27.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/3

1.

strateegia „Euroopa 2020” üldeesmärgid ja liikmesriikide vastavad eesmärgid suurendada noorte tööhõivet, vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ning suurendada osalemist kolmanda taseme hariduses on eriti olulised noorte ning nende sotsiaal-majandusliku olukorra kontekstis;

2.

Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistikus (2010–2018) (1) rõhutatakse vajadust valdkondadevahelise lähenemisviisi kasutamist võimaldavate algatuste järele, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse noorteküsimusi, kui sõnastatakse, rakendatakse ja hinnatakse poliitikaid ja meetmeid teistes poliitikavaldkondades, mis mõjutavad märkimisväärselt noorte inimeste elu;

3.

üks praeguses ELi noorte töökavas (2014–2015) (2) kehtestatud kolmest põhiprioriteedist on valdkondadevahelise koostöö tõhustamine ELi strateegiate raames;

4.

nõukogu järeldustes, mis käsitlevad noortepoliitika potentsiaali maksimeerimist strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel, (3) rõhutati, et tõhusa noortepoliitika rakendamisel ning strateegia „Euroopa 2020” noori puudutavate eesmärkide saavutamisel on keskse tähtsusega valdkondade- ja asutustevaheline koordineerimine;

5.

jätkuvatest sotsiaal-majanduslikest väljakutsetest, millega noored Euroopa Liidus praegu silmitsi seisavad, sealhulgas noorte tööpuuduse kõrgest määrast (4) ja selle sotsiaalsetest tagajärgedest, mis nõuavad tõhusat valdkondavahelist poliitilist reageerimist;

6.

tugeval ja nähtaval, selgelt määratletud ja koordineeritud noortepoliitikal on suur potentsiaal tuua valdkondadevahelisse poliitilisse koostöösse lisaväärtust. See võib omakorda anda positiivseid tulemusi noorte jaoks, kes saavad kasu sellise koostöö sünergiast;

7.

noortevaldkonnas saab käsitleda kõnealuseid küsimusi teistest valdkondadest erineval viisil ning pakkuda erinevate noori mõjutavate küsimuste kohta tõendeid ja teadmisi, jõuda teavitustööga suurema arvu noorteni, sealhulgas väiksemate võimalustega noorteni, ning pakkuda paindlikku, noortesõbralikku, stigmatiseerimata, terviklikku ja uuenduslikku lähenemisviisi noorte vajaduste käsitlemiseks;

8.

ehkki tuleks välja töötada süstemaatilised lähenemisviisid valdkondadevahelise koostöö tugevdamiseks kõigil tasanditel, on väga tähtis keskenduda noorte ees praegu seisvatele konkreetsetele ja kohest tähelepanu nõudvatele sotsiaal-majanduslikele väljakutsetele;

9.

valdkondadevaheline lähenemisviis noortepoliitika suhtes ei ole tähtis mitte ainult selleks, et pakkuda tõhusamaid lahendusi sotsiaal-majanduslike väljakutsete käsitlemiseks, vaid ka selleks, et tagada poliitikameetmed, mille eesmärk on vastata kõigi noorte vajadustele;

10.

selleks, et maksimeerida noortevaldkonna rolli teiste valdkondadega tehtavas koostöös, tuleks selle väärtust ja panust ulatuslikult tutvustada ja tunnustada;

I.

11.

tugevdama institutsioonilist koostööd, sealhulgas tõhustatud suhtlust ja teabevahetust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et tagada noorteküsimuste täielik arvessevõtmine kui sõnastatakse, rakendatakse ja hinnatakse noorte sotsiaal-majanduslikku olukorda mõjutavaid poliitikaid teistes poliitikavaldkondades (näiteks haridus-, koolitus-, tööhõive-, tervise- ja heaolu-, sotsiaalpoliitika, linnaplaneerimis-, spordi- ja kultuurivaldkonnas);

12.

kaasama kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil noortepoliitika väljatöötamisel kõik nii horisontaalsete kui ka vertikaalsete juhtimisstruktuuride asjakohased sektorid;

13.

kaaluma asjakohaseid poliitikameetmeid ühendavate üldiste noortestrateegiate rakendamist, millega käsitletakse noorte ees seisvaid probleeme, ning, kui see on asjakohane, konsulteerima selle protsessi käigus noorte ja noorteorganisatsioonidega ning neid kaasama;

14.

kasutama noorte olukorra jälgimiseks olemasolevaid mehhanisme või kaaluma selleks uute mehhanismide loomist ning töötama tõendus- ja teadmistepõhise poliitika nimel, integreerides andmed ja uuringute tulemused valdkondadevahelisse poliitikakujundamisse, sealhulgas konkreetsete poliitikameetmete kavandamisel;

15.

korrapäraselt teavitama nõukogu ja selle ettevalmistavaid organeid põhilistest noorte sotsiaal-majanduslikku olukorda mõjutavatest poliitikadokumentidest ja algatustest ELi tasandil;

16.

analüüsima, kuidas noorte ees seisvate väljakutsete käsitlemisel ja konkreetsete valdkondadevaheliste meetmete väljatöötamisel kohaldada tulemuslikult uut komisjoni koordineeritud klastripoliitika lähenemisviisi;

17.

hindama ELi noortearuande raames või muude asjakohaste vahendite abil seda, kuidas noorteküsimusi võetakse arvesse teistes noorte elu oluliselt mõjutavates poliitikavaldkondades;

18.

panustama täiendavalt tõenduspõhisesse poliitikakujundamisse, töötades koos teiste asjakohaste poliitikavaldkondadega välja teadusprojekte;

19.

nägema valdkondadevahelise lähenemisviisi ette kui ühe rakenduspõhimõtte edasises ELi tasemel noortepoliitikas, sealhulgas võimalikus tulevases ELi noorte töökavas ning nägema ette konkreetsed valdkondadevahelised meetmed 2018. aasta järgses noortevaldkonna koostööraamistikus;

20.

tugevdama valdkondadevahelist koostööd, kasutades täielikult ära programmi „Erasmus+” võimalused, sealhulgas poliitikareformi toetamiseks mõeldud võimalused;

21.

koguma, sealhulgas ELi noorte töökava raames loodud ekspertrühmade töö osana tõendeid selle kohta, kuidas valdkondadevahelise poliitilise koostöö abil saab saavutada häid tulemusi ja ülekanduvat mõju teistele ühiskonnavaldkondadele, mis saavad kasu suurenenud koostöö sünergilisest mõjust;

22.

edendama ELi noortearuande koostamisel koostööd teiste poliitikavaldkondadega ning võtma aruande tulemusi arvesse strateegia „Euroopa 2020” järelevalve puhul;

II.

23.

tugevdama noortegarantii ja teiste meetmete rakendamisel valdkondadevahelist partnerluspõhist lähenemisviisi ning vahetama parimaid tavasid, eelkõige seoses noortele suunatud teavitustööga;

24.

püüdma leida asjakohast toetust selliste noortevaldkonda hõlmavate tegevuste pikaajaliseks arendamiseks ja rakendamiseks, mida praegu rahastatakse noortegarantii algatuste raames;

25.

tugevdama formaalhariduse asutuste ja mitteformaalse õppe pakkujate vahelist suunatud koostööd, et käsitleda haridussüsteemist varakult lahkumist ja edendada pädevuste terviklikku arendamist, sealhulgas paindlikku ja noortesõbralikku lähenemisviisi kasutades;

26.

edendama noorsootöötajate ja sotsiaalteenuseid pakkuvate asutuste vahel koostööd, et ühiselt käsitleda noorte sotsiaalset kaasamist ja tagada vajaduse korral varajane sekkumine;

27.

kaasama töömaailma noorte pädevuste arendamisele suunatud algatuste kavandamisse ja rakendamisse;

28.

tugevdama koostöös kohalike ametiasutuste, noorsootöötajate ja noortega töötavate teiste spetsialistidega kõiki noortele suunatud teenuseid, kui see on asjakohane;

29.

lihtsustama noortegarantii rakendamises osalevate noortepoliitika kujundajate ja valitsusväliste organisatsioonide seas koostöövõrkude loomist ja heade tavade vahetamist Euroopa tasandil;

30.

tugevdama seoses noori käsitlevate algatuste väljatöötamisega ja noorteküsimuste arutamisega ELi tasandil asjaomaste komisjoni talituste vahelist sisekoordineerimist;

31.

kaaluma Euroopa struktuurifondide ja programmi „Erasmus+” rahastamisvõimaluste kasutamist selleks, et tulemuslikult käsitleda noorte sotsiaal-majanduslikke väljakutseid konkreetsete valdkondadevaheliste projektide kaudu;

32.

käsitlema eespool tõstatatud küsimusi eelseisva ELi noorte töökava raames korraldatava liikmesriikidevahelise vastastikuse õppimise käigus, mis käsitleb valdkondadevahelise noortepoliitika tugevdamist riiklikul tasandil;

33.

kutsuma, kui see on asjakohane, muid valdkondi esindavaid sidusrühmi üritustele nagu Euroopa noortenädal ja Euroopa noortekonverentsid ning edendama valdkondadevahelist tagasiside andmist ja arutelu;

III.

34.

kaasama noori neid mõjutavatesse olulistesse poliitikaotsustesse, kasutades olemasolevaid või uusi noorte osalust soodustavaid kanaleid, sealhulgas struktureeritud dialoogi;

35.

edendama täiendavalt noorsootöö ja mitteformaalse õppe tunnustamist ning konkreetsete vahendite nagu noortepass kasutamist teistes valdkondades (näiteks tööhõive-, haridus, koolitus- ja kultuurivaldkonnas) ning muude asjaomaste sidusrühmade seas;

36.

edendama täiendavalt noorsootöö tunnustamist ning mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist, uurides võimalusi noortepassi tunnistuse kasutuselevõtmiseks ka väljaspool programmi „Erasmus+” ning kasutades seda riikliku tunnustamise vahendina, kui see on asjakohane;

37.

propageerima kutselise ja vabatahtliku noorsootöö saavutusi teiste valdkondade seas ja suurendama pidevalt sellealast teadlikkust;

38.

töötama välja algatused, mille eesmärgiks on vabatahtliku tegevuse populariseerimine, kasutamine ja tunnustamine mitteformaalse õppe protsessina;

39.

toetama ja edendama selliste formaal- ja mitteformaalse õppe asutuste vaheliste koostööalgatuste elluviimist, mis võivad õpitulemusi maksimeerida;

40.

looma võimalusi ja toetama liikmesriike noortepassi tunnistuse kasutamisel väljaspool programmi „Erasmus+” riigisisese tunnustamise vahendina, kui see on asjakohane.