2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 34/93

Raportöör:

Joost VAN IERSEL

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt nii ettevõtjate kui ka tarbijate asukohapõhist piiramist käsitleva määruse ettepaneku üle, mis on digitaalse ühtse turu strateegia hädavajalik element. Siiski on see vaid väike samm edasi, mitte pöördepunkt. Ettevõtjad ja tarbijad seisavad lõppkasutajana mõlemad jätkuvalt silmitsi tõsiste raskustega, kui tegelevad ostmise ja müümisega kogu ühtse turu ulatuses.

1.2.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles kehtestama kaugeleulatuvad ja selgelt määratletud õigussätted tarbijaid ja ettevõtjaid soosiva eduka digitaalse ühtse turu lõpuleviimiseks ning samuti ülejäänud maailma suhtes vastupanuvõimelise Euroopa majanduse loomise eeltingimusena. Selline korraldus edendaks ka Euroopa Liidu positiivset mainet.

1.3.

Ei ole veel selge, kas kõnealuse määrusega tõepoolest leevendatakse tarbijate pettumust. Kuigi tavapärane internetiväline kaubandus on jätkuvalt oluline, on piiriülese e-kaubandusega tegelevate ettevõtjate arv praegu veel üsna piiratud. Siiski on internetimüügil ja -ostudel tohutu potentsiaal, eriti piiriüleselt.

1.4.

Tavapärane ja e-kaubandus vajavad tungivalt võrdseid tegutsemistingimusi. Seetõttu peaks EL keskenduma mitte ainult põhjendamatu asukohapõhise piiramise kaotamisele, vaid tegelema ka ühtsel turul allesjäänud takistustega, mis vähendavad või pärsivad kauplejate suutlikkust tegeleda piiriülese interneti- ja/või internetivälise müügiga.

1.5.

Ettevõtjate ja tarbijate enesekindlust tuleks edendada muude õigussätete paralleelse vastuvõtmise kaudu. Olulisemad neist on postipakkide kättetoimetamist käsitlev määrus (1) – transpordiprobleemide leevendamiseks ja kulude vähendamiseks ausa konkurentsi kaudu, hõlmates ka sotsiaalseid sätteid ning austades täielikult ELi kõnealuse valdkonna õigusakte – ning ELi autoriõiguse eeskirjade tasakaalustatud läbivaatamine.

1.6.

Komitee on vastu põhjendamatule asukohapõhisele piiramisele. Siiski tunnistab komitee, et ettevõtetel, eelkõige VKEdel ja mikroettevõtjatel võib olla mitu head põhjust, miks vältida piiriülest e-kaubandust või sellest keelduda või korrigeerida hindu ja/või tingimusi turgude erinevustest tulenevalt. Need hõlmavad muu hulgas sellised aspekte nagu eri õiguskeskkonnad, täiendavad riiklikud nõuded, täiendavad transpordikulud, lepingueelse teabe keelenõuded ja back office’i nõuded.

1.7.

Komitee toonitab, et liikmesriikide tööstuspoliitika erinevustest ja lahknevatest õigussüsteemidest tulenev õigustatud asukohapõhine piiramine takistab Euroopa-üleselt tegutsevate VKEde ja kasvufirmade spontaanset arengut. Need lahknevused õõnestavad omakorda ka digitaalsel ajastul investeeringute ergutamiseks ja turgude usalduse tagamiseks hädavajalikku läbipaistvust ja prognoositavust.

1.8.

Kavandatud määrusega ei kohustata õigustatult kauplejaid müüma kaupu või osutama teenuseid kliendi asukohariigis, kui kaupleja ei tegutse (veel) asjaomases riigis.

1.9.

Igal ühtse turu kliendil on õigustatud juurdepääs mis tahes pakkumisele ning klient võib osta kaupa või teenust seni, kui ta korraldab kauba või teenuse kättesaamise territooriumil, kus kaupleja juba tegutseb, lubades kauplejatel tegutseda põhjendatult nende asukohariigis kehtivate eeskirjade alusel.

1.10.

Lisaks tervitab komitee kauplejatele kehtestatud teavitamisnõudeid, millega parandatakse läbipaistvust ja kliendi teavitamist kooskõlas 2011. aasta tarbija õiguste direktiiviga. Siinkohal võiks abiks olla informatiivne ELi veebileht. 2011. aasta tarbija õiguste direktiivi kontekstis on ettevõtjad kohustatud tagama hinna läbipaistvuse. Komitee innustab ettevõtjaid minema tarbija usalduse võitmiseks miinimumstandarditest kaugemale.

