Euroopa Liidu territooriumi pärinevad audiovisuaalmeedia teenused võivad põhjustada tõsiseid häireid mõne liikmesriigi meediasüsteemides, täpsemalt avalikus sfääris. Nendele audiovisuaalmeedia teenustele ei kehti päritoluriigi põhimõte. Selle täpsustamine ei ole asjaomast liiki õigusaktis vajalik, kuid direktiivi ühtsele tõlgendamisele aitab kaasa, kui preambulis viidatakse liikmesriikide tegutsemisvabadusele kõnealuste teenuste osas.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 9

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Vaatajate, sealhulgas lapsevanemate ja alaealiste mõjuvõimu suurendamiseks vaadatava infosisu kohta teadlike otsuste tegemisel on vaja, et audiovisuaalmeedia teenuse osutajad esitaksid piisavalt teavet sellise infosisu kohta, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut. See on näiteks võimalik infosisu olemust näitavate infosisu kirjelduste abil. Infosisu kirjeldusi võib esitada kirjalikul, graafilisel või helilisel meetodil.

Motivatsioon

Mida enam vahendeid audiovisuaalmeedia teenuse osutaja sisu kirjeldamiseks kasutab, seda silmapaistvam ja märgatavam see on ning seda kindlamini oma eesmärgini jõuab.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 17

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Nõuet, mille kohaselt ei tohi toodet alusetult esile tõsta, on olnud tegelikkuses keeruline rakendada. Sellega piiratakse samuti tootepaigutuse kasutamist, mis oma määratluse kohaselt hõlmab väärtuse tekitamiseks teataval tasemel esiletõstmist. Tootepaigutust sisaldavate saadete nõuded peaksid seega keskenduma vaatajate selgele teavitamisele tootepaigutuse olemasolust ning selle tagamisele, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja toimetuse sõltumatust ei mõjutata.

Nõuet, mille kohaselt ei tohi toodet alusetult esile tõsta, on olnud tegelikkuses keeruline rakendada. Sellega piiratakse samuti tootepaigutuse kasutamist, mis oma määratluse kohaselt hõlmab väärtuse tekitamiseks teataval tasemel esiletõstmist. Tootepaigutust sisaldavate saadete nõuded peaksid seega keskenduma vaatajate selgele ja lihtsasti kättesaadaval viisil teavitamisele tootepaigutuse olemasolust ning selle tagamisele, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja toimetuse sõltumatust ei mõjutata.

Motivatsioon

Komitee arvates on oluline, et mitte ainult infosisu, vaid ka selle lihtne kättesaadavus teeks üheselt mõistetavaks, et saade sisaldab tootepaigutust.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 30

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Alates 1990. aastate teisest poolest pühendab Euroopa Liit internetipõhise infosisu reguleerimisel märkimisväärse osa mitteseadusandlikele vahenditele (vt eeskätt nõukogu 24. septembri 1998. aasta soovitus alaealiste ja inimväärikuse kaitse kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta soovitus alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta seoses Euroopa audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste sektori konkurentsivõimega). Need vahendid, eriti otseliiniteenused, vanuse kontrollimise süsteemid, infosisu klassifitseerimine ja vanemliku kontrolli süsteemid, on tõhusad ka videote jagamise platvormidel avaldatud infosisu reguleerimisel. Otseliiniteenused on olulised ja levinud alaealiste kaitse vahendid, mille eesmärk on olla kasutajatele lihtne ja lihtsasti kättesaadav kaebuse esitamise vahend ning tagada asjakohaste ametkondade teavitamine õigusrikkumise korral. Vanuse kontrollimise süsteemid tagavad sobiliku kaitsetaseme eriti siis, kui kasutaja vanuse kontrollimiseks kasutatakse üksnes täiskasvanud isikutele väljastataval isikut tõendaval dokumendil olevaid andmeid, vanuse tõendamist usaldusväärse kolmanda isiku poolt või biomeetrilisi andmeid. Infosisu klassifitseerivad kasutajad (lapsevanemad) ise või reitinguagentuurid ning selle klassifitseerimine eri kriteeriumide alusel – vägivald, seksuaalsus, hasartmängud, vulgaarne kõnepruuk jne – võimaldab jagada videote jagamise platvormide vahendusel kättesaadava infosisu eri kategooriatesse, mida kasutatakse sellisele infosisule ligipääsu piiramiseks. Vanemliku kontrolli süsteemid võimaldavad lapsevanematel piirata alaealiste ligipääsu internetile, koostades alaealistele sobiva infosisu nimekirja või filtreerides lastele kahjulikku infosisu.

