17.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 139/17

—

leib, et raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi ei tohiks takistada ilma tulevikuväljavaadeteta äriühingute turult lahkumist ning tekitada sel viisil samaaegselt vaba konkurentsi, tarbijaid ja maksumaksjaid kahjustavaid mõjusid, mis on vastuolus konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse põhimõtetega. Kõnealune riigiabi võib seevastu osutuda kasulikuks, kui tema eesmärk on aidata struktuuriliselt kasumlikel äriühingutel ebastabiilsusest üle saada, kaitsta töökohti ja oskusteavet ning säilitada asjaomase piirkonna majandusstruktuuri;

—

teeb ettepaneku võtta kasutusele vähese tähtsusega abi piirmäärad äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavast riigiabist teatamise jaoks;

—

teeb ettepaneku, mille kohaselt päästmisabimeetmed võivad kesta maksimaalselt kuus kuud, mida võiks ühekordselt pikendada kuue kuu võrra;

—

kiidab heaks konkreetsete kompensatsioonimeetmete määramise avalik-õiguslike isikute tehtud erandlike maksete puhul, nt dividendide maksmise keeld äriühingu ümberkorraldamise ajaks;

—

teeb ettepaneku kohaldada kehtiva struktuurifondide üldmääruse artiklis 57 sätestatud toimingute kestvuse klauslit mutatis mutandis riigiabile. Kõnealuses artiklis nähakse ette toetuste sissenõudmine juhul, kui investeeringut ei säilitata viie aasta või VKEde puhul kolme aasta jooksul;

—

leiab, et ühele äriühingule antava päästmis- ja ümberkorraldamisabi maksimaalset suurust, milleks määrati 2007. aastal 10 miljonit eurot, tuleb suurendada 15 miljonile eurole, et võtta arvesse inflatsiooni ja teisi asjakohaseid tegureid (sh mõju SKPle ja tööpuudusele).

Raportöör

Christophe ROUILLON (FR/PES), Coulaines’i linnapea

Viitedokument

Komisjoni teatis

„Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta” (ELT C 244, 1.10.2004, lk 2)

1.

rõhutab, et raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste läbivaatamine on osa ELi riigiabipoliitika ajakohastamisele suunatud üldisest reformist. Komitee esitas oma arvamuses üldise reformi kohta nõudmised, (1) mis kehtivad vastavalt ka käesolevas kontekstis, hõlmates eelkõige eeskirjade olulist lihtsustamist, nende praktilise rakenduskorra tõhustamist ja menetluste kiirendamist või hõlbustamist ning keskendumist juhtudele, millel on suur mõju siseturule;

2.

toob esile raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi olulisuse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks nii kõnealuse riigiabi osatähtsuse poolest territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks kui ka seetõttu, et omavalitsused annavad sedalaadi riigiabi olulisel määral;

3.

märgib, et seetõttu ja vaatamata sellele, et riigiabi suhtes kohaldatavad eeskirjad kuuluvad Euroopa Liidu ainupädevusse ja et sellest tulenevalt ei kuulu subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamisele, on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine kõnealuste suuniste läbivaatamisse majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning demokraatlikku õiguspärasust silmas pidades kasulik ning kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõtetega;

4.

meenutab, et kuivõrd kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on vastutus tööhõivepoliitika ja ümberkorraldusi läbi viivate ettevõtete toetamise meetmete eest, osalevad nad aktiivselt ka jõupingutustes, mida tehakse hariduse, kutseõppe, karjääri kindlustamise ja vastavate tööturupiirkondade taaselustamise valdkonnas ning mis vastavad ümberkorralduste prognoosimise ja toetamise vajadustele;

5.

tervitab Euroopa Komisjoni 28. septembri 2012. aasta otsust pikendada teist korda 2004. aasta suuniste kohaldamisaega ja korraldada 2013. aasta kevadel suuniste läbivaatamise teine konsulteerimine. Kohaldamisaja pikendamise ja uue konsulteerimise abil peaks saama arvesse võtta riigiabi uuendatud põhimõtteid ja paremini kaasata kõik läbivaatamisel osalevad pooled. Esimesele lühiajalisele, 2010. aasta detsembrist kuni 2011. aasta veebruarini toimunud konsulteerimisele (2) saadi vastused vaid 19 liikmesriigilt ja 9 organisatsioonilt ning mitte üheltki kohalikult ega piirkondlikult omavalitsuselt. Seetõttu soovib Regioonide Komitee, et talle esitataks ametlik konsulteerimistaotlus, et ta saaks osaleda 2013. aasta kevadeks kavandatud teisel konsulteerimisel ning sellega kaitsta Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kooskõlastatud seisukohti;

