EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52012AE1689

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi riigiabi ajakohastamine”  ” COM(2012) 209 final

OJ C 11, 15.1.2013, p. 49–53 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 11/49


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi riigiabi ajakohastamine” ”

COM(2012) 209 final

2013/C 11/11

Raportöör: Emmanuelle BUTAUD-STUBBS

8. mail 2012 otsustas komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi riigiabi ajakohastamine” ”

COM(2012) 209 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 25. oktoobril 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 484. istungjärgul 14.-15. novembril 2012 (14. novembri 2012 istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 128, erapooletuks jäi 5.

1.   Järeldus ja soovitused

1.1

Euroopa Liidu riigiabipoliitika on ELi jaoks oluline strateegia globaliseerunud, terava konkurentsiga majanduse tingimustes.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates tuleb komisjoni teatises esitatud reformi toetada, kuna selle eesmärgid on

aidata ELi riigiabipoliitika abil kaasa strateegia „Euroopa 2020” õnnestumisele;

jõuda ülesannete uue, senisest tõhusama jaotuseni komisjoni ja liikmesriikide vahel;

parandada mitut menetluslikku aspekti.

1.3

Komitee jagab komisjoni nägemust sellest, et tuleb tugevdada positiivset seost tõhusa riigiabi ning säästva ja kaasava majanduskasvu eesmärgi vahel. Sihipärane riigiabipoliitika võimaldab ergutada uuendustegevust (sh sotsiaalset innovatsiooni), keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamist ja inimkapitali arendamist, vältides keskkonnakahju tekitamist. Sihipärane ja dünaamiline riigiabipoliitika võib aktiivselt kaasa aidata kõrge tööhõive ja tugeva sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisele.

1.4

Kuigi kavandatud reform on oma eesmärkide, rakendusviiside ja ajakava poolest põhjalik, vääriks see siiski mõnes punktis täpsustamist.

1.5

Komitee palub komisjonil täpsustada teatavaid teatises sisalduvaid mõisteid.

1.5.1

Ka komisjoni kasutatud põhimõistet „turuhäired” tuleks täpsemalt määratleda, kuna selle tähendus on eri tegevusvaldkondades erinev: ligipääs laenule, lairibavõrkude rahastamine, tööstusrajatiste arendamine ärilistel eesmärkidel, uuendamisvõimalused, naisettevõtluse arendamine jne. Lisaks võivad turuhäiretel olla erinevad põhjused: negatiivsed välistingimused, puudulik teave, kooskõlastamise probleemid, turuvõimu olemasolu jne.

1.6

Komitee soovib tõstatata mitu küsimust kavandatud reformide kohta.

1.6.1

Komisjoni kavandatud reform toob kaasa liikmeriikide suurema vastutuse riigiabi määramisel ja selle üle järelevalve teostamisel. Milliste õiguslike ja praktikas kasutatavate vahendite abil kavatseb komisjon veenda liikmesriike tegema täielikku koostööd riigiabi alase õiguse kohaldamisel?

1.6.2

Liikmesriikide suuremast vastutusest riigiabi kontrollimise vallas võib tekkida oht, et eeskirju hakatakse subjektiivselt kohaldama ja riigid hakkavad tegema ebaausaid manöövreid, mis viivad tagasi majanduspatriotismi juurde ning mis lõppkokkuvõttes suurendaks veelgi ettevõtjate õiguslikku ebakindlust.

1.6.3

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) aruandele tuginedes tõdeb komisjon, et meie peamiste üleilmsete konkurentide poolt riigiabiks kasutatud summad jäävad võrreldavale tasemele. Siiski pakkuvat ELi riigiabipoliitika läbipaistvamat raamistikku kui USAs, Indias, Koreas või Brasiilias kehtivad süsteemid. Kõnealused andmed on aegunud ja vajavad ajakohastamist, et anda komisjonile ammendav ja täpne pilt praegu valitsevast olukorrast.