1.11.

Komitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud e-kaubanduse sektori uuringu esialgsete järelduste (2) üle, millest nähtus eeskätt, et e-kaubandus on hindade läbipaistvuse ja hinnakonkurentsi oluline tõukejõud. Põhjendamatu asukohapõhine piiramine pärsib seda loomulikku arengut.

1.12.

Mõni aspekt vajab aga siiski täiendavat selgitust. Need on eelkõige järgmised.

1.12.1.

Kohaldatavat õigust puudutav sõnastus – artikli 1 lõikes 5 sedastatakse, et kaupleja võib „müüa“ nii, nagu ta teeb seda kodus, toetudes oma koduriigi eeskirjadele – vajab kiiresti täpsustamist.

1.12.2.

Määrusega ei ole konkreetselt hõlmatud müügijärgseid teenuseid (nõuetele mittevastavuse, tagastamiskulude, hüvitamisvõimaluste jne puhul) ning seetõttu reguleeritakse neid 2011. aasta tarbija õiguste direktiivi alusel. Asukohapõhist piiramist käsitlevasse määrusesse tuleks lisada viide kohaldatavale ELi õigusaktile. Seda tuleks täiendavalt kaaluda.

1.12.3.

Sellised olulised sätted nagu artikkel 7 rikkumiste eest kohaldatavate karistuste ja artikkel 8 tarbijatele pakutava abi kohta panevad vastutuse määruse jõustamise eest liikmesriikide õlule. Tuleb tagada, et potentsiaalselt lahknevad tõlgendused ei viiks suurema killustatuseni ja sellest tulenevalt määruse mõju nõrgenemiseni. Komitee tervitab komisjoni tahet võtta tarbijate jaoks kasutusele Euroopa-ülene kaebuste vorm (3).

1.13.

Artiklis 11 esitatud kuupäev artikli 4 lõike 1 punkti b kohaldamise kohta, nimelt 1. juuli 2018, peaks jääma lahtiseks ning tuleks kindlaks määrata alles hilisemas etapis sõltuvalt seadusandliku protsessi kestusest.

1.14.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut võtta kasutusele ühtne kaebuste vorm.

2.1.

Digitaalne üleminek nii ettevõtjate kui ka digitaalsete turgude lõikes on kiiresti toimumas kogu maailmas. Arvestades sääraste dünaamiliste protsesside märkimisväärset mõju, on komisjon õigustatult kuulutanud digitaalse ühtse turu oma üheks peamiseks prioriteediks.

2.2.

Ka komitee osaleb aktiivselt digitaalse ülemineku aruteludes. Komitee on juba reas arvamustes esitanud märkusi digiteerimise üldiste ja horisontaalsete aspektide kohta, samuti konkreetseid küsimusi käsitlevate komisjoni ettepanekute kohta (4).

2.3.

Komitee hinnangul vajab digitaalne revolutsioon käesoleval uuel ajastul ühtse turu edendamiseks kindlaid tingimusi. Need tingimused tuleb määratleda asjakohase – uue ja/või läbivaadatud – õigusraamistikuga, millega tagatakse kodanike ja tarbijate õigused. Lisaks tuleks julgustada ettevõtjaid kasutama piiriüleselt tegutsemiseks digitaalseid vahendeid ja uuenduslikke lahendusi.

2.4.

Kõiki digitaalse ühtse turu paketis sisalduvat 16 seadusandlikku ja muud kui seadusandlikku ettepanekut tuleb sellest lähtepunktist põhjalikult kaaluda; sama kehtib asukohapõhise piiramise ettepaneku kohta.

2.5.

Praegu kasutusel olevate tavade hindamine näitab selgelt, et piiriüleseid internetitehinguid pärsib siiani mitu takistust. Turgude piiratud piiriülene areng pole tihti mitte turu ebaõiglase killustatuse tagajärg, vaid tarbijate suhtumise, allesjäänud haldustakistuste, erinevate õiguskeskkondade ja keelebarjääridega seotud kauplejatepoolse ebakindluse tulemus. Selline ebakindlus kahjustab ka tarbijate usaldust.

2.6.

Teabe puudumine aitab ka kaasa olukorrale, kus e-kaubandus (nii ost kui ka müük) suureneb kiiresti riigi tasandil, kuid on piiriüleselt jätkuvalt vähem arenenud.

