5.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 170/98

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab asjaolu, et vastuseks kodanikuühiskonna ja komitee ühisalgatusele nimetas Euroopa Komisjon 2015. aasta Euroopa arenguaastaks.

1.2

Komitee toetab kindlalt toetuse ja arenguga seotud valitsusväliste organisatsioonide konföderatsiooni (CONCORD) muudatusettepanekuid, (1) mis on esitatud Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu otsus Euroopa arenguaasta (2015) kohta, (2) ja Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute projekti (3). Komitee juhib tähelepanu sellele, et enamikku neist ideedest on arutanud teema-aasta mitteametlik töörühm ning neid on osaliselt juba mainitud komitee muudes arvamustes ja komitee teema-aastale pühendatud arutelulehel.

1.3

Euroopa arenguaastast saab esimene Euroopa aasta, millel on tugev ülemaailmne ja õigustel põhinev mõõde. Komitee kutsub ELi institutsioone üles tegema kõik endast oleneva, et saavutada CONCORDi järgmiselt sõnastatud eesmärgid: see teema-aasta on ainukordne võimalus algatada mõtestatud kodanikuosalusega laiaulatuslik avalik arutelu, mis käsitleb Euroopa visiooni ülemaailmsest arengust nii Euroopas kui ka teistel kontinentidel ja hõlmab ka inimõiguste, keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse mõõdet (4).

1.4

Komitee kutsub oma partnereid maailma teistes piirkondades avaldama toetust ülemaailmsele arenguaastale (2015) maailma muudes piirkondades, niivõrd kui jääb piisavalt aega ettevalmistusteks.

1.5

Põhirõhk tuleb asetada arengukoostöö kõige jätkusuutlikumatele ja olulisematele aspektidele, nagu nt ülemaailmne solidaarsus ja õiglus, arengupoliitika sidusus, säästva arengu eesmärgid, ülemaailmsed avalikud hüved ja väljakutsed ning Euroopa kodanike roll tarbijate ja maailmamajanduses osalejatena. Esmatähtsaks ei tohiks pidada kitsaid ja rahastaja-abisaaja aspektist püstitatud küsimusi.

1.6

Rõhku tuleks panna ka erasektori rollile arengus, (5) sest tavaliselt puuduvad arengumaades arengustrateegiad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE), sh ühistute jaoks. Sellised arengustrateegiad võivad kaasa aidata vaesuse kaotamisele ja kaasava majanduskasvu edendamisele. Koostöös sotsiaalpartnerite ja asjast huvitatud valitsusväliste organisatsioonidega VKEde toetamise poliitikas saadud Euroopa kogemus tuleks arengumaadele sihipärasel ja asjakohasel viisil edasi anda, et saavutada jätkusuutlik majanduskasv selle kõigis kolmes valdkonnas – majanduses, sotsiaalvaldkonnas ja keskkonna alal.

1.7

Komitee kordab, et eelnevate Euroopa aastate edu võti on olnud tihe koostöö ELi institutsioonide ja organite ning kodanikuühiskonna vahel nii riigi kui ELi tasandil. Seepärast kutsub komitee üles tegutsema otsekohe – moodustama paljusid sidusrühmi hõlmava töörühma, et tagada õigeaegne ja asjakohaselt struktureeritud koostöö. Seepärast avaldab komitee tugevat toetust kodanikuühiskonna organisatsioonide liidu loomisele.

1.8

Kodanikuühiskonna organisatsioonide mitmetasandilisel tegevusel (nii riigi, ELi kui ka partnerriigi tasandil) on keskne roll poliitiliste protsesside kujundamisel – seega tuleks kodanikuühiskonna organisatsioonid ja nende tegevus seada teema-aasta olulisimaks prioriteediks ja neile tuleks eraldada suurem osa rahalistest vahenditest. Selleks et Euroopa arenguaasta saavutaks paremaid tulemusi lühikeses ja pikas perspektiivis, tuleb kindlasti vältida raha kulutamist suhtekorraldusbüroode korraldatavatele kulumahukatele kampaaniatele või siis viia sellised teenused täieliku miinimumini (nagu on märgitud arvamuse punktis 3.6).

1.9

Komitee kutsub ELi institutsioone kasutama kolmepoolseid arutelusid selleks, et keskendada põhitähelepanu kampaaniate või teabeedastuse asemel jätkusuutlikele tulemustele ja osalusele. Selle saavutamiseks tuleb Euroopa Komisjoni ettepaneku mõnd artiklit muuta, nagu on märgitud arvamuse 3. ja 4. peatükis; muutmist vajavad ka põhjendused ja lisad, mida käesolevas arvamuses selle piiratud mahu tõttu ei ole võimalik käsitleda.

1.10

Detsentraliseeritud lähenemine, nagu kirjeldatud arvamuse punktis 3.5, võiks anda paremaid tulemusi, sest traditsioonid ja ajalooline taust on arengukoostöö valdkonnas väga erinevad ning ei sõnastuses ega tegevuses jne ei õnnestunud leida ühtset vormi. Arvamuse 3. ja 4. osas esitatakse mitu ettepanekut teema-aasta viimiseks rohujuure tasandile. Need ettepanekud tuleks hõlmata teema-aasta ettevalmistamisse.

2.1

Euroopa aastal on eriline roll teabevahetuses ja kodanike aktiivsel kaasamisel ning see võimaldab ELi, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil elluviidavaid ühisüritusi, mida korraldavad institutsioonid ja üha arvukamad kodanikuühiskonna organisatsioonid.

2.2

2015. aastaks tuleks saavutada aastatuhande arengueesmärgid. See peaks kulmineeruma saavutatule hinnangu andmise ja uue strateegia või paradigma vastuvõtmisega järgmiseks kümnendiks. ELil on olnud võtmeroll arenguküsimustes ja aastatuhande arengueesmärkide püstitamisel. Ehkki arengukoostöö on arenguabist midagi palju enamat, tuleb märkida, et enamik (60 %) ametlikust arenguabist pärineb ELilt ja selle liikmesriikidelt. ELil ja liidu kodanikel peaks koos arengumaadest pärit partneritega olema suundanäitav roll aruteludes pärast 2015. aastat.

2.3

Eurobaromeetri andmetel (6) on ligikaudu 20 miljonit inimest (sh vabatahtlikud) ELis isiklikult seotud valitsusväliste arenguorganisatsioonidega, umbes 130 miljonit ELi kodanikku teevad annetusi organisatsioonidele, mis aitavad arengumaid, ja kokku 72 % ELi kodanikest toetab isiklikult ideed aidata madala arengunäitajaga riike.

2.4

Üha enam inimesi mõistab, et areng saab alguse igaühe koduriigist ja meie endi elust, näiteks õiglase kaubanduse, keskkonnakaitse, poliitilistes protsessides osalemise jms kaudu.

2.5

Kiirelt kasvav, lai ja kaasav toetajate koalitsioon, mida tuliselt toetavad ELi arenguvolinik Andris Piebalgs ja tema meeskond, ELi ja riikide kodanikuühiskonna organisatsioonide – Läti Euroopa Liikumine, Läti arengukoostöö platvorm (LAPAS), toetuse ja arenguga seotud valitsusväliste organisatsioonide konföderatsioon (CONCORD) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (7) – juhtimisel koondab olulisi sidusrühmi, sh paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid, Regioonide Komitee ja Euroopa Parlament. Partnerid tegutsesid algusest peale selle nimel, et teema-aasta kujuneks edukaks ja lennukaks ning annaks konkreetseid tulemusi.

3.1

Komitee kutsub ELi institutsioone üles kasutama kolmepoolseid arutelusid selleks, et muuta teema-aasta sisukamaks ja võtta rohkem meetmeid parema ja jätkusuutlikuma tulemuse saavutamiseks (nt poliitiliste protsesside ja kohustuste kaudu, parandades horisontaalset ja struktureeritud dialoogi jne).

3.2

Komitee tuletab meelde oma esmast ettepanekut teema-aasta kohta: „Komitee kutsub üles pöörama suuremat tähelepanu arengukoostööle, ülemaailmse solidaarsuse teemadele ja aastatuhande arengueesmärkide arutelule. Ta teeb ettepaneku pühendada 2015. aasta „arengule ja koostööle” (esialgne nimetus). Kuna EL ja selle liikmesriigid on samuti otsustanud saavutada kõnealused eesmärgid aastaks 2015, teeb komitee ettepaneku kasutada kõnealust Euroopa aastat, et tõsta iga kodaniku, kodanikuühiskonna ning riikliku ja Euroopa tasandi teadlikkust ja stimuleerida jagatud vastutust juba seatud eesmärkide ja uute, pärast 2015. aastat seatavate eesmärkide saavutamisel” (8).

3.3

Euroopa Liidu kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ning nende kõikjal maailmas asuvate partnerite kaasamisel ja hõlmamisel arengusse ning poliitilisse dialoogi ülemaailmse arengu ja õigluse üle on teema-aasta ja üldiselt arengu edukuse seisukohalt keskne tähtsus. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel on keskne koht mitte ainult vahendite hankimisel ja arengumeetmete ellurakendamisel, vaid ka poliitilistes protsessides. See kehtib iseäranis noorema põlvkonna kohta, kes on sotsiaal- ja muu meedia kaudu laiema maailmaga üldiselt rohkem kontaktis ja paremini teadlik pakilistest küsimustest, mis neil kui meie tulevastel juhtidel lahendada tuleb. Seepärast on laste ja noorte ning iseäranis tüdrukute eesmärgipärasel ja otsesel kaasamisel Euroopa aasta aruteludesse määrav tähtsus. Eesmärgipäraselt ja otse tuleb kaasata ka eri huve, sotsiaalset tausta jne esindavad kodanikud. Eelmainitud aspekte tuleks nõuetekohaselt kajastada teema-aasta ettevalmistamisel ja elluviimisel, selle sisu ja rahastamise puhul.

3.4

Komitee toetab Euroopa aasta puhul detsentraliseeritud lähenemisviisi. Riigi tasandi töörühmad peaksid seoses teema-aastaga valima oma riigi moto, tunnuslause või üleskutse, mis peegeldaks kõige paremini liikmesriigi olukorda. ELi ja riigi tasandi töörühmad tuleks moodustada hiljemalt kaks kuud pärast ettepaneku vastuvõtmist ja neile tuleks anda ligipääs teema-aasta jaoks eraldatud rahalistele vahenditele. Töörühmade tegevus ja selle toetamine peab jätkuma kogu teema-aasta vältel. Organiseeritud kodanikuühiskonnal peab töörühmades olema keskne koht.

3.5

Komitee tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle investeerida teema-aasta edukuse tagamiseks märkimisväärne hulk rahalisi vahendeid. Samal ajal väljendab komitee muret selle pärast, et neist rahalistest vahenditest on kodanikuühiskonna kaasamiseks ja tegevusteks ette nähtud protsentuaalselt väga väike osa, kuigi see kindlustaks teema-aasta suurima jätkusuutlikkuse ja parimad tulemused. Tuleks vältida vahendite kasutamist olemasolevate või uute suhtekorraldusalaste lepingute ja/või hangete jaoks või siis viia vahendite sel otstarbel kasutamine täieliku miinimumini, sest teatud juhtudel võib see teema-aasta eesmärkidele isegi vastu töötada.

3.6

Tuginedes varasemate Euroopa aastate headele tavadele, avaldab komitee toetust kodanikuühiskonna organisatsioonide ulatusliku ja kaasava liidu loomisele, mis – nagu möödunud aastatelgi – peaks täitma keskset rolli Euroopa aasta kavandamisel ja elluviimisel. Komitee soovitab pöörata eritähelepanu tihedale koostööle komitee liikmete ja tööorganite ning muude sidusrühmadega, samuti kõnealuse liidu liikmetega nii ELi kui ka riikide tasandil.

3.7

Samuti tuleks 2015. aastal jätkata head tava määrata teema-aasta saadik. See on suurepärane võimalus suurendada avalikkuse teadlikkust teema-aasta eesmärkidest ja nende toetamist.

3.8

Komitee on pühendunud koostöömehhanismide arendamisele kõigil asjakohastel tasanditel, et tagada parim võimalik koostöö ja sünergia ELi institutsioonide ja organite vahel. Tuleks algatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga teema-aasta vältel tehtav koostöö.

3.9

Komitee avaldab tugevat toetust teema-aasta kohta esitatud ettepanekutele, mida arutati teema-aasta mitteametlikus töörühmas ning komitee kodulehel veebiarutelude käigus. Kodanikuühiskonna organisatsioonide ja partnerite väljendatud ideed on tõstatanud CONCORD (9). ELi institutsioonid peaksid tegema kõik võimaliku tagamaks, et teema-aastat iseloomustaksid alljärgnevad punktid.

3.10

Komitee avaldab tugevat toetust ka järgmistele Euroopa Parlamendi raportööri esitatud soovitustele (10).

4.1

Artikkel 1 (täiendav lause). Riigi tasandi alapealkiri võimaldaks tulemuslikumalt kajastada erinevusi liikmesriigi traditsioonides, väljakutsetes ja potentsiaalis:„2015. aasta nimetatakse Euroopa arenguaastaks [...] Liikmesriigi tasandil tuleks valida teema-aasta alapealkiri ja moto, tunnuslause või üleskutse.”

4.2

Artikkel 2 (esimene taane). Kasuks võiks tulla suurem keskendumine kaasamisele, kõiki sidusrühmi tuleb nimetada võrdväärsete osalejatena:

4.3

Artikkel 2 (teine taane). Lähtudes komitee arvamusest teemal „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika kui ELi 2020. aasta strateegia keskne teema”:

4.4

Artikkel 2 (kolmas taane). Tekst tugineb liialt abisaaja-abiandja vaatenurgale ja muudab vaatevälja liiga kitsaks:

4.5

Artikkel 2 (uus taane). ELi ja riigi tasandi poliitiliste protsesside jätkusuutlikel tulemustel on otsustav tähtsus, ent need puuduvad praegusest ettepanekust:

4.6

Artikkel 3 (1 lõike esimene taane). Teabevahetus peab olema kahesuunaline protsess, hiljutistele Euroopa aasta kampaaniatele on saanud osaks äge kriitika eri suundadest:

4.7

Artikkel 3 (1 lõike teine taane). Edukad töörühmad riikide ja ELi tasandil on osutunud Euroopa aasta edukuse üheks keskseks koostisosaks. Läbipaistvuse tagamiseks peavad arutelud viima konkreetsete ja mõõdetavate tulemusteni:

4.8

Artikkel 3 (1 lõike uus taane). Raske on kujutleda arengule pühendatud aastat, millesse ei kaasata otseselt arenguriikide sidusrühmi:

4.9

Artikkel 3 (1 lõike uus taane). Komitee ja Euroopa Komisjon viitavad oma töödokumendis asjaolule, et õigeaegne ettevalmistus ja järelmeetmed, samuti teema-aastate vahelised seosed võivad kindlustada paremad teema-aasta tulemused:

4.10

Artikkel 4 (2 lõige). Vt selgitusi punktis 4.7:„Tihedas koostöös komisjoniga konsulteerib ning koordineerib moodustab riiklik koordinaator riigi tasandi töörühma/juhtrühma, mis koosneb oma tegevust arvukatest asjaomastest sidusrühmadest ga, sealhulgas kodanikuühiskonna [...].”

4.11

LISA: artiklis 3 nimetatud meetmete üksikasjad. A. LIIDU OTSESED ALGATUSED (1. lõik). Liikmesriikide vaheliste erinevuste kajastamiseks tuleks toetada detsentraliseeritud lähenemisviisi, kodanikuühiskonna organisatsioone ei tohiks nende ettepanekute rakendamisest kõrvale jätta:„Rahastamine toimub kaupade ja teenuste otseostmisena kodanikuühiskonna organisatsioonidele, erasektorile ja teistele avatud hangete olemasolevate raamlepingute raames. [...]”

4.12

LISA: artiklis 3 nimetatud meetmete üksikasjad. A. LIIDU OTSESED ALGATUSED (uus punkt). Põhineb varasemate teema-aastate parimatel tavadel: 2013. aastal osaleb üle 60 üleeuroopalise kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustiku ELi ja riigi tasandi üritusi hõlmava Euroopa aasta koordineerimises ja elluviimises. Ülitähtis on asjakohane toetus selle liidu tegevusele: