31.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 251/33

Raportöör:

Carmelo CEDRONE

1.1.

Komitee avaldab heameelt komisjonilt saadud teabe üle (1) ja on nõus, et tuleb võtta parandusmeetmeid, mille eesmärk on parandada Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi (ESFS) toimimist. Samuti on komitee seisukohal, et tuleb edendada süstemaatilist lähenemisviisi keskpikas ja pikas perspektiivis, kiirendades selliste struktuuriliste lahenduste leidmist, mille abil oleks võimalik tõhustada Euroopa järelevalveasutuste (ESAd) tööd. Komitee peab esmatähtsaks, et uus järelevalve- ja õigusstruktuur võimaldaks – antitsüklilisi standardeid arvestades – tagada finantssüsteemi stabiilsuse ja kasvu ning takistada varipanganduse asümmeetrilist arengut.

1.2.

Komitee on seisukohal, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) ja Euroopa järelevalveasutuste (ESAd) tegevust tuleb oluliselt tõhustada, ning leiab, et selleks tuleb läbi vaadata ESAde reguleeriv roll ning konkreetselt rakendada ESRB ja ESAde heakskiidetud struktuuride, juhtimise ja otsustusprotsesside kulude-tulude analüüsi, samuti parandada nende käsutuses olevaid tegevusvahendeid ja ratsionaliseerida Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi üldist ülesehitust.

1.3.

Komitee on seisukohal, et need parandusmeetmed peaksid olema suunatud eelkõige järelevalvealaste õigusaktide protsüklilise mõju ning ELi ja riiklike huvide vaheliste konfliktide minimeerimisele, et optimeerida uue järelevalvestruktuuri kulude ja tulude suhet, kaitsmaks tarbijaid vahendajate võimalike ebaausate müügitavade eest. Komitee leiab, et praeguses etapis on veel vastuseta kaks küsimust:

1.4.

Seoses ESRB ja selle juhtimisega avaldab komitee poolehoidu komisjoni ettepanekule kinnitada eesistujaks EKP president, luues uue tegevdirektori ametikoha, mis hõlmaks jooksvaid ülesandeid ja kontakte presidendi ja haldusnõukogu vahel, võttes arvesse ka võimalikke huvide konflikte. Kuigi komitee peab ESRB organite kvantitatiivse ja kvalitatiivse restruktureerimise vajadust asjakohaseks, leiab ta, et tuleks järele mõelda, kuidas tagada liikmesriikide esindatus haldusnõukogus ja suurendada teadusliku nõuandekomitee liikmete sõltumatust.

1.5.

ESRB kehtestatud ülesannete ja protsesside osas peab komitee hädavajalikuks rakendada ESRB, EKP ja ühtse järelevalvemehhanismi vahelise koordineerimise vorme, kasutades ära Süsteemsete Riskide Nõukogu erijooni, sh suutlikkus esindada euroalasse mittekuuluvaid riike või siis kogu finantssüsteemi tervikuna hõlmav ulatuslik pädevus. Komitee pooldab ESRB suuremat kaasamist asjaomastes küsimustes õigusloome protsessi ja paremat koordineerimist ESAdega.

1.6.

ESAde osas peab komitee kasulikuks võtta parandusmeetmeid, et tagada ELi huvidest tulenevate meetmete võtmine; seepärast peab komitee vajalikuks luua ESAdele juhtimisstruktuur, mis võimaldab kasutada vastastikust konsulteerimist ja siduvat vahendust, et tagada süsteemide lähenemine ja ühise järelevalvekultuuri väljakujunemine.

1.7.

ESAde reguleeriva rolli osas on komitee seisukohal, et sellega peavad kaasnema läbipaistvamad protsessid – ka asutuste teostatavate avalike konsultatsioonide puhul –, et suurendada tarbijate ja sektori töötajate esinduste kaasamist; samuti peab komitee vajalikuks ESAde suuremat kaasamist esmase õiguse aktide kujundamise protsessi. Vaja on suuremat kooskõlastamist ESAde endi, samuti nende ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel, suurendades veelgi ühiskomitee rolli.

1.8.

Komitee arvates tuleks ratsionaliseerida ESAde struktuuri- ja korralduskulusid; ratsionaliseerimisega peaks kaasnema ka läbipaistev, logistilisele ja funktsionaalsele ratsionaliseerimisele suunatud aruandlusprotsess.

1.9.

Komitee leiab, et majandus- ja finantsriskide prognoosimise võime parandamiseks oleks kasulik, kui ESFSi raames toimuks tõhus lävimine teiste riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonidega süsteemsete riskide ühiseks juhtimiseks.

1.10.1.

Ühtne turg: edendada meetmeid, mille eesmärk on lihtsustada ESFSi koordineerimist uue ühtse järelevalvemehhanismi korralduse ja ühtse kriisilahendusmehhanismiga, et toetada tõhusa ja toimiva Euroopa järelevalvesüsteemi arendamist.

1.10.2.

Lihtsustamine, läbipaistvus ja tõhusus: ratsionaliseerida ESFSi institutsioonide reguleerivat rolli, et toetada õigusraamistiku lihtsustamist ning protsesside läbipaistvuse ja tõhususe suurendamist.

1.10.3.

Juhtimisstruktuur: edendada keskpika perioodi strateegiat järelevalveasutuste organisatsioonilise ja funktsionaalse konsolideerimise protsessi elluviimiseks, et saavutada mastaabi- ja mitmekülgsussäästu, kaaludes ühte asukohta koondamist ja nn kahe tipu mudelit.

1.10.4.

Majandus- ja rahaliit: edendada mehhanisme, mille eesmärk on toetada euroala riikide prioriteete iseäranis pangandusturu ja ühtse järelevalve mehhanismi alal, millega kehtestatakse konkreetsed eeskirjad euroalasse mittekuuluvate riikide ühinemiseks.

1.10.5.

Käesolevas arvamuses esitatud märkuste alusel on komitee järgmisel seisukohal:

2.1.

Euroopa majandus- ja finantskriis näitas, et pangandusteenuseid ja finantsvahendajaid käsitlev järelevalve- ja õigusraamistik vajab läbivaatamist; suurt rõhku on pandud ESFSi funktsionaalsusele ja selle moodustavate institutsioonide tegevuse tõhususele.

2.2.

Tuginedes De Larosière’i aruandes (2009) antud soovitustele (2), koostas komisjon meetmete paketi eesmärgiga tugevdada riiklike järelevalveasutuste vahelist vastastikust sõltuvust ja koordineerimist ning edendada makrotasandi usaldatavusjärelevalve tähtsust.

2.3.

2010. aasta jaanuaris võttis komitee vastu arvamuse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutuste asutamismääruste kohta (3). Kõnealuses arvamuses rõhutas komitee, kui oluline on Euroopa Liidu finantssüsteemi ühtne järelevalvesüsteem, ja esitas konkreetseid ettepanekuid ESRB ja ESAde asutamismääruste muutmiseks.

2.4.

2010. aastal asutasid Euroopa Parlament ja nõukogu asjaomaste määrustega Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ERSB) ja kolm Euroopa järelevalveasutust (ESAd) – Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) – kes koos Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga moodustavad Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi (ESFS).

2.5.

ESFS alustas oma tegevust 2011. aasta jaanuaris; ESFSi institutsioonide asutamismäärused (4) kehtestasid komisjonile kohustuse avaldada aruanne ESRB ja ESAde toimimise kohta nende esimesel kolmel tegevusaastal, st alates 2011. aasta jaanuarist.

2.6.

Saadud volituste täitmiseks korraldas komisjon avaliku arutelu (mai 2013) ning avaliku konsultatsiooni (aprill–juuli 2013), mille eesmärk oli läbi vaadata ESFS.

2.7.

Sidusrühmade kaasamise, ESAde tehtud enesehindamiste (5), 2014. aasta märtsi resolutsiooni ESFSi läbivaatamise kohta (6) ning IMFi (7) ja Euroopa Parlamendi (8) uuringute tulemuste põhjal esitas komisjon kaks eraldi aruannet vastavalt ESRB ja ESAde ning EFSFi kohta.

3.1.

