EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52012IE1468

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni elluviimine ja järelevalve ELi institutsioonide poolt ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee roll” (omaalgatuslik arvamus)

OJ C 44, 15.2.2013, p. 28–35 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/28


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni elluviimine ja järelevalve ELi institutsioonide poolt ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee roll” (omaalgatuslik arvamus)

2013/C 44/05

Raportöör: Ioannis VARDAKASTANIS

26. aprillil 2012 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

„ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni elluviimine ja järelevalve ELi institutsioonide poolt ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee roll”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 23. novembril 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 485. istungjärgul 12.–13. detsembril 2012 (12. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 144, erapooletuks jäi 2. Vastuhääli ei olnud.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Komitee nõuab tungivalt, et nõukogu jätkaks läbirääkimisi ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli sõlmimise üle, tagamaks, et puuetega eurooplased saaksid täielikult kasutada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid õigusi.

1.2

Komitee kutsub Euroopa Ülemkogu eesistujat, Euroopa Komisjoni presidenti ja Euroopa Parlamendi presidenti üles korraldama 2013. aasta detsembris teise kõrgetasemelise kohtumise teemal „Puuetega inimeste olukorrast liidus”, mille kaaseesistujaks oleks Euroopa puuetega inimeste foorum, eesmärgiga vaadata läbi ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine.

1.3

Komitee rõhutab asjaolu, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon sisaldab kohustusi, mis eeldavad ELi ja liikmesriikide tasandil seadusandlikke ja poliitilisi muudatusi, ning et rahalist olukorda ei tohi kasutada vabandusena puuetega isikute õigustega tegelemise edasilükkamiseks.

1.4

Komitee kutsub komisjoni üles vaatama puuetega inimeste strateegia – mis oleks osa tulevasest ELi üldstrateegiast – rakendamise põhjalikult ja laiapõhjaliselt läbi. See hõlmaks kehtivate õigusaktide, poliitika ja programmide läbivaatamist ja uute ettepanekute väljatöötamist.

1.5

Seega kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles töötama oma peasekretariaadis välja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni mõju hindamise vahendi.

1.6

Komitee tervitab, et nõukogu on loonud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitsmise ja jälgimise sõltumatu raamistiku, ja kutsub üles võtma vastu eriotstarbelise eelarve, mis võimaldaks raamistiku osalejatel täita oma ülesandeid kontaktpunktist täiesti sõltumatult..

1.7

Komitee ootab, et Euroopa Komisjon konsulteeriks temaga Euroopa ligipääsetavuse akti põhjaliku seadusandliku ettepaneku üle, mille reguleerimisala oleks võimalikult lai, hõlmates avaliku ja erasektori teenusepakkujatele ja tootjatele suunatud nõuet tagada puuetega isikutele täielik ligipääs mitmesugustele teenustele, samuti selget ja mahukat ligipääsetavuse mõistet.

1.8

Komitee tervitab avalike veebilehtede ja inimestele põhiteenuseid osutavate veebilehtede ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide lisamist digitaalsesse tegevuskavasse ning ootab, et 2012. aastal esitatakse tugevaid õigusakti ettepanekuid.

1.9

Komitee kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles tugevdama või säilitama puuetega isikuid soosivaid sätteid struktuurifondide määrustes, Euroopa Ühendamise Rahastu (1) ja üleeuroopalise transpordivõrgu määrustes ja programmis „Horisont 2020” (2), õiguste ja kodakondsuse programmis ning arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonna programmides, lisades neisse meetmed, mis rahastamise ja suutlikkuse arendamise kaudu tagavad puuetega inimeste osalemise.

1.10

Komitee kutsub Euroopa välisteenistust, Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles tagama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni süvalaiendamise välissuhetes ja rahvusvahelises koostöös, samuti rahvusvahelistes kaubanduslepingutes, tagades muu hulgas ka puuetega isikute õigusi puudutavate ELi ja liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamise mitmesugustes ÜRO asutustes.

1.11

Komitee nõuab tungivalt, et Euroopa institutsioonid võtaksid asjakohaseid meetmeid ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks asutusesiseselt, vaadates üle oma tava seoses tööhõive, töötingimuste, värbamise, koolituse, ruumide ligipääsetavuse, töökeskkonna ja kommunikatsioonimeetoditega, ja ELi rahastatud ametite nõuded.

1.12

Komitee märgib José Manuel Barroso 2011. aasta detsembris antud lubadust arutada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist volinike kolleegiumi ja peadirektorite kohtumisel ja kutsub üles lisama selle küsimuse igal aastal päevakorda.

1.13

Komitee tervitab ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise eest vastutavate valitsuste loodud kontaktpunktide, kooskõlastusmehhanismide, ELi ja liikmesriikide sõltumatute mehhanismide ning kodanikuühiskonnaga tööfoorumi korraldamist ja teatab oma huvist selle tulevastel kohtumistel osaleda.

1.14

Komitee ootab võimalust aidata 2013. aastal ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele esitatava ELi aruande koostamisele kaasa omapoolse arvamusega.

1.15

Komitee usub, et ta peaks võtma sobivaid meetmeid ÜRO puuetega inimeste konventsiooni rakendamiseks komitees ja täitmaks selles sätestatud kohustusi, soodustades puuetega inimeste komitees töötamist, tagades mittediskrimineeriva värbamisprotsessi, parandades ligipääsu hoonetele, veebilehtedele, IKT-vahenditele ja dokumentidele, pakkudes töötajatele, liikmetele ja ekspertidele mõistlikke ümberkorraldusi, korraldades oma töötajatele koolitust, sh ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni käsitleva brošüüri koostamise kaudu, ja süvalaiendades oma tegevuses puuete teemat.

1.16

Komitee rõhutab vajadust ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni süstemaatilise järelevalve ja rakendamise järele ELi institutsioonides ning võtab seetõttu endale kohustuseks moodustada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve ja rakendamise juhtkomitee, kes kutsuks ELi institutsioone üles oma tööst aru andma ja koguks puuetega isikute esindusorganisatsioonide kaudu puuetega isikute ning kodanikuühiskonna esindajate arvamusi, selleks et töötada välja sõltumatu seisukoht ÜRO konventsiooni rakendamise edenemise kohta.

1.17

Komitee teeb ettepaneku korraldada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise teemal riikide majandus- ja sotsiaalkomiteede, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja riiklike inimõiguste institutsioonidega kohtumine.

1.18

Komitee kutsub sotsiaalpartnereid üles kokkulepitud suuniste alusel süvalaiendama kollektiivläbirääkimiste teel ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist.

2.   Sissejuhatus

2.1

Puuetega inimeste mõiste hõlmab isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline puue, mis võib koos mitmesuguste takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

2.2

Euroopas on umbes 80 miljonit puuetega isikut ja Eurostati andmetel on nad puueteta isikutega võrreldes kaks kuni kolm korda suurema tõenäosusega töötud; ainult 20 %-l raske puudega inimestest on töökoht, samas kui puueteta inimestest töötab 68 %. Puuetega inimesed saavutavad kolmanda tasandi hariduse puueteta inimestega võrreldes rohkem kui 50 % võrra väiksema tõenäosusega. Töist tulu saab vaid 38 % 16–34 aastastest puuetega inimestest kogu Euroopas, samas puueteta inimestest saab töist tulu 64 %.

2.3

Komitee tuletab meelde oma arvamusi teemal: „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020”: uued sammud tõketeta Euroopa suunas” (3) ja „Puudega noorte tööhõive, kaasamine ja osalemine ühiskonnaelus” (4).

2.4

Komitee tunnistab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon ja selle fakultatiivprotokoll võeti vastu 13. detsembril 2006. aastal ÜRO peakorteris New Yorgis, avati allkirjastamiseks 30. märtsil 2007 ja jõustus 3. mail 2008.

2.5

Komitee rõhutab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonil on olnud ulatuslik rahvusvaheline toetus ja seni on selle allkirjastanud 154 ja ratifitseerinud 126 osalist. Fakultatiivprotokolli on seni allkirjastanud 90 ja ratifitseerinud 76 osalist. Kõik 27 ELi liikmesriiki on konventsiooni allkirjastanud ja 24 on selle juba ratifitseerinud.

2.6

Komitee rõhutab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon on terviklik inimõiguste dokument, mis hõlmab kodaniku-, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi. Konventsioonis kinnitatakse veel kord, et kõigil puuetega isikutel peavad olema täielikud inimõigused ja põhivabadused.

2.7

Komitee rõhutab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis on hõlmatud kõik puuetega inimesed ja selles tunnistatakse selgesõnaliselt, et mitmekordse diskrimineerimisega, mis põhineb puudel ja muudel teguritel nagu rahvus, sugu või majanduslik seisukord, saab võidelda üksnes multidistsiplinaarse lähenemisviisi abil, milles võetakse arvesse selle keeruka diskrimineerimisvormi erinevaid lähtealuseid;

2.8

Komitee rõhutab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon sisaldab sätteid, mille teemaks on muuhulgas võrdsus ja mittediskrimineerimine, ligipääsetavus, liikumisvabaduse ja kodakondsus, õigusemõistmise kättesaadavus, kaitse vägivalla eest, iseseisev elu ja kogukonda kaasamine, õigus perekonnaelule, personaalsed liikumisvõimalused, haridus, tööhõive, tervishoid, sotsiaalkaitse, rahvusvaheline koostöö, kodanikukaitse, samuti puuetega isikute osalemine otsustusprotsessides oma esindusorganisatsioonide kaudu ja puuetega naiste ja laste teema süvalaiendamine.

2.9

Komitee rõhutab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon tutvustab uutmoodi maailmavaadet, käsitledes puuetega isikuid mitte kui heategevuse ja ravi „objekte”, vaid pigem kui „subjekte”, kellel on õigused ja kes suudavad neid nõuda ja otsustada vabalt ja informeeritult oma elu üle. Hääle tagasiandmine, valikuvõimaluste tugevdamine ja eluvõimaluste laiendamine on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kesksed teemad.

2.10

Komitee tervitab asjaolu, et konventsioonis selgitatakse ja täpsustatakse, kuidas kohaldada puuetega isikutele kõiki inimõigusi, vaatamata sellele, kui palju toetust need isikud vajavad, ja esitatakse valdkonnad, kus on vaja teha muutusi puuetega isikute õiguste tõhusaks teostamiseks ja kaitseks.

2.11

Komitee tunnistab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon on esimene rahvusvaheline inimõiguste leping, mis on avatud ratifitseerimiseks piirkondliku integratsiooni organisatsioonidele, nagu Euroopa Liit, ja osutab nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusele (5), mille kohaselt Euroopa Ühendus ühines ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja milles ÜRO konventsiooni rakendamist puudutavate küsimustega seotud kontaktpunktiks määratakse komisjon.

2.12

Komitee rõhutab, et otsus sisaldab loetelu valdkondadest, milles liidul on ainu- või jagatud pädevus; loetelu ei ole lõplik ja tõenäoliselt pikeneb aja jooksul. Valdkonnad, milles ühendusel on ainupädevus, on muuhulgas riigiabi ning ühisturu ja ühise tollitariifistiku vastavuse küsimus. Jagatud pädevusega valdkonnad on muu hulgas puude alusel diskrimineerimisega võitlemise meetmed, kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine, põllumajandus, raudtee-, maantee-, mere- ja lennutransport, maksustamine, siseturg, mees- ja naistöötajate võrdse väärtusega töö võrdne tasustamine, üleeuroopaline transpordivõrk ning statistika.

2.13

Komitee tuletab meelde nõukogu, liikmesriikide ja komisjoni vahelist käitumisjuhendit (6), milles sätestatakse nõukogu, liikmesriikide ja komisjoni vaheline sisekord seoses konventsiooni rakendamise eri aspektidega ja esindamisega konventsiooniga loodud asutustes, ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele esitatava ELi aruande koostamise menetlus ja menetlus järelevalveraamistiku loomiseks ühe või mitme sõltumatu kodanikuühiskonna osalusega mehhanismi jaoks.

3.   ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon: milline on ELi esmakordse inimõiguste lepinguga ühinemise mõju

3.1

Komitee tervitab asjaolu, et ühinedes 23. detsembril 2010. aastal ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, sai Euroopa Liidust esmakordselt liidu ajaloos rahvusvahelise inimõiguste konventsiooni osaline, ja tunnustab ELi ja selle liikmesriikide, samuti Euroopa puuetega inimeste foorumi kaudu Euroopa puuetega inimeste liikumise juhtrolli konventsiooni koostamisel ja leiab, et ELil lasub eriline vastutus konventsiooni rakendamise ja selle jälgimise meetmete tugevdamisel ja ülejäänud maailmale eeskuju andmisel.

3.2

Komitee nõuab tungivalt, et nõukogu taasalustaks läbirääkimisi ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli sõlmimise üle, mis võimaldaks üksikisikutel või rühmadel esitada ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele kaebusi pärast seda, kui ELis on kõik õiguskaitsevahendid ammendatud, nagu pakkus välja Euroopa Komisjon 2008. aastal, ennetades seega lünki ja kõrvaldades olemasolevad lüngad puuetega isikute kaitses seal, kus toimuvad õiguste rikkumised ELi pädevusvaldkondades.

3.3

Komitee kutsub komisjoni üles kaaluma muude inimõiguste lepingute, näiteks lapse õiguste konventsiooni ja naiste diskrimineerimise likvideerimise konventsiooni, sealhulgas ka nende fakultatiivprotokollide, ratifitseerimist. Komitee kutsub ELi üles osalema praegu ÜRO avatud töörühmas toimuvatel kõnelustel, millel arutatakse uue teemakohase ÜRO inimõiguste lepingu sõlmimist eakate isikute õiguste kohta, ja tagama, et selle töö on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga täielikult kooskõlas.

3.4

Komitee tunnistab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalisena peab Euroopa Liit oma pädevuse ulatuses järgima kõiki ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustusi, sealhulgas kohustust ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele perioodiliselt aru anda.

3.5

Komitee rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 10 ja 19 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 21 ja 26 viidatakse selgelt puuetega isikute õiguste kaitsele (7).

3.6

Komitee kutsub Euroopa institutsioone üles kehtestama õigusakte, poliitikat ja programme ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täielikuks rakendamiseks liidus ainu- ja jagatud pädevusse kuuluvates küsimustes ja vaatama läbi olemasolevad õigusaktid ja poliitika, selleks et tagada Euroopa Liidus kõigi puuetega isikute täielik kaitse.

3.7

Komitee kutsub Euroopa Ülemkogu eesistujat, Euroopa Komisjoni presidenti ja Euroopa Parlamendi presidenti üles korraldama 2013. aasta detsembris koostöös Euroopa puuetega inimeste foorumiga teine kõrgetasemeline kohtumine teemal „Puuetega inimeste olukorrast liidus”, mille tähelepanu keskpunktis oleks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine (8).

3.8

Komitee tervitab seda, et Euroopa Parlament korraldas 2012. aasta detsembris koos Euroopa puuetega inimeste foorumiga puuetega isikute Euroopa Parlamendi, arvestades selle panust ELi aruandesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele.

3.9

Komitee nõuab tungivalt, et Euroopa institutsioonid võtaksid asjakohaseid meetmeid ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks institutsioonides. Selle kohaselt on vaja:

soodustada puuetega isikute ELi institutsioonides töötamist ning töötada välja töö- ja pereelu sobitamist võimaldav poliitika;

vaadata läbi institutsioonisisesed regulatsioonid, menetlused ja töömeetodid, pidades silmas puuetega inimestele võrdsete võimaluste tagamist;

tagada mõistlike ümberkorralduste tegemisega, et värbamisprotsessis on puuetega inimestel võimalus konkureerida võrdsel alusel puueteta kandidaatidega;

tagada vajaduse korral sobivad tingimused (sealhulgas individuaalne abi, viipekeelest tõlkimine, sobiv transport jne) igapäevases töös kõigile puuetega töötajatele;

tagada kutse- ja täiendõppe kättesaadavus;

parandada hoonete, veebilehtede, IKT-vahendite ja dokumentide ligipääsetavust;

tagada, et kõik ELi ametid ja ELi rahastatud asutused, sh Euroopa koolid, konventsiooni järgivad;

tagada puuetega isikute organisatsioonide osalemine õigusaktide ja poliitika väljatöötamisel, sh piisava rahastamise kaudu.

4.   ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine ELi ja liikmeriikide poolt

4.1

Komitee tervitas oma 21. septembri 2011. aasta arvamuses Euroopa puuetega inimeste strateegiat aastateks 2010–2020 kui keskset poliitilist vahendit ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks Euroopa Liidus, kutsudes samas Euroopa Komisjoni üles tagama, et olemasolevates ja tulevastes alama astme õigusaktides järgitaks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning sätestataks puuetega isikute osalemine ja kaasamine (9).

4.2

Komitee kutsub üles vaatama puuetega inimeste strateegia rakendamise põhjalikult ja laiapõhjaliselt läbi, sh seadma uusi sihte ja eesmärke.

4.3

Komitee kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles süvalaiendama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ELi mitmeaastases finantsraamistikus, tagades, et ligipääsmatutele projektidele või infrastruktuurile ei kulutata ühtegi eurosenti.

4.4

Komitee kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles tegema järgmist:

tugevdama või säilitama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisele suunatud soosivaid sätteid struktuurifondide määrustes, eriti seoses eeltingimuste (10), partnerluspõhimõtete ja horisontaalsete põhimõtetega;

lisama ligipääsetavust käsitlevad sätted Euroopa Ühendamise Rahastu ja üleeuroopalise transpordivõrgu määrustesse (11);

kasutajate osalemise ja teadusuuringute tulemuste ligipääsetavuse edendamise kaudu kindlustama, et programmiga „Horisont 2020” (12) tagatakse ELi rahastatavates teadusuuringutes puuetega isikute kaasamine, samuti looma uusi ja innovaatilisi ideid selle kohta, kuidas puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi õiguses ja poliitikas, sh tööhõives rakendada;

lisama puuetega inimestega seotud sätted oma arengu- ja humanitaarabi programmidesse.

4.5

Komitee kutsub komisjoni üle looma mehhanismi, millega premeeritaks eeskujulikke tulemusi puuetega inimeste õiguste konventsiooni järgimisel seoses ELi rahastatavates projektides ligipääsetavate lahenduste arendamise ja puuetega isikute kaasamisega.

4.6

Komitee tuletab meelde strateegias „Euroopa 2020” sisalduvaid puuetega seotud sätteid, eriti seoses sotsiaalset kaasatust käsitleva kolmanda sambaga, samuti digitaalset tegevuskava, ja nõuab ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise süvalaiendamist kõigis juhtalgatustes.

4.7

Komitee väljendab muret paljudes ELi liikmesriikides rakendatud kokkuhoiumeetmete kahjuliku mõju pärast puuetega isikutele ja nende perekondadele. Kõnealused meetmed suurendavad sotsiaalset tõrjutust, diskrimineerimist, ebavõrdsust ja tööpuudust. Komitee rõhutab, et kriisi ei saa tuua ettekäändeks ÜRO puuetega inimeste konventsiooni rakendamise edasilükkamiseks.

4.8

Komitee kutsub Euroopa Ülemkogu üles võtma vastu tõelise majanduskasvu strateegia, milles oleks ette nähtud meetmed ebasoodsas olukorras olevate rühmade, näiteks puuetega isikute kaitseks, sh meetmed, mis stimuleeriksid tööhõivevõimalusi ja tugevdaksid teenuseid, millega toetatakse puuetega isikute iseseisvat elu ja kogukonda kaasatust, võttes samuti arvesse vanemas eas puude saanud inimeste olukorda, samuti ligipääsetava infrastruktuuri arendamist.

4.9

Komitee kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid tagamaks, et puuetega inimestel oleks ligipääs tööturule ettevõtetele pakutavate maksustiimulite, ettevõtlust soodustavate meetmete, töösuhte alustamise ja lõpetamise võimaluste ning võrdse ligipääsu kaudu sotsiaalkaitsele ja töötajate õigustele.

