17.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 139/51

—

toetab üleskutset koondada jõupingutused valdkonnaüleste oskuste, eriti ettevõtlusalaste oskuste arendamiseks;

—

peab oluliseks seoste loomist mitteformaalse ja informaalse õppe ning formaalse hariduse vahel. Liigagi sageli keskendutakse keskkooli õppekava arendamisel teabe omandamisele, mitte mõistmise suurendamisele, põhioskuste õppimisele ja elus hakkamasaamiseks vajalike oskuste arendamisele;

—

peab praeguses majanduskliimas ülioluliseks tunnistada, kui tähtis on haridusse ja koolitusse tehtavate avaliku ja erasektori investeeringute ühendamine. Täielikult kaasav poliitika ei ole mitte ainult tähtis, vaid ka hädavajalik;

—

rõhutab, et seoses mitmekeelsuse ja meediapädevusega eeldavad õpetajatele seatavad nõudmised ja kiiresti muutuvad õppekavad investeeringuid õppevahenditesse, laialdasemat partnerlust ja pidevalt ärksat meelt. IKT on avanud suuri võimalusi õpitulemuste parandamisele;

—

tervitab komisjoni kavatsust jätkata kontakte sidusrühmadega, et töötada edasi kavandatud strateegiaga „Hariduse ümbermõtestamine”, püüeldes ühiselt reformide poole, ja kinnitab taas Regioonide Komitee huvi jätkata koostööd Euroopa Komisjoniga ja teiste asjaomase valdkonna partneritega.

Raportöör

Fiona O'LOUGHLIN (IE/ALDE), Kildare'i krahvkonnanõukogu ja Kesk-Ida piirkondliku omavalitsuse liige

Viitedokument

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja riikide parlamentidele „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel”

COM(2012) 669 final

1.

tervitab komisjoni teatist „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel” (1) kui õigeaegset ja väärtuslikku panust tänapäevase ja tõhusa haridus- ja koolitussüsteemi arendamise uuendatud protsessi algatamisse;

2.

leiab siiski, et pealkirjaga „Hariduse ümbermõtestamine”, mis väärib laiemat vaatenurka kui teatises sedastatud, ei tohi eirata kodanikuaktiivsuse, individuaalse arengu ja heaolu eesmärke, kuigi oskusi on vaja parandada tööalase konkurentsivõime ja majanduskasvu seisukohast ning selleks, et vastata 21. sajandi väljakutsetele, nagu kliimamuutused, elanikkonna vananemine või ränne;

3.

rõhutab asjaolu, et hariduse ümbermõtestamist käsitlevas teatises sedastatakse haridus- ja koolitussüsteemide poliitilised prioriteedid järgnevateks aastateks – kusjuures arvesse tuleb võtta ka kasvatust kui noorte hariduse lahutamatut osa –, tõugates liikmesriike uuesti keskenduma:

—   kvaliteedile: õigete oskuste kasutamine töökohal,

—   juurdepääsule: millised reformid suurendavad hariduse tõhusust ja edendavad kaasavat haridust ja elukestvat õpet,

—   rahastamisele: milliste vahenditega ja kellega tuleks reformid ellu viia, võttes arvesse meetmeid, mida on vaja haridus- ja koolitussüsteemide potentsiaali vallandamiseks majanduskasvu ja noorte tööhõive edendajana. Need on kooskõlas Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele esitatud riigipõhiste soovitustega;

4.

tunnistab komisjoni jõupingutusi parandada ja uuendada ettevõtlusalase hariduse ja kutsehariduse kontseptsioone ning kutsuda üles tegema edasisi jätkusuutlikke investeeringuid haridusse ja koolitusse, et vastata väljakutsetele, mida esitab globaalne majandus ja nihe nõudluses oskuste järele, ning seega luua majanduskasvu ja tagada töökohti;

5.

rõhutab, et komisjoni teatises kutsutakse üles tegema hariduses põhimõttelist pööret, mille tulemusena pannakse suuremat rõhku õpitulemustele, st teadmistele, oskustele ja pädevustele, mida õppurid omandavad. Komitee rõhutab koolituse motiveerivat ja sisulist põhiülesannet luua tingimused jätkuvaks õppimiseks;

6.

leiab, et haridussüsteemi läbimine on kehv õppimise näitaja. Hariduse huvitav ja asjakohane sisu ning motiveerivad ja tõhusad õpimeetodid ja -keskkonnad on palju olulisemad kui haridussüsteemis veedetud aeg. Lisaks tõstetakse esile, et kirja- ja arvutamisoskuse, sh põhiliste finants- ja e-oskuste osas veel küllaga arenguruumi ning ka ettevõtlusoskused ja algatusvõime vajavad arendamist ja tugevdamist. On ilmselgelt vaja ka analüüsida ja uurida Euroopa haridussüsteemides kasutatavate õppekavade tunnijaotust ja tundide arvu ning optimeerida neid õpilaste tegelike õpitulemuste seisukohast;

7.

nõustub 21. mail 2012 avaldatud OECD oskuste strateegiaga, milles nenditakse, et oskused on 21. sajandil muutunud globaalseks valuutaks. Ilma oskustesse tehtavate asjakohaste investeeringuteta inimesed manduvad ühiskonna äärealadel, tehnoloogia areng ei too majanduskasvu ning riigid ei saa enam konkureerida üha enam teadmistepõhises globaalses ühiskonnas. See väärtus aga väheneb, kui tööturu nõudmised edasi arenevad ning inimesed minetavad oskused, mida nad ei kasuta, või kui nad ei suuda omandada uusi oskusi elukestva õppe protsessi osana;

8.

juhib tähelepanu samuti sellele, et oskused ei muutu automaatselt töökohtadeks ja majanduskasvuks. OECD strateegias pooldatakse võrdsust haridusvõimalustes. Sellal kui paljudel elualadel süveneb ebavõrdsus, aitavad haridus ja koolitus seda lõhet ületada. Leiab seetõttu, et võrdsuse suurendamine oskuste arendamisel on niihästi sotsiaalselt õiglane kui ka majanduslikult tõhus. Peale selle on teadusuuringud ammu kinnitanud, et võrdsus ja kvaliteet ei välista hariduses teineteist, hoopis vastupidi: kõige paremate tulemustega haridussüsteemid OECD riikides on seal, kus kombineeritakse kvaliteeti ja võrdsust;

9.

rõhutab kogu süsteemi hõlmava perspektiivi väärtust, mida see arvamus haridusele ja koolitusele annab, ning peab vajalikuks toonitada, kui tähtis on kasutada faktilisi andmeid ja häid tavasid, et kujundada kavandatud tegevusi ja reforme, mida on vaja nende süsteemide tõhusamaks, paindlikuks ja asjakohasemaks muutmisel. Samal ajal rõhutab hariduse ja koolituse laialdast missiooni, selle rolli sotsiaalse kaasatuse tagamisel ja vajadust toetada kõiki tasandeid – ELi, riigi, kohalikku ja piirkondlikku tasandit;

10.

toetab üleskutset tugevdada jõupingutusi valdkonnaüleste oskuste, eriti ettevõtlusalaste oskuste arendamiseks. Leiab siiski, et püüdes rahuldada kõrget nõudlust loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste, matemaatikaga ning teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud oskuste järele, peaks esimese sammuna kõik omandama põhioskused, mis hõlmavad e-oskusi ja põhilisi finantsoskusi. On esmatähtis lisada Euroopa haridussüsteemide õppekavadesse ettevõtlusoskuste omandamine – neist paljud on tihedalt seotud emotsionaalsete oskustega;

11.

rõhutab, et õppimise kõigil tasanditel tuleks enam kasutada meeskonna-, rühma- ja võrguõpet, sest vaid väike osa tööelust kujutab endast üksi töötamist ja üksi probleemide lahendamist. Igasuguse tegevuse puhul põhineb hea meeskonnatöö sellel, et eri inimeste teadmised, oskused ja iseloom sobivad omavahel ja täiendavad üksteist;

12.

väidab, et kutseharidus ja -koolitus peab olema väärtustatud ja lahutamatu osa haridussüsteemist, eelkõige duaalne süsteem, mis hõlmab töökohas toimuvat õpet. Riigid, kus on progressiivsed duaalsed süsteemid, kalduvad ka noorte tööhõives edukamad olema. Siiski tegeleb enam kui pooltes liikmesriikides kutsehariduse ja -koolitusega alla 50 % õppuritest;. Seepärast kutsub komitee liikmesriike üles arendama kutsehariduses ja -koolituses tipptaset ning kohandama oskuste pakkumise kohaliku tööturu vajadustele, kaasates seejuures jõuliselt ettevõtjaid. Näiteks lühike kaheaastane kvalifikatsioonitsükkel vähese oskustööjõuga valdkondades saab aidata vähendada oskuste mittevastavuse probleemi ning avaldada tõelist mõju tööhõivele. Komitee rõhutab, et konkreetse riigi ja/või piirkonna olusid ja vajadusi tuleb kvaliteetsete duaalsete kutseharidussüsteemide arendamisel arvesse võtta. Komitee soovitab ka käivitada katseprogramme, et innustada riikide haridussüsteeme, kus duaalne haridussüsteem on vähearenenud, edendama õpipoisiõpet ja paremini ühendama kutseharidust ja töökeskkonda;

13.

tervitab asjaolu, et 15. veebruaril 2013. aastal toimunud haridusministrite nõukogu kohtumisel tunnistati asjakohaselt vajadust ettevõtlusalase hariduse strateegia järele kõigil haridustasanditel ning ootab, et seda kajastatakse peagi liikmesriikide konkreetsetes meetmetes;

14.

tunnistab ettevõtlusalaste haridussüsteemide väljaarendamise ja rakendamise vajalikkust kogu Euroopas. Leiab, et eritähelepanu tuleb pöörata sellele, et saada üle lahknevustest ja olulistest erinevustest arengus, nagu nähtub 2008. aasta uuringust ettevõtluse kohta Euroopa kõrghariduses ja nagu kinnitati 2011. aastal Budapestis toimunud kõrgetasemelisel sümpoosionil;

15.

rõhutab, et õpilaste juurdepääs ettevõtlusalasele haridusele on erinev ja see määratletakse sageli institutsioonilisel tasandil. Peab õpetajaid ja koolitajaid olulisteks vahendajateks, kuid samal ajal tuleb, nii palju kui see kooli tingimustes võimalik on, võidelda puuduliku teadlikkusega sellest, mida ettevõtlusalane haridus hõlmab ja kuidas seda saaks edastada. Seepärast leiab komitee, et liikmesriigid peaksid koostöös haridusasutuste ja ettevõtjatele toetust pakkuvate pädevate organitega lisama ettevõtluskoolituse alased elemendid põhihariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse õppekavade sisusse;

16.

rõhutab, kui oluline on üleeuroopaline võtmepädevuste raamistik, milles ettevõtlusharidus on määratletud väga olulise pädevusena. Seepärast soovitab komitee pöörata suurt tähelepanu õpetajate koolitamisele ettevõtlusalaste oskuste valdkonnas, kuid laialdaselt tuleks edendada ka ettevõtjate ja õpilaste vahelist informaalset õpet;

17.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke koolitajaid ja haridussüsteemi üles tegema rohkem kohandatud pakkumisi (formaalseks ja mitteformaalseks õppeks), et koolitada konkreetseid sihtrühmi ettevõtjaks või oma ettevõtete arendamises. Siinkohal võivad väärtuslikuks inspiratsiooniallikaks olla Euroopa ettevõtluspiirkondade head tavad. Regioonide Komitee Euroopa ettevõtluspiirkondade tiitel on hea näide sellest, et piirkonnad võivad väikeste kuludega arendada tulevikku suunatud strateegiaid, asetades erilise rõhu ettevõtjate oskuste parandamisele, eriti noorte hulgas, ning aitavad nii edendada ettevõtjate ja töökohtade uut põlvkonda;

18.

Kuigi võõrkeeleoskus on üks haridus- ja ametialase liikuvuse, samuti kodumaise ja rahvusvahelise tööalase konkurentsivõime määravaid tegureid, selgub teatisest, et võõrkeeleõppe tulemused Euroopas on nõrgad: vaid neli õpilast kümnest jõuab esimese võõrkeele puhul iseseisva kasutaja tasemele, mis tähendab võimet lihtsal tasemel vestelda. Seega on kehv keeleoskus oluline takistus töötajate vabale liikumisele ning ELi ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele. See on probleem eelkõige piirkondades, kus ELi kodanikud elavad sellise naaberriigi piiri lähedal, kus räägitakse teist keelt. Keeleõpet peetakse palju tulemuslikumaks varajases eas ning samas on vastastikuse mõistmise edendamiseks ja Euroopa kodanikutunde arendamiseks vaja kontakte varajasest east alates;

19.

tunnistades seni saavutatud edusamme, leiab, et on siiski veel kasutamata potentsiaali, mis võimaldaks haridus- ja koolitussüsteemidel paremini täita oma rolli sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse arendamisel ja aidata kaasa Euroopa õitsengule, nt kasutades ära uusi võimalusi, mida pakuvad IKT ja avatud õpikeskkonnad ning samuti avatud innovatsioon;

20.

peab praeguses majanduskliimas ülioluliseks tunnistada, kui tähtis on haridusse ja koolitusse tehtavate avaliku ja erasektori investeeringute ühendamine. Lisaks rõhutab komitee vajadust kaitse järele võimalike soovimatute kõrvalmõjude eest nagu sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele rühmade takistatud juurdepääsu haridusele ja koolitusele. Täielikult kaasav poliitika ei ole mitte ainult tähtis, vaid ka hädavajalik;

21.

Eritähelepanu pööratakse noorte töötusega võitlemisele. Probleemi lahendamiseks peetakse oluliseks nelja valdkonda, kus liikmesriigid peaksid tõhustama oma jõupingutusi:

22.

tervitab sellega seoses detsembris 2012 vastu võetud noorte tööhõivepaketti, mis hõlmab noortegarantiid, ning Euroopa Ülemkogu ettepanekut noorte tööhõive algatuse kohta, mille eelarve on 6 miljardit eurot (2014–2020) nende piirkondade abistamiseks, kus noorte töötus on üle 25 %. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike tegema piirkondadega koostööd, tagamaks et noorte tööhõive algatus oleks tõeline täiendus ja lisa piirkondade ja riikide praegustele noorte töötusega võitlemise meetmetele ning et see annaks noortegarantiile tuntava mõju;

23.

kordab seepärast oma üleskutset liikmesriikidele ja, kus asjakohane, piirkondlikele omavalitsustele, et vaatamata eelarvesurvele ei seataks tulevikku ohtu, tehes kärpeid valdkondades (nagu haridus ja koolitus), mis panevad aluse homsele kasvule (2). Euroopa poolaasta abil saaks tagada, et kärped ei puudutaks strateegia „Euroopa 2020” elluviimise seisukohast otsustava tähtsusega valdkondi. Komitee nõuab, et seejuures ei jäetaks kõrvale rangete eelarvepiirangutega liikmesriike;

24.

peab oluliseks seoste loomist mitteformaalse ja informaalse õppe ning formaalse hariduse vahel. Liigagi sageli keskendutakse keskkooli õppekava arendamisel teabe omandamisele, mitte mõistmise suurendamisele, põhioskuste õppimisele ja elus hakkamasaamiseks vajalike oskuste arendamisele. Komitee juhib tähelepanu sellele, et konkreetsete õppekavade väljatöötamine ja kujundamine, samuti haridussüsteemi korraldamine ja rahastamine on liikmesriikide pädevuses;

25.

kutsub üles hariduse ja koolituse ümbermõtestamisel lugema keskseteks järgmisi põhioskusi: loov mõtlemine, suhtlemine, teabe töötlemine, isiklik tõhusus ja koostöö teistega. Need põhioskused täiendavad ja lihtsustavad elukestva õppe kaheksa võtmepädevuse omandamist (3);

26.

rõhutab, et õpetajad on silmitsi kiiresti muutuvate nõudmistega, mis nõuavad õpetajatelt, õpetajate koolitajatelt ja haridusjuhtidelt uusi pädevusi. On pakiline vajadus rohkem ära teha selleks, et ajakohastada õpetamismetoodikat, tagada, et õpetajad on kursis nende valdkonnas toimuvate arengutega, ning määratleda tipptase õpetamises ja seda edendada, austades samas seda, et õppejõudude pädevusraamistiku arendamine kuulub liikmesriikide ainupädevusse;

27.

