1.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 240/31

1.

märgib, et praegune pagulaskriis, mis tuleneb Süüria kodusõjast, poliitilisest ebastabiilsusest mitmes Põhja-Aafrika riigis ning konfliktidest ja õigusetusest mõnes maailma piirkonnas, on võtnud seninägematud mõõtmed ja kõik märgid osutavad asjaolule, et see pole kaugeltki möödas;

2.

on seisukohal, et probleemi ulatus ja tõsidus nõuab terviklikku käsitlust, mis hõlmab mitut aspekti: Euroopasse saabuvate pagulaste jätkusuutlik vastuvõtmine nende õigusi austades; võitlus ebaseadusliku rändega muu hulgas välispiiride valvamise tugevdamise teel; karmi kriminaalkaristuse kehtestamine inimkaubitsejate suhtes ning tõhusa ja turvalise süsteemi loomine varjupaigataotleja kriteeriumitele mittevastavate inimeste tagasisaatmiseks; vastuvõtutingimuste parandamine päritolupiirkondades, st nii lähteriikides kui ka naaberpiirkondades; vägivallast ja seadusetusest põhjustatud rände peapõhjustega tegelemine. EL on kõigele eelnevale juba pikka aega panustanud. Komitee toetab neid samme (1) ja rõhutab sõlmitud kokkulepete ja võetud kohustuste reaalse täitmise olulisust;

3.

avaldab kahetsust, et tegelikult pööratakse enim tähelepanu sellele, kuidas piirata Euroopasse saabuvate pagulaste arvu ja jaotada neid liikmesriikide vahel, selle asemel et kaitsta nende inimeste õigusi kõigil tasanditel. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel lasub seejuures enneolematu vastutus pagulaste vastuvõtmise ja integratsiooni eest Euroopas; komitee peab lisaks sellele oluliseks, et Euroopa Komisjon jälgiks pidevalt ja tähelepanelikult neid kasvavaid probleeme ja teeks ettepanekuid, et toetada meetmeid, mida võtavad sellel eesmärgil asjaomased kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

4.

märgib, et siiani on pööratud palju vähem tähelepanu pagulaste vastuvõtule piirkondades, kuhu asjaomane riik kuulub. Seda vaatamata asjaolule, et neis piirkondades on tegu märkimisväärselt suurema arvu inimestega kui Euroopasse saabub: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) on registreerinud Egiptuses, Iraagis, Jordaanias ja Liibanonis 2,1 miljoni süürlast, Türgi valitsus on registreerinud 1,9 miljonit süürlast ja Põhja-Aafrikas on üle 26 700 Süüria pagulase, mis teeb kokku 4 390 439 inimest (2);

5.

tervitab Euroopa Ülemkogu jõupingutusi saavutada kokkulepe Türgiga, kuid on siiski mures, kas Türgiga sõlmitud kokkulepe vähendab ebaseaduslikult ELi piire ületavate inimeste arvu. Komitee kutsub üles andma pagulastele otsest rahalist toetust ja võimaluse taotleda humanitaarviisat pagulaslaagrites kolmandates riikides. Osa abist peaks minema ka ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile elamistingimuste parandamiseks pagulaslaagrites;

6.

märgib, et paljud oma kodust põgenenud suunatakse pagulaslaagritesse, tihti just naaberriiki. Kõigil ei ole vahendeid edasiliikumiseks näiteks Euroopasse, vaatamata sellele kas vastuvõtu kvaliteet nende viibimiskohas on vastuvõetav või mitte. Paljud loodavad pöörduda tagasi kodumaale või elada inimväärset elu pagulaslaagris. Viimane eeldab asjakohaseid põhiteenuseid (eluase, toit, tervishoid jne), haridust lastele, tööd, sissetulekut ning rahumeelset kooseksisteerimist uues keskkonnas;

7.

loodab käesoleva omaalgatusliku arvamuse koostamisega parandada ELi meetmete sihipärasust, et tõhusamalt kaitsta pagulasi nende päritolupiirkonnas, st esmast vastuvõttu pakkuvates riikides, mis enamasti on pagulaste naaberriigid. Arvamuses selgitatakse, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad anda olulise panuse asjakohaste ELi eesmärkide elluviimisesse ja selleks vajalike vahendite valimisse. Samuti rõhutatakse, kuidas eri valitsustasandite strateegiad ja võimalused saavad üksteist täiendada, et saavutada parem koordineerimine ja paremad tulemused, järgides põhiõigusi ja -väärtusi, mida EL kõrgelt hindab. Sellega seoses on täielikkuse huvides kohane meenutada, et majutustingimuste parandamine päritolupiirkonnas ei välista õigust saada rahvusvahelist kaitset ELi piires (3);

8.

märgib, et kriisiolukorras iseloomustab päritolupiirkonnas majutust mitu iseärasust:

9.

nendib, et sõltumata asjaolust, kas majutus korraldatakse laagris või sellest väljaspool, avaldavad arvukad pagulased igal juhul suurt mõju vastuvõtvale kogukonnale. See avaldub kasvavas surves põhiteenustele seoses joogiveevarustuse, hariduse ja tervishoiu, keskkonnakaitse (jäätmed ja reovesi), tööturule integreerimisega jne;

10.

on teadlik, et sageli kajastub see vastuvõtvate kogukondade jaoks ühelt poolt toiduainete, eluaseme, teenuste jne hinna tõusus ning teiselt poolt karmimas konkurentsis töökohtade pärast, tuues kaasa palgalanguse;

11.

mõistab, et vastuvõtvate kogukondade puhul lisandub see kõik juba olemasolevatele probleemidele ja väljakutsetele. Kõik see kokku põhjustab sageli sotsiaalseid pingeid pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade vahel ning pagulaste (pagulasrühmade) endi vahel või avalduvad hõõguvad sotsiaalsed pinged vastuvõtva kogukonna seas;

12.

tõdeb samuti, et see võib põhjustada lumepalliefekti: kui pinged väljuvad kontrolli alt, võib see ka vastuvõtvas kogukonnas panna aluse vägivallale ja pagulasvoogudele;

13.

konstateerib lõpetuseks abi andmise sageli ajutist iseloomu. Pagulaslaagrite asukoht ei ole alati hästi läbimõeldud; tihti tehakse valik liiga lühiajalisest perspektiivist lähtudes, mis ei moodusta osa laiemast piirkondliku arengu visioonist, ning paljudel juhtudel ära kuulamata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, keda eespool kirjeldatud järelmõju kõige enam puudutab;

14.

leiab, et ülalkirjeldatud olukorda silmas pidades on vaja kombineerida kriisihaldust pikaajaliste meetmetega, mis on suunatud esmaste eluliste vajaduste tagamisele, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning kontrollitud füüsilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule arengule ning inimõiguste austamisele ja keskkonnale, k.a soolisele võrdõiguslikkusele ja keskkonnale;

15.

soovitab võimaluse korral vähendada võimalikult kiiresti pagulaste sõltuvust toetusest, mis võib olla tingitud näiteks keelust tegeleda tasustatud tööga. Tuleb töötada pagulaste iseseisvuse ning selle nimel, et nad saaksid võimaluste piires oma elu üle ise otsustada, soodustades näiteks nende võimalust tegeleda tasustatud tööga. Sellega seoses on positiivseks arenguks asjaolu, et Süüria põgenikel on nüüd võimalik saada Türgis tööluba. Samuti on vaja uuendatud lähenemisviisi, kaasates näiteks äriringkondi. Eksperdid leiavad, et pagulastele tehtavad väikesed sularahamaksed avaldavad palju positiivsemat mõju kohalikule majandusele kui natuuras antav abi. Seepärast kutsub komitee üles kõnealust võimalust analüüsima ja kus võimalik seda ellu rakendama;

16.

soovitab seepärast tagada, et pagulaslaagri rajamisel, arendamisel ja haldamisel võetaks kohe algusest peale hädaolukorras toimimise lähenemisviisi asemel aluseks linna- ja territoriaalse arengu käsitlus, pidades algusest peale silmas vastuvõtvatele kogukondadele avalduvat nii positiivset kui ka negatiivset mõju. Selline lähenemisviis soodustab paremini läbimõeldud valikute tegemist, võttes arvesse asukohta ja hilisemaid laienemisvõimalusi, olemasoleva taristu kättesaadavust ja võimalust rajada uut, mõju majandusele, liiklusele jne, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, näiteks naistele ja lastele;

17.

viitab samuti haridusele juurdepääsu ja tasustatud töö tegemise kahele olulisele tahule, kombineerituna konkreetsetele rühmadele, nagu naised, lapsed või noorukid, suunatud muude meetmetega. Ühelt poolt vähendab see radikaliseerumise, isolatsiooni ja segregatsiooni ohtu ja vastuvõtlikkust kuritegevusele (inimkaubandus, prostitutsioon, elunditega kaubitsemine) ning terrorivõrgustike värbamiskatsetele, teiselt poolt aitab see kaasa sotsiaalsele, majanduslikule ja kultuurilisele integreerumisele vastuvõtva riigi sotsiaalsesse struktuuri;

18.

kutsub ELi üles pakkuma abi, et tegeleda nende Süüria pagulaste, eeskätt laste vaimse tervise vajadustega, kes kannatavad traumajärgse stressihäire all, mis ohustab nende tervist ja integratsiooni;

19.

