Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) 24. juulil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 13. mai 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-15/13: Group Nivelles versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Easy Sanitairy Solutions (duši äravoolurenn)

(Kohtuasi C-405/15 P)

(2015/C 337/08)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Apellant: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: S. Bonne ja A. Folliard-Monguiral)

Teised menetlusosalised: Group Nivelles BVBA ja Easy Sanitary Solutions BV

Apellandi nõuded

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus on rikkunud määruse nr 6/2002 (1) artikli 63 lõiget 1, kui ta tuvastas, et disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluses viidatud varasem disainilahendus koosneb ettevõtte Blücher pakutavast „terviklikust vedelike äravooluseadmest”. Group Nivelles on aga viidanud üksnes katterestile, mille on teinud avalikkusele kättesaadavaks lisaks ettevõttele Blücher ka teised ettevõtted, sõltumata äravooluava kujust.

Üldkohus on rikkunud määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti b koostoimes artikliga 5, kui ta otsustas, et ühtlustamisamet oleks pidanud võrdlema vaidlustatud disainilahendust varasema disainilahendusega, mis koosneb kahe erineva disainilahenduse kombinatsioonist, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud kahes erinevas dokumendis. Määruse nr 6/2002 artiklile 5 kohaldatava Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei või vaidlustatud disainilahendust võrrelda „varasemate disainilahenduste spetsiifiliste elementide või osade kogumiga vaid eristatavate ja konkreetsete varasemate disainilahendustega”. Osadest koostatud toote välimuse võib mõnikord tuletada selle koostisosade välimusest, kuid selle üldilme püsib oletuslik või on igal juhul märkimisväärselt hinnanguline. Mõistega „kahe disainilahenduse identsus” määruse nr 6/2002 artikli 5 tähenduses on vastuolus võrdlemine oletuse või hinnangu alusel.

Üldkohus on rikkunud määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti b koostoimes artiklitega 6 ja 7, kui ta tuvastas, et juhul kui disainilahendus on mõeldud teistsuguses tootes või teistsuguse otstarbega tootes kasutamiseks, siis võib selle erinevuse tõttu olla asjatundlikul kasutajal võimatu varasemat disainilahendust ära tunda. Määruse nr 6/2002 artikkel 7 sisaldab õiguslikku fiktsiooni, mille kohaselt eeldatakse, et selle sektori kutseala asjatundjatest avalikkus, kuhu disainilahendus kuulub, kui ka vaidlustatud disainilahendusega hõlmatud toote asjatundjatest kasutajad tunnevad iga avalikkusele kättesaadavaks tehtud disainilahendust. Niipea kui varasem disainilahendus on kättesaadavaks tehtud tuleb lähtuda sellest, et asjaomased asjatundjatest kasutajad tunnevad nii varasemat disainilahendust kui ka selle kasutusvõimalusi, nagu ilmneb menetlusosaliste tõenditest ja argumentidest.

(1)  Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142).