2.7.

Samuti esineb olulisi suuri erinevusi rahvusvahelises kauplemises sektorite, suuremate ja väiksemate ettevõtjate ning muude ettevõtjate, nagu jaemüüjate või vahendajate ja veebilehtede vahel, sellal kui rahvusvahelise e-kaubanduse maht erineb märkimisväärselt liikmesriikide lõikes.

2.8.

Olukord on keeruline. Selleks et edendada vajalikke võrdseid tingimusi ja läbipaistvaid lahendusi ettevõtjate ja tarbijate jaoks, tuleks digitaalset ühtset turgu käsitlev õigusaktide pakett kehtestada järjepideval viisil, tagades samas, et seonduvaid teemasid, nt käibemaksu, postipakkide kättetoimetamist, jäätmekäitluse määrust ja tarbijaõigust käsitlevad muud õigussätted oleksid sellega täielikult kooskõlas.

2.9.

Majanduslikud ja tehnoloogilised suundumused on pöördumatud. Seetõttu tuleb maailmas, kus e-kaubandus niikuinii kasvab, võimalikult kiiresti jõuda Euroopa-üleste võrdsete tingimuste loomiseni nii kodanike kui ka ettevõtjate jaoks.

3.1.

Praegusel murranguliste arengute ajastul on nii tootmis- kui ka teenindusvaldkonna tööstusharud pidevas muutumises, esile kerkivad uued jagamismajanduse ärimudelid ning kauplemisviise kohandatakse vastavalt. Sotsiaalmeedia ja -teenused avaldavad kauplemise ja kaupade ostmise uute mudelite arengule põhjapanevat mõju. Sellel on märkimisväärsed tagajärjed nii ettevõtjate kui ka tarbijate jaoks. EL peaks olemasolevad ja uued õigusaktid kooskõlastama turgudel valitseva uue olukorraga ilma karme meetmeid kasutamata, et mitte takistada uute ärimudelite ja uuenduslike lähenemisviiside arendamist.

3.2.

Asukohapõhine piiramine on vastuolus ühtse turu aluspõhimõttega. Kuigi tihti esineb õigustatud põhjendusi erinevaks kohtlemiseks hinnakujunduse või näiteks turu jätkuvast killustatusest või siseturgude erinevusest tulenevate tingimuste tõttu, on avatud ja konkurentsivõimeline turg kasulik nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele, viies mitmekesisemate valikuvõimaluste ja parema kvaliteedini õiglaste hindade juures.

3.3.

Ettevõtjalt tarbijale suunatud (B2C) e-kaubanduse (tarbijad ja ettevõtjad lõppkasutajana) tähtsust tuleb näha laiemas kontekstis. Ettevõtjatel tuleb nüüd rohkem kui kunagi varem tegeleda innovatsiooniga ja töötada tõhusamalt mõõdukate hindade juures. Uued läbimurded laiendavad tegevusvõimalusi ning aitavad ettevõtjatel saada tugevamaks ja vastupidavamaks. Seepärast toetab komitee muu hulgas täielikult eesmärki kaotada tarbijate igasugune diskrimineerimine kodakondsuse ja/või elukoha alusel.

3.4.

Otsus laiendada oma tegevus rahvusvaheliseks aga on ja jääb iga ettevõtja ainuõiguseks. Praktika näitab, et enamik ettevõtjaid valib riikliku lähenemisviisi.

3.5.

USAga võrreldes on Euroopa ikka veel maha jäänud. Hiina ja India digisektorid on jõudmas tugevale positsioonile. 20st maailma juhtivast internetis tegutsevast ettevõtjast ei ole ükski Euroopast. Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on Euroopa juhtpositsioonil ettevõtete asutamise valdkonnas. Kuid Euroopa turu killustatus takistab Euroopa-üleste idu- ja kasvufirmade spontaanset arengut. Turu killustatus on sageli turu arengut pärssiv jõud.

3.6.

Komisjonil on õigus, kui ta eristab põhjendatud ja põhjendamatut asukohapõhist piiramist. Põhjendatud asukohapõhine piiramine ettevõtjalt tarbijale suunatud kaubanduses esineb peamiselt ELi turu killustatuse tulemusena ja olukordades, kus puudub läbipaistvus.

3.7.

