14.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 230/33

Raportöör:

Gonçalo LOBO XAVIER

Kaasraportöör:

Nicola KONSTANTINOU

1.1.

Euroopa pakenditööstus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Pakenditööstuse otsustava rolli tõttu arvukates sektorites on tal Euroopa majanduse konkurentsivõime seisukohast keskne positsioon. Euroopa peab säilitama tööstusharu juhtpositsiooni ja edendama pakendamissektori keskkonnasäästlikkuse, ohutuse ja märgistusküsimustega seotud suundumusi. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et see juhtpositsioon peab toetuma neljale põhisambale. Need on ressursitõhusus, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, sotsiaaldialoog, jätkusuutlikkus ja kohandamine.

2.1.

Pakenditööstus teenib meie igapäevaelus arvukaid eesmärke: tootekaitse (purunemise, riknemise ja saastumise vältimine, säilivusaja pikendamine), reklaam (toote koostisosad, omadused, reklaamsõnumid ja kaubamärk), teave (toote identifitseerimine, ettevalmistus ja kasutus, toitumis- ja säilitamisalane teave, hoiatussildid, kontaktid, avamise juhendid, kasutuselt kõrvaldamise korraldus), mugavus (toote ettevalmistus, pakkumine, säilitamine ja portsjoniteks jagamine), kasutamine (tarbijale kättetoimetamine, jae- ja transpordiühikud), käitlemine (transport tootjalt jaemüüjale, väljapanek müügikohas) ja jäätmete vähendamine (töötlemine, kõrvaltoodete taaskasutamine, ladustamiseks ja transpordiks vajalik energia).

2.2.

Arvestades sektori tohutut mitmekesisust, vajab pakendamissektor kindlasti laiaulatuslikku ja mitmekesist lähenemisviisi. Kuna tegemist on väärtusliku sektoriga, tuleb olla hoolika suhtumisega, milles võetakse arvesse sektori mitmekesisust, vajadust vastata eeskirjadele ja õigusaktidele ning loomulikult sektori konkurentsivõimet.

2.3.

Kuigi palju olulisi probleeme on enamiku tööstusharude jaoks ühised, seisavad üksikud allsektorid loomulikult silmitsi ka oma spetsiifiliste probleemidega. See tuleneb asjaolust, et konkreetsetele toodetele kehtivad eeskätt standardite ja sertifikaatide osas eri tingimused.

2.4.

Pakendi kasutamine innovatsioonist ja kvaliteedist teavitamiseks on Euroopa võimalus. Siinkohal on mitmeid meetmeid, mille eesmärk on selgelt määratleda asjaomases pakendis sisalduvate toodete kvaliteet ja innovaatilisus. See on lõputu väljakutse, mis on väga oluline ELi toodete eristamiseks teistest maailma paikadest pärit toodetest.

2.5.

Komitee arvates on selle arutelu jaoks elulise tähtsusega veel kaks küsimust: pakendamistööstuse logistiline aspekt ja sektori juurdepääs kasutatavatele toorainetele.

Nende kahe küsimuse valguses on lihtne mõista, miks Euroopa pakenditööstuse ees seisvad probleemid on nii tohutu suured.

Käesoleva dokumendi põhieesmärk on esitada ELi institutsioonidele rida soovitusi, mis on EMSK/CCMI arvates üldiselt Euroopa majanduse ja eelkõige pakendamissektori ergutamiseks kriitilise tähtsusega. Nagu muudeski valdkondades, peab Euroopa näitama taas kord eeskuju ja kutsuma üles järgima eeskirju ja õigusakte, mis tõepoolest aitavad majandust ning mida viiakse ellu jätkusuutlikul viisil eesmärgiga ergutada siseturgu: märksõnad peaksid olema usaldus ja õigusalaste nõuete järgimine, mitte kaitse.

2.6.

Just kasutatavate materjalide temaatika on väga oluline küsimus, mis vajab hoolikat analüüsi, et järgida avatud turu põhimõtet ja tagada kõigile turuosalistele võrdsed tingimused.

2.7.

Komitee leiab, et sektori sidusrühmade vahelise koordineeritud ja kaasava dialoogi loomisega tagatakse, et sektor jääb jätkusuutlikuks, pakub pikas perspektiivis inimväärset tööd ning tuleb paremini toime muutustega ja kohaneb tarbijate vajaduste ja laiemate ühiskondlike nõudmistega. Selles osas ei kasutata praegu täielikult ära sotsiaaldialoogi potentsiaali sektorit tugevdada ning selle küsimusega tuleb kiiresti tegeleda.

2.8.

Kui sektor peab turu nõudmiste täitmiseks muutustega kohanema ja muutuma, on jätkusuutlikkuse ja võrdsete parandusmeetmeteni jõudmine võimalik üksnes sidusrühmade mitmekanalilise kaasamise kaudu. Selleks et käsitleda sektori, selle struktuuri ja konkurentsivõimega seotud küsimusi ja muid seonduvaid küsimusi, nagu tööhõive, oskused ning sektori ja selle tööjõu kohanemisvõime ja edasine elujõulisus, peaks komisjon innustama nõuetekohaselt struktureeritud ja organiseeritud sotsiaaldialoogi. Lisaks tuleks luua eri osalejate ja institutsioonide vaheline kahesuunaline teabevahetuskanal, et anda laiemale üldsusele (st ühiskonnarühmad ja tarbijad, töötajad, tööandjad, valitsused jne) platvorm osalemiseks. Sel viisil saavad kõik asjaomased pooled osaleda sektori tegevuses ning olla seotud selle laiema ja keskse rolliga ühiskonnas.

3.1.

Euroopa pakendamissektor hõlmab tervet rida tegevusvaldkondi ning kuigi sel on teiste tööstusharudega sarnaseid probleeme, seisab sektor praegu ning lühiajalises ja keskpikas perspektiivis silmitsi mitmete ainulaadsete ja oluliste väljakutsetega. Pakendamissektor hõlmab klaas-, metall-, plast-, puit- ja paberpakendi ettevõtteid, mis annavad Euroopas tööd kokku rohkem kui 6,5 miljonile inimesele (3) (Eurostat).

3.2.

Pakendamissektor tähendab lisaks laiale tootevalikule ka rida mitmesuguseid erinevaid protsesse, mida kasutatakse toodete loomiseks konkreetsete turgude jaoks ja konkreetseks kasutuseks ning mis kõik nõuavad eri keskkonda ning sisaldavad mitmesuguseid väljakutseid ja iseärasusi.

Näiteks on klaaspakendi ettevõtjate jaoks märkimisväärne kulutegur energiakasutus. Kuna kuni 80 % klaaspakendijäätmetest võetakse uuesti ringlusse, annab klaasi ringlussevõtt olulise panuse ELi ringlussevõtu eesmärkidesse ja piirkonna CO2-jalajälje vähendamisse.

3.3.

Oluline aspekt on ka pakendamiseks kasutatavate materjalide vaheline seos ning negatiivset mõju on pakendamissektorile avaldanud pakendamiseks kasutatavate materjalide, nagu lainepapp ja torud, transiidiveo kulude suurenemine. Seega jäävad sektori kogu tarneahela energiakulud – pange tähele kaugust, mille trükitud materjalid ja muud tooted läbivad enne nende kasutamist pakendiettevõtetes – lõpuks pakendamissektori kanda.

3.4.

Metalli saab korduvalt ringlusse võtta, ilma et selle kvaliteet langeks, mis annab lisaväärtust sektori panusele ELi ringlussevõtu eesmärkide saavutamisel.

3.5.