6.

on seisukohal, et kehtivate suuniste kohaldamisaja pikendamine võimaldab õppust võtta, kuidas mõjub kriis raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi poliitikameetmetele. Sellega seoses väljendab komitee imestust selle üle, et komisjoni aruandes (3) riigiabi tulemustabeli 2012. aasta ajakohastamise kohta ei mainita selgesõnaliselt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi mahu arengut ning et analüüsis kriisi mõju kohta riigiabi valdkonnale piirdutakse üksnes finantssektorile antud riigiabiga. Meenutuseks olgu öeldud, et komisjon eristab kriisiga mitte seotud riigiabi, mille maht ulatus 2011. aastal 64,3 miljardi euroni (0,5 % ELi SKPst), finantssektorile antud riigiabist, mille maht oli 2011. aastal 714,7 miljardit eurot (5,7 % ELi SKPst);

7.

on sellegipoolest seisukohal, et raskustes olevate äriühingute riikliku toetamise võimalus ei tohi mitte mingil juhul piirduda vaid kriisiperioodidega. Äriühingute päästmist ja ümberkorraldamist käsitlevad suunised on alates 1994. aastast tulemuslikult toiminud erinevates majanduslikes olukordades, taotledes eesmärki määratleda Euroopa raamistik, mis võimaldab rangelt määratletud tingimustes töökohtade ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse säilitamist. Suuniste 1994. aastal seatud ning 1999. ja 2004. aastal uuesti kinnitatud eesmärgid jäävad seega ka edaspidi kehtima;

8.

kordab seetõttu oma juba 2004. aastal väljendatud (4) vastuseisu eesmärgile taotleda riigiabi kvantitatiivset ja eranditeta vähendamist väljendatuna protsendina sisemajanduse kogutoodangust (mainitud kehtivate suuniste punktis 3);

9.

leiab, et rahastamisvahendeid tuleb eraldada just struktuurireformideks, et arendada innovaatilist ja konkurentsivõimelist ettevõtlust. Raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi ei tohiks takistada ilma tulevikuväljavaadeteta äriühingute turult lahkumist ning tekitada sel viisil samaaegselt vaba konkurentsi, tarbijaid ja maksumaksjaid kahjustavaid mõjusid, mis on vastuolus konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse põhimõtetega. Kõnealune riigiabi võib seevastu osutuda kasulikuks, kui selle eesmärk on aidata struktuuriliselt kasumlikel äriühingutel ebastabiilsusest üle saada, kaitsta töökohti ja oskusteavet, säilitada asjaomase piirkonna majandusstruktuuri, täita vajadusel avaliku teenuse kohustusi või isegi säilitada konkurentsipõhist turustruktuuri monopoli või oligopoli olukorra tekke vältimiseks ning võimaldada äriühingutel, kelle tegevus on ELi jaoks strateegilise tähtsusega, üle saada ajutistest pingetest üleilmses konkurentsis;

10.

on seisukohal, et raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi reguleerivad eeskirjad on Euroopa Liidu jaoks esmatähtis vahend üleilmastumisest tulenevate väljakutsetega toimetulekuks. Sellega seoses kordab komitee oma toetust Globaliseerumisega Kohanemise Fondi säilitamisele, kuna fondi abil saab parandada riikide ja piirkondade suutlikkust toime tulla kriisi tagajärgedega ja aidata rakendada aktiivseid tööturumeetmeid ümberkorralduste tõttu raskustesse sattunud töötajate heaks;

11.

rõhutab sellegipoolest, et äriühingute sotsiaalpartnerid, liikmesriigid ja piirkonnad peavad sekkuma võimalikult vara enne ümberkorralduste alustamist ja ennetavalt, et võimaluse korral vähendada ümberkorralduste tagajärgi tööhõivele, või kohaneda liigvõimsusest tulenevate vajalike muutustega ja viia läbi vastavaid muudatusi;

12.

palub, et Euroopa Komisjoni talitustevaheline töörühm sekkuks ümberkorralduste puhul. Komisjon rõhutab töörühma tõhusat tegevust autotööstuse juhtumites, kus töörühm andis aktiivselt nõu muu hulgas ressursside kasutamise küsimustes (osutades tehnilist abi, vähendades ootetähtaegu, andes nõu ressursside kõige tõhusama kasutamise osas, jälgides olukorda ja koostades aruandeid);

13.

soovib, et kõnealusele organile (töörühmale) luuaks seetõttu senisest ametlikum ja kindlam õiguslik alus, et ta saaks täita oma ülesandeid õiguspäraselt ja tõhusalt;

14.