leiab, et lähtuda tuleb ka sellest, et pagulased jäävadki päriselt või vähemalt pikaks ajaks kohale muu hulgas väljaspool pagulaslaagreidki, ning seega on neid vaja integreerida vastuvõtvasse kogukonda. Näiteks võiks osa vahendeid suunata ühiskondlikult kasuliku töö tegemise toetamisse ja uute saabujate vastuvõtus osalemisse. See eeldab ulatuslikku poliitilist dialoogi ning vastuvõtvate piirkondade ja asjaomaste pagulasrühmade konkreetsete olukordade arvessevõtmist;

20.

kinnitab, et selline lähenemisviis ei tohi olla suunatud üksnes pagulastele, vaid paratamatult ka probleemide ennetamisele ja lahendamisele vastuvõtvates kogukondades endiski. Rahvusvaheline kogukond peab senisest enam olema valmis seisma riigi ning kohaliku ja piirkondliku tasandi asutuste kõrval, et nad suudaksid täita endil lasuvat kohustust luua keskkond päritolupiirkonnas integratsioonile ja anda sellele konkreetne kuju. See toetus peaks leidma väljenduse ka rahalisel kujul, aidates näiteks säilitada põhiteenuste taset ning tagades kohaliku ja piirkondliku majandusarengu;

21.

nendib, et pagulaste ja päritolupiirkonna ning ümbritseva piirkonna vastuvõtva kogukonna probleemid avalduvad neis külades, linnades ja piirkondades, kus nad elavad, koolis käivad, hooldust vajavad, töötavad või tööd otsivad, üheskoos naabritega elavad jne. Lisaks otsesele hädaabile oodatakse seetõttu kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt loomulikult tegutsemist ja lahendusi (7);

22.

märgib, et päritolupiirkonna ning ümbritseva piirkonna kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on suuri raskusi neile pandud ootuste täitmisel. Enamasti olid nad juba enne pagulaste saabumist raskustes puudulikult määratletud pädevuste, ebapiisavate rahaliste vahendite ja väljaõppinud personali puuduse tõttu. Tugeva keskvõimuga süsteemis ei saa nad pealegi kiirelt tegutseda, sest paljud otsused ja väljaminekud tuleb enne heaks kiita kõrgemal haldustasandil;

23.

et töötada kooskõlastatult, on vaja tugevdada koostööd ühelt poolt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning teiselt poolt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja humanitaarabi vabaühenduste vahel; subsidiaarsuse põhimõtet arvestades tunnustada ja toetada avaliku ja erasektori osalejaid ja kolmanda sektori MTÜsid ning kodanikuühiskonda, kellel on esmatähtis roll põgenike ja pagulaste vastuvõtmisel ja nende vajaduste rahuldamisel oma piirkonnas, tagades konstruktiivse integratsiooniprotsessi, mille raames võetakse maksimaalselt arvesse kõnealuse piirkonna olukorda ja probleeme.

24.

soovitab olukorda parandada mitmel haldustasandil, et päritolupiirkonna ja ümbritseva piirkonna kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel lubataks tegelikult võtta vastutus põhiteenuste taseme säilitamise või tagamise eest ning oma omavalitsusüksuste ja piirkondade jätkusuutliku sotsiaalse ja majandusliku arengu pikaajaliste aspektide eest:

25.

märgib, et muutmaks päritolupiirkonnas vastuvõtmise laiema pagulaspoliitika osaks on pidevalt vaja rahalisi, materiaalseid, inim- ja tehnilisi ressursse. Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 14. septembri 2015. aasta kohtumisel otsustati seepärast suurendada ELi ja liikmesriikide antavat toetust ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile, et viimane saaks vastu võttu arvukaid Süüria pagulasi päritolukoha lähedal loodud laagrites ning lisaks suurendada märkimisväärselt Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondlikku sihtfondi (Madadi fond) (8). Vahendite selline suurendamine on eeldatavasti vajalik veel mitmete aastate jooksul;

26.

soovitab teha kättesaadavaks vahendid, nagu Madadi fond, et tegeleda kriisidega, mis on tabanud mitmeid Põhja-Aafrika riike ja mille tagajärjel võivad (potentsiaalselt) samuti saabuda suured pagulaste hulgad;

27.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid oma kohustust pakkuda finantstoetust ja teeksid lubatud vahendid viivitamatult kättesaadavaks, ning tegutseksid lisaks selle nimel, et ületada piirkondlikus sihtfondis tekkinud olulist finantseerimislünka ELis lubatud vahendite ja liikmesriikide panuse vahel;

28.

nõuab, et Madadi fond pööraks oma prioriteetide seadmisel piisavat tähelepanu valitsemise küsimustele ja asjakohasele elluviimisele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks ja nendega koostöös, aga ka vajalikule tegutsemiskiirusele, säilitades seejuures täpsuse, kavandamise, tulemuslikkuse ja tõhususe;

29.

