27.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/46

—

kutsub Euroopa Komisjoni üles käivitama demograafilist muutust käsitleva Euroopa linnapeade pakti kui Euroopa aasta 2012 tulemuse, et koondada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kes on huvitatud innovatsiooni, aruka tervishoiu ja parema elukvaliteedi lahenduste edendamisest aktiivsena ja tervena vananemise toetamiseks, ning pakkuda paktile halduslikku ja rahalist toetust;

—

jagab Euroopa aasta 2012 sidusrühmade foorumi nägemust igas vanuses inimeste ühiskonnast, kus igaühel on võimalus täita aktiivset osa ühiskonnas ning nautida võrdseid õigusi ja võimalusi elu kõigis etappides hoolimata vanusest, soost, rassist või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, sotsiaalsest või majanduslikust staatusest, seksuaalsest sättumusest, füüsilisest või vaimsest seisundist või hooldusvajadusest;

—

rõhutab, et oluline on konsulteerida eakate ja nende hooldajatega ja kaasata nad eakate vajaduste kaardistamisse, lahenduste arendamisse ning tulemuste hindamisse. Sellise osalusel põhineva lähenemisviisiga toetatakse sotsiaalset kaasatust ja tagatakse, et osutatavad teenused vastavad võimalikult täpselt teenusesaajate tegelikele vajadustele;

—

soovitab Euroopa Komisjonil kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ELi tasandil aktiivsemalt selliste erinevate algatuste sotsiaalse mõju hindamise protsessi, mida rakendatakse aktiivsena ja tervena vananemise toetamiseks, tagamaks, et rohujuuretasandi mõju eakatele naistele ja meestele hinnatakse nõuetekohaselt.

Pearaportöör

Arnoldas ABRAMAVIČIUS (LT/EPP), Zarasai rajooni volikogu esimees ja linnavolikogu liige

Viitedokument

/

1.

tervitab eesistujariigi Taani algatust kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused Euroopa Liidu tasandi dialoogi selle üle, kuidas vastata demograafilisele väljakutsele ning maksimeerida vananeva rahvastiku võimalusi. Nagu sedastati Regioonide Komitee arvamuses „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga Euroopa Liidus (2009. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta)” (1) ja Euroopa Parlamendi aruandes Euroopa aasta 2012 kohta (2), on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel mitmes liikmesriigis võtmepädevused kolmes valdkonnas, millele aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta tugineb: tööhõive, ühiskonnas osalemine ja iseseisev elu;

2.

rõhutab, et rahvastiku vananemisega seotud väljakutsetele vastamine on strateegia „Euroopa 2020” üks eesmärke. Kuna kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kodanike vajadustele vastamisel eesliinil ning vastutavad enamike selliste teenuste osutamise eest, mis on eakatele inimestele vajalikud väärikaks vananemiseks, on omavalitsusüksuste otsene osalemine kõigis vananemist käsitlevates ELi aruteludes oluline, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid. Samuti aitab see suurendada sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust;

3.

tervitab täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlevat Euroopa innovatsioonipartnerlust, millega püütakse mobiliseerida paljusid eri sidusrühmi kõigil tasanditel, et suurendada tervena elatud aastate arvu kahe aasta võrra (tervena elatud aastate näitaja). Komitee tuletab samuti meelde, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võtmepädevus täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse kolmes sambas, milleks on ennetus, sõeluuringud ja varajane diagnoosimine, hooldus ja ravi ning aktiivsena vananemine ja eakate iseseisev eluviis;

4.

jagab Euroopa aasta 2012 sidusrühmade foorumi nägemust igas vanuses inimeste ühiskonnast, kus igaühel on võimalus täita aktiivset osa ühiskonnas ning nautida võrdseid õigusi ja võimalusi elu kõigis etappides hoolimata vanusest, soost, rassist või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, sotsiaalsest või majanduslikust staatusest, seksuaalsest sättumusest, füüsilisest või vaimsest seisundist või hooldusvajadusest;

5.

soovitab valida positiivse lähenemisviisi vananemisele ning jagab seisukohta, et innovatsioon võib aidata parandada meie vananevale elanikkonnale suunatud teenuseid. Ent tuleb rõhutada, et innovatsioon ei ole oluline muutuste pärast, vaid pigem selleks, et tegemist on väärtusliku tõukejõuga, mille abil parandada kvaliteeti ja kulutõhusust kasvavatele ja arenevatele vajadustele vastamisel majanduslikult raskel ajal;

6.

on seisukohal, et majandus- ja finantskriis muudab senisest pakilisemaks vajaduse põhjalikult läbi vaadata meie ühiskonna toimimisviis ning teha kõik endast olenev, et igaühel, nii noorel kui ka eakal, oleks võimalus osaleda aktiivselt tööturul ja oma kogukondades ning elada iseseisvalt võimalikult kaua. Parim lähenemisviis demograafilisele vananemisele on edendada eakatesõbralikke kogukondi, kus avalik ruum, transport, elamumajandus ja kohalikud teenused on kujundatud kõigi generatsioonide vajadusi silmas pidades ning kus edendatakse põlvkondadevahelist solidaarsust ja koostööd. Sellised kogukonnad on enamasti samuti keskkonnahoidlikumad ning edendavad sotsiaalset ühtekuuluvust ning teiste haavatavate rühmade suuremat sotsiaalset osalemist;

7.

rõhutab, et oluline on konsulteerida eakate ja nende hooldajatega ja kaasata nad eakate vajaduste kaardistamisse, lahenduste arendamisse ning tulemuste hindamisse. Sellise osalusel põhineva lähenemisviisiga toetatakse sotsiaalset kaasatust ja tagatakse, et osutatavad teenused vastavad võimalikult täpselt teenusesaajate tegelikele vajadustele;

8.

märgib, et viimasel aastakümnel on Euroopa mitmes paigus kerkinud esile nn hõbedase majanduse käsitus. Selle raames püütakse välja arendada terve rida tooteid ja teenuseid kasvavale hulgale eakatele, keda iseloomustavad erinevad tervise ja hooldusega seotud vajadused, piiratud liikuvus ja piirangud igapäevaelu tegevustes. Hõbedane majandus on laienenud teistele turusegmentidele, näiteks hea enesetunde (wellness) ja hea füüsilise vormiga (fitness) seotud teenused, vaba aeg, reisimine, kultuur, teabevahetus, meelelahutus ja juurdepääs uutele tehnoloogiatele. Paljud VKEd ja äriklastrid mitmes liikmesriigis on samuti spetsialiseerunud innovaatilisele tehnoloogiale eakate jaoks, näiteks koduautomaatika valdkonnas, mis loob suurepäraseid kasvuvõimalusi. Siiski tuleks ka märkida, et kuigi tunnistatakse vajadust erivajadustega inimestele väljatöötatud spetsiaalsete toodete ja teenuste järele, eelistab enamik eakaid kasutada tavapäraseid kaupu ja teenuseid. Seetõttu tuleks edendada universaaldisaini (Design for All) käsitusele tuginevat ulatuslikumat lähenemisviisi, mille keskmes on eakate ja puuetega inimeste vajadused ja ootused, koos spetsiaalsete nišitoodete väljaarendamisega äärmiselt erilisteks vajadusteks;

9.

juhib tähelepanu suundumusele, et järjest enam kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi keskendub sotsiaalsele innovatsioonile ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (IKT) tuginevatele lahendustele, et parandada tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteeti ja kulutõhusust nii linna- kui ka maapiirkondades. Sellised lahendused võivad aidata osutada eakatele hädavajalikke teenuseid avaliku ja erasektori seisukohalt mõistlike kuludega. Ent sellised algatused eeldavad teatud hulka investeeringuid ja meetmeid, mida tuleb rakendada teistel valitsustasanditel, et liikuda katseprojektidest suuremahuliste tegevusmudelite juurde, mida on võimalik kasutada riiklikul tasandil või mujal Euroopa Liidus. See on üks valdkond, kus kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vajavad võimalikult ulatuslikku toetust nii oma riigi valitsuselt kui ka Euroopa Liidult;

10.

toonitab, et kuigi kohalikul tasandil võib leida mitmeid näiteid innovaatilistest meetmetest, mis toetavad aktiivsena ja tervena vananemist, ning sotsiaalsed inkubaatorid on sageli kohalikud algatused, mis tekivad nende abil rahuldatavate vajaduste läheduses, ei ole projektipõhine lähenemisviis alati tõhus kriitilise massi või pikaajalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks. Valitseb vajadus üldise strateegilise nägemuse järele, mis hõlmab küsimusi kogu valdkonnast, et saavutada kaasav ja toetav keskkond. Selge näide on Taani Fredericia omavalitsusüksuse algatatud sotsiaalne innovatsioon, mille eesmärk on ennetamise, rehabilitatsiooni, tehnoloogia ja sotsiaalse võrgustumise abil säilitada või taastada nende eakate eneseabi, kes vajavad tuge oma igapäevastes toimingutes. Nende lähenemisviis tugineb paradigma muutusele, mille kohaselt ei nähtaks eakaid mitte abitute patsientide, vaid ressurssidega kodanikena. Seda algatust toetas katseprojektina Taani rahandusministeerium ning sellest saab nüüd eeskuju Taani teistele omavalitsusüksustele;

11.

rõhutab, et elanikkonna vananemise väljakutsetel on tugev sooline mõõde. See kutsub üles pöörama eritähelepanu sotsiaalkaitsereformide ning sotsiaalteenuste valdkonnas (eriti laste ja eakate hoolduses) praegu tehtavate kärbete mõjule naiste tööhõivele ning soolisele palga- ja pensionilõhele, kuna mitteametlike hooldajate ülalpeetavate sugulaste hooldamise koorem kasvab. Enamik neist on naised ning neid ähvardab tulevikus suurem vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse risk, kui ei astuta samme selle ebavõrdsuse kõrvaldamiseks. Stress ja koormus tervishoiu- ja hooldussektoris, kus põhiliselt töötavad naised, võivad ka edaspidi tuua endaga kaasa uusi probleeme eakamate naiste jaoks;

12.

on seisukohal, et vajalik on parem koordineerimine aktiivsena ja tervena vananemisele lahenduste väljatöötamisel osalevate eri tasandite vahel, ning rõhutab mitmetasandilise valitsemise laiendamise olulisust selles valdkonnas. Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei tuleks käsitleda ainuüksi rakendusorganitena, vaid nad tuleks kaasata kogu otsustus- ja hindamisprotsessi;

13.

on seisukohal, et tõeline lisandväärtus tekiks juhul, kui Euroopa Liit looks raamistiku, mis võimaldaks riiklikel ametiasutustel ja osapooltel kõigil tasanditel saada kasu üksteise kogemustest, koguda teavet edukatest algatustest ning õppida ebaõnnestumistest, kuivõrd see võimaldaks neil vältida vigade kordamist ning aitaks investeerida nende piiratud vahendeid tõhusaks osutunud innovaatilistesse lahendustesse;

14.

soovitab, et Regioonide Komitee kutsutaks liituma täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse juhtrühmaga. Sellega tagatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asjakohane esindatus innovatsioonipartnerluse otsustusprotsessis ning võimaldatakse komiteel tegutseda vahendajana, et mobiliseerida suurt hulka kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi osalema innovatsioonipartnerluse elluviimisel, kuna neil on pädevused kõigis selle kuues põhitegevusvaldkonnas;

15.

toetab täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse raames tehtud ettepanekut luua eakatesõbralike keskkondade Euroopa võrgustik ning tervitab Euroopa eakate inimeste platvormi (AGE) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) jõupingutusi selline võrgustik käivitada. Komitee soovitab, et ELi vahendeid tuleks eraldada sellise ELi võrgustiku asjakohaseks arendamiseks tihedas koostöös WHOga;

16.

soovitab komisjonil seada prioriteediks eakaid puudutavad teadusuuringud. Tegemist on osaliselt uue rühmaga, kelle kohta erinevad sidusrühmad vajavad rohkem teavet. Teadusuuringud on vajalikud, et hinnata tervishoiu- ning haiguste ennetamise meetmete tõhusust ja kulutõhusust kogu elutsükli vältel ja eelkõige elu hilisperioodil. Lähemalt tuleb uurida ka seda, kuidas innustada eakaid, kelleni on keerulisem jõuda, muutma oma harjumusi ja elustiili. Andmed väga eakate inimeste kohta tuleks kaasata statistikasse ja teadusuuringutesse ning väga eakatega töötavaid inimesi tuleks teavitada selliste teadusuuringute tulemustest;

17.

kutsub Euroopa Komisjoni üles käivitama demograafilist muutust käsitleva Euroopa linnapeade pakti kui Euroopa aasta 2012 tulemuse, et koondada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kes on huvitatud innovatsiooni, aruka tervishoiu ja parema elukvaliteedi lahenduste edendamisest aktiivsena ja tervena vananemise toetamiseks, ning pakkuda paktile halduslikku ja rahalist toetust;

18.

märgib, et kui aktiivsena vananemise valdkonnas on esmane pädevus liikmesriikidel ning nende kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, siis Euroopa Liit võib kehtestada õigusakte küsimustes, mis mõjutavad siseturu toimimist, et kaotada tõkked inimeste vabalt liikumiselt, edendada teenuste osutamise vabadust ning tagada optimaalne tarbijakaitse. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimine ELi poolt loob Euroopa Liidule uusi õiguslikke kohustusi, tagamaks, et puuetega inimesed ja vaegusega eakad saavad kasutada oma liikumisvabaduse õigust ning osaleda täielikult oma kogukonna majandus- ja ühiskonnaelus nagu kõik muud kodanikud. See eeldab Euroopa Liidu meetmeid, et tagada koordineeritud vastus ELi, riiklikul ning kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Lisaks võib EL lihtsustada kogemuste rahvusvahelist vahetust ning edendada pehmeid meetmeid, näiteks heade tavade juhiseid, et toetada ELi aluslepingutes sätestatud põhivabaduste optimaalset rakendamist;

19.

märgib, et Euroopa Komisjon kavatseb esitada Euroopa juurdepääsetavuse akti ettepaneku ning rõhutab, et vaja on ELi õigusraamistikku, et kinnitada juurdepääsetavust kõigile olulistele kaupadele ja teenustele kogu Euroopa Liidus ning luua võrdsed konkurentsitingimused kogu majandusharule, sh VKEdele. Ettepanek peab aga olema proportsionaalne ega tohi tekitada VKEdele täiendavat bürokraatlikku koormust. Üleeuroopaliste standardite vastuvõtmine oleks samuti kasulik valdkonna toetamiseks ning kõigile mõeldud kaupade ja teenuste tõhusa ühisturu loomiseks. Luua tuleks seiresüsteem, et tagada õigusaktide jõustamine koos tegevuskavadega riiklikele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele. Samuti tuleb tagada toetus kohalikele osalejatele ja VKEdele;

20.

tuletab meelde, et asjakohane riigihanke õigusraamistik on ELi, riigi ja kohalikul tasandil võtmetähtsusega, tagamaks, et riiklikud investeeringud edendavad juurdepääsetavust kõigi jaoks. Juurdepääsetavusest peaks samuti saama oluline eeltingimus ELi rahastamise (struktuuri-, projekti- või teadusrahastamine) saamiseks ning vajalik on toetus, et aidata vähemarenenud piirkondadel järgida ELi õigusakte ja standardeid. Juurdepääsetavuse tõhustamiseks tuleks kaaluda rahalisi stiimuleid eelkõige ametiasutustele, et ajakohastada olemasolevaid ehitisi ja eluasemeid, samuti et toetada investeeringuid innovaatilistesse lahendustesse;

21.

rõhutab teadlikkuse tõstmise vajalikkust peamiste õigusmeetmete täiendamiseks, et neid oleks võimalik reaalselt kohaldada. See peaks olema suunatud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, tootjatele, tarnijatele ja teenuseosutajatele ning üldiselt kodanikele. Haridus- ja koolituspoliitika on oluline juurdepääsetavuse tugevdamiseks ja toetamiseks: Põhinõue on tagada, et insenerid, arhitektid, veebikujundajad, ehitajad, linnaplaneerijad (ja teised) oleksid asjakohaselt koolitatud, et käsitleda juurdepääsetavuse küsimusi ning rakendada universaaldisaini;

22.

meenutab, et elukestev õpe ja vabatahtlik tegevus on aktiivsena ja tervena vananemise peamised tõukejõud. Täiskasvanuharidust ja eakate vabatahtlikku tegevust tuleks toetada ELi, riigi ja kohalikul tasandil, et aidata pikendada tööelu, edendada aktiivset pensionile siirdumist ning toetada iseseisvat elu;

23.

soovitab seega, et aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta 2012 ning täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärgid kaasataks kõikidesse asjaomastesse tulevastesse ELi rahastamisvahenditesse, sh struktuurifondidesse, ning et kohalikke ja piirkondlikke osapooli puudutavaid menetlusi lihtsustataks. Komitee tervitab just Euroopa aasta 2012 kontekstis tähendusrikast Euroopa põlvkondadevahelise solidaarsuse päeva, millega edendatakse põlvkondadeüleseid projekte õpilaste ja eakamate kaaskodanike vahel ning antakse oluline panus põlvkondadevahelisse dialoogi;

24.

tervitab teadmis- ja innovaatikakogukonna loomist tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemisega seotud innovatsiooni valdkonnas 2014. aastal ning soovitab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudil teha kõik endast olenev, et kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning muid sealseid osapooli selle teadmis- ja innovaatikakogukonna elluviimisse;

25.

soovitab Euroopa Komisjonil kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ELi tasandil aktiivsemalt selliste erinevate algatuste sotsiaalse mõju hindamisprotsessi, mida rakendatakse aktiivsena ja tervena vananemise toetamiseks, tagamaks, et rohujuuretasandi mõju eakatele naistele ja meestele hinnatakse nõuetekohaselt;

26.

meenutab, et aktiivsena ja tervena vananemine on üks strateegia „Euroopa 2020” põhieesmärk ning seda toetavad mitmed juhtalgatused (uued oskused uute töökohtade jