EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016CN0069

Kohtuasi C-69/16 P: Cellnex Telecom S.A. ja Retevisión I, S.A. 5. veebruaril 2016. esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-541/13: Abertis Telecom S.A ja Retevisión I versus komisjon

OJ C 118, 4.4.2016, p. 17–18 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

4.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 118/17


Cellnex Telecom S.A. ja Retevisión I, S.A. 5. veebruaril 2016. esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 26. novembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-541/13: Abertis Telecom S.A ja Retevisión I versus komisjon

(Kohtuasi C-69/16 P)

(2016/C 118/20)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellandid: Cellnex Telecom S.A., varem Abertis Telecom S.A., ja Retevisión I, S.A. (esindajad: advokaadid J. L. Buendía Sierra ja A. Lamadrid de Pablo)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja SES Astra

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

tühistada Üldkohtu 26. novembri 2015. aasta otsus;

teha tühistamishagi suhtes lõplik otsus ja tühistada komisjoni 19. juuni 2013. aasta otsus (1);

mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud kohtuotsusega kinnitati komisoni otsust riigiabi kohta, mis puudutab Hispaania ametivõimude poolt võetud erinevaid meetmeid tagamaks, et maapealse digitaaltelevisiooni signaal ulatuks territooriumi äärealadele, kus elab kõigest 2,5 % elanikkonnast. Otsuses mööndi, et sisulisest küljest ei pakutaks turul neid teenuseid ilma riigi sekkumiseta. Samas ei nõustuta asjaoluga, et tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenusega ja väidetakse, et formaalselt ei ole ametivõimud seda „selgelt” määratlenud ega tellinud. Samuti on märgitud, et ametivõimudel puudub igal juhul pädevus valida kindlaksmääratud tehnoloogiat selleks, et korraldada üldist majandushuvi pakkuvat teenust.

Esimene ja ainuke väide: õigusnormi rikkumine ELTL artikli 14, artikli 106 lõike 2 ja artikli 107 lõike 1 ning ELTL protokolli nr 26 Üldhuviteenuste kohta ja protokolli nr 29 Liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta tõlgendamisel.

Apellandid rõhutavad eelkõige, et vaidlustatud kohtuotsuses Üldkohus eksis:

rikkudes selgelt „ilmselge vea” piiri, kui analüüsis üldist majandushuvi pakkuva teenuse erinevaid määratlusi ja tellimist ametivõimude poolt;

piirates põhjendamatult liikmesriikide „ulatuslikku kaalutlusõigust”, mis kohaldub nii üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlemisel kui ka „korraldamisel” ja mis hõlmab seetõttu üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise viiside ja konkreetse tehnoloogia valikut, sõltumata asjaolust, et need sisalduvad määratlevas aktis või eraldiseisvas aktis;

analüüsides kohaldatavat Hispaania õigust;

jättes arvesse võtmata asjaolu, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse „määratlus” ja selle „tellimine” ühelt või mitmelt ettevõtjalt võib toimuda mitme õigusakti kaudu;

jättes arvesse võtmata asjaolu, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse „määratlus” ja selle „tellimine” ei nõua konkreetse vormi või väljendi kasutamist, vaid sisulist ja funktsionaalset analüüsi;

eitades ELTL ja ELL protokolli nr 29 ringhäälingu kohta kohaldatavust.


(1)  Komisjoni 19. juuni 2013. aasta otsus 2014/489/EL riigiabi SA.28599 (C 23/10 (ex NN 36/10, ex CP 163/09)) kohta, mida Hispaania Kuningriik andis maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks äärealadel ja vähem linnastunud piirkondades (väljaspool Castilla-La Manchat) (ELT L 217, 2014, lk 52).


Top