leiab, et kõnealuse töörühma alusel võiks luua foorumi aruteluks, kooskõlastamiseks või isegi läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Komisjoni ja asjaomaste sidusrühmade, iseäranis erinevate tasandite sotsiaalpartnerite vahel, et käsitleda mõistlikult ja realistlikult kõnealuseid riigiabiga seonduvaid küsimusi;

15.

kordab sellega seoses vajadust võtta kasutusele uusi, töötuspoliitika arenguga arvestavaid juhtimismudeleid;

16.

on seisukohal, et kui kehtestatakse menetlused, mille kohaselt Euroopa Komisjon kuulaks ära riigiabiga seotud osapoolte seisukohad, andes neile võimaluse tõstatada oma mureküsimused seoses ümberkorraldustega, tuleb ära kuulata ka konkurendid, kellele riigiabi võib avaldada negatiivset mõju;

17.

palub Euroopa Komisjonil luua avaliku veebipõhise andmebaasi, mis sisaldaks igakülgset teavet kõigi ELi, riigi ja piirkondlikul tasandil antava riigiabi võimaluste kohta. See algatus suurendaks läbipaistvust abikavade rakendamisel ning sellel on kaks eesmärki: vähendada halduskoormust ja suurendada poliitilist vastutust riigiabi eest;

18.

toetab mõiste „raskustes oleva äriühingu” praeguse määratluse säilitamist (punktid 10 ja 11), kuna see on ennast praktikas õigustanud 2004. aastast saadik ja võimaldab seada prioriteediks abi, mis antakse võimalikult varajasel etapil ja mille maht on seega suhteliselt väike võrreldes abiga, mis eraldatakse äriühingutele, kelle toimetulek on keskpikas perspektiivis ohus;

19.

on siiski seisukohal, et vaja on selgitada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste valdkonna riigiabi mehhanismi ning raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste vastastikust mõju. On kahetsusväärne, et Euroopa Liidu raamistikus riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011), (5) sätestatakse, et „Raskustes olevatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajatele antavat abi hinnatakse vastavalt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevatele ühenduse suunistele” (punkt 9). Reaalselt tähendab see, et raskustes olevale ettevõttele, mis võiks olla elujõuline üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajatele antava abi toel, kohaldub selle sätte alusel raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi süsteem, vaatamata sellele, et see on halduslikult koormav ja eeldab riigiabi kasutamist. Seepärast soovitab komitee muuta punkti 9 Euroopa Liidu raamistikus riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena;

20.

on vastu ettepanekule piirata suuniste kohaldamisala äriühingutega, kelle suhtes on algatatud ametlik maksevõimetuse menetlus, kuna maksevõimetu äriühingu päästmisega kaasnevad väga suured õiguslikud riskid ja päästmise õnnestumine on – iseäranis VKEde puhul – pigem erand kui reegel ning kuna äriühingute raskustega tegelemine on igal juhul tõhusam enne kõiki võlausaldajaid puudutavaid menetlusi;

21.

leiab, et võiks sellisena säilitada eristuse päästmis- ja ümberkorraldamisabi vahel (punktid 15 ja 16);

22.

teeb ettepaneku võtta kasutusele vähese tähtsusega abi piirmäärad äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavast riigiabist teatamise jaoks. Selle abil võiks menetlemisest juba ette kõrvale jätta riigiabi, mis ei moonuta konkurentsi. Kõnealune meede aitaks ka oluliselt vähendada komisjoni talitustel ning liikmesriikide ja omavalitsuste asutustel lasuvat halduskoormust. Kõnealuseks, äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavale riigiabile kohaldatavaks vähese tähtsusega abi konkreetseks piirmääraks võiks nt kindlaks määrata 200 000 euro suuruse tagatissumma VKEde puhul ja 500 000 eurot teiste äriühingute puhul. Vajaduse korral võiks äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi lisada üldise grupierandi määruse reguleerimisalasse juhul, kui abi eraldatakse VKEdele. See võimaldaks ametiasutustel reageerida kiiresti rasketele olukordadele, millesse on sattunud äriühingud, kes oma väiksuse tõttu ei mõjuta või mõjutavad vähesel määral konkurentsi ja kaubavahetust siseturul;

23.

taotleb päästmisabimeetmete praegu kuueks kuuks kindlaksmääratud maksimaalse kestuse pikendamist (punkt 25). Praktilistest kogemustest on selgunud, et selline tähtaeg on sageli liiga lühike, arvestades tegevuse jätkuvuse kava väljatöötamise keerukust, eriti juhul, kui kavas on ette nähtud ettevõtte müük. Lisaks tuleb arvesse võtta aega, mida komisjonil läheb vaja ümberkorralduskavadega tutvumiseks ja mis võib venida mitme kuu pikkuseks, kusjuures mõnikord möödub terve aasta riigiabist teatamisest komisjoni otsuse tegemiseni. Seetõttu teeb komitee ettepaneku, mille kohaselt päästmisabimeetmed võivad kesta maksimaalselt kuus kuud, mida võiks ühekordselt pikendada kuue kuu võrra;

24.

leiab, et komisjon peaks paremini arvesse võtma põhivara realiseerimise kujul rakendatavate kompensatsioonimeetmete negatiivset mõju; Abi saav äriühing võib sel juhul olla sunnitud loobuma äriühingu tulevase arengu seisukohast olulisest põhivaraosast. Lisaks võivad kompensatsioonimeetmed avaldada negatiivset mõju konkurentsile, kui nendega kaasneb pakkumise piiramine asjaomasel turul. Seetõttu nõuab komitee iga juhtumi eraldi läbivaatamist tegelikele konkurentsimoonutustele keskendatud turuanalüüsi alusel. Komitee soovitab keskendada kompensatsioonimeetmed põhivarade müümise vormis liigvõimsusega turusegmentidele;

25.

on seisukohal, et käitumuslikele kompensatsioonimeetmetele, mis on suunatud äriühingu juhtimis- või strateegilistele valikutele nagu nt laienemis- ja soetamiskulude tegemise keeld, reklaamikeeld jne, tuleks omistada rohkem osatähtsust;

26.

kiidab heaks konkreetsete kompensatsioonimeetmete määramise avalik-õiguslike isikute tehtud erandlike maksete puhul, nt dividendide maksmise keeld äriühingu ümberkorraldamise ajaks. Tegemist ei ole mitte ainult moraalse nõudmisega, vaid ka vajadusega ennetada seoses ümberkorraldamisega tekkiva finantskoormuse võimalikku ülekandmist erakapitalilt riigile;

27.

teeb ettepaneku kohaldada kehtiva struktuurifondide üldmääruse artiklis 57 sätestatud toimingute kestvuse klauslit mutatis mutandis liikmesriikide, piirkondliku ja kohaliku tasandi riigiabile. Kõnealuses artiklis nähakse ette toetuste sissenõudmine juhul, kui investeeringut ei säilitata viie aasta või VKEde puhul kolme aasta jooksul. Äriühing, mille suhtes on algatatud sissenõudmismenetlus tootmistegevuse ümberpaigutamise tõttu, ei saa enam toetust struktuurifondidest;

28.

on seisukohal, et ettevõtte omaosaluse arvutamisel peaks olema võimalik võtta arvesse ettevõtte alltöövõtjate või töötajate osalusi, kuna need on selgelt lahus mis tahes riigiabist ja annavad tunnistust sellest, et ettevõttes osalejad usuvad oma ettevõtte elujõulisusse;

29.

toetab põhimõtet, mille kohaselt abisaajast äriühingu enda panus on esmatähtis tema omavastutuse tagamiseks. Komitee leiab siiski, et raskustes olevate äriühingute jaoks on väga raske saavutada praegu rahalisele panusele ettenähtud miinimummäärasid (punkt 44) keskmise suurusega ettevõtete puhul (vähemalt 40 %) ja suurettevõtete puhul (vähemalt 50 %) ning et neis ei ole arvesse võetud asjaomaste sektorite finantseripärasid. Seetõttu teeb komitee ettepaneku, et komisjon asendaks praegused miinimummäärad vahemikuga, sätestades keskmise suurusega ettevõtete puhul miinimummääraks 20 % ja suurettevõtete puhul 30 %, jättes piisavalt kaalutlusruumi asjaomase äriühingu konkreetse olukorra hindamiseks;

30.

leiab, et ühele äriühingule antava päästmis- ja ümberkorraldamisabi maksimaalset suurust, milleks määrati 2007. aastal 10 miljonit eurot, tuleb suurendada 15 miljonile eurole, et võtta arvesse inflatsiooni ja teisi asjakohaseid tegureid (sh mõju SKPle ja tööpuudusele);

31.

on seisukohal, et võrdlusanalüüs suuniste praeguses lisas ettenähtud kujul ei tundu sobivat kokku lühikeste tähtaegadega reageerimise vajadusega. Tegelikult ei saa päästmise ja/või ümberkorraldamise ettevalmistamise väga lühikesel ajavahemikul pidada prioriteetseks erinevate stsenaariumite teaduslikku modelleerimist võrreldes kiirete lahendustega, mida ootavad kliendid, tarnijad, finantspartnerid ja töötajad. Järelikult tehakse ettepanek kaotada suuniste lisa.