Siseturu (uute) puuduste selge ilmnemine on asukohapõhise piiramisega võitlemise märgilise tähendusega kõrvalmõju. On väga oluline hoolikalt ja juhtumipõhiselt uurida, kas on alust piirata juurdepääsu teatud teenustele või rakendada erinevat hinna- ja/või tingimustepõhist kohtlemist kodakondsuse või elukoha alusel.

3.8.

Äärmiselt kasulik oleks olnud ülevaade võimalikust asukohapõhisest piiramisest ja turu arengust suurel siseturul, nagu USA, hoolimata sellest, kui keeruline või kulukas selline analüüs võiks olla. See oleks võinud pakkuda Euroopale mudeli, mida järgida. Sarnaselt Euroopaga võivad ka erinevatel USA osariikidel olla riigiülest tegevust piiravad teatud õiguslikud volitused, kuid need ei ulatu kindlasti nii kaugele kui Euroopas. Ettevõtlusvabadus ja tarbijanõudlus soodustavad ilmselt ülekaalukalt ettevõtjalt tarbijale suunatud e-kaubandust, luues seeläbi viljaka pinnase konkurentsile ning kiiresti kasvavatele idu- ja kasvufirmadele USA siseturul.

3.9.

Selline ülevaade võiks aidata hinnata tulevasi arenguid Euroopas. Ärisektoris tehtud järelepärimistel põhinevates komisjoni analüüsides kirjeldatakse kehtivaid tavasid valdavalt riikliku iseloomuga turgudel. USA näide võib näidata, milline on ettevõtjalt tarbijale suunatud e-kaubandusest tuleneva majandustegevuse tegelik potentsiaal olukorras, kus on kõrvaldatud kõik suuremad tõkked.

3.10.

Piiriülese müügi edendamine on olnud ELi tegevuskavas juba mõnda aega. Rakendatud on direktiive, nagu näiteks 2006. aasta teenuste direktiiv ja 2011. aasta tarbija õiguste direktiiv. Nendes pannakse rõhk tarbijakaitsele ning püütakse ühtlasi sundida ettevõtjaid tagama tarbija jaoks piisava läbipaistvuse ja peatama põhjendamatu piiriülese diskrimineerimise.

3.11.

Komitee väljendab pettumust selle pärast, et olemasolevate ELi õigusaktide ebapiisav rakendamine, ebaõige kohaldamine ja puudulik jõustamine loovad tihti püsivaid takistusi.

3.12.

Praeguse seisuga on piiriülese e-kaubanduse soodustamiseks mõeldud õigussätete mõju jätkuvalt piiratud. Ulatuslike turu-uuringute ning ettevõtjate ja tarbijate küsitluste alusel teeb komisjon järelduse, et kui internetiostud on muutunud tarbija jaoks tavaliseks, on piiriülene internetiost jätkuvalt erand. Vaid pooled internetimüügiga tegelevatest ettevõtjatest müüvad piiriüleselt (5).

3.13.

Komitee nõustub, et kodakondsuse või elukohaga seotud piiriülesed piirangud õõnestavad usaldust ühtse turu vastu ning seetõttu tuleks nende vastu võidelda. Laiaulatuslike päringute põhjal võiks põhjendatult järeldada, et nii tarbijate seas kui ka ärisektoris toetatakse ülekaalukalt Euroopa turu avamist ettevõtjalt tarbijale suunatud e-kaubandusele. Euroopa Parlament on samal seisukohal (6).

4.1.

Piiriülese ostu ja müügi suurendamiseks on komisjon koostanud meetmepaketi mitmes valdkonnas, nagu käibemaksukohustuslasena registreerimine, e-kaubanduse käibemaksueeskirjad, postipakkide kättetoimetamine, autoriõiguse eeskirjade reform, tarbijakaitsealase koostöö määruse reform. Samuti on oluline, et tarnijate ja turustajate vahelised vertikaalsed lepingud ja individuaalsete ettevõtjate ühepoolsed meetmed oleksid täielikult kooskõlas ELi konkurentsipoliitikaga.

4.2.

Asukohapõhist piiramist käsitleva määruse ettepanek on osa sellest üldpaketist. Tuleks märkida, et määrusega ei hõlmata mitut olulist sektorit, nagu näiteks patsientide ja tervishoiusektor, raudtee-reisijatevedu, (jae)finantsteenused, digitaalne muusika, audio-visuaalteenused ja hasartmängu teatud vormid. Selle põhjendus on, et need sektorid vajavad konkreetseid sektoripõhiseid sätteid, mis komitee arvates tuleks kehtestada varsti, et täita lüngad digitaalset ühtset turgu käsitlevates õigusaktides.

