16.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 14/39

—

tühistada hagejat puudutavas osas täies ulatuses komisjoni 29. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1328, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 210, 4.8.2016);

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

1.

Esimene väide, et komisjon rikkus alusmääruse (1) artiklit 6.8 ja ADA (2) II lisa, kui ta käsitas hagejat koostööd osaliselt mittetegeva tootjana ja kohaldas viimase suhtes talle kättesaadavaid faktilisi asjaolusid ning tegi ilmselge hindamisvea. Hageja sõnul olid ka koostöö osalisest mittetegemisest tulenevad tagajärjed ilmselgelt asjakohatud, arvestades, et puudusi tuvastati piiratud ulatuses.

2.

Teine väide, et komisjon rikkus õigust õiglasele menetlusele ja hageja kaitseõigusi, piirates hageja võimalusi kaitsta end komisjoni negatiivsete tuvastuste eest. Hageja sõnul lükkas komisjon tegelikult tagasi või jättis tähelepanuta hageja täiendavad andmed või argumendid, mis puudutasid tema kui koostööd osaliselt mittetegeva tootja staatust.

3.

Kolmas väide, et komisjon ei tuvastanud korrektset dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 12, olles eelnevalt rikkunud artikli 2 lõikeid 3 ja 4, tõlgendanud vääralt artikli 2 lõiget 9 ning teinud ilmselgeid hindamisvigu, ning väide, et komisjon ei viinud läbi õiglast võrdlust vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10.

4.

Neljas väide, et komisjon rikkus alusmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 5 ning ADA artiklit 3.1, moonutas enne seda tõendeid ja tegi ilmselgeid hindamisvigu, hinnates vääralt kahjunäitajaid ning jättes objektiivselt kontrollimata liidu tööstusharu seisundit. Hageja sõnul tugines komisjon ainult valitud majandusnäitajatele, mis andsid liidu tööstusharust erineva ja positiivsema pildi. Lisaks väidab hageja, et komisjon asus kallutatud seisukohale, sest ta eelistas enda järeldusi kahju kohta ning moonutas enne seda tõendeid, jättes tervikuna ja kõigi näitajate kohta koos hindamata asjaomase toote „vabasid“ ja „suletud“ turge ning valides eraldi „kolmekordse analüüsi“, mis moonutas üldanalüüsi.

5.

Viies väide, et komisjon rikkus alusmääruse artikli 3 lõiget 7, sest ta hindas vääralt põhjuslikku seost väidetavalt dumpinguhinnaga impordi ja liidu tööstusharu olukorra vahel. Hageja väidab ka, et komisjon rikkus kohustust mitte omistada muid kahju tekitavaid tegureid väidetavalt dumpinguhinnaga impordile ja jättis tähelepanuta muud tegurid, mis koos ja eraldi võisid katkestada põhjusliku seose.

6.

Kuues väide, et komisjon määras kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaks vääralt, rikkudes sellega alusmääruse artikli 2 lõiget 9, artikli 9 lõiget 4 ja tehes ilmselge hindamisvea. Hageja väitel tegi komisjon eelkõige liidu tööstusharu osas kindlaks ebamõistliku ja ülemäära suure kasumimarginaali ja tegi ilmselge hindamisvea, kohaldades kahju kõrvaldamist võimaldava marginaali jaoks analoogia korras mõistliku müügi kohandust, üld- ja halduskulusid ning sõltumatu importija kasumit, mis on ette nähtud alusmääruse artikli 2 lõikes 9.