4.10

Komitee ootab, et Euroopa Komisjon konsulteeriks temaga Euroopa ligipääsetavuse akti põhjaliku seadusandliku ettepaneku üle, mille reguleerimisala oleks võimalikult lai, hõlmates avaliku ja erasektori teenusepakkujatele ja tootjatele suunatud nõuet tagada täielik ligipääsetavus, samuti selget ja mahukat ligipääsetavuse mõistet, mis hõlmaks nii virtuaalseid kui ka reaalseid keskkondi ja võimaldaks abitehnoloogiate koostalitlusvõimet ja ühilduvust ning oleks seotud Euroopa standarditega.

4.11

Komitee kutsub nõukogu üles jätkama tööd ettepanekuga võtta vastu direktiiv isikute võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta sõltumata soost, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest ja viima kõnealune ettepanek kooskõlla ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, lisades sellesse puude ja seotuse tõttu diskrimineerimise mõisted, keelates diskrimineerimise seoses finants- ja kindlustusteenuste kättesaadavusega, käsitledes hariduse kättesaadavust ja eristades selgelt üksikisiku ligipääsu tagamiseks võetavate mõistlike ümberkorralduste kontseptsiooni ligipääsetavuse seisukohast, mis hõlmab ettevaatavat ja rühmapõhist kohustust.

4.12

Komitee rõhutab, et puuetega isikute vajadusi tuleks süvalaiendada kõigis ELi tasandi programmides, strateegiates ja poliitikameetmetes, mis on suunatud naistele, lastele, diskrimineeritud rühmadele, nagu rahvus- või usuvähemustele, geidele ja lesbidele ning eakatele inimestele.

4.13

Komitee rõhutab vajadust tagada maksimaalne ühilduvus ELi siseste õigusaktide ja poliitikameetmetega, laiendades ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni oma välissuhete ning arengu- ja humanitaarabi valdkonda, sealhulgas ka ajutiste suuniste kaudu.

4.14

Komitee nõuab eriti tungivalt, et Euroopa Liit kooskõlastaks puuetega isikute õigusi mõjutavates ÜRO aruteludes oma seisukohta liikmesriikide omaga, tagades näiteks, et ELi seisukoht aastatuhande arengueesmärkide järgse raamistiku suhtes hõlmaks puuetega isikute inimõigusi ning et iga nelja aasta tagant toimuva põhjaliku poliitika läbivaatamise käigus nimetataks puuetega isikuid.

4.15

Komitee kutsub ELi üles kandma oma pühendumust ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile edasi muudele käimasolevatele mitmepoolsetele foorumitele, näiteks läbirääkimistele, mis praegu toimuvad Ülemaailmses Intellektuaalomandi Organisatsioonis autoriõiguse reformi ja liberaliseerimise üle.

4.16

Komitee kiidab tööd, mida on seni tehtud uue transatlantilise tegevuskava raames USA ja ELi vahel peetud poliitilistel kõnelustel puuetega inimesi puudutava reformi teemal ning arvestades eesootavat ratifitseerimist USA-s kutsub üles kaaluma Atlandi-ülese puuetega inimesi puudutava poliitilise dialoogi edasist tugevdamist, et anda jätkuvalt oma panus ülemaailmse reformiprotsessi edasiviimisse.

4.17

Komitee soovitab tungivalt komisjonil tagada, et kõigis peadirektoraatides tehtaks asjaomastele teenistustele ülesandeks süvalaiendada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist poliitikameetmete ja õigusaktide ettevalmistamisel.

4.18

Komitee kutsub komisjoni peasekretariaati üles töötama välja kõigi uute õigusakti ettepanekute mõju hindamise vahend seoses puuetega inimeste õigustega ja lisama uute töötajate koolitusse ja ümberõppesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid õigusi käsitlev moodul.

4.19

Komitee rõhutab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni preambuli punkti o ja artikli 4 lõike 3 järgi tuleb puuetega isikud kaasata kõigisse neid puudutavatesse poliitilistesse ja otsustusprotsessidesse, poliitikameetmetesse ja programmidesse ning kutsub ELi institutsioone ja riikide valitsusi üles kehtestama sellekohaseid menetlusi.

5.   ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve ELis

5.1

Komitee märgib, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõikes 2 kohustatakse osalisriike määrama või looma oma riigis raamistiku, mis sisaldaks ühte või mitut sõltumatut mehhanismi konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks.

5.2

Komitee kutsub nõukogu üles otsusega ametlikult sellist raamistikku määrama.

5.3

Komitee juhib tähelepanu, et sellise mehhanismi määramisel või loomisel peavad osalisriigid arvestama inimõiguste kaitse ja edendamisega tegelevate riiklike institutsioonide staatust ja toimimist puudutavat Pariisi põhimõtet.

5.4

Komitee nõuab eriti raamistiku sõltumatust ELis määratud kontaktpunktist ja kooskõlastusmehhanismist, kõigi raamistikus osalejate volituste määratlemist, samuti eelarvet, mis võimaldaks neil oma ülesandeid täita.

5.5

Komitee rõhutab vajadust luua selged eeskirjad, mille alusel raamistikus osalejad saaksid oma vastavates rollides pidada struktureeritud konsultatsioone, eriti seoses õigusaktide ettevalmistamisega.

5.6

Komitee tunnistab, et vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõikele 3 peab kodanikuühiskond, eriti puuetega inimesed ja nende esindusorganisatsioonid, olema kaasatud järelevalveprotsessi ja selles täiel määral osalema, see hõlmab ka nõukogu poolt konventsiooni rakendamiseks määratud kontaktpunkti ja kooskõlastusmehhanismi.

5.7

Komitee usub, et Euroopa puuetega inimeste foorum kui 80 miljonit Euroopa puuetega kodanikku esindav katusorganisatsioon peaks olema Euroopa tasandil kaasatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise järelevalvesse ja kõigisse puuetega isikute elu puudutavatesse ELi tasandi poliitika- ja otsustusprotsessidesse.

5.8

Komitee usub kindlalt, et partnerlus on jätkusuutliku, majandusliku ja sotsiaalse arengu vahend ja see peab põhinema kodanikuühiskonna tegeliku pikaajalise osalemise väljavaatel, hõlmates ka kõigi partnerite pideva suutlikkuse arendamist, samuti nägema ette piisavad vahendid osalemiseks (13).

5.9

Komitee nõuab, et Euroopa Liit lisaks tulevasse õiguste ja kodakondsuse rahastamisprogrammi ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise toetamise rahastamise, mis peaks hõlmama ka suutlikkuse arendamist ja puuetega isikute esindusorganisatsioonide piisavat rahastamist.

5.10

Komitee tunnistab, kui väga on vaja luua puuetega inimeste õiguste konventsioonile vastav ELi tasandi raamistik, nii et kolmandad riigid, eriti piirkondlikesse organisatsioonidesse kuuluvad kolmandad riigid saaksid ELi raamistikust eeskuju võtta.

5.11

Komitee rõhutab, et Euroopa Liit peab 2013. aasta alguses esitama oma esimese korralise aruande ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele ja ootab, et komisjon konsulteeriks ELi aruande ettevalmistamise käigus komiteega ja väga paljude sidusrühmadega, sh kodanikuühiskonna ja eriti puuetega inimeste liikumise esindajatega.

5.12

Komitee tervitab kõiki meetmeid, mida komisjon ja Eurostat on pakkunud puudeid puudutavate andmete ja üksikasjaliku statistika ja näitajate kogumise parandamiseks ja suurendamiseks, pidades silmas tulemuslikuma poliitika väljatöötamist ja selle rakendamise paremat jälgimist. Komitee ootab 2011. aasta tööjõu uuringusse lisatud puuetega seotud ad hoc mooduli andmete avaldamist ja kutsub komisjoni, Eurostati, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit ja liikmesriike üles lisama puuetega seotud küsimused süstemaatiliselt kõigisse peamistesse küsitlustesse ning töötama välja konkreetseid uuringuid ja näitajaid, millega mõõta vastasmõju puuetega inimeste ja igapäevases elus nende poolt kohatud takistuste vahel, ja nende takistuste kõrvaldamiseks välja töötatud poliitikameetmete mõju.

5.13

Komitee nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja liikmesriigid töötaksid puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud õiguste ja kohustuste kohta välja teavituskampaaniaid, suunates need kõigi tasandite avaliku sektori asutustele, erasektori äriühingutele, meediale, ülikoolidele ja uurimiskeskustele, koolidele, sotsiaal- ja tervishoiuteenustele.