rõhutab seda, kui tähtis on arendada õigeid põhioskusi, tagades algusest peale õpetajate pühendumise põhioskuste prioriteediks seadmisele ning saavutades kohaliku kogukonna kaasamise ja aktiivse osaluse sotsiaalse integratsiooni teostamises, mis hõlmab näiteks sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevate või erineva kultuurilise/haridusliku taustaga inimeste kaasamist. Samal ajal on vaja häid kontakte kogukonna ettevõtetega ja vajaduse korral mobiliseerida psühholoogilis-pedagoogilist tuge;

28.

rõhutab, et seoses mitmekeelsuse ning digitaalse kirjaoskusega eeldavad õpetajatele seatavad nõudmised ja kiiresti muutuvad õppekavad investeeringuid õppevahenditesse, laialdasemat partnerlust ja pidevalt ärksat meelt. IKT on avanud suuri võimalusi õpitulemuste parandamisele. Teatud juhtudel võib mitmekülgsete õpetus- ja õppevahendite, nagu simulaatorid ja mängud, abil saavutada palju paremaid õpitulemusi kui lihtsalt loengupõhise õppe ja tavapärase illustreeriva materjali kasutamise kaudu. Kutsub seetõttu kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles sõlmima suhteid ja koostööraamistikke kohalike ettevõtlus- ja ülikoolisektoritega, panema kohaliku kogukonna kohalikke vajadusi mõistma ja suurendama praktikantide tööhõivevõimalusi, samuti korraldama õpetajatele pidevaid täiendkoolitusi;

29.

tunnistab tõhusat panust, mille käimasolev spordi Euroopa mõõtme arendamise protsess annab ELi strateegiliste eesmärkide, eelkõige strateegias „Euroopa 2020” määratletud eesmärkide saavutamisse ning võimaluste avamisse eriti just noortele suunatud jätkusuutlike töökohtade loomiseks;

30.

toonitab ka spordi sotsiaalset, ühiskondlikku ja harivat funktsiooni olulise tegurina õppimise tõhustamisel ja vaimsete võimete tulemuslikkuse parandamisel ning üksikisikute füüsilise heaolu suurendamisel, inimeste üldise elukvaliteedi parandamisel ja ühiskonna harmoonilise integratsiooni edendamisel sallivuse, ausa mängu ja koostöö väärtuste edendamise kaudu;

31.

hoiatab, et kui uurimuste kohaselt räägib paljugi hariduse valdkonnaülestele oskustele suunamise kasuks, siis liigub praegune tegelik praktika hoopis vastassuunas. Leiab, et standardtestide kasutamine ning õpetusmeetodite, õpisimulaatorite ja nn õpivabrikute ja samalaadsete vahendite arendamine ja kasutamine üle terve ELi on peamised takistused, millest tuleb üle saada, kui haridussüsteeme tahetakse tööhõive jaoks arendatavate oskuste huvides ümber kujundada. Nendega tuleb tegeleda. Taristute arendamine ja hankimine nõuavad sageli suuri investeeringuid, kuid plaanipäraselt elluviiduna on need tasuvad;

32.

tervitab rõhuasetust õpitulemustele, rõhutab tasakaalu ühelt poolt paindlikkuse ja iseseisvuse ning teiselt poolt kvalifikatsioonide ülekantavuse ja vastastikuse tunnustamise vahel Euroopas piirkonniti ja riigiti. Komitee ootab huviga Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide ala kiiret rakendamist, ent juhib tähelepanu sellele, et näiteks Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ei anna automaatselt õigust tunnustamisele. Sellega seoses hoiatab komitee läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite segunemise eest, mis võib juhtuda komisjoni jõupingutustes tagada oskuste ja kvalifikatsioonide probleemivaba piiriülene tunnustamine;

33.

kordab kindlat veendumust, et ELis tuleb lisaks hariduses ja koolituses osalemise suurendamisele muuta need ahvatlevaks inimestele kõikidest ühiskonnakihtidest, sh ebasoodsas ja haavatavas olukorras elanikerühmadele (4), ning varuda vahendeid selle ülesandega toime tulemiseks;

34.

rõhutab, et rakendusprotsessis on vaja algusest peale horisontaalselt kooskõlastatud ja jätkusuutlikku strateegiat, mis tagaks ka vajaliku sünergia kõigi strateegia „Euroopa 2020” asjaomaste juhtalgatuste vahel, eelkõige algatuste „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”, „Noorte liikuvus”, „Innovaatiline liit” ja „Digitaalarengu tegevuskava” vahel;