Taaraklaasi kasutatakse pudelite, purkide ja muude pakendite tootmiseks. See on ELi klaasitööstuse suurim haru, moodustades ligikaudu 60 % kogu klaasitootmisest ja andes ELis tööd 90  000 inimesele (Eurostat). Klaasisektori tööhõive üldiselt on vähenenud suurema automatiseerimise, tööstuse konsolideerimise ja madalate tootmiskuludega riikidest lähtuva konkurentsi tõttu. Import väljastpoolt ELi põhjustab suuremat konkurentsi. Tootmistehaste arv ELi lähedal asuvates või naaberriikides on suurenenud, sest seal on väiksemad tööjõukulud ja paindlikumad seadused. See põhjustab lühiajalist ületootmist ja avaldab survet hindadele.

Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia on suurimad tootjad ELis. Klaas on ressursitõhus materjal, mida saab lugematuid kordi ringlusse võtta. Näiteks on energiakasutus klaaspakendi ettevõtjate jaoks märkimisväärsem kulutegur kui teiste ettevõtjate jaoks. Kuna kuni 80 % klaaspakendijäätmetest võetakse uuesti ringlusse, annab klaasi ringlussevõtt olulise panuse ELi ringlussevõtu eesmärkidesse ja piirkonna CO2-jalajälje vähendamisse. Kasutatavate materjalide ja toodetavate toodete tõttu sõltuvad sektori teised osad energiast siiski vähem.

3.6.

Kui vaatame paberi või muude sarnaste materjalide kasutamist, siis muudab sektori tarneahela keerukamaks asjaolu, et paber- ja papp-pakendi (sellised tooted nagu kastid, lainepapp, karbipapp ja pakkekartong) töötlemise eest vastutavad ettevõtted kalduvad tootma paberit ise ning on osa katkematust protsessist, hõlmates nii kasutatud materjalide peenestamist ja värviärastust kui ka puidust toortoodete kasutamist.

3.7.

Teiselt poolt on ka plastpakendil oma iseärasused: kõiki pakendamise allsektoreid ei esinda arvukad tööstusorganisatsioonid. Plastpakenditööstus varustab ka muid kui vaid eespool mainitud turge. Selle lõpptarbijad on näiteks autotootjad, kosmeetikaettevõtted ning tervisetooteid ja müügipakendis toidu pakendeid tootvad ettevõtted. Ometi esindab seda allsektorit vaid üks tööstusühendus. Plastpakendamine on seotud ka keskkonnaküsimustega, nagu kilest poekottide tootmine ning nende kõrvaldamise ja nende koostisosade lagunemisega seotud raskused.

3.8.

Kõnealusel juhul on selline tootmisprotsesside mitmekesisus loonud ettevõtjate esindusorganite külluse, mis loob iseenesest takistusi ettevõtjate ja töötajate esindajate koostööle nii olulistes küsimustes nagu keskkonnasäästlikkus ja muutuste juhtimine. Pakendamise allsektorite, nagu metallpakendi ettevõtjate killustatud olemust väljendab hästi kaubandusvaldkonna esindusorganisatsioonide arvukus. Näiteks toodavad alumiiniumit tootvad ettevõtted sageli ka alumiiniumpakendeid ja neil on oma kaubandusorganisatsioon (Euroopa Alumiiniumi Assotsiatsioon). Oma kaubandusorganisatsioon on aga ka (terasest ja alumiiniumist) joogipurke tootvatel metallpakendi spetsialistidel ning samuti on oma organisatsioon terasetoodetele spetsialiseerunud pakendiettevõtetel.

3.9.

Sektori tähtsuse tõttu – selle panuse pärast nii SKPsse kui ka tööhõivesse – vajavad need valdkondlikud probleemid erilist tähelepanu. Siiski teenib pakenditööstus sellise killustatud sektorina kogu majandust varustavate ettevõtete vajadusi, ulatudes palju kaugemale oma traditsioonilistest turgudest.

3.10.

Tootepakend täidab mitut vajadust ja hõlmab selliseid küsimusi nagu tootekaitse (purunemise, riknemise ja saastumise vältimine), reklaamteave (toote identifitseerimine, kaubamärk, ettevalmistus, kasutus, toitumis- ja ohutusalane teave), käitlemisalane teave (transport ja väljapanek müügikohas), pakendijäätmete vähendamine (töötlemiseks, ladustamiseks ja transpordiks vajalik energia). CO2-heite vähendamise jõupingutuste kontekstis on oluline pakendikujundus, mis on oluline aspekt kaubaveoks olemasoleva ruumi maksimaalsel ärakasutamisel. Pakendamise enda roll jäätmete vähendamisel on muutunud oluliseks, kuna Amazoni laadsed internetiettevõtted on kujunenud väga suurteks pakendikasutajateks. Samuti tuleks käsitleda nn vastutava poole küsimust.

Näiteks kasutab Amazon serditud „kergesti avatava pakendi” süsteeme. Plasti ja kinnitusrihmade kõrvaldamisega on Amazon alates 2008. aastast põhjalikult muutnud oma lähenemisviisi 2  000 tootja 2 00  000 toote suhtes, vähendades seeläbi papi tarbimist 5,4 miljoni ruutmeetri võrra, üldise materjali tarbimist 11  203,7 tonni võrra ja kastide kogumahtu 4 10  000 kuupmeetri võrra. Tegelikkuses kannab jäätmepakendi eest lõppvastutust tarbija, kuid tootjale või vahekasutajale peaks huvi pakkuma see pakendi kogus, millest saavad lõpuks jäätmed.

3.11.

Allpool välja toodud küsimused vajavad põhjalikku analüüsi, et saada üldine ülevaade hetkeolukorrast ja pakkuda võimalikke lahendusi tagamaks, et Euroopa pakendamissektor säilitab konkurentsivõime ja keskkonnasäästlikkuse ning annab inimväärset tööd tuhandetele sellest sektorist sõltuvatele töötajatele.

3.12.

Mistahes muutus tooraine kättesaadavuses mõjutab nii valmispakendite hinda kui ka kättesaadavust ning võib tõsiselt häirida sektori tegevust. Seepärast tuleks läbi viia tooraineid mõjutavate jõudude ja suundumuste analüüs, et võimaldada pakenditööstusel ennetada tulevikumuutusi ja vältida sellega kaasnevaid võimalikke häireid. Näiteks avaldavad eriti metallpakendi sektorile survet nii tooraine kui ka energia hinna järsk tõus.

3.13.

2012. aastal käivitas komisjon tooraineid käsitleva Euroopa Innovatsioonipartnerluse eesmärgiga lahendada puidupõhiste ja mineraalsete toorainete tarnega seotud probleemid.

3.14.

Peamiselt Aasiast pärinev nõudlus on toonud kaasa paberpakenditeks kasutatava teisese tooraine hinnatõusu, kuid selle tootjad ei saa neid lisakulusid lihtsalt oma klientidele üle kanda. Hiina nõudlus on andnud tugeva panuse paberpakenditeks kasutatava ringlussevõetud materjali hinnatõusu (taaskasutusse võetud paberi hind on võrreldes 2006. aastaga peaaegu kahekordistunud, ringlussevõetud paberi hind on sama perioodi jooksul suurenenud peaaegu 50 % võrra). Lähitulevikus see hinnatõus tõenäoliselt jätkub.

4.1.

Eurostati andmetel annab Euroopa terasetööstus tööd kokku 3 55  000 inimesele, kellest ligikaudu 60  000 töötab metallpakenditööstuses (hõlmab terase- ja alumiiniumitööstust). Organisatsiooni Metal Packaging for Europe hinnangul töötab alumiiniumitööstuses 80  000 inimest ja Euroopa alumiiniumitööstuse kogu väärtusahelas kuni 2 55  000 inimest. Sellegipoolest on sektor kannatanud ja kannatab jätkuvalt töökohtade kadumise all kas sektoris toimunud konsolideerimise või rahvusvahelise konkurentsi tõttu (4).

4.2.