kutsub liikmesriike üles rakendama vajalikke majandusmeetmeid ja haldusmenetlusi ning kaasama sel eesmärgil kohalikud ja piirkondlikud, eelkõige tervishoiu-, haridus- või sotsiaalteenuste pädevustega omavalitsused kõnealuste inimeste abistamiseks ette nähtud vahendite jaotamisse, et ühiselt tagada sobivate meetmete rakendamine olukorra terviklikuks lahendamiseks;

30.

soovitab tungivalt panustada Euroopa arengukoostöö meetmetele, mis aitavad tegeleda inimesi oma maalt põgenema sundivate konfliktide peamiste põhjustega ja need kõrvaldada, näiteks usuline tagakiusamine, toimivate õigusriigistruktuuride ja hea valitsemistava puudumisele mitmel valitsustasandil ning inimõiguste puudulikule järgmine, mida esineb ebastabiilsetes riikides. Sel viisil saab EL aidata leida lahenduse põhjustele, mis sunnivad põgenema suuri inimrühmi, kes seisavad silmitsi tõsise ohuga kaotada elu ning rahulootus;

31.

tunnistab sellega seoses vajadust luua ametlikud, institutsionaliseeritud ja tõhusad teabevahetuskanalid suhtlemiseks kohalike ja piirkondlike omavlitsustega pagulaste päritolupiirkondades, et määrata tähtsamad valdkonnad, mis nõuavad enam tähelepanu ja kõige asjakohasemaid meetmeid, näiteks majanduslik ja tehniline abi, kõrgemate riigiteenistujate koolitus, ning teadmiste levitamine ja heade tavade tutvustamine;

32.

leiab, et dokumendis Vahemere piirkonna säästva linnaarengu tegevuskava kohta esitatud põhimõtted ning Liibüa linnapeade delegatsioonile esitatud partnerluskutses sisalduvad peamised meetmed (ARLEMi toetatud algatused) näitavad, millises suunas tuleks tegutseda, et tagada pagulaste tõhu kaitse nende päritolupiirkondades;

33.

soovitab, et esimest vastuvõttu pakkuvate riikide valitsustega peetavas poliitilises dialoogis keskendutaks otsesõnu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile ning seega pöörataks tähelepanu ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks vajalikele raamtingimustele, et nad suudaksid tulla toime neile pandud vastutuse ja rolliga. Kohalike ja piirkondlike osalejate detsentraliseeritud koostöös tuleb luua sünergiaid, mis aitaksid edendada ühiseid rahvusvahelisi projekte ja programme. Muu hulgas puudutab see ka Türgi valitsusega saavutatud kokkulepete elluviimist ning nende mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele Süüriaga piirnevatel aladel ja neile Türgi linnadele, kus viibivad suurearvulised pagulaste rühmad. Türgi omavalitsusliit on sellega seoses esitanud juba esimesed ettepanekud;

34.

kutsub üles toetama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist vajaduste hindamisse juba varastel etappidel, nagu muu hulgas on sätestatud dokumendis „Regional Refugee and Resilience Plan 2015–2016 in Response to the Syrian Crisis” (3RP). Koordineeritud abi osutamine on vajalik ka kohalikul tasandil ja seetõttu tuleb kohalikke omavalitsusi aktiivselt kaasata abiprogrammide koostamise kõigisse etappidesse;

35.

Euroopa kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on välja töötanud häid tavasid pagulaste integreerimise vallas ja neil on asjakohaseid kogemusi. Seepärast innustab komitee nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistust kasutama ära Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemusi, valmisolekut ja võrgustikke: komitee ja tema loodud ARLEM ja CORLEAP, ühendus Platforma, aga samuti riiklikud omavalitsusliidud, näiteks Madalmaade omavalitsusliit (Vereniging van de Nederlandse Gemeenten, VNG) (9). Neil on hulgaliselt kogemusi ja teadmisi põhiteenuste osutamise, integratsiooni ning kohaliku ja piirkondliku majandusarengu vallas mitte ainult Euroopas, vaid ka esmast vastuvõttu pakkuvates riikides. Näib et konkreetne lähenemine heade tavade tutvustamise ning teenuste integreeritud ja sihipärase kavandamise näol lähipiirkonnas, mis võtab muu hulgas arvesse võimalikke stsenaariume ja mõju vastuvõtva kogukonna arenguvõimalustele, täiendab Jordaanias ja Liibanonis väga hästi ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti tööd;

36.

kutsub üles arendama edasi käesolevas arvamuses esitatud seisukohti koostöös teiste selle valdkonna oluliste osalejatega muu hulgas 2016. aasta mais Istanbulis toimuval ülemaailmsel humanitaarabiteemalisel tippkohtumisel ning muutma need poliitikameetmeteks ja -programmideks. Komitee on meelsasti valmis andma sellesse täiendava panuse.