26.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 313/7

1)

Kas laevandustöö suhtes kohaldatakse direktiivis 1999/70/EÜ (1) toodud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta ning eelkõige kas klausli 2 punktis 1 peetakse silmas ka parvlaevadele tööle võetud tähtajalisi töötajaid, kelle ülesandeks on igapäevased ühendused?

2)

Kas direktiivis 1999/70/EÜ toodud raamkokkuleppe ja eelkõige klausli 3 punktiga 1 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, milles on nähtud ette (codice della navigazione artikkel 332) lepingu „kestus”, mitte „lõpp”, ning kas direktiiviga on kooskõlas see, kui nähakse ette lepingu kestus koos kindla lõpuga selles mõttes, et kaua leping kestab („maksimaalselt 78 päeva”), kuid milles ei ole nähtud ette, millal see lõpeb?

3)

Kas direktiivis 1999/70/EÜ toodud raamkokkuleppe ja eelkõige klausli 3 punktiga 1 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid (codice della navigazione artiklid 325, 326 ja 332), milles on kindlaks määratud tähtajalise lepingu sõlmimise objektiivsed põhjused, nähes üksnes ette sõidu või sõidud, mida tuleb teha, nii et lepingu ese (teenus) langeb sisuliselt kokku selle sõlmimise põhjusega (põhjus, miks sõlmiti tähtajaline leping)?

4)

Kas direktiivis toodud raamkokkuleppega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid (käesoleval juhul codice della navigazione sätted), millega üksteisele järgnevate lepingute kasutamise korral (viisil, mis kujutab endast klausli 5 kohaselt kuritarvitust) välistatakse nende muutmine tähtajatuks töösuhteks (meede, mis on codice della navigazione artiklis 326 ette nähtud üksnes juhul, kui töölevõetu osutab teenust katkestusteta kauem kui aasta, ja juhul, kui lepingu lõppemise ja järgmise lepingu sõlmimise vahele jääb kuni kuuskümmend päeva)?