Käesolev arvamus, milles käsitletakse komisjoni aruandeid ESRB ja ESAde toimimise kohta, põhineb ESRB ja ESAde tegevuse hindamisel ning ühtse järelevalve protsessi kiirenemisel möödunud aastal.

3.2.

Komitee on korduvalt avaldanud toetust ESFSile ja väljendab taas rahulolu ESRB ja ESAde toimimisega esimesel kolmel tegevusaastal.

3.3.

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi toimimises tuvastati parandamist vajavaid valdkondi nii korralduslikul kui ka juhtimise tasandil ning seoses nii tööprotsesside kui ka töövahenditega. Komitee nõustub komisjoni aruannetes tuvastatud võimaliku sekkumise valdkondadega. Samuti märgib komitee vajadust edendada keskpikas ja pikas perspektiivis süstemaatilist lähenemisviisi ning toonitab vajadust täiendada tarbijate ja töötajate kaitsele suunatud ettepanekuid.

3.4.

Komitee on seisukohal, et ESRB toimimine on toonud esile vajaduse analüüsida selle organite – haldusnõukogu, juhtkomitee, tehnilise nõuandekomitee ja teadusliku nõuandekomitee – koosseisu kvantitatiivset ja kvalitatiivset muutmist ning leida lahendus komitee teise eesistuja määramisele, arvestades et esimese esimehe ametiaeg lõppeb detsembris 2015. Protsessi puhul on parandusruumi leitud nii menetluste osas komitee kaasamiseks õigusloome protsessi kui ka sisemiste otsustamismenetluste ajakava osas.

3.5.

Komitee on seisukohal, et Euroopa järelevalveasutuste toimimine on toonud esile vajaduse mõelda järele reguleeriva ja järelevalverolli üle, parandada tarbijakaitset ja vaadata läbi organite koosseis, et paremini tasakaalustada liidu huvisid eri riikide huvidega. Järelevalve üldine struktuur võib vajada läbivaatamist nii eri asutuste rahastamismehhanismide kui ka logistilise struktuuri ja järelevalve mudeli enese osas. Seoses sellega tõstatatud teemade hulka kuuluvad asukohtade ratsionaliseerimine ning ülesannete ja vastutusvaldkondade korralduslik ratsionaliseerimine.

4.1.1.

Komitee on seisukohal, et ka pärast ühtse järelevalvemehhanismi kasutuselevõttu võib ESRB jätkata olulise rolli täitmist süsteemse riski ennetamisel vähemalt järgmisel kolmel põhjusel: a) ühise järelevalve sisseviimine nõuab suuremat koordineerimist ka pangandusturust erinevate finantsturgude vahel; b) süsteemse tähtsusega suurte pangagruppide järelevalve suurendab ESRB rolli ka EKPga tehtava koostöö aspektist; c) euroala riikide ja euroalasse mittekuuluvate riikide esindajate osalus ESRBs võimaldab komiteel täita stabiliseerivat rolli ka väljapoole rahaliitu jäävate muutujate puhul. Sellise stsenaariumi korral võib eeldada, et muutused juhtimises ja siseprotsessides võivad parandada ESRB toimimist ja selle koosmõju ESAde ja EKP-ga.

4.1.2.

Komitee pooldab ESRB organite kvantitatiivset ja kvalitatiivset restruktureerimist, ent peab siiski kasulikuks hinnata mõju, mida lahendus, mis seisneb haldusnõukogu liikmete arvu vähendamises, võib avaldada üksikute liikmesriikide esindatusele. Nõukogu liikmete võimaliku vähendamisega peaks kaasnema temaatiliste komiteede ja töörühmade loomine. Samuti peab komitee vajalikuks tagada eri huvipoolte tasakaalustatud esindatus, suurendades ka teadusliku nõuandekomitee rolli. Seda silmas pidades ei näi idee liita see komitee teadusliku nõuandekomiteega asjakohane.

4.1.3.

Komitee on seisukohal, et ESRB toimimist saab tõhustada komisjoni pakutud lahenduse abil kinnitada ESRB eesistujaks EKP president, luues uue tegevdirektori ametikoha, mis hõlmaks jooksvaid ülesandeid ja kontakte presidendi ja haldusnõukogu vahel.