1.6.4

Komisjon võrdleb ELi süsteemi teiste olemasolevaste riigiabi kontrollimise süsteemidega, ent ei tee sellest mingisugust konkreetset järeldust. Miks ei kasuta komisjon võimalust, et kinnitada vajadust järgida maailmamajanduse tasandil võrdse konkurentsi põhimõtet, et tagada tasakaalustatus riigiabi määramisel? Komitee rõhutab vajadust reageerida tõhusalt ebaseaduslike välismaiste toetuste konkreetsetele tagajärgedele, mis seavad ohtu Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime võrreldes üleilmsete konkurentidega.

1.7

Komitee teeb lisaks ettepaneku teatavate muudatuste tegemiseks, mis tema arvates tunduvad vajalikud VKEde toetamiseks – mille vajadust on tunnustanud komisjon ja nõukogu –, eriti juhul, kui neid survestab konkurents kolmandate riikide ettevõtjatelt, kes on saanud suuremat ja ebaselgemate tingimuste alusel eraldatud otsest ja kaudset riigiabi.

1.7.1

Arvestades vähese tähtsusega (de minimis) abi väiksust, positiivset mõju VKEdele ja väga väikestele ettevõtetele ning nende piiratud mõju siseturule, teeb komitee ettepaneku tõsta vähese tähtsusega abi ülempiir – nagu otsustati hiljuti üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta – püsivalt 200 000 eurolt 500 000 eurole ja arvutada see iga ettevõtte jaoks kolme järjestikuse aasta jooksul.

1.7.2

Arvestades vajadust aidata Euroopa VKEdel rahvusvaheliselt laieneda, teeb komitee ettepaneku muuta üldise grupierandi määruse 800/2008 artikli 27 lõiget 3, et kuulutada kokkusobivaks ühisturuga riigiabi, millega aidatakse VKEdel osaleda kolme järjestikuse aasta jooksul messidel ja laatadel.

1.8

Oma kogumusest lähtudes esitab komitee komisjonile kolm praktilist laadi soovitust.

1.8.1

ELi kõigis ametlikes keeltes tuleks koostada praktiline käsiraamat, mis sisaldaks riigiabi mõistete ja menetluste selgitusi ning keeldusid et parandada ettevõtjate, kohtute ja ametiasutuste arusaama riigiabist ja selle kasutamist.

1.8.2

Tuleks korraldada täiendavad seminarid liikmesriikide pädevate ametiasutuste koolitamiseks, et tagada ELi riigiabieeskirjade võimlikult ühtlane kohaldamine kõigis liikmesriikides.

1.8.3

Arvestades kavandatud muudatuste olulisust, palub komitee, et temaga konsulteeritakse väikese tähtsusega riigiabi reguleeriva määruse, võimaldamismääruse ja üldise grupierandi määruse läbivaatamise küsimuses.

2.   Teatise põhisisu

2.1

Komisjon kavatseb reformida ELi riigiabipoliitikat kooskõlas järgmise kolme peaeesmärgiga:

a)

edendada jätkusuutlikku, arukat ja kaasavat majanduskasvu konkurentsivõimelisel siseturul kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”;

b)

keskendada komisjoni eelkontroll nendele juhtumitele, millel on suurim mõju siseturule;

c)

ühtlustada eeskirju ja võimaldada kiiremat otsustamist.

2.2

Kõnealuse reformimise lähtekohaks on tõdemus, et praeguse poliitika tulemuslikkus on olnud ebaühtlane:

praegustest eeskirjadest arusaamine ning nende kohaldamine ja kontrollimine on keeruline. Komisjoni volinik Joaquín Almunia ise tõdes 23. veebruaril 2012 komitee täiskogu ees esinedes, et praegu koosnevad eeskirjad 37 dokumendist (määrused, teatised ja raamdirektiivid);

grupierandiga hõlmatud meetmete rakendamise kontrollimise praegustest tulemustest ilmnevad teatavad kõrvalekaldumised riigiabi andmise eeskirjadest;

komisjonil puuduvad reeglid, millega määrata kindlaks selged prioriteedid kaebuste menetlemise vallas;

liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus ja koostöö teatamismenetlustes võiks olla senisest tõhusam.

2.3

Olukorra parandamiseks tingimustes, kus on vaja ära kasutada ühtse turu kõik võimalused (energeetika, transport, digitaalne tehnoloogia), teeb komisjon ettepaneku viia läbi põhjalike eesmärkide, rakendusviiside ja ajakavaga reform.

2.4

Kavandatud reformi eesmärgid on laiahaardelised, kuna Euroopa majanduskasvu soodustamiseks soovitakse ära kasutada ühenduse ühte vanimaid ja integreeritumaid poliitikavaldkondi ning teiselt poolt teha üsna radikaalseid menetlusparandusi, isegi kui teatises ei ole täpsustatud arvulisi andmeid või üksikasju nende kohta.

2.5

Kavandatud reform on põhjalik oma rakendusviiside poolest, kuna komisjon kavatseb integreeritud strateegia raames samaaegselt läbi viia mitme omavahel põimitud järgmise läbivaatamispaketi:

väikese tähtsusega riigiabi määruse läbivaatamine;

muudatuste tegemine nõukogu võimaldamismääruses, millega kuulutatakse teatavad abikategooriad siseturuga kokkusobivaks, vabastades need seega teatamiskohustusest;

üldise grupierandi määruse läbivaatamine kehtiva võimaldamismäärusega hõlmatud abikategooriate osas;

riigiabi mõistesse õigusliku selguse loomine;

riigiabi valdkonna menetlusmääruse ajakohastamine.

2.6

Kavandatud reform on põhjalik oma ajakava poolest, kuna komisjon taotleb menetlusmääruse ja võimaldamismääruse muutmiseks esitatud ettepanekute vastuvõtmist 2012. aasta sügiseks ning paketi teiste elementide heakskiitmist 2013. aasta lõpuks, st enne 2014.–2020. aasta finantsperspektiivi jõustumist.

3.   Üldised märkused

3.1   Riigiabi kontroll ELi konkurentsiõiguse üldisemas raames

3.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni poolt teatises esitatud eesmärgi, et „riigiabi kontroll peaks hõlbustama hallata hästi kavandatud, tuvastatud turuhäiretele ja ühiseesmärkidele suunatud abi” tänu kontrolli keskendamisele juhtumitele, millel on suurim mõju siseturule, lihtsustades eeskirju ja kiirendades otsuste tegemist.

See toimimisviis on osa konkurentsiõiguse üldisemast arendamisest nii konkurentsivastase tegevuse (kartellilepped ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine) kui ka ühinemiste kontrolli alase õiguse seisukohast.

3.1.2

Konkurentsivastane tegevus: määrusega nr 1/2003 (1) läbiviidud konkurentsiõiguse ajakohastamine ja määrusega kaasnevad tekstid käivitasid detsentraliseerimise protsessi konkurentsiõiguse kohaldamises, kaotades eelneva teatamise korra. Seega saab komisjon oma tegevuses keskenduda kõigi tõsisemate piirangute ja kuritarvitamise juhtumite, sh kartellilepete vastasele võitlusele. Kõnealuse ajakohastamisega kaasnes riikide konkurentsiametite võrgustiku ja komisjoni vahelise koostöö tugevdamine.

3.1.3

Ühinemiste kontrollimine: komisjon volinik Joaquín Almunia teatas hiljuti ELis kehtiva ühinemiste kontrollimise süsteemi võimalikust eesseisvast reformimisest, mille eesmärk on muuseas, et komisjon saaks keskenduda ühinemisjuhtumitele, millel on kõige tõenäolisemalt mõju siseturule (2). Lühikeses perspektiivis on eesmärk lihtsustada vähem problemaatiliste juhtumite käsitlemist, tõhustades „lihtsustatud menetlust” ja vaadates läbi eelteatamismenetluse. Pikemas perspektiivis võidakse läbi vaadata ühinemiste kontrollimise süsteem ise nii, et uuritakse vähemosaluse oste ning viiakse piirmäärade ja üleandmiste osas paremini omavahel kooskõlla riikide ja ELi süsteemid.

3.2   Kriteeriumid riigiabi üldiseks reguleerimiseks

3.2.1

Komitee kordab oma toetust riigiabi üldisele reguleerimisraamistikule, mis tugineb järgmistele kriteeriumitele (3):

riigiabi sihipärasus ja valikulisus;

kooskõla ühtse turu väljakujundamise strateegiatega;

menetluste ja eeskirjade lihtsustamine, läbipaistvus ja õiguslik kindlus;

tõhusam dialoog liikmesriikidega otsuste tegemise ja kohaldamise protsessis ning tulemuslikkuse hindamisel ja jälgimisel;

senisest tõhusam ettevõtjate teavitamine riigiabi suhtes kohaldatavate eeskirjade ja menetluste kohta;

jagatud vastutus riiklike koordineerimistasandite loomise kaudu;

ELi riigiabieeskirjade kohandamine meie peamiste kaubanduspartnerite koostatud toetusstrateegiatega, et tagada ülejäänud maailmaga võrdsed konkurentsitingimused (4).

3.3   Liikmesriikide vastutuse suurendamine riigiabi reguleerivate eeskirjade kohaldamisel

3.3.1

Komitee mõistab, et komisjoni kontrollimiste keskendamisel kõige problemaatilisematele juhtumitele tuginetakse iseäranis teatamiskohustusest vabastatud abimeetmete laiendamisele. See eeldab ilmtingimata liikmesriikide suurendatud vastutust. Komitee märgib siiski, et sellega seoses tuleks arvesse võtta riigiabi õiguse eripärasusi. Tegelikult on riik ja üldjoontes kõik riiklikud ja avalikud asutused, kes võivad riigiabi anda, teatud mõttes n-ö nii kohtuniku kui ka kaitsja rollis.

3.3.2

Liikmesriikide suuremast vastutusest riigiabi kontrollimise vallas võib tekkida oht, et eeskirju hakatakse subjektiivselt kohaldama ja riigid hakkavad tegema ebaausaid manöövreid, mis viivad tagasi majanduspatriotismi juurde ning mis lõppkokkuvõttes suurendaks veelgi ettevõtjate õiguslikku ebakindlust.

3.3.3

Kõnealuse ohu minimeerimiseks on mõeldavad mitmed lahendused:

Suurendatakse läbipaistvust, kehtestades liikmesriikidele aruandluskohustuse. Võiks sätestada, et komisjoni veebilehel avaldatakse iga-aastane koondaruanne vähese tähtsusega riigiabi reguleeriva määruse ja grupierandi määruse kohaldamise kohta.

Ebaseaduslikkusest/mittevastavusest tulenev finantsrisk lasub üksnes abi saajal, kel tuleb vastav rahasumma koos intressidega tagasi maksta. Seetõttu võiks suurendada liikmesriikide finantsvastutust, kehtestades nt asjaomast riigiabi andnud ametiasutusele trahvi.

Võiks kaaluda riigiabipoliitika eest vastutavate sõltumatute riiklike agentuuride loomist, mis täidaksid kontaktpunkti ülesannet nii komisjoni kui ka ettevõtjate jaoks.

Komisjonil tuleks teostada tõhusaid järelkontrolle ja aktiivselt edendada parimaid tavasid.

3.4   Menetluste lihtsustamine ja läbipaistvus

3.4.1

Komisjon ja liikmesriigid on vastu võtnud hulga dokumente ja seega tõestanud oma reageerimissuutlikkust 2008.–2011. aasta majandus- ja finantskriisile (5). Iseäranis tänu tihedamale koostööle liikmesriikide vahel ja komisjoni talituste märkimisväärsele panusele on suudetud riikide ja ettevõtjate suureks rahuloluks teha otsuseid kiiresti.

3.4.2

Ent sellegipoolest on menetlused üldises plaanis asjaosaliste jaoks ikka veel liiga pikad ja keerukad. Seetõttu toetabki komitee komisjoni tahet lühendada toimikute menetlemise tähtaegu, parandades haldustavasid ja taotledes liikmesriikidelt vastutuse võtmist, et tagada läbipaistvus ja tõhusus. Kõnealused tähtajad peaksid võimalikult palju järgima majanduse käekäiku.

3.4.3

Selles mõttes võiks riigiabi teatavate liikide (6) menetlemisel kohaldatava „lihtsustatud menetluse” kohaldamisala laiendada, ent see oleks endiselt reguleeritud. Kõnealust menetlust kasutades kontrollib komisjon üksnes, kas abimeede on kooskõlas kehtivate sätete ja tavadega.

3.5   Õiguse parem jõustamine

3.5.1

Riigiabi reguleeriva õiguse ellurakendamine on määrava tähtsusega. Sellegipoolest nendib komitee, et riiklikud kohtud ei suuda sageli tagada riigiabi reguleerivate õigusnormide tõhusat kohaldamist, eriti tagamaks nende ettevõtjate õiguste kaitse, kes on kandnud kahju konkureerivate ettevõtjate kasuks võetud ebaseaduslike abimeetmete tõttu. Põhjuseid võib olla mitu, nende seas see, et kohtunikud ei valda piisavalt hästi ELi konkurentsiõigust, või kõiki kohtuvaidlusi iseloomustavad menetluslikud piirangud.

3.5.2

Tuleb leida lahendusi, mille abil tugevdada riigiabi õigusnormide kohaldamist praktikas. Ettevõtjate ja riiklike kohtute käsutusse tuleb anda tõhusaimad vahendid ja menetlused.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Mõiste „turuhäire” täpsustamine

4.1.1

Komitee nõustub eesmärgiga, mille kohaselt kiidetakse heaks üksnes abimeetmed, mis i) aitavad kaasa majanduskasvule, üritades kõrvaldada turuhäireid (riigiabi andmine ei tohi asendada, vaid peab täiendama erakulusid), ning millel ii) on stimuleeriv mõju või, teisisõnu, mis ergutavad abi saajat tegevusele, millest ta oleks abi puudumisel loobunud.

4.1.2

Sellega seoses tuleb turuhäire mõistet ilmtingimata täpsustada ja näitlikustada näidetega erinevatest valdkondadest, muu hulgas olemasolevate Euroopa kohtuotsuste alusel, et aidata nii ametiasutustel kui ka ettevõtjatel kõnealusest mõistest ühtselt aru saada ning arvestada sellega abimeetmete kavandamisel.

4.2   Riigiabi alaste rahvusvaheliste võrdluste süvendamine ja ajakohastamine

4.2.1

Teatise punktides 16 ja 17 käsitletakse kolmandate riikide konkurentsipoliitikat. Komisjon jõuab järeldusele, et ELil on kõige läbipaistvam raamistik, mis võimaldab tal anda riigiabi võrdsel tasemel. Väide tugineb 2006. aastal WTO läbiviidud võrdleval analüüsil. Komitee kutsub komisjoni üles paluma WTOlt uuema uuringu koostamist, kuna kriisi taustal on mitu ELi mittekuuluvat WTO liikmesriiki massiliselt eraldanud toetusi, eriti tootmistööstuse sektorites. On soovitav, et 2013. aastast alates rakendatav tulevane konkurentsipoliitika tugineks nt USAs, Hiinas, Indias või Brasiilias terava globaalse konkurentsi tingimustes valitseva olukorra värskele ja täpsele hinnangule (k.a föderaalüksuste antud riigiabi).

4.2.2

Riigiabi eeskirjade rakendamine peab aitama tugevdada ettevõtjate konkurentsivõimet sise- ja rahvusvahelisel turul. Ent Euroopa ettevõtjad seisavad silmitsi kolmandates riikides asuvate ettevõtjate konkurentsiga, kus mõnikord ei ole seadusega seatud mingisuguseid piiranguid riigiabi vallas. Selline olukord võib põhjustada tõsiseid konkurentsimoonutusi ELi ettevõtjate kahjuks, nagu komisjon on ühes märkinud ühes oma teatises (7).

4.2.3

Oma volitustest kinni pidades võtab komisjon algatusi, et luua üleilmsel tasandil võrdsed konkurentsitingimused, viidates lojaalsuse mõistele. Seega tuleb riigiabi õiguse mis tahes reformimine kooskõlastada muude komisjoni poolt kaubanduspoliitiliste vahendite tasandil võetavate meetmetega (WTO eeskirjad, kahepoolsed vabakaubanduslepingud).

4.3   Eksporditoetuste põhimõtete läbivaatamine

4.3.1

Komisjon tunnistab ettepankus määruse kohta, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020) (COM(2011) 834 final), vajadust aidata VKEdel oma tooteid eksportida ELi siseselt ja kogu maailmale, et leida majanduskasvuvõimalusi. Kavatsetakse aidata kasvuvõimalustega VKEsid toetuste ja tugiteenustega võrgustiku „Entreprise Europe” kaudu.

4.3.2

Samas tunduvad komisjoni järgitavad põhimõtted siiski liiga piiravad, kuna nt VKEde messidel ja näitustel osalemise vallas seatakse 6. augusti 2008. aasta määruse nr 800/2008 artiklis 27 mitu kumulatiivset tingimust: rahaline toetus võib moodustada maksimaalselt 50 % abikõlblikest kuludest, toetus eraldatakse vaid VKEdele ELi tähenduses ja üksnes siis, kui ettevõte osaleb esimest korda teatud messil või laadal.

4.3.3

Kõnealust esmakordse osalemise kriteeriumit peetakse sobimatuks rahvusvahelise laienemise strateegiaga, mis eeldab ettevõtjalt ühel ja samal turul tegutsemist vähemalt kolme aasta jooksul, enne kui ta saaks asuda oma arengustrateegiat koostama (esindus, filiaal või turustus). Seetõttu teeb komitee ettepaneku asendada artikli 27 lõikes 3 toodud „esmakordse osalemise” kriteerium kriteeriumiga „messil või laadal osalemine kolme järjestikuse aasta jooksul”, jättes muutmata ülejäänud kaks kriteeriumit.

4.4   Riigiabi panus jätkusuutlikku ja kaasavasse majanduskasvu

4.4.1

ELil tuleb tagada, et riigiabi ergutaks uuendustegevust, sh sotsiaalvaldkonnas juba algatusega „Innovatiivne liit” tunnistatud sotsiaalse innovatsiooni toetuste kaudu, keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamist ja inimkapitali edasiarendamist säästva arengu mudeli raames. Komitee väljendab heameelt selle üle, et sotsiaalse innovatsiooni toetusi tunnistatakse järjest tihedamini kokkusobivaks ühtse turuga (8), ning soovib, et selline suundumus tulevikus veelgi süveneks riigiabi ajakohastamise protsessi raames.

4.4.2

Samuti toetab komitee riigiabi kontseptsiooni, mis on suunatud teadusuuringutele ja arendustegevusele, mis hõlmab haavatavatele rühmadele (muu hulgas puudega inimestele) kättesaadavate toodete, programmide ja teenuste kavandamist, teostamist ja turustamist (9).

Brüssel, 14. november 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2)  http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=SPEECH/12/453&format=HTML&aged=0&language=EN.

(3)  ELT C 65,17.3.2006, lk 1, punkt 3.1.

(4)  http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/intm/132797.pdf.

(5)  Vt majandus- ja finantskriisi vastamiseks koostatud ajutised riigiabi eeskirjad.

(6)  ELT C 136, 16.6.2009, lk 3.

(7)  Vt teatise punkt 17.

(8)  COM(2010) 546 final, COM(2011) 609 final, ELT L 7, 11.1.2012, lk 3.

(9)  ELT C 24, 28.1.2012, lk 1.


Top