31.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 173/29

Raportöör:

Krister ANDERSSON

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt nõukogu direktiivi käsitleva komisjoni ettepaneku üle, mille eesmärk on parandada topeltmaksustamisega seotud vaidluste lahendamise mehhanisme ELis.

1.2.

Komitee nõustub komisjoniga, et topeltmaksustamine on üks suuremaid ühtse turu maksutõkkeid. Kiiresti on vaja mehhanisme, millega tagatakse liikmesriikidevaheliste topeltmaksustamise juhtude esinemisel nende kiire ja otsustav lahendamine.

1.3.

Komitee tunnistab, et topeltmaksustamise kõrvaldamine ei ole iseenesest piisav maksustamise valdkonnas võrdsete tingimuste loomiseks. Komitee leiab, et ELil on ettevõtjate maksustamiseks vaja ühist positiivset, tulevikku suunatud raamistikku.

1.4.

Komitee on rahul, et kavandatud direktiiviga lisatakse lõigud suunatud rakendamise kohta, et käsitleda peamisi kindlakstehtud puudujääke ELi vahekohtu konventsioonis (1).

1.5.

Komitee väljendab suurt heameelt asjaolu üle, et tingimustes, kus liikmesriik ei alusta automaatselt vahekohtumenetlust, on maksumaksjal võimalik taotleda oma riigi kohtult vajalike sammude astumist vahekohtukomitee nimetamiseks, mis teeb siduva lõpliku otsuse kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

1.6.

Komitee toetab komisjoni algatust laiendada oma iga-aastast järelevalvet liikmesriikide tulemuslikkuse üle kõigi piiriüleste topeltmaksustamisega seotud vaidluste puhul, et hinnata direktiivi eesmärkide täitmist.

1.7.

Komitee tervitab ka asjaolu, et liikmesriikidele võimaldatakse paindlikkust leppida iga juhtumi puhul eraldi kahepoolselt kokku alternatiivsetes vaidluste lahendamise mehhanismides. See lihtsustab lahenduste leidmist mitmepoolsete menetluste puhul, kui käsil olev vaidlus tuleb lahendada mitte ainult ELi tasandil, vaid ka kolmandate riikidega kahepoolsete lepingute kaudu.

1.8.

Komitee toetab sätet, et pädevad asutused võivad asjaomaste maksumaksjate nõusolekul avaldada lõpliku otsuse.

1.9.

Komitee rõhutab siinkohal kõnealuse ettepaneku rakendamise kiireloomulisust. Kasvavad nii topelt- või mitmekordse maksustamise juhtumite arvukus kui ka ulatus. Enam ei ole võimalik viivitada.

2.1.

Piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate üks peamisi probleeme on topeltmaksustamine. Juba on olemas mehhanismid, et tegeleda topeltmaksustamisega seotud vaidluste lahendamisega. Need on vastastikuse kokkuleppe menetlused, mis on ette nähtud liikmesriikide poolt sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutes ning vahekohtu konventsioonis ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise kohta.

2.2.

Ehkki olemasolevad mehhanismid toimivad paljudel juhtudel hästi, on vaja parandada nende toimimist, eelkõige maksumaksjate juurdepääsu kõnealustele mehhanismidele, nende katvust, õigeaegsust ja otsustavust. Lisaks ei sobitu vaidluste lahendamise tavapärased meetodid enam täielikult praeguse ülemaailmse maksukeskkonna keerukuse ja ohtudega.

2.3.

Kavandatavas direktiivis keskendutakse ärivaldkondadele ja ettevõtjatele, kes on peamised topeltmaksustamisest mõjutatud huvirühmad. Direktiiv põhineb kehtival ELi vahekohtu konventsioonil, milles on juba ette nähtud kohustuslik siduv vaidluste lahendamise mehhanism, kuid kohaldamisala laiendatakse praegu hõlmamata valdkondadesse ja lisatakse lõigud suunatud rakendamise kohta, et käsitleda peamisi kindlakstehtud puudujääke seoses mehhanismi rakendamise ja tulemuslikkusega. Selle tulemusena jäävad kõnealuse ettepaneku kohaldamisalasse kõik ELi siseseid piiriüleseid tehinguid puudutavad ja ärikasumit mõjutavad topeltmaksustamisega seotud vaidlused.

2.4.

Ettepanekuga lisatakse liikmesriikide konkreetne kohustus saavutada tulemus ning selgelt kindlaks määratud tähtaeg. Välja jäetakse olukorrad, mida iseloomustavad kahekordne maksustamata jätmine või pettus, tahtlik tegevusetus või raske hooletus.

2.5.

