EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62013CN0234

Kohtuasi C-234/13 P: Albergo Saturnia Internazionale Spa 29. aprillil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 20. veebruari 2013 . aasta määruse peale liidetud kohtuasjades T-278/00–T-280/00, T-282/00–T-286/00 ja T-288/00–T-295/00: Albergo Quattro Fontane jt versus komisjon

OJ C 207, 20.7.2013, p. 19–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
OJ C 207, 20.7.2013, p. 6–6 (HR)

20.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 207/19


Albergo Saturnia Internazionale Spa 29. aprillil 2013 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 20. veebruari 2013. aasta määruse peale liidetud kohtuasjades T-278/00–T-280/00, T-282/00–T-286/00 ja T-288/00–T-295/00: Albergo Quattro Fontane jt versus komisjon

(Kohtuasi C-234/13 P)

2013/C 207/32

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Albergo Saturnia Internazionale Spa (esindajad: advokaadid A. Bianchini ja F. Busetto)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja Comitato „Venezia vuole vivere”

Apellandi nõuded

Tühistada vaidlustatud Üldkohtu määrus;

rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud nõuded ja sellest tulenevalt:

tühistada põhjendatud ulatuses ning apellandi huvide piires Euroopa Komisjoni 25. novembri 1999. aasta otsus nr 2000/394/EÜ sotsiaalmaksukoormuse vähendamist ettenägevate seadustega nr 30/1997 ja nr 206/1995 Veneetsia ja Chioggia territooriumidel asuvate ettevõtjate kasuks rakendatud abimeetmete kohta;

teise võimalusena tühistada eespool nimetatud otsus osas, milles sellega antakse korraldus nõuda tagasi antud soodustused ning nähakse ette tagasinõudmisele kuuluvate väidetavate soodustuste summa suurendamine intresside võrra kohtuotsuses käsitletud ajavahemike eest;

mõista komisjonilt välja mõlema kohtuastme kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitati üheksa väidet.

Esimene väide: määrus on ekslik, sest ei asutud seisukohale, et kõnealused meetmed ei soodustanud nende hüvituslikust laadist tulenevalt kuidagi vastavaid abisaajaid.

Teine väide: määrus on ekslik, sest ei välistatud võimalust, et kõnealused meetmed kahjustavad konkurentsi ja ühendusesisest kaubandust või vähemalt ei antud sellega seoses hinnangut.

Kolmas väide: määrus on ekslik, sest selles sedastati, et ei ole kohaldatavad EÜ artikli 87 lõike 2 punkti b (nüüd ELTL artikli 107 lõike 2 punkt b) ja EÜ artikli 87 lõike 3 punkti b (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b) kohased erandid.

Neljas väide: määrus on ekslik, sest selles sedastati, et ei ole kohaldatav EÜ artikli 87 lõike 3 punkti b (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c) kohane erand.

Viies väide: määrus on ekslik, sest selles sedastati, et ei ole kohaldatavad EÜ artikli 87 lõike 3 punktide d ja e (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punktid d ja e) kohased erandid.

Kuues väide: määrus on ekslik, sest selles sedastati, et ei ole kohaldatav EÜ artikli 86 lõike 2 (nüüd ELTL artikli 106 lõige 2) kohane erand.

Seitsmes väide: määrus on ekslik, sest välistati võimalus, et tegemist on olemasoleva abiga, millest tulenevalt rikuti EÜ artikli 88 lõiget 3 (nüüd ELTL artikli 108 lõige 3) ja määruse nr 659/1999 (1) artiklit 15.

Kaheksas väide: määrus on ekslik, sest välistati määruse nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 kohaldamine seoses tagasinõudmise korraldusega.

Üheksas väide: määrus on ekslik, sest välistati määruse nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 kohaldamine seoses intresside nõudmisega.


(1)  Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).


Top