13.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/1

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2012. aasta tööprogramm - Euroopa uutmine” (1),

—

võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni teemal „Regioonide Komitee 2012. aasta prioriteedid, mis põhinevad Euroopa Komisjoni õigusloome- ja tööprogrammil” (2),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2012. aasta kevadisele kohtumisele adresseeritud 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni teemal „Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu projekt” (3),

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komitee kehtivat, 16. veebruaril 2012. aastal allkirjastatud koostöölepingut,

1.

on veendunud, et ajal, mil Euroopa Liit seisab silmitsi suurte väljakutsetega, otsides lahendusi jätkuvale finants-, majandus-, ühiskonna- ja poliitilisele kriisile, on hädavajalik Euroopa Komisjoni ambitsioonikas tööprogramm 2013. aastaks, mille abil hoogustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist ning parandada elukvaliteeti Euroopas ning mis aitaks taastada kodanike usaldust Euroopa integratsiooniprotsessi vastu;

2.

on seisukohal, et majanduse elavdamine peab tuginema kahele võrdselt olulisele struktuurireformide sambale, milleks on majanduskasvu taashoogustamine ja eelarvedistsipliini tagamine;

3.

toetab majandusliku integratsiooni süvendamist ning poliitiliste prioriteetide, tulude ja kulude senisest tõhusamat kooskõlastamist kõigi valitsemistasandite vahel, austades riikide keskvalitsuste ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste autonoomiat ja ametipädevusi, mis põhinevad subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetel, ning lükkab tagasi poliitika mistahes kaudse või otsese taasriigistamise või tsentraliseerimise;

4.

palub Euroopa Komisjonil tõrjuda katseid kasutada valitsustevahelisi kokkuleppeid aluslepingutes sätestatud ELi demokraatlikest menetlustest möödahiilimiseks, mõjutamata Lissaboni lepinguga sätestatud tõhustatud koostööd;

5.

tuletab meelde Regioonide Komitee seisukohta, (4) mille kohaselt järgmise, 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku varane vastuvõtmine 2012. aasta lõpus oleks oluline märguanne sellest, et EL on võimeline vastama üleilmsetele väljakutsetele omaenda strateegia abil majanduskasvu, töökohtade loomise ja konkurentsivõime soodustamiseks, ja eeltingimus tagamaks, et ühtekuuluvuspoliitika toimib katkematult;

6.

kordab seisukohta, et ELi eelarve kujutab endast investeeringueelarvet, et tagasi tuleb lükata ettepanekud kärpida ELi majanduskasvustrateegia osaks olevate programmide rahastamist ning et on vaja luua uusi omavahendeid, pidades silmas eelkõige liikmesriikide poolt ELi eelarvesse tehtavate eraldiste asendamist;

7.

kordab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsusekindlust olla kaasatud ELi vahendite kasutamise lihtsustamisse ja finantsmääruse läbivaatamisse, et vähendada bürokraatiat, suurendada avalike fondide võimendavat mõju ELi, liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil ning tagada ELi maksumaksjate jaoks läbipaistvus ja vastutus;

8.

on seisukohal, et Euroopa Komisjonil tuleks esitada analüüs majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu mõju kohta kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning iseäranis küsimuses, kuidas säilitada kohalikku ja piirkondlikku eelarveautonoomiat;

9.

toetab jõupingutusi eelarvedistsipliini tagamiseks, eelkõige avaliku sektori võla kõrge taseme probleemi lahendamiseks, kuna kõrge võlatase seab tõsisesse ohtu põlvkondadevahelise solidaarsuse. Samas võivad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste piisavad ressursid tagada majanduskasvu otstarbekate investeeringute kaudu nt ELi fondidest ja riigihanke teel ühiselt rahastatud projektide elluviimise näol;

10.

kordab oma üleskutset komisjonile võtta kõigis oma ettepanekutes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 9 kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse kohta. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles esitama Euroopa poolaasta kohta tasakaalustatud soovitusi ning võtma kõigi finants- ja majanduskriisiga seotud õigusaktide puhul arvesse kõnealuseid aluslepingus sätestatud kohustusi;

11.

palub komisjonil teha Regioonide Komiteega koostööd Euroopa haldusmenetluste seaduse väljatöötamisel;

12.

rõhutab, et kuigi Euroopa poolaasta peaks kaasa aitama majanduskasvule, eelarvedistsipliinile ja struktuursete probleemide lahendamisele, tuleb Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel ka täpselt ette näha ja jälgida kõnealuste meetmete mõju kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eelarveautonoomiale;

13.

kiidab Euroopa Ülemkogu poolt 2012. aasta juunis vastuvõetud uue „majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe” üldjoontes heaks ning toetab selle tungivat soovitust „mobiliseerida Euroopa Liidus kõigil juhtimistasanditel kõik hoovad, vahendid ja poliitikad”, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid (5);

14.

toetab Euroopa Komisjoni jõupingutusi täiustada juhtimiskorda ning eelkõige partnerluspõhimõtet riiklike reformikavade väljatöötamisel, rakendamisel ja hindamisel. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni siiski üles lisama kõigisse riigipõhistesse soovitustesse hinnangut kõnealustele aspektidele;

15.

tuletab meelde vajadust kaasata riiklikesse reformikavadesse tulemustele suunatud struktuurid, nagu territoriaalsed paktid (6). Lisaks sellele tuleks tunnustada ja toetada algatusi, millega edendatakse konkurentsivõimet ja uuendustegevust kohalikul ja piirkondlikul tasandil, nagu Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitel;

16.

süvendab hea meelega koostööd Euroopa Komisjoniga kogu strateegia „Euroopa 2020” poliitikatsükli vältel ning palub kaasata komitee iga-aastase majanduskasvu analüüsi väljatöötamisse;

17.

soovitab, et Euroopa Komisjon edastaks korrapäraselt ajakohastatud andmeid strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuste elluviimise kohta, andes eelkõige aru kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisest juhtalgatuste ellurakendamisse;

18.

palub Euroopa Komisjonil selgitada 2013. aastal strateegia vahehindamise raames, kuidas ta kavatseb tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste senisest tihedama kaasamise kõnealustesse küsimustesse;

19.

nõuab, et struktuurifondide kasutamata jäänud vahendite mistahes ümbersuunamine uude majanduskasvu tegevuskavva peab toimuma subsidiaarsuse põhimõtet austades ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisel;

20.

innustab Euroopa Komisjoni jätkama selliste oluliste probleemide lahendamist nagu noorte tööpuudus ning üle 55-aastaste töötajate ja sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade tööhõive, arvestades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni iseäranis üles esitama nõukogu soovituse eelnõu noortegarantiid käsitleva määruse kohta. Komitee kutsub üles lisama riiklikesse tööhõivekavadesse konkreetse kohaliku ja piirkondliku mõõtme;

21.

kutsub komisjoni üles tagama, et kavandatud, laste vaesust ja laste heaolu käsitlevasse soovitusse oleksid võetud ka komitee 2012. aasta veebruaris laste vaesust käsitlevas arvamuses (CdR 333/2011) esitatud nõuanded, eelkõige laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tervikliku strateegia vastuvõtmine, mis hõlmab liikmesriikide, piirkondlikku ja kohalikku tasandit, samuti mõistlikel näitajatel rajaneva järelevalveraamistiku kehtestamine, mis oleks seotud ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni aruandlusmehhanismiga. Komitee on veendunud, et 2013. aastal on tarvis kriisi poolt laste vaesusele avaldatud mõju hinnangut, mis põhineb konkreetsetel liikmesriikide poolt riiklike reformikavade ja strateegia „Euroopa 2020” raames koostatavatel aruannetel;

22.

tuletab meelde, et kriisiaegadel ja kokkuhoiutingimustes peaks ELi eelarve mobiliseerima võimalikult ulatuslikku avaliku ja erasektori kaasrahastamist kõigil valitsemistasanditel (7). Komitee väljendab kahetsust statistiliste andmete puudulikkuse üle, kuna nende andmete abil saaks usaldusväärselt hinnata selliseid mobiliseerivaid ja mitmekordistavaid mõjusid;

23.

toetab Euroopa Komisjoni kavatsust avaldada aruanne avaliku sektori kulutuste kvaliteedi kohta (8) ning soovitab eelarvedefitsiidi arvutamisel hoida lahus jooksvad kulud ja investeeringud, et vältida pikaajalisi netotulusid tootvate investeeringute kulupoolele kandmist;

24.

rõhutab, et koostoimet saab taotleda eelkõige ELi, liikmesriikide ja piirkondlike eelarvete vahel eeldusel, et kasutusel on asjakohased ja tõhusad kooskõlastamismehhanismid, nagu nt koostalitlusvõime eelarveküsimustega tegelevate avalike haldusorganite vahel, avaliku sektori raamatupidamise ühtlustatud eeskirjad ning eelarvetsüklid ja võrreldavad eelarvestruktuurid, ning kutsub Euroopa Komisjoni üles avaldama rohelise raamatu, milles uuritaks kõnealuses valdkonnas võetavaid võimalikke konkreetseid meetmeid;

25.

kutsub Euroopa Komisjoni üles lisama oma 2013. aasta tööprogrammi Ühtse turu akti III, mis sisaldaks kõiki ühtse turu aktist järele jäänud poliitilisi algatusi, mille osas ei ole veel tegutsema asutud, ning milles tagataks majandusliku, sotsiaalse ja valitsemissamba tasakaal, austades nelja põhivabadust;

26.

palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu tööjõu piiriülese liikuvuse edaspidisele tõhustamisele, kaitstes töötajate õigusi, ning kutsub üles parandama kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi, et aidata kaasa töötajate liikuvusele;

27.

julgustab Euroopa Komisjoni võtma tagasi oma ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamise kohta asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kontekstis, mis on 12 riigi parlamendis vallandanud varajase hoiatuse mehhanismi subsidiaarsuse kohta;

28.

rõhutab VKEde olulist rolli majanduse taaselustamise ja tööhõive seisukohast kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Seda saaks veelgi suurendada VKEde, ülikoolide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemise kaudu ELi teadusuuringute ja uuendustegevuse rahastamise programmides;

29.

kutsub Euroopa Komisjoni üles võimaldama VKE-dele lihtsama juurdepääsu rahastamisele ja riigihankelepingutele ning jätkama halduskoormuse vähendamist;

30.

eeldab, et Euroopa Komisjon kaasab Regioonide Komitee tööstuspoliitikat käsitleva juhtalgatuse läbivaatamisse;

31.

toetab Euroopa Parlamenti, kes palus Euroopa Komisjonil esitada 2013. aasta jaanuariks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114 põhinev ettepanek direktiivi kohta, mis tagaks kõigile ELis seaduslikult elavatele tarbijatele juurdepääsu põhilistele makseteenustele;

32.

kordab oma üleskutset seoses Euroopa sotsiaalelamumajanduse tegevuskavaga, mis selgitab sotsiaalelamumajandusele kohaldatavaid konkurentsieeskirju ning julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi korralikke ja taskukohaseid eluasemeid pakkuma, et edendada sotsiaalset segunemist ja võidelda diskrimineerimisega;

33.

palub Euroopa Komisjonil – pärast Euroopa vastastikuste ühingute põhikirja reguleeriva määruse esimese eelnõu tagasivõtmist – esitada kiiresti muudetud ettepanek;

34.

kutsub tungivalt üles käsitlema 2013. aastal uuesti energia tegevuskava 2050 tagamaks, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused suudavad anda oma panuse säästva energia detsentraliseeritud tootmise edendamisse ja energeetika taristusse, nt arukatesse jaotusvõrkudesse, mis kuuluvad ressursitõhususe ja rohelise majanduse põhielementide hulka. Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles töötama välja aastani 2030 ulatuva ulatusliku investeerimisraamistiku, et tagada vajalik kindlus nii turuosalistele kui ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

35.

kutsub Euroopa Komisjoni üles hindama võimalusi täiendava, detsentraliseeritult hallatava rahastamisvahendi loomiseks, millega stimuleerida säästva energia tegevuskavade rakendamist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja eelkõige linnapeade pakti partnerite poolt. Komitee toetab ka energiatõhususele ja energiasäästule suunatud finantstoetusmeetmete paremat ühendamist tulevastes ELi rahastamisprogrammides (9);

36.

palub Euroopa Komisjonil võtta meetmeid ühenduvusprobleemide lahendamiseks liikmesriikide vahel ja piirkondade vahel liikmesriikide sees ning edendada meetmeid, millega soodustada energia mikrotootmise levikut ja selle integreerimist jaotusvõrkudesse;

37.

kutsub üles lihtsustama VKEde ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääsu Euroopa Investeerimispanga antavatele laenudele investeeringuteks energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonnas;

38.

rõhutab vajadust saavutada eesmärk võtta 2013. aasta alguses vastu õigusaktide pakett ühtekuuluvuspoliitika kohta 2014.–2020. aastal, et võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel alustada struktuurifondide programmidega 1. jaanuaril 2014;

39.

kutsub EUROSTATi üles koostöös liikmesriikide statistikaametitega tegelema vajadusega ajakohasemate võrreldavate andmete järele piirkondade SKP kohta;

40.

tuletab meelde vajadust võtta senisest järjepidevamalt ja rangemalt arvesse ELi poliitikameetmete territoriaalset mõõdet. Komitee soovitab Euroopa Komisjonil lisada kõnealused elemendid oma tulevasse mõju hindamisega seotud tegevusse ja anda neist korrapäraselt aru (10);

41.

kutsub Euroopa Komisjoni üles laiendama ELi ametnike ajutise lähetamise kava omavalitsustasandile (selle asemel, et keskenduda üksnes üleriigilisele tasandile), et parandada ELi institutsioonides teadmisi ELi õigusaktide ja projektide igapäevasest elluviimisest kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

42.

ootab huviga eelseisvat ettepanekut ELi sadamapoliitika tuleviku kohta. Komitee palub, et ettepaneku kohta koostataks kohaliku mõju hinnang, ja on valmis hindamisele kaasa aitama;

43.

juhib tähelepanu säästva linnalise liikumiskeskkonna olulisusele ning soovitab edendada e-piletite kasutamist ja arukaid piletimüügilahendusi kõigis transpordiliikides, sh bussi- ja raudteetransport, praamid, ühisautode ja -jalgrataste kasutamine ning teemaksud, et ergutada eri süsteemide koostalitlusvõime tõhustamist ja suurendada ühistranspordi kasutamist;

44.

märgib, et õhukvaliteedi parandamise aeglustumine tuleneb olulisel määral vähesest ambitsioonikusest ELi päritoluga allikatele põhinevas poliitikas ja riiklike meetmete puudumisest. Suur osa ülesannetest ja vastutusest õhukvaliteediga seonduvate probleemide lahendamise alal on pandud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste õlule (11). Komitee ootab huviga ettepanekuid kõnealuste probleemide lahendamiseks õhukvaliteeti käsitlevate ELi õigusaktide tulevase läbivaatamise raames;

45.

loodab, et kõnealusel läbivaatamisel kohandatakse ELi (saasteallikatele põhineva) õhusaasteainete poliitika ja heitkoguste poliitika ambitsioonitasemeid ja ajakavasid ning et tugevdatakse direktiivi teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (National Emissions Ceiling – NEC), et vähendada taustkontsentratsioone. Komitee loodab, et sõidukitele kohaldatavad standardid muudetakse karmimaks, pidades silmas lämmastikdioksiidi (NO2) ja lämmastikoksiidide (NOx) heitkoguseid ning tahkeid peenosakesi, ning et tegeldakse ka mere- ja õhutranspordi ning põllumajanduse tekitatud heitkogustega, lihtsustades samal ajal mõõtmise näitajaid ja kriteeriume. Lisaks kutsub komitee üles arvestama õhukvaliteeti käsitleva ELi poliitikaga ka teistes poliitikavaldkondades, sh transpordis, elamumajanduses, tööstuses, energeetikas ja kliima valdkonnas;

46.

nõuab, et ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia sisaldaks jaotist konkreetsete piirkondlikul ja kohalikul tasandil võetavate kohanemismeetmete kohta ning samuti suuniseid ja toetust kohalikele ja piirkondlikele poliitikutele. Samuti tuleks kaaluda eriti ohustatud Euroopa piirkondades kohaldatavate kohanemisstrateegiatega tegeleva töörühma moodustamist, milles osaleksid Regioonide Komitee, kliimameetmete peadirektoraadi, Euroopa Keskkonnaameti, teadusuuringute ühiskeskuse ning ka kohalike ja piirkondlike võrgustike ja ühenduste esindajad;

47.

rõhutab vajadust sihtotstarbelise teatise järele teemal „Uus ELi kohalike toiduainete kvaliteedikava”, kuna kohalikud toidusüsteemid toetavad kohalikku ja piirkondlikku majandust, pakkudes tööhõivet põllumajanduses ja toiduainete tootmises;

48.

leiab, et komisjon peaks üles näitama senisest suuremat paindlikkust lahenduse otsimisel, et välja tulla praegusest tupikust, kuhu on sattunud Euroopa Parlament ja nõukogu kalandussektori mitmeaastaste kavade õigusliku aluse tõttu. Komitee loodab, et seoses ettepanekute paketiga ühise kalanduspoliitika reformimiseks laiendatakse algatusi nii, et nende abil soodustatakse kalanduspoliitika suuremat detsentraliseerimist ja sobivaid rakendusmeetmeid rannikualade ja siseveekogude vajadustele ja väljakutsetele vastamiseks;

49.

toetab mere vesikonna strateegia lähenemisviisi väljatöötamist ühtse merenduspoliitika vahendina, ent arvab, et kõnealused strateegiad (näiteks Atlandi piirkonna kohta 2013. aastal vastu võetav strateegia) peavad sisaldama tugevamat territoriaalset mõõdet ning õppima makropiirkondlikul lähenemisel saadud kogemustest;

50.

kutsub üles arvestama kohaliku ja piirkondliku mõõtmega algatustes, mis tuginevad kodanike õigustele ja tugevdavad neid, ja jõupingutustes kodanike usalduse taastamiseks ELi ja tema institutsioonide vastu ning rõhutab laste ja noorte kaasamise vajadust, arvestades nende võimet kasutada kodakondsuse õigusi ja täita kodakondsuse kohustusi. Komitee kutsub komisjoni üles keskenduma kõnealusele ülesandele Euroopa kodanike aasta (2013) raames kavandatud tegevuses ja üritustes. Regioonide Komitee kavatseb sellele kaasa aidata;

51.

kohustub andma oma panuse õnnestunud Euroopa kodanike algatuste järelmeetmetesse koostöös teiste ELi institutsioonidega;

52.

palub lihtsustada Euroopa naabruspoliitika riikides asuvate kohalike ja piirkondlike osalejate juurdepääsu asjaomastele, kõnealusele piirkonnale mõeldud ELi fondidele ning toetab olemasolevate programmide, sh ETKRi avamist naabrusriikide partneritele;

53.

kinnitab oma kavatsust jätkata viljakat koostööd Euroopa Komisjoniga kohalike omavalitsuste vahendi (LAF) kontekstis, et tõhustada suutlikkuse arendamist kohapeal ning edendada teadmisi ELi ja tema menetluste kohta kandidaat- ja potentsiaalsetes kandidaatriikides. Komitee kutsub komisjoni üles uurima võimalust laiendada vahendit Euroopa naabruspoliitika riikide kohalikele omavalitsustele;

54.

loodab, et komitee soovitusi võetakse nõuetekohaselt arvesse komisjoni 2013. aasta tööprogrammi väljatöötamisel, ning teeb Regioonide Komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjoni presidendile, Euroopa Ülemkogu eesistujale, Euroopa Parlamendi presidendile, Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Küprosele ning tulevastele eesistujariikidele Iirimaale ja Leedule.