4.3.

Sama kehtib ka autoriõiguse kui eriti olulise küsimuse kohta. Kui autoriõiguse küsimused on õigustatult kõnealuse ettepaneku kohaldamisalast välja jäetud (kuigi sellega kindlasti seotud), kutsub komitee komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid, et võidelda killustatusega kõnealuses valdkonnas, leevendada tarbijate pettumust ja aidata kaasa tõelise ühtse turu rajamisele.

4.4.

Asukohapõhist piiramist käsitlenud 2015. aasta avaliku konsulteerimise kokkuvõttest järeldub, et nii tarbijad kui ka ettevõtjad on üldiselt rahulolematud ühtse turu praeguse killustatuse pärast. Näib, et ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused aktsepteerivad siiski praegust olukorda, pannes selle eri liikmesriikide lahknevate õigussüsteemide arvele (7).

4.5.

Komitee märgib, et VKEde jaoks on oluline, et ettepanekuga ei looda kohustust pakkuda kaupa või teenust kogu Euroopas. Samas saavad VKEd kindlasti kasu võimalustest (8) müüa kaupu ja teenuseid üle kogu Euroopa, eriti piirialadel, samas kui lõppkasutajana on neil tarbijatega samad õigused, mis on abiks kaupade ja teenuste ostmisel teistest liikmesriikidest. Lisaks toonitab komitee, et postipakkide kättetoimetamise teenuste määruse edukas rakendamine on vajalik selleks, et toetada ja hoogustada piiriülest kaubandust.

4.6.

Õigussüsteemide lahknevus aitab selgitada eristust põhjendatud ja põhjendamatu asukohapõhise piiramise vahel. Lisaks nendele ettevõtjatele, kes lihtsalt otsustavad rahvusvahelisele turule mitte minna, tuleb ettevõtjate kahtlused asukohapõhise piiramise kaotamise suhtes panna suures osas nende praeguse ebakindluse arvele seoses Euroopas kasutatavate erinevate tavadega. See pärsib rahvusvahelist kaubandust.

4.7.

Tarbijatel on piiriülese kaubanduse kohta palju kaebusi, kuigi olemasolevad näited on mastaabi mõttes mõnevõrra piiratud ja vaja oleks täiendavat hindamist. Kaebused hõlmavad paljusid erinevaid probleeme, nagu näiteks teabe puudumine, tarnepiirangud või tarnimisest keeldumine, põhjenduste või selgituste andmata jätmine teenuste või kaupade vastuvõtmisest keeldumise korral, marsruudi muutmine, hinnaerinevused, teatud krediitkaartide mitteaktsepteerimine, arveldamisel ning tarneaadressidel ja keelel põhinev diferentseerimine. Mõni neist probleemidest tuleneb õigussüsteemide erinevustest. Ent teised, mis tulenevad lepingulistest sätetest või kooskõlastatud tegevusest, viies turu suhteliselt laiaulatusliku vertikaalse killustatuseni – nt isiklike omaduste alusel –, tuleks keelustada (9). Tarbijate ja ettevõtjate usalduse suurendamine internetiturgude vastu on väga oluline piiriülese e-kaubanduse hoogustamiseks, tuues kasu ühtmoodi nii tarbijatele, ettevõtjatele kui ka kodanikele.

4.8.

Lisaks samal ajal ja samas kohas osutatud teenuste erinevale kohtlemisele hinna, tingimuste või muude aspektide osas (näiteks IP-aadresside jälgimise või profiilianalüüsi teel) tuleks keelustada ka põhjendamatu asukohapõhine piiramine. Näiteks selliste teenuste puhul nagu autorent, lõbustuspargid või hotellid ei saa süstemaatiline erinev kohtlemine olla õigustatud. Ajutised soodustused või hinnaerinevused, näiteks koolivaheaegade puhul – olles seega ajutised ja horisontaalsed – peaksid aga olema lubatud.

4.9.

Lepingulisi piiriülese müügi piiranguid on mitmesuguseid ning lepingulisi territoriaalseid piiranguid võib leida kõigi tooteliikide puhul (10). Mõni näiliselt põhjendamatu piirang on siiski tegelikult aktsepteeritav, nagu näiteks tavapärane erineva hinnakujunduse näide. Komisjonil on kõnealuses kontekstis hallist tsoonist rääkides õigus (11). Näiteks võib hinnaerinevusi (vähemalt osaliselt) selgitada eri turgude, sihtrühmaks olevate tarbijate erinevuse ning erinevatest või täiendavatest riiklikest eeskirjadest ning õigusnõustamisest, makseteenustest, kättetoimetamise ja tagastamisega tegelemisest tulenevate suuremate kuludega (12).

4.10.

Negatiivne ettekujutus ja vastavad kaebused ühtse turu võltslubaduste kohta on levinud samavõrra nii tarbijate kui ka ettevõtjate seas. Kaebuste aluseks on põhimõtteliselt kaks kattuvat nähtust: riiklik tööstuspoliitika ja lahknevad õigusaktid.

4.11.

Komitee on korduvalt kritiseerinud 28 tööstuspoliitika olemasolu, kuivõrd riigipõhine keskendumine tööstuspoliitikale pärsib ELi-ülest äritegevust ja kahjustab eelkõige VKEde võimalusi piiriüleseks tegevuseks. Riikide kooskõlastamata poliitika ja sellest tulenev selge ühtsuse puudumine takistavad piiriülest kavandamist. Ebakindlust suurendavad veelgi prognoosimatud või meelevaldsed riiklikud meetmed.

4.12.

Praegune maastik on väga värvikirev: on erinevaid riiklikke standardeid ja sertifitseerimissüsteeme; mõni veebileht on blokeeritud, et takistada müüki teisest riigist; maksesüsteemid on tavaliselt erinevad; keelenõuded võivad olla pärssivad; turujärelevalveasutused kohaldavad vahel lisanõudeid (13) ning kehtivad ELi direktiivid on rakendatud puudulikult või on üldse rakendamata. Tuntud näide on teenuste direktiivi artikkel 20, mida liikmesriigid süstemaatiliselt ignoreerivad, kuigi sellel konkreetsel juhul puudub selgus, kuidas jõustada artiklit nõuetekohaselt. Kõik need tegurid õõnestavad nii turu läbipaistvust kui ka soovitud võrdseid turutingimusi.

4.13.

Võtmeküsimus on siseturg. Internetiühiskond toob ühtse turu teravalt tähelepanu keskmesse. Terve maailmajao ettevõtjad ja tarbijad tuuakse üksteisele lähemale. Üks hiireklikk pakub hetkega tohutu hulga valikuid ja võimalusi. Võimalused eritoodete ja viimistletud lahenduste leidmiseks võivad hüppeliselt kasvada. Siiski tuleks meeles pidada, et isegi kui ühtne turg toimiks laitmatult, jääksid piirkondlikud erinevused ikkagi alles.

4.14.

Kunstlikud tõkked pärsivad ettevõtjate, eriti VKEde spontaanset arengut. Turuseisundi kindlustamiseks otsivad ettevõtjad kooskõlastatud meetmeid, millega probleemidest kõrvale hoida või takistusi ületada. Vertikaalseid ja horisontaalseid kokkuleppeid kauplejate ja turustajate vahel ning turu killustatuse erinevaid vorme, mis üldise käsitluse kohaselt moodustavad põhjendamatu asukohapõhise piiramise, tuleb tihti vaadelda ka kaitsemeetmena selle vastu, mida ettevõtjad peavad meelevaldseks riiklikuks tõkkeks. Näiteks võivad veo- ja müügijärgse teeninduse kulud riikliku poliitika tõttu ootamatult suureks osutuda. Igal juhul tarnima kohustatud ettevõtjal võib tundmatutes tingimustes tekkida raskusi oma kohustuste täitmisega.

4.15.

Mõningatel juhtudel kasutatakse piiriüleseid vahendajaid, kes leevendavad riiklikke kitsaskohti päritoluriigi ettevõtja ja teise riigi tarbijate vahel. Kuigi see võib osutuda kasulikuks, ei hõlbusta see üldiselt otsesuhteid tarnivate ettevõtjate ja tarbijate vahel.

4.16.

Põhjendamatu asukohapõhine piiramine tuleb kahtlemata kaardistada ja selle vastu tuleb võidelda, kuid komitee nõuab, et asjakohaste tingimuste kehtestamisel tuleb teha ka õiged järeldused erinevatest riiklikest lähenemisviisidest tuleneva siseturu jätkuva killustatuse kohta.