Direktiiviga lubatakse vastastikuse kokkulepe menetlust, mis algatatakse maksumaksja kaebusega ning mille kohaselt liikmesriigid teevad vabatahtlikku koostööd ja jõuavad kahe aasta jooksul kokkuleppele.

2.6.

Esialgset vastastikuse kokkuleppe menetluse etappi täiendatakse vahekohtumenetlusega, mille raames nähakse ette vaidluste lahendamine vahekohtumenetluse teel viieteistkümne kuu jooksul, juhul kui liikmesriigid ei jõudnud kokkuleppele esialgses rahumeelses etapis. Vahekohtumenetlus on kohustuslik ja algab automaatselt. Selle lõpuks võtavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused vastu kohustuslikult siduva lõpliku otsuse.

2.7.

Kavandatud direktiivi üks eesmärke on läbipaistvuse suurendamine. Pädevad asutused võivad kokkuleppel maksumaksjaga avaldada vahekohtu lõpliku otsuse ja täpsemat teavet. Juhul kui maksumaksja sellega ei nõustu, avaldavad pädevad asutused otsuse kokkuvõtte.

3.1.

Komitee väljendab heameelt nõukogu direktiivi käsitleva komisjoni ettepaneku üle, mis on äriühingute maksustamise paketi osa ning mille eesmärk on parandada topeltmaksustamisega seotud vaidluste lahendamise mehhanisme ELis. Kiiresti on vaja mehhanisme, millega tagatakse liikmesriikidevaheliste topeltmaksustamise juhtude esinemisel nende kiire ja otsustav lahendamine.

3.2.

Komitee nõustub komisjoni avaldusega, et Euroopa vajab maksusüsteemi, mis sobib tema siseturule ning toetab majanduskasvu ja konkurentsivõimet, meelitab ligi investeeringuid, aitab luua töökohti, edendab innovatsiooni ja toetab Euroopa sotsiaalmudelit. Maksustamine peaks andma stabiilset tulu avaliku sektori investeeringuteks ja võimaldama võtta majanduskasvu soodustavaid poliitikameetmeid. See peaks tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused, õiguskindluse ja minimaalsed tõkked piiriülese tegutsemise korral.

3.3.

Komitee jagab komisjoni muret, et liikmesriikide erimeelsus selle suhtes, kellel on õigus teatud kasumit maksustada, viib sageli olukordadeni, kus ettevõtjate ühte tulu maksustatakse kaks korda või enam. Komisjoni kõige värskematest andmetest nähtub, et ELis on käimas ligikaudu 900 topeltmaksustamisega seotud vaidlust, mis hõlmavad 10,5 miljardit eurot.

3.4.

Komitee tervitab komisjoni tööd tagamaks, et kõik ELis tegutsevad ettevõtjad maksavad makse kasumi ja väärtuse tekkekohas, kuid neid ei tohiks sama tulu eest maksustada topelt või mitmekordselt. See on õiglase ja tõhusa maksustamise oluline põhimõte. Komitee nõustub komisjoniga, et üks suuremaid ühtse turu maksutõkkeid on topeltmaksustamine.

3.5.

Komitee väljendab suurt heameelt komisjoni algatuse üle käsitleda topeltmaksustamist ELis kooskõlastatud viisil. Komitee nõustub komisjoniga, et töökohtade loomiseks, majanduskasvu ja investeeringute ergutamiseks on vaja luua ettevõtjate jaoks soodsam maksukeskkond, et vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ja halduskoormust ning tagada maksukindlus. Hiljuti tunnistasid G20 juhid maksukindluse tähtsust investeeringute ja majanduskasvu edendamisel ning see aspekt on nihkunud ülemaailmse tähelepanu keskpunkti. Liikmesriigid peavad leidma tasakaalu vajalike reformide elluviimise ning ettevõtjate jaoks ühtlase, selge ja prognoositava maksukeskkonna võimaldamise vahel.

3.6.

Komitee tunnistab, et topeltmaksustamise kõrvaldamine ei ole iseenesest piisav maksustamise valdkonnas võrdsete tingimuste loomiseks. Komitee leiab, et ELil on ettevõtjate maksustamiseks vaja ühist positiivset, tulevikku suunatud raamistikku. See on äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitleva komisjoni ettepaneku aluspõhimõte.

3.7.

Komitee tunnistab, et enamikul liikmesriikidel on kahepoolse maksustamise vähendamiseks omavahel sõlmitud kahepoolsed maksustamislepingud ja kehtestatud menetlused vaidluste lahendamiseks. Siiski on need menetlused pikad ja kulukad ning mitte alati ei jõuta kokkuleppele. Mõningast leevendust pakub ELi vahekohtu konventsioon. Ent selle kohaldamisala on piiratud siirdehindadega seotud vaidlustega ning eeskirjade tõlgendamise vastu ei ole võimalik võidelda.