Motivatsioon

Direktiivi uus artikkel 28a kohustab videote jagamise platvormide käitajaid võtma tarvilikke meetmeid alaealiste kaitsmiseks ning vaenu õhutava infosisu keelamiseks. Sobilikeks meetmeteks peetakse otseliiniteenuseid, vanuse kontrollimise süsteeme, sisu klassifitseerimist ning vanemliku kontrolli süsteeme. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut, ei ole selliste meetmete sisu võimalik määratleda üksikasjaliku õigusnormina. Direktiivi ühtmoodi tõlgendamisele asjaomaste teenuseosutajate ja riiklike reguleerivate asutuste poolt võib kaasa aidata see, kui direktiivi preambul sisaldab mõnda selgitavat lauset iga meetme kohta.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 38

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käesoleva direktiiviga ei piirata liikmesriikide võimalust kehtestada kohustusi, millega tagatakse üldist huvi pakkuva infosisu avastatavus ja juurdepääs sellisele infosisule, järgides üldist huvi pakkuvate eesmärkide raames kindlaks määratud eesmärke, milleks on meediapluralism, sõnavabadus ja kultuuriline mitmekesisus. Selliseid kohustusi tuleks kehtestada ainult juhul, kui need on vajalikud liikmesriigi poolt kooskõlas liidu õigusega selgelt kindlaks määratud üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks. Sellega seoses peaksid liikmesriigid eelkõige uurima regulatiivse sekkumise vajadust võrreldes tulemustega, mis tulenevad turujõudude mõjust. Kui liikmesriigid otsustavad kehtestada eeskirju avastatavuse kohta, peaksid nad seoses avaliku poliitika õigustatud huvidega kehtestama ettevõtjatele ainult proportsionaalseid kohustusi.

Käesoleva direktiiviga ei piirata liikmesriikide võimalust kehtestada kohustusi, millega tagatakse üldist huvi pakkuva infosisu avastatavus ja juurdepääs sellisele infosisule, järgides üldist huvi pakkuvate eesmärkide raames kindlaks määratud eesmärke, milleks on meediapluralism, sõnavabadus ja kultuuriline mitmekesisus. Selliseid kohustusi tuleks kehtestada ainult juhul, kui need on vajalikud liikmesriigi poolt kooskõlas liidu õigusega selgelt kindlaks määratud üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks. Sellega seoses peaksid liikmesriigid eelkõige uurima regulatiivse sekkumise vajadust võrreldes tulemustega, mis tulenevad turujõudude mõjust , meediaomandi läbipaistvuse puudumisest, meediakanalite koondumisest ja huvide konfliktidest . Kui liikmesriigid otsustavad kehtestada eeskirju avastatavuse kohta, peaksid nad seoses avaliku poliitika õigustatud huvidega kehtestama ettevõtjatele ainult proportsionaalseid kohustusi.

Muudatusettepanek 6

Artikli 1 lõige 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

5. Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

[…]

d)	lõige 7 asendatakse järgmisega:

d)	lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Liikmesriigid soodustavad kaas- ja enesereguleerimist riigi tasandil käesoleva direktiiviga koordineeritud valdkondades vastu võetud tegevusjuhendite abil nende õigussüsteemis lubatud ulatuses. Kõnealused tegevusjuhendid peavad olema asjaomaste liikmesriikide põhiliste sidusrühmade seas laialdaselt aktsepteeritud. Tegevusjuhendites tuleb selgelt ja üheselt mõistetavalt kirjeldada nende eesmärke. Neis tuleb tagada kehtestatud eesmärkide korrapärane, läbipaistev ja sõltumatu järelevalve ning saavutuste hindamine. Neis tuleb ette näha tõhus jõustamine, sealhulgas vajaduse korral tõhusad ja proportsionaalsed karistused.

Tegevusjuhendite allkirjastajad peavad esitama komisjonile artikli 6a lõikes 3 ning artikli 9 lõigetes 2 ja 4 osutatud liidu tegevusjuhendite kavandid ning olemasolevate liidu tegevusjuhendite muudatused või laiendused.

Komisjon võib paluda , et Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühm esitaks arvamuse kõnealuste tegevusjuhendite kavandite, muudatuste või laienduste kohta. Komisjon võib vajaduse korral need tegevusjuhendid avaldada .“;

Komisjon palub , et Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühm esitaks arvamuse kõnealuste tegevusjuhendite kavandite, muudatuste või laienduste kohta. Komisjon avaldab need tegevusjuhendid.“;

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 7

Artikli 1 lõige 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artiklile 5 lisatakse punkt e järgmises sõnastuses:

„e)	meediateenuseid osutavate ettevõtete tegelikult kasusaavad omanikud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) artikli 3 lõikele 6.“;

Motivatsioon

Direktiivi rakendamise seisukohast on otsustava tähtsusega teave selle kohta, kes on need füüsilised või juriidilised isikud, kellel on otsustav mõju meediateenuste toimimise ja meediateenuse osutaja otsuste üle kas omandi- või hääleõiguse või muude lepingus sätestatud õiguste tõttu. Muudatusettepanekuga, mille eesmärk on võimaldada nende isikute ja asutuste tuvastamist, viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2005/60/EÜ, mis käsitleb rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta. Meediateenuste osutaja omandistruktuuri läbipaistvus on meediavabaduse põhitingimus.