Sektori tööandjate ja töötajate väljakutse Euroopas on tagada sektori konkurentsieelise säilimine, tehnoloogilise innovatsiooni täielik ärakasutamine ning keskkonnasäästlike ja kvaliteetsete kaupade tootmine.

4.3.

Rahvusvaheline konkurents avaldab jätkuvalt survet sektori töötajate töötingimuste halvenemise suunas. Samas oodatakse neilt jõukuse loomist, innovaatiliste tehnoloogiate kasutamist ja põhimõtteliselt sektori tegevuse ja jätkusuutliku tuleviku säilitamist tulevaste põlvkondade jaoks.

4.4.

Euroopa pakendamissektor kannatab jätkuvalt ületootmise all. See suurendab rahvusvahelise konkurentsi mõju ning toimib töötasusid ja töötingimusi piiravalt. Sektori tööhõive vähenemise suundumus illustreerib nii konkurentsi kui ka ületootmise mõju.

4.5.

Pakendamissektoril on potentsiaal pakkuda Euroopa riikide majandusele suuremaid eeliseid oma materjali ringlussevõtu suutlikkuse tõttu. Üha rohkem pakendimaterjali kas võetakse taaskasutusse või on valmistatud teiste tootmissektorite ringlussevõetud materjalist. Ringlussevõtu keskkonnaalased eelised on piisavalt ilmsed ja neid käsitletakse korrapäraselt ka komisjoni dokumentides. Sellegipoolest saab pakendamissektor tõsta liikmesriikide ringlussevõtu määrasid. Samas on sektoril potentsiaal sulgeda ringmajanduse ahel, vältides kahtlaste jäätmete eksporti ja keelustades nende pakendiimportijate juurdepääsu Euroopa turgudele, kes ei järgi head keskkonnatava (5). Metall- ja alumiiniumpakendi ettevõtted, kelle toodang moodustab 16 % alumiiniumtoodete kogumahust Euroopas, sõltuvad nii tooraine (boksiid) kaevandamisest kui ka vanametalli ringlussevõtust.

4.6.

Euroopa pakendamissektori märkimisväärne ja oluline aspekt on ka tarbijate kaitse olulise tooteteabe või toote kasutamist puudutavate nõuannete andmise kaudu. Tarbijad ootavad õigustatult, et pakend kaitseb nende ostetavat kaupa ning, toidu ja joogi puhul, säilitab neid ja väldib saastatud toiduainetega seotud terviseriske. Samad ootused on ka jaemüüjatel, kuid lisaks sellele peaks nende müüdavate kaupade pakend pikendama maksimaalselt toote säilivusaega.

4.7.

Pakenditööstuse tulevane kuju ja struktuur sõltuvad suuremal või vähemal määral innovatsioonist ja tehnoloogiasse tehtavatest investeeringutest: näiteks 3D-printimine on võimalus nii sektori kui ka tarbijate jaoks, kuid selle kasutuselevõtu ja käitamise edu sektoris sõltub suuresti sektoris tehtavast koostööst ja tarbijate ootustest. Tööstus peab kasutama olemasolevaid tehnoloogiaid ja kohanema asjakohase dialoogi kaudu.

4.8.

Hea tava sektori ümberkorraldamiseks ja selle muutustega kohandamiseks areneb pidevalt, kuidas selle potentsiaali maksimeerimiseks on vaja ELi institutsioonide abi. EL saab pakkuda abi finantstoetuse näol või foorumi loomise kaudu, et korraldada täiendavaid arutelusid sotsiaalpartneritega. Sektor peaks selles protsessis ELiga koostööd tegema.

4.9.

Jätkusuutlike ja toimivate lahendusteni on võimalik jõuda vaid juhul, kui tööstuse mõlemad pooled teevad koostööd. Riigi ja Euroopa tasandi sotsiaaldialoog pakub selleks võimaluse. Seepärast on pakendamissektori valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee loomine esmatähtis, et alustada mitmete käesolevas dokumendis tõstatatud küsimuste käsitlemist.