3.8.

Komitee on rahul, et kavandatud direktiiviga lisatakse lõigud suunatud rakendamise kohta, et käsitleda peamisi kindlakstehtud puudujääke ELi vahekohtu konventsioonis, nt otsene või kaudne juurdepääsu keelamine ning blokeeritud ja pikaleveninud menetlused.

3.9.

Komitee väljendab ka heameelt selle üle, et mehhanismi on võimalik kasutada laiema hulga juhtumite puhul, sätestades kohustuslikult siduva vaidluste lahendamise. Vaidluste lahendamise mehhanismide sellise täiustamisega säästetakse märkimisväärselt nii ettevõtjate kui ka ametnike aega, raha ja vahendeid ning tugevdatakse ettevõtjate maksukindlust ELis.

3.10.

Komitee väljendab suurt heameelt asjaolu üle, et tingimustes, kus liikmesriik ei alusta automaatselt vahekohtumenetlust, on maksumaksjal võimalik taotleda oma riigi kohtult vajalike sammude astumist vahekohtukomitee nimetamiseks, mis teeb siduva lõpliku otsuse kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. See aitab vältida asjaomaste ettevõtjate ebakindlust ning arendada edasi mehhanisme ja häid tavasid, mida juba rakendatakse kõigis liikmesriikides piiriüleste vaidluste korral muudes valdkondades kui maksustamine. Komitee sooviks siiski rõhutada, et liikmesriigid peavad tagama nimetatud kohtumenetluste kestuse lühiajalisuse, et vältida märkimisväärseid viivitusi vaidluste lahendamisel.

3.11.

Komitee toetab komisjoni algatust laiendada oma iga-aastast järelevalvet liikmesriikide tulemuslikkuse üle kõigi piiriüleste topeltmaksustamisega seotud vaidluste puhul, et hinnata direktiivi eesmärkide täitmist. Olemasolevast analüüsist nähtub, et on juhtumeid, mida olemasolevate mehhanismide raames arutusele ei võeta, mida ei hõlma vahekohtu konventsiooni ega topeltmaksustamise vältimise lepingute kohaldamisala, mille uurimine takerdub, ilma et maksumaksjat teavitataks põhjustest, või mis jäävad üldse lahendamata. Komitee ei pea praegusel hetkel liikmesriikide tulemuslikkust rahuldavaks ning kutsub komisjoni hoolikalt kontrollima direktiivi toimimist pärast selle rakendamist ja avaldama oma analüüsi ja tulemused.

3.12.

Komitee nõustub, et topeltmaksustamine tuleks kõrvaldada menetlusega, mille esimeses etapis esitatakse juhtum kõnealuse liikmesriigi maksuasutustele, et lahendada vaidlus vastastikuse kokkuleppe menetluse kasutamise teel. Kui kõnealuse menetluse raames teatud aja jooksul kokkuleppele ei jõuta, tuleks juhtum esitada nõuandekomisjonile või alternatiivsele vaidluste lahendamise komisjonile, kuhu kuuluvad nii asjaomaste maksuasutuste esindajad kui ka sõltumatud tunnustatud isikud. Maksuasutused peaksid tegema lõpliku siduva otsuse, võttes arvesse nõuandekomisjoni või alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni arvamust.

3.13.

Komitee tunnistab vajadust kehtestada ELis vaidluste lahendamise mehhanismide tõhus miinimumstandard, milles käsitletaks kõikehõlmavalt ja piisavalt üksikasjalikult ühesuguse ja tõhusa rakendamise tagamiseks vajalikke menetlusetappe.

3.14.

Komitee tervitab ka asjaolu, et liikmesriikidele võimaldatakse paindlikkust leppida iga juhtumi puhul eraldi kahepoolselt kokku alternatiivsetes vaidluste lahendamise mehhanismides. See lihtsustab lahenduste leidmist mitmepoolsete menetluste puhul, kui käsil olev vaidlus tuleb lahendada mitte ainult ELi tasandil, vaid ka kolmandate riikidega kahepoolsete lepingute kaudu.

3.15.

Komitee toetab sätet, et pädevad asutused võivad asjaomaste maksumaksjate nõusolekul avaldada lõpliku otsuse.

3.16.

Komitee rõhutab siinkohal kõnealuse ettepaneku rakendamise kiireloomulisust. Kasvavad nii topelt- või mitmekordse maksustamise juhtumite arvukus kui ka ulatus. Enam ei ole võimalik viivitada.