4.1.4.

Komitee peab vajalikuks ESRB suuremat kaasamist õigusloome protsessi, nähes ette selged mehhanismid ESRBga konsulteerimiseks enne asjaomastes küsimustes seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist. Sellega seoses toetab komitee ideed, et ESRB esindaja osaleks ametlikult majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus ning majandus- ja rahanduskomitees vastavalt määratletavale korrale ja tingimustele.

4.1.5.

ESRB toimimist tuleb tõhustada sujuvama ja kiirema otsustusprotsessi abil. Komitee leiab, et oleks kasulik kutsuda ESRBd üles panema teaduslikule nõuandekomiteele ülesande viia läbi oma siseprotsesside enesehindamine, et pakkuda välja alternatiivne ja finantssüsteemi dünaamikaga paremini kohandatud mudel. Samuti peab komitee vajalikuks, et ESRB võtaks meetmeid hoiatuste ja soovituste järelkäsitlemise parandamiseks.

4.1.6.

ESRB tegevus peab põhinema intensiivsemal koostööl teiste Euroopa asutustega, eelkõige eri ESAdega. Komitee peab vajalikuks nõuda, et ESRB esitaks kiiresti ettepaneku, milles toodaks välja teabe edastamise ja ESFSi asutuste vahelise andmevahetuse viis. Lisaks sellele väljendab komitee vajadust viia sisse ESRB ja loodavate riiklike makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste vahelise koostöö vormid, mh ka ESRBs mitmekordselt esindatuse vältimiseks. Arvestades Euroopa Keskpangale antud uusi pädevusi makrotasandi usaldatavusjärelevalves, peab komitee vajalikuks luua alus viljakaks koostööks ESRB ja EKP vahel.

4.2.1.

Komitee leiab, et ESAde paremaks toimimiseks on vaja teha mõned muudatused olemasolevas institutsioonilises ülesehituses ja tegevusraamistikus. Iseäranis vajalikud on meetmed reguleeriva rolli, tarbijakaitse juhtimise ja protsesside tõhustamiseks. Parandusmeetmeid vajavad ka asutuste rahastamismehhanismid ja nende korralduslik struktuur.

4.2.2.

Reguleeriva rolliga peavad kaasnema läbipaistvamad protsessid, mis kindlustavad avalikkusega konsulteerimise etappide ja mõjuhinnangute asjakohasema ajakava, milles statistilis-arvestuslik lähenemisviis on kombineeritud kvalitatiivsega. Seda arvestades leiab komitee, et ESAd peaksid looma tõhusad mehhanismid koostööks tarbijate ja sektori töötajate esindajatega. Komitee peab vajalikuks, et ESAsid kaasataks rohkem esmase õiguse aktide kujundamise protsessi. Komitee arvates on hädavajalik näha ette läbipaistev mehhanism ESAdega konsulteerimiseks enne asjaomastes küsimustes seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist, mis võiks aidata parlamenti ja komisjoni meetmete mõju hindamisel ning suuniste andmisel seoses nende nõuetekohase ja tõhusa rakendamise ajakavaga. Samuti pooldab komitee ideed näha ette ESAde eesistujate ametlik osalemine majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus.

4.2.3.

Komitee toetab komisjoni üleskutset ESAdele tugevdada praeguse juhtimisstruktuuri raames funktsioone ja mehhanisme, mis aitavad tagada, et võetavad meetmed on õigeaegsed ja ajendatud ELi kui terviku huvidest. Esmalt tuleb tugevdada riiklike asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamise mehhanismi, selgitades selle praegust toimimist ja kavandades vajadusel parandusmeetmeid.

4.2.4.

Keskpikas perspektiivis oleks komitee arvates kasulik kaaluda struktuurilisi meetmeid ESAde praeguse juhtimise parandamiseks, mis keskenduksid sõltumatu esinduse tugevdamisele eri otsustustasanditel.

4.2.5.

Iga üksiku järelevalveasutuse tegevust peab olema võimalik teiste ESAde tegevusega paremini koordineerida. Komitee arvates oleks kasulik, kui ESAd asutaksid komitee või eksperdirühma, kes viiks kiiresti läbi enesehindamise, et tugevdada vastastikuse hindamise mehhanismi, suurendada ühiskomitee rolli ja töötada välja konkreetsed menetlused kooskõlastamiseks ja andmevahetuseks. Komitee arvates oleks kasulik kohustada ESAsid ratsionaliseerima kiiresti omaenda tegevust ja sõnastama soovitused üksikutele asutustele ja ühiskomiteele antavate pädevuste võimalikuks ümberkorraldamiseks.

4.2.6.

ESAde vaheline koordineerimine peab põhinema ülesannete ja volituste samaväärsel süsteemil. Komitee arvates on kasulik anda kõigile ESAdele võimalus viia Euroopa pangandusjärelevalve (EBA) mudeli alusel läbi stressitest. ESAde koordineerimisel tuleks asjakohaselt arvesse võtta, et sektorid, mille üle järelevalvet teostatakse, on ELi tasandil erineval määral integreeritud ja ühtlustatud.

4.2.7.

Komitee avaldab heakskiitu sellele, et komisjon rõhutab vajadust ESAde tihedama koostöö järele tarbijakaitse küsimustes, pöörates erilist tähelepanu pakutavate toodete laadile ja nende sobivusele kliendiprofiiliga. Samal ajal tuleks tugevdada finantsharidust edendavaid meetmeid. Samuti peab komitee vajalikuks selgelt laiendada ESAde ülesandeid, nii et need hõlmaksid ka sektori töötajate kaitset, eelkõige seoses müügimudelite ja finantsvahendajate kasutatavate tasustamisstruktuuride mõjuga. Seoses sellega soovitab komitee kehtestada kohustuse, et asutused võtaksid vastu oma tegevust ja ESAde iga-aastase ühisaruande avaldamist tarbijate ja töötajate kaitse kohta käsitleva eetikakoodeksi. Komitee leiab, et neis valdkondades peaks ühiskomiteel olema esmatähtis roll, et ühtlustada tarbijate ja sektori töötajate kaitse standard sektoriüleselt eri asutuste erinevates pädevusvaldkondades.

4.2.8.

Arvestades ESAdele usaldatud ülesandeid ja finantsturgude värskeimaid suundumusi, tuleb

4.2.9.

ESAde rahastamise korra osas leiab komitee, et üleminekut erasektori vahenditel põhinevale rahastamismudelile tuleks hinnata sellega seonduvate eeliste ja võimalike probleemide põhjaliku analüüsi alusel. Komitee teeb ettepaneku käsitleda ajutise lahendusena võimalust suurendada viieaastaseks perioodiks ESAde eelarve osa, mis kaetakse tasudest ja maksudest, kusjuures suuremate kulude aluseks võetaks vaid võimalikud ESAdele eraldatud lisavahendid. Komitee kutsub komisjoni üles teostama viie aasta pikkusel üleminekuajal mõjuanalüüsi mh alternatiivsete rahastamisvõimaluste analüüsimiseks, et piirata järelevalvekulude kahekordistumise ohtu, ratsionaliseerida eraldatud avaliku sektori vahendite kasutamist ja vältida kulude ülekandmist lõpptarbijatele.

4.2.10.

Logistilisest ümberkorraldamisest tulenev kulude ratsionaliseerimine võib ESAde elujõulisusele kasuks tulla. Komitee pooldab komisjoni väljapakutud ideed koondada ESAd ühte asukohta, muu hulgas asutustevahelise tõhusama dialoogi ja koordineerimise aspektist.

4.2.11.

Komitee leiab, et logistiline ja tegevuslik ratsionaliseerimine on tihedalt seotud aluseks võetud järelevalvemudeliga. Seoses sellega kutsub komitee komisjoni üles kaaluma keskpikas perioodis võimalust Euroopa järelevalvestruktuur läbi vaadata ja seda kolme muutuja – ülesanded, turud, vahendajad – osas optimeerida, kaaludes nn kahe tipu lähenemisviisi kehtestamist.

4.2.12.

Lõpetuseks peab komitee vajalikuks tugevdada ESRB ja ESAde tegevuse demokraatlikku kontrolli ja järelevalvet.