5.14

Komitee kutsub liikmesriike üles tagama puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine eri otsustamistasanditel, süvalaiendades selle sätteid õigusaktides, poliitikas ja haldusotsustes ja töötades välja puuetega inimeste õiguste konventsioonile vastavad puuetega seotud tegevuskavad.

5.15

Komitee kutsub üles ametiühingute, tööandjate organisatsioonide, sotsiaalse majanduse organisatsioonide ja puuetega isikute organisatsioonide vahelisele partnerlusele, selleks et edendada töö kättesaadavust puuetega isikutele, vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile.

6.   ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine komitees

6.1

Komitee on seisukohal, et tuleks võtta asjakohaseid meetmeid ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks komitees ja sellest tulenevate kohustuste täitmiseks. Eelkõige tuleb:

soodustada puuetega inimeste komitees töötamist, sh praktikaprogrammi väljatöötamise kaudu ning julgustada puuetega riiklikke eksperte kandideerima;

tagada puuetega kandidaatidele mittediskrimineeriv värbamisprotsess;

teha puuetega isikutele kättesaadavaks värbamisteenused ning kutse- ja täiendõpe;

parandada hoonete, veebilehtede, IKT-vahendite ja dokumentide ligipääsetavust;

pakkuda mõistlikke ümberkorraldusi, sh töötajate, liikmete ja ekspertide isiklik abistamine;

korraldada oma töötajatele koolitus puuete ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tutvustamiseks, sh koostada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise süvalaiendamist käsitlev brošüür ja videoklipp;

osaleda ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise institutsioonidevahelises töörühmas;

süvalaiendada puuete teemat oma tegevuses.

6.2

Komitee rõhutab, et puuetega isikute õigused peaks olema läbiv teema, mida käsitletakse kõigis puuetega isikute elu mõjutavates komitee arvamustes.

6.3

Komitee rõhutab, et konventsioonis sätestatud õigused tuleb kõigi sektsioonide töös süvalaiendada, sest nad on seotud sotsiaalse, kultuurilise ja majandustegevuse kõigi valdkondadega.

6.4

Komitee rõhutab vajadust luua ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise ja selle jälgimise juhtkomitee, kes kutsuks ELi institutsioone üles oma tööst aru andma ja koguks kodanikuühiskonna ja eriti Euroopa puuetega inimeste foorumi kui puuetega isikute esindusorganisatsiooni arvamusi, et kasutada neid puuetega inimeste õiguste komiteele esitatava ELi aruande ettevalmistamisel ja esitamisel. Nende eri poolte kaasamise kaudu annaks juhtkomitee sõltumatu arvamuse ÜRO konventsiooni rakendamise edenemise kohta

6.5

Komitee tuletab meelde oma rolli ELi demokraatliku õiguspärasuse tugevdamisel, rõhutades osalusdemokraatia, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli.

6.6

Komitee kutsub üles looma organi, mis ergutaks ja kooskõlastaks ELi institutsioonide ja asutuste ning kodanikuühiskonna dialoogi seoses ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi tasandil rakendamisega.

6.7

Komitee soovib kaastööna lisada oma arvamuse aruandele, mille EL esitab ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele.

Brüssel, 12. detsember 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  COM(2011) 665 final.

(2)  http://ec.europa.eu/research/horizon2020/index_en.cfm

(3)  ELT C 376, 22.12.2011, lk 81-86.

(4)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 2-6.

(5)  2010/48/EÜ.

(6)  16243/10, 29. november 2010.

(7)  SEC(2011) 567 final

(8)  Kõrgetasemelise kohtumise teemal „Puuetega inimeste olukorrast liidus” kutsus 6. detsembril 2011 kokku Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ja sellel osalesid Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy, Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ja Euroopa puuetega inimeste foorumi president Yannis Vardakastanis.

(9)  ELT C 376, 22.12.2011, lk 81-86.

(10)  ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, ligipääsetavust ja iseseisvat elu puudutavad eeltingimused juba lisati komisjoni ettepanekusse.

(11)  COM(2011) 665 final

(12)  http://ec.europa.eu/research/horizon2020/index_en.cfm

(13)  ELT C 44, 2011.02.11, lk 1.


Top