Muudatusettepanek 8

Artikli 1 lõige 10

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
10. Artikkel 7 jäetakse välja;

Motivatsioon

Artikkel 7 jäetakse direktiivist välja, kuna Euroopa juurdepääsetavuse aktis juba sätestatakse rangemad ühised nõuded meediateenuse osutajatele. Nimetatud Euroopa juurdepääsetavuse akti ei ole siiski veel vastu võetud ning soovitakse vältida sellise olukorra tekkimist, kus käesolevast direktiivist jäetakse välja juurdepääsetavust käsitlevad viited, samal ajal kui Euroopa juurdepääsetavuse akti ei ole veel vastu võetud (või liikmesriikide tasandil üle võetud). Kuni Euroopa juurdepääsetavuse akt ei ole kõikide liikmesriikide õigussüsteemidesse üle võetud, ei nõustu komitee artikli 7 väljajätmisega.

Muudatusettepanek 9

Artikli 1 lõige 11

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(11) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 asendatakse järgmisega:

a)	lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega: „audiovisuaalsed ärilised teadaanded alkohoolsete jookide kohta ei tohi olla suunatud konkreetselt alaealistele, peavad vältima noorte kokkupuudet nendega ning ei tohi propageerida selliste jookide liigset tarbimist.“

b)	lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid ja komisjon ergutavad selliste enese- ja kaasreguleerimise tegevusjuhendite väljatöötamist, mis käsitlevad sellistes saadetes või saadete ajal, mille vaatajaskonnast märkimisväärne osa on lapsed, edastatavaid asjakohatuid audiovisuaalseid ärilisi teadaandeid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga toitaineid ja muid aineid sisaldavate toitude ja jookide kohta, eelkõige nende kohta, mis sisaldavad rasva, trans-rasvhappeid, soola/naatriumi ja suhkruid, mille liigne tarbimine toidus tervikuna ei ole soovitatav.

„2. Liikmesriigid ja komisjon ergutavad selliste enese- ja kaasreguleerimise tegevusjuhendite väljatöötamist, mis käsitlevad sellistes saadetes või saadete ajal või vahetult enne või pärast selliseid saateid , mille vaatajaskonnast märkimisväärne osa on lapsed, edastatavaid asjakohatuid audiovisuaalseid ärilisi teadaandeid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga toitaineid ja muid aineid sisaldavate toitude ja jookide kohta, eelkõige nende kohta, mis sisaldavad rasva, trans-rasvhappeid, soola/naatriumi ja suhkruid, mille liigne tarbimine toidus tervikuna ei ole soovitatav.

Kõnealuseid tegevusjuhendeid tuleks kasutada, et vähendada tõhusalt alaealiste kokkupuutumist suure soola-, suhkru- või rasvasisaldusega toite ja jooke käsitlevate või muul viisil nende riiklike või rahvusvaheliste toitumisjuhistega sobimatute audiovisuaalsete äriliste teadaannetega. Kõnealuste tegevusjuhendite abil tuleks tagada, et audiovisuaalsed ärilised teadaanded ei rõhuta selliste toitude ja jookide toiteväärtuse positiivseid aspekte.

Komisjon ja Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühm julgustavad vahetama parimaid tavasid enese- ja kaasreguleerimise süsteemide kohta liidus. Kui see on asjakohane, aitab komisjon kaasa liidu tegevusjuhendite väljatöötamisele.“;

b)	lisatakse lõiked 3 ja 4:

c)	lisatakse lõiked 3 ja 4:

„3. Liikmesriigid ja komisjon ergutavad töötama välja enese- ja kaasreguleerimise tegevusjuhendid, mis käsitlevad asjakohatuid audiovisuaalseid ärilisi teadaandeid alkohoolsete jookide kohta. Kõnealuseid tegevusjuhendeid tuleks kasutada, et tõhusalt piirata alaealiste kokkupuutumist alkohoolsete jookide audiovisuaalsete äriliste teadaannetega.

4. Komisjon ja Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühm julgustavad vahetama parimaid tavasid enese- ja kaasreguleerimise süsteemide kohta liidus. Kui seda peetakse asjakohaseks, aitab komisjon kaasa liidu tegevusjuhendite väljatöötamisele.“;

Motivatsioon

Alaealiste kaitse laiendamine.

Muudatusettepanek 10

Artikli 1 lõige 15

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
15. Artikkel 13 asendatakse järgmisega:	15. Artikkel 13 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 13	„Artikkel 13
1. Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajad tagavad oma kataloogist vähemalt 20 % suuruse osa Euroopa päritoluga teoste jaoks ning tagavad kõnealuste teoste esiletoomise.	1. Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajad tagavad oma kataloogist nende poolt kättesaadavaks tehtud saadete summeeritud saateajast vähemalt 20 % suuruse osa Euroopa päritoluga teoste jaoks ning tagavad kõnealuste teoste esiletoomise , hoolitsedes selle eest, et need oleksid kataloogis esile tõstetud ja lihtsasti leitavad .
[…]	[…]
5. Liikmesriigid loobuvad lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest väikese käibe või väikese vaatajaskonnaga teenuseosutajate puhul või kui teenuseosutaja on väike- või mikroettevõtjad. Liikmesriigid võivad kõnealustest nõuetest loobuda ka juhul, kui need oleksid tellitavate audiovisuaalmeediateenuste olemuse või teema tõttu ebaotstarbekad või põhjendamatud.“;	5. Liikmesriigid loobuvad lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest väikese käibe või väikese vaatajaskonnaga teenuseosutajate puhul, sh kohalikud omavalitsused, kes omavad audiovisuaalmeediateenuseid, kohalike või piirkondlike teenuseosutajate puhul või kui teenuseosutaja on väike- või mikroettevõtjad. Liikmesriigid võivad kõnealustest nõuetest loobuda ka juhul, kui need oleksid tellitavate audiovisuaalmeediateenuste olemuse või teema tõttu ebaotstarbekad või põhjendamatud.“;

Motivatsioon

Lõikes 1 esitatud täienduse eesmärk on sätet täpsustada.

Lõikes 5 esitatud täienduse puhul ei kuulu teatud liikmesriikides näiteks kohalikud telekanalid väikeste ja mikroettevõtjate hulka, kuna nad on kohaliku omavalitsuse omandis. Need võivad kvalifitseeruda keskmise suurusega või suurettevõtjaks, seepärast on põhjendatud nende eristamine loetelus.

Muudatusettepanek 11

Artikli 1 lõige 16

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
16. Artikli 20 lõikes 2 asendatakse esimene lause järgmisega:	Artikli 20 lõikes 2 asendatakse esimene lause järgmisega:
„Telefilmide (välja arvatud telesarjad, seriaalid ja dokumentaalfilmid), kinematograafiateoste ja uudistesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga vähemalt programmikohase 20-minutilise ajavahemiku kohta telereklaamide ja/või otsepakkumiste näitamiseks.“;	„Telefilmide (välja arvatud telesarjad, seriaalid ja dokumentaalfilmid), kinematograafiateoste ja uudistesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga vähemalt programmikohase 30-minutilise ajavahemiku kohta telereklaamide ja/või otsepakkumiste näitamiseks.“;

Motivatsioon

Kehtivas direktiivis on kehtestatud vähemalt 30 minuti pikkune aeg, mille jooksul ei või televisiooni jaoks mõeldud filmide (välja arvatud telesarjad, seriaalid ja dokumentaalfilmid), kinematograafiateoste ja uudistesaadete ülekandeid katkestada reklaami- ja teleturuklippidega. Komitee teeb ettepaneku varasemat 30-minutilist piirangut mitte lühendada, kuna see rikuks suuresti kinematograafiateoste nauditavust ning ka vaataja elamust.

Muudatusettepanek 12

Artikli 1 lõige 17

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

17) Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

Artikkel 22

Alkohoolsete jookide telereklaam ja otsepakkumised peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	see ei või olla suunatud otseselt alaealistele ja peab vältima noortega kokkupuudet ega või mingil juhul kujutada alaealisi kõnealuseid jooke tarbimas;

b)	seda ei edastata spordiüritusega seotud saate ajal ega vahetult enne ja pärast sellist saadet; nõue hakkab kehtima viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva;

c)	selles ei seostata alkoholi kehalise suutlikkuse suurenemise ega liiklusvahendi juhtimisega;

d)	see ei loo kujutlust, et alkohol soodustab sotsiaalset või seksuaalset edukust;

e)	selles ei väideta, et alkoholil on raviomadusi või et see ergutab või rahustab või aitab lahendada isiklikke probleeme;

f)	see ei tohi soodustada alkoholi tarbimist ega esitada karskust või mõõdukust negatiivse omadusena;

g)	selles ei rõhutata, et suur alkoholisisaldus on jookide positiivne omadus.

Motivatsioon

Teaduslik tõendusmaterjal näitab seost alkoholiturundusega kokkupuute ja suurenenud alkoholitarbimise vahel noorte hulgas. Spordiüritusi tuleb käsitleda noortele suunatud saadetena. Seepärast tuleb alkoholireklaam selliste saadete ajal keelata, võttes siiski arvesse kehtivaid lühiajalisi ja keskpika tähtajaga sponsorlepinguid.

Muudatusettepanek 13

Artikli 1 lõige 19

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
19. Lisatakse IXa peatükk:	19. Lisatakse IXa peatükk:
„IXa PEATÜKK. VIDEOTE JAGAMISE PLATVORMI TEENUSTE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED	„IXa PEATÜKK. VIDEOTE JAGAMISE PLATVORMI TEENUSTE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED
Artikkel 28a	Artikkel 28a
1. […]	1. […]
7. Komisjon ja Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühm julgustavad videote jagamise platvormi teenuseosutajaid vahetama parimaid tavasid kaasreguleerimise süsteemide kohta liidus. Kui see on asjakohane, aitab komisjon kaasa Euroopa Liidu tegevusjuhendite väljatöötamisele.	7. Komisjon ja Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühm julgustavad videote jagamise platvormi teenuseosutajaid vahetama parimaid tavasid kaasreguleerimise süsteemide kohta liidus. Komisjon aitab kaasa Euroopa Liidu tegevusjuhendite väljatöötamisele , eriti näidistegevusjuhendite väljatöötamisele ja avalikustamisele .
[…]	[…]

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 14

Artikli 1 lõige 21

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
21. Artikkel 30 asendatakse järgmisega:	21. Artikkel 30 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 30	„Artikkel 30
1. […]	1. […]
6. Liikmesriigid tagavad, et sõltumatutel riigi reguleerivatel asutustel on eraldiseisvad aastaeelarved. Eelarved avalikustatakse. Liikmesriigid tagavad samuti, et riigi reguleerivatel asutustel on piisavad rahalised vahendid ja personal, et täita neile määratud ülesandeid ning et osaleda aktiivselt Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühmas ja selle tegevusele kaasa aidata.	6. Liikmesriigid tagavad, et sõltumatutel riigi reguleerivatel asutustel on eraldiseisvad aastaeelarved. Eelarved peavad olema piisavalt üksikasjalikud ja need avalikustatakse. Liikmesriigid tagavad samuti, et riigi reguleerivatel asutustel on piisavad rahalised vahendid ja personal, et täita neile määratud ülesandeid ning et osaleda aktiivselt Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühmas ja selle tegevusele kaasa aidata.
7. Liikmesriigid tagavad, et riigi tasandil on olemas tulemuslikud mehhanismid, mille abil mis tahes kasutajal või meediateenuse osutajal või videote jagamise platvormi teenuseosutajal, kellele riikliku reguleeriva asutuse otsus mõju avaldab, on õigus esitada otsuse peale edasikaebus edasikaebusi käsitlevale asutusele. Edasikaebusi käsitlev asutus on edasikaebuses osalevatest pooltest sõltumatu.	7. Liikmesriigid tagavad, et riigi tasandil on olemas tulemuslikud mehhanismid, mille abil mis tahes kasutajal või meediateenuse osutajal või videote jagamise platvormi teenuseosutajal, kellele riikliku reguleeriva asutuse otsus mõju avaldab, on õigus esitada otsuse peale edasikaebus edasikaebusi käsitlevale asutusele. Edasikaebusi käsitlev asutus on edasikaebuses osalevatest pooltest sõltumatu.
Kõnealusel edasikaebusi käsitleval asutusel, milleks peaks olema kohus, on oma funktsioonide tõhusaks täitmiseks asjakohased teadmised. Liikmesriigid tagavad, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse ja et olemas on toimiv edasikaebamise mehhanism.	Kõnealusel edasikaebusi käsitleval asutusel, milleks peaks olema kohus, on oma funktsioonide tõhusaks täitmiseks asjakohased teadmised. Liikmesriigid tagavad, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse ja et olemas on toimiv edasikaebamise mehhanism.
Kuni edasikaebuse lahendamiseni kehtib riigi reguleeriva asutuse otsus, kui vastavalt riiklikele õigusaktidele ei kohaldata ajutisi meetmeid.“;	Kuni edasikaebuse lahendamiseni kehtib riigi reguleeriva asutuse otsus, kui vastavalt riiklikele õigusaktidele ei kohaldata ajutisi meetmeid.
	8. Võttes arvesse lõike 2 esimest lauset, jälgib ja hindab Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet komisjoni taotlusel riiklike reguleerivate asutuste sõltumatuse rakendamist kooskõlas nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 4 lõike 1 punktiga d. Iga kahe aasta tagant koostatavas hinnangus uuritakse riiklike reguleerivate asutuste töömeetodeid ja tegevusi koostöös võimalikult laia sidusrühmade ringiga. Hinnangu aluseks olevad kriteeriumid määrab kindlaks Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet avaliku arutelu põhjal. Hinnangu tulemused on avalikud.“

Motivatsioon

Lõige 6: avalikustatud eelarve peab sisaldama piisavalt põhjalikke ja üksikasjalikke andmeid, et anda asjakohane ülevaade riigi sõltumatu reguleeriva asutuse tuludest ja kuludest. Piisavalt üksikasjalik eelarve peab tagama, et riigi sõltumatu reguleeriv asutus vastaks läbipaistvuse nõuetele.

Uus lõige 8: artiklis 30 sätestatud riikliku reguleeriva asutuse korraldust ja rahastust käsitlevad nõuded on asutuse sõltumatuse oluline tagatis. Artikli 30 lõike 2 esimeses lauses kehtestatud kriteeriumide täitmine on seotud üksnes reguleerivate asutuste reaalse tegevuse, otsuste ja läbipaistva töö toimimisega. Seda arvesse võttes on vaja luua Euroopa Liidu tasandi järelevalvesüsteem, millega hinnataks reguleerivate asutuste tegutsemistingimuste ja neile kehtiva õigusraamistiku kõrval ka asutuste tegevust ning mis teeks hinnangu avalikkusele kättesaadavaks. Hinnangutest saadaks objektiivseid ja võrreldavaid andmeid selle kohta, mil määral tagavad eri liikmesriikide õigusaktid sõltumatuse, mis on vajalik lõikes 2 toodud meediapluralismi, kultuurilise mitmekesisuse, tarbijakaitse, siseturu ja ausa konkurentsi edendamiseks.

Uuringute laad ja ulatus nõuavad hinnangu koostamisel valitsuse, meediaturu, kodanikuühiskonna ja akadeemiliste ringkondade võimalikult paljude esindajate teadmiste, kogemuste ja seisukohtade arvestamist.

Järelevalve tulemustel ei ole otseseid õiguslikke tagajärgi. Järelevalve tulemused annavad komisjonile teavet, mis tooks välja võimalikud puudused artikli 30 rakendamisel ja võiks nii olla rikkumismenetluse aluseks.

Muudatusettepanek 15

Artikli 1 lõige 22

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

22. Lisatakse artikkel 30a:

„Artikkel 30a

1. Käesolevaga asutatakse Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühm.

2. Töörühm koosneb riigi sõltumatutest reguleerivatest asutustest audiovisuaalmeedia teenuste valdkonnas. Neid esindavad audiovisuaalmeedia teenuse järelevalve eest peamiselt vastutavate riigi reguleerivate asutuste juhid või nimetatud kõrgetasemelised esindajad või kui riigi reguleeriv asutus puudub, siis asjaomase riigi menetluste kohaselt valitud muud esindajad. Töörühma koosolekutel osaleb komisjoni esindaja.

3. Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühma ülesanded on järgmised:

a)	nõustada ja abistada komisjoni töös, mille eesmärk on tagada audiovisuaalmeedia teenuste regulatiivse raamistiku järjepidev rakendamine kõikides liikmesriikides;

a)	nõustada ja abistada komisjoni töös, mille eesmärk on tagada audiovisuaalmeedia teenuste regulatiivse raamistiku järjepidev rakendamine kõikides liikmesriikides;

b)	nõustada ja abistada komisjoni tema pädevusalasse kuuluvates audiovisuaalmeedia teenustega seotud mis tahes küsimustes. Kui see on põhjendatud komisjoni nõustamiseks teatavates küsimustes, võib töörühm konsulteerida turuosaliste, tarbijate ja lõppkasutajatega, et koguda vajalikku teavet;

b)	nõustada ja abistada komisjoni tema pädevusalasse kuuluvates audiovisuaalmeedia teenustega seotud mis tahes küsimustes. Kui see on põhjendatud komisjoni nõustamiseks teatavates küsimustes, võib töörühm konsulteerida turuosaliste, tarbijate ja lõppkasutajatega, et koguda vajalikku teavet;

c)	tagada kogemuste ja heade tavade vahetamine audiovisuaalmeedia teenuste regulatiivse raamistiku kohaldamise kohta;

c)	tagada kogemuste ja heade tavade vahetamine audiovisuaalmeedia teenuste regulatiivse raamistiku kohaldamise kohta;

d)	teha koostööd ja tagada oma liikmetele teave, mis on vajalik käesoleva direktiivi ja eelkõige selle artiklite 3 ja 4 kohaldamiseks;

d)	teha koostööd ja tagada oma liikmetele teave, mis on vajalik käesoleva direktiivi ja eelkõige selle artiklite 3 ja 4 kohaldamiseks;

e)	esitada komisjoni taotluse korral arvamusi artikli 2 lõikes 5b, artikli 6a lõikes 3 ning artikli 9 lõigetes 2 ja 4 ette nähtud küsimuste kohta ning audiovisuaalmeedia teenustega seotud mis tahes küsimuste kohta, eelkõige alaealiste kaitse ja vihkamisele õhutamise valdkonnas.

e)	esitada komisjoni taotluse korral arvamusi artikli 2 lõikes 5b, artikli 6a lõikes 3 ning artikli 9 lõigetes 2 ja 4 ette nähtud küsimuste kohta ning audiovisuaalmeedia teenustega seotud mis tahes küsimuste kohta, eelkõige alaealiste kaitse ja vihkamisele õhutamise valdkonnas;

edendada meediateadlikkuse arendamise käigus kogemuste ja heade tavade tutvustamist, pidades eriti silmas riiklike sõltumatute reguleerivate asutuste toetus-, uurimis-, teadlikkuse tõstmise, koostöö- ja hindamistegevust, samuti riiklike reguleerivate asutuste, meediateenuste osutajate ning haridusasutuste vahelise koostöö vorme.

4. Komisjonile antakse volitus võtta rakendusakti abil vastu Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühma kodukord.“;

Motivatsioon

Meediapädevuse (media literacy) arendamise eesmärgi seadmine on väga oluline, et saavutada direktiivi eesmärgid, st kehtestada selline eeskiri, mis on suuteline vastama digitaalse meediasüsteemi väljakutsetele. Mitu liikmesriiki on saavutanud meediapädevuse arendamisel olulisi tulemusi. Tulemuste levitamine aitab tõhusalt kaasa olemasolevate vahendite ja meetodite arendamisele ning Euroopa tasandi lahenduste väljatöötamisele.

Mitmes liikmesriigis on meediateenuseid reguleerivatel asutustel oluline roll meediapädevuse arendamisel. Nad osalevad muu hulgas arendustegevuse aluseks olevates uuringutes, toetavad rahaliste vahenditega meediapädevuse arendamisele suunatud programme ning aitavad teavituskampaaniate kaudu kaasa meediapädevuse taseme parandamisele. Seetõttu võib meediaasutustel olla oluline roll asjaomaste osapoolte ja sektorite koordineerimisel ning saavutatud tulemuste mõõtmisel ja hindamisel. Kogemuste ja heade tavade tutvustamine võib edendada meediateenuseid reguleerivate asutuste tegevuse väljakujunemist ja tõhusust meediapädevuse arendamise valdkonnas.

Meediapädevuse arendamine on sõltumatute riiklike reguleerivate asutuste, meediateenuste osutajate ja haridusasutuste ühine ülesanne. Direktiiviga tuleks sellist koostööd soodustada, ületamata seejuures direktiivi regulatiivseid volitusi.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

tunneb heameelt audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamise üle ning samuti selle üle, et Euroopa Komisjon peab huvitavaks mitut Regioonide Komitee 2015. aastal vastu võetud arvamuses esitatud ettepanekut;

tervitab päritoluriigi põhimõtte erandite muutmist, mis muudab selgemate ja lihtsamate menetluste raames võimalikuks sihtriigi huvide arvestamise;

avaldab siiski kahetsust, et uues direktiivis ei arvestata piirkondlikku mõõdet, nagu Regioonide Komitee varem soovitas, kuna see aitaks väärtustada Euroopa kultuurilist identiteeti, piiriülest ühistoodangut Euroopa Liidus ja kohalikke loomingulisi uuendusi;

rõhutab, et direktiivi rakendamisse tuleb kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, sest neil on audiovisuaalmeedia teenuste vallas väga oluline roll. Nad on mitmes liikmesriigis meediateenuste osutajad, mis tähendab, et nad võivad seepärast mikro- ja väikeettevõtjate kategooriast välja jääda;

kinnitab, et riiklike reguleerivate asutuste sõltumatus nii riigiasutustest, audiovisuaalsektori osalejatest kui ka poliitilistest parteidest on Euroopa audiovisuaalmeediat käsitleva määruse alustala, mille tingimusteta tagamine on iga liikmesriigi ülesanne ning mis on nii teabe mitmekesisuse kui ka pluralistliku meediaturu kõige olulisem tagatis Euroopa, liikmesriikide, kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

tunneb heameelt, et muudetud direktiivi kohaldamisala laieneb ka videote jagamise platvormi teenustele, millel on üha suurem roll audiovisuaalmeedia teenuste osutajate hulgas;

väljendab muret, et videote jagamise platvormi teenuste osutajate suhtes kohaldatavas kavandatavas määruses ei määratleta selgelt niisuguseid olukordi, kus teenusosutajal ei ole huvi asuda Euroopa Liidu territooriumile, kuigi teenuseid osutatakse Euroopa kodanikele;

juhib tähelepanu sellele, et kuigi audiovisuaalmeedia teenuste osutajad on turul järjest olulisemaks muutuv turuosa, toimub sisu edastamine ilma oma taristuta (OTT teenused) hetkel ebaselges õigusraamistikus, ning kutsub komisjoni üles pöörama meedia- ja kommunikatsioonisektori tulevase reguleerimise käigus, eriti elektroonilist sidet käsitlevate õigusaktide läbivaatamisel eritähelepanu selle turuosa õigusliku olukorra selgitamisele;

soovib veel kord juhtida Euroopa Komisjoni tähelepanu keelelistele ja kultuurilistele vähemustele, kes seisavad silmitsi takistustega omakeelsetele audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsul;

10.

on seisukohal, et Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühm peaks erinevates menetlustes võtma arvesse teatud regulatiivsete küsimuste piirkondlikku mõõdet ning kehtestama piirkondlikud põhimõtted;

Alaealiste kaitse

11.

tunneb heameelt, et direktiivi muutmisega tugevdatakse ja ühtlustatakse alaealiste kaitset, nagu Regioonide Komitee on varem soovitanud. Komitee kutsub veel kord üles kasutama täiendavaid stiimuleid spetsiaalselt lastele kujundatud ja kohandatud sisu edendamiseks, samuti audiovisuaalsektori käitajate ja haridusringkondade partnerluse edendamiseks digitaalses keskkonnas;

Meediapädevus

12.

kordab, et peab oluliseks meediapädevusega, eriti uue meediaga seotud sisu järjest suuremat propageerimist;

13.

rõhutab vajadust suurendada meediapädevuse arendamisele suunatud vahendeid tagamaks, et audiovisuaalmeedia teenused ei pakuks üksnes homogeenset teenust, vaid kajastaksid piirkondade majanduslikke, kaubanduslikke ja kultuurilisi iseärasusi ja struktuure;

Meediavabadus ja meediapluralism

14.

väljendab muret asjaolu pärast, et määruse ettepanekus ei käsitleta meediaomandi läbipaistvust, meedia koondumist ega huvide konflikte, sest neil kõigil on oluline mõju meediapluralismile ja meediavabadusele;

Tarbijakaitse

15.

tunneb heameelt, et direktiivi muutmisega viiakse sisse reklaamiaja paindlikumad eeskirjad ning, täpsemalt, laiendatakse määruse kohaldamisala mittelineaarsetele meediateenustele;

Euroopa teoste edendamine

16.

nõustub, et mikro- ja väikeettevõtjate puhul ei peaks olema kohustuslik toetada rahaliselt Euroopa päritolu teoste tootmist. Komitee juhib Euroopa Komisjoni tähelepanu siiski asjaolule, et sellesse ringi ei kuulu mitu kohalikku ja piirkondlikku telejaama, mis edastavad oma programme veebilehekülgedel tellitavate audiovisuaalmeedia teenustena;

17.

tunneb heameelt, et tellitavate teenuste puhul tagatakse muudetud direktiiviga võrdsed tingimused Euroopa päritolu teostele, mis peavad moodustama nimetatud teenuste pakkujate kataloogist vähemalt 20 %;

18.

rõhutab, et tellitavate teenuste puhul ei ole teenusepakkujate suhtes kohaldatav vähemalt 20 % nõue piisav, hoolitseda tuleb ka selle eest, et need teosed oleksid kasutajale lihtsasti leitavad ja kättesaadavad;

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

19.

rõhutab, et kuigi ettepanek näib vastavat subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele, tuleb säilitada minimaalse ühtlustamise lähenemisviis ja koostöömehhanismid. Seepärast peavad riikide reguleerivate asutuste jaoks kavandatud eeskirjad jätma piisavalt manööverdamisruumi riigi ja riigi tasandist madalama tasandi otsuste tegemiseks.

Brüssel, 7. detsember 2016

Euroopa Regioonide Komitee president

Markku MARKKULA

Top