35.

meenutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on etendanud suurt rolli strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel ja peab oluliseks, et riiklikud reformikavad rakendatakse partnerluses erinevate valitsustasanditega, et saaks strateegias „Euroopa 2020” antud lubadused ellu viia. Komitee rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on ideaalsel positsioonil, et anda oluline panus nende eesmärkide saavutamisse, lihtsustades soodsa keskkonna loomist, tagada igakülgne teabevahetus ja teabe levitamine oma võrgustike kaudu ning pakkuda tulevaseks strateegiliseks kavandamiseks ja arendamiseks vajalikke andmeid;

36.

rõhutab toetavate raamtingimuste tähtsust, eelkõige ebasoodsamas olukorras ja haavatavate rühmade jaoks; toonitab vajadust järjepidevate ja pikaajaliste meetmete järele, kaasates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, et jõuda ka geograafiliselt ja sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevates piirkondades asuvate koolideni, parandamaks õpetamise ja õpitulemuste kvaliteeti ja õhutades noorte ambitsioone;

37.

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on keskne vastutus üldhariduse ja kutseõppe vallas ning oluline roll noorsoo- ja tööhõivepoliitika valdkonnas. Valdkonnaüleste oskuste arendamise valdkonnas on oluline noorte füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist soodustavate hoiakute ja oskuste tugevdamine haridussüsteemis, arendades selliseid isikuomadusi nagu loovus, vastutus, riski võtmine, probleemide lahendamine ja meeskonnatöö;

38.

toetab topeltlähenemist – liikmesriikide prioriteedid ning samal ajal koordineerimine ja panused ELi tasandil, nagu pani komisjon oma teatises ette. rõhutab samal ajal vajadust sobivate ja proportsionaalsete meetmete ja tegude järele riiklikul, piirkondlikul ja ELi tasandil, järgides täielikult subsidiaarsuse põhimõtet formaalsel, informaalsel ja mitteformaalsel tasandil, hõlmates hariduse, kodu ja kogukonna mitte ainult koolide ja ettevõtete partnerlustega, vaid ka VVOde ja teist tüüpi kodanikuühiskonna organisatsioonide partnerlustega;

39.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli hariduses ja koolituses ning lisaväärtust, mille nad on andnud osaleja ja vahendajana õppimise ja töö vahel; peab vajalikuks ületada lõhet piirkondade vahel ja rikastada piirkondade, perifeeria ja äärepoolseimate piirkondade haridus- ja koolitusasutuste tegevust. Komitee rõhutab, et piirkondlikud valitsus-, haridus- ja koolitusasutused, muud haridusasutused ning peamised majandus- ja ühiskonnaelu sidusrühmad võiksid teha koostööd, et leppida kokku kogu piirkonda hõlmavates inimkapitali arenguga seotud eesmärkides, poliitikas ja prioriteetides. Tuleks tugevdada stimuleerimisvahendeid, et innustada haridus- ja koolitusasutusi ja nende töötajaid osalema piirkondlikule ja kohalikule arengule kasutoovas tegevuses ning ettevõtlusalases tegevuses;

40.

tuletab meelde, et just piirkondlikul tasandil on võimalik saada kõige täpsemat ja õigeaegset teavet piirkondlike tööturgude kohta ning just seal on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oluline roll oskuste mittevastavuse kindlaksmääramisel, asjakohase ümberõppe- ja kutsekoolitusprogrammide pakkumisel ning investeeringute innustamisel vastusena kohalikule nõudlusele;

41.

rõhutab, et edu tõenäosus suureneb, kui need koostööraamistikud kavandatakse positiivse mõjuringina, kus koolituse pakkumine ei jäta arvesse võtmata olemasolevatele tööstus- ja/või kaubandusettevõtete vajadusi. Koolitusasutused teevad tihedat koostööd erasektoriga, luues sünergiat ja tagasisidemehhanisme, ning väljaõppe saanud õpilaste/täiskasvanute parandatud oskused taasinvesteeritakse piirkonna elu edendamisse. Mis puutub noorematesse õpilastesse, siis ettevõtluse taseme parandamist pikas perspektiivis võib taotleda „ettevõtliku lähenemise” arendamise kaudu;

42.

leiab, et just pikaajaliste, koostööpõhiste loovate kogemuste kaudu areneb õpilastel välja arvukalt põhioskusi, mis võimaldavad tegeleda ettevõtlusega;

43.

toetab taas kutseharidusprogrammide arendamise üleskutset, mis on suunatud tulemusliku ülemineku loomisele kutsehariduselt ülikooliharidusele. Toetab meetmeid, mis võimaldavad viia kutseharidus- ja -koolituspoliitika kooskõlla piirkondlike majanduse arendamise strateegiatega (pidades eeskätt silmas arukat spetsialiseerumist ja noorte ettevõtlust) ning arendada partnerlusi hariduse, ettevõtete ja teadusuuringute vahel;

44.

märgib, et mõningates liikmesriikides võib kutseharidus olla põlu all ning seda peetakse ülikooliharidusest vähem väärtuslikuks. Sellega tuleb tegeleda kõigi tulevaste meetmete raames. 1990ndatel Poitiers's välja arendatud isikukeskne õppesüsteem on veel üks samm õiges suunas – inimesi koheldakse indiviididena ja õppekava on koostatud vastavalt nende konkreetsetele vajadustele. Selle kõrval on üha olulisemaks muutunud meeskondade ja kogukondade õppekavade koostamine. Rõhutab, et nii kõrghariduse kui ka kutsehariduse vastavust tööturu vajadustele tuleks tugevdada ning julgustab tööandjate ja tööturu institutsioonide kaasamist õppekavade kujundamisse ja rakendamisse. Kokkuvõttes on hädavajalik, et kutseharidust omandavad õppurid näeksid oma hariduse eeliseid muud liiki hariduse ees näiteks seoses oma oskuste täiendamisvõimalustega ja seda, et kutsehariduse omandamine ei tähenda tingimata eduvõimaluste raskendamist või piiramist;

45.

kutsub üles tegema neid jõupingutusi koos kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kuna just nende tasandil märgatakse kõigepealt uusi suunitlusi oskuste ja töökohtade osas. rõhutab Regioonide Komitee pühendumist kutseharidus- ja -koolituspoliitika kooskõlla viimisele piirkondlike/kohalike majanduse arendamise strateegiatega, pidades eeskätt silmas arukat spetsialiseerumist;

46.

rõhutab, et täies mahus tuleks rakendada Euroopa kogu potentsiaal IKT-teenuste arendamiseks avalikus ja erasektoris, sealhulgas haridus- ja koolitusvaldkonnas. Euroopa Liidu toetatavad avaliku ja erasektori partnerlused, mis avalike IKT-teenuste valdkonnas kaasavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning IKT arendusega tegelevaid VKEsid, võivad olla suurepärane nurgakivi kohalike oskuste ja teadmiste arendamisele kogu ELis. Komitee rõhutab, et kõnealusel valdkonnal on potentsiaali edasi areneda piirkondlike IKT-keskuste, virtuaalsete ülikoolilinnakute projektide või multimeedia koolituskeskuste loomise kaudu;

47.

Koolitus oskuste arendamiseks on kiiduväärt eesmärk, kuid tuleb olla hoolikas, et mitte käsitleda haridusse tehtavaid investeeringuid ainuüksi majandusliku tootlikkuse suurendamisena Euroopas. Sellise lähenemisviisi kahetsusväärne tulemus võib olla nende noorte vaimse tervise nõrgenemine, keda nähakse vaid majandusüksustena ning keda määratletakse vaid nende võime kaudu anda ühiskonda majanduslik panus. Eelöeldu taustal tuleb ennekõike toetada ka samaväärseid investeeringuid noorte loovusesse, elutähtsatesse ja valdkonnaülestesse oskustesse, kultuuriharidusse ja kinesteetilistesse oskustesse. Hariduse avalik ja isiklik kasu ulatuvad kaugemale puhtalt majanduslikust kasust. Näiteks seostatakse kõrgemat haridustaset kõrgema oodatava elueaga, suurema valimisosalusega ning toetavama suhtumisega rahvusvähemuste võrdõiguslikkusesse;

48.

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaselt peaksid ELi tasandil kavandatavad või vastu võetud konkreetsed meetmed keskenduma tugeva Euroopa mõõtmega või rahvusvahelisi aspekte hõlmavatele valdkondadele, mida ei saa nõuetekohaselt reguleerida üksnes liikmesriikide ja/või kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil;

49.

rõhutab vajadust aruka, tõhusa ja innovaatilise rahastamise ja kulutamise järele hariduses ja koolituses, et paremini vastata tulevasele nõudlusele oskuste mahukate töökohtade ning laiendamise ja asendamise järele, et toetada majanduskasvu ja noorte tööhõivet, kinnitades, et poliitikameetmete arendamisel ja programmide rakendamisel tuleks kasutada olemasolevaid kohalikke demokraatlikult valitud organeid. leiab, et kohalike teadmiste ja demokraatliku vastutuse kasutamine parandab ülikoolide, ettevõtete ja kohaliku tasandi partnerluste haldusmehhanisme. See võimaldab seada prioriteete ja võtta vastutust kohalikul tasandil, mis on otseselt seotud subsidiaarsuse põhimõttega;

50.

rõhutab eeliseid, mis tulenevad kohalike tugevate partnerluste loomisest, mille puhul töötatakse välja süstemaatiline kontseptsioon ja koondatakse erinevad rahastamisvõimalused ühtsesse kohalikku või piirkondlikku strateegiasse. Selles strateegias võiks arvesse võtta erinevaid võimalusi meetmete rakendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil:

Iga selline strateegia peaks olema kindlalt seotud haridus- ja koolitusvaldkonna kolme üldise eesmärgiga: tipptaseme poole püüdlemine, üldise juurdepääsu tagamine ja koolist väljalangejate arvu vähendamine;

51.

soovitab kohalike ja piirkondlike osalejate, sealhulgas kõrgkoolide süstemaatilist ja pikaajalist osalemist aruka spetsialiseerumise platvormis ning integreeritud kohalike/piirkondlike arengukavade väljatöötamises;

52.

rõhutab kohaliku ja piirkondliku tasandi tegevuse otsustavat tähtsust ning ootab samas Euroopa Komisjonilt konkreetsemaid ettepanekuid selle kohta, kuidas tõhusalt ületada lõhe ühelt poolt IKT potentsiaali ja avatud hariduse ressursside ning teiselt poolt olemasolevate haridus- ja koolitussüsteemide vahel. Komitee tunnistab, et avatud hariduse ressursid võivad kujutada endast tulemuslikku täiendust traditsioonilistele ressurssidele; tuleb veel selgitada, kuidas on võimalik avatud hariduse ressursside sisu kvaliteeti mõistlikul viisil jätkuvalt ja ulatuslikult tagada, nii et nende kasutamine õppetöös tooks kaasa lisaväärtuse;

53.

leiab, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste selgele rollile tööandjate, teenusepakkujate ja reguleerijatena, majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendajate ning strateegilise partnerluse koordineerijatena haridusasutuste, ettevõtlusasutuste ja ettevõtete vahel asjaomastes piirkondades. Tegelikult sekkuvad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused järjest enam hariduspoliitikasse, kuid paremate õpitulemuste tagamiseks ei ole universaalseid meetmeid. Kuigi praegu on piisavalt teadmisi otsuste tegemiseks (neist kõige olulisemad on õpetajate kvaliteet, institutsiooniline sõltumatus, kaasatus ja vahendid), sõltuvad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste valikud nende sotsiaal-majanduslikest näitajatest, nende sõltumatusest riiklikust süsteemist ning nende varasematest tulemustest (mainest) haridus- ja koolitusvaldkonnas;

54.

tuletab meelde, et just kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on otsekontaktid elanikega ja parim arusaamine kohalikest oludest, ning nad suudavad seega hästi kaasa aidata poliitikameetmete kujundamisele ja programmide rakendamisele täies kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega;

55.

tervitab komisjoni kavatsust jätkata kontakte sidusrühmadega, et töötada edasi kavandatud strateegiaga „Hariduse ümbermõtestamine”, püüeldes ühiselt reformide poole, ja kinnitab taas Regioonide Komitee huvi jätkata koostööd Euroopa Komisjoniga ja teiste asjaomase valdkonna partneritega. See koostöö peaks hõlmama kõiki valdkondi, kus kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on konkreetsed pädevused, sealhulgas kutsehariduspoliitika kooskõlla viimine kohalike/piirkondlike majanduse arengu strateegiatega, mida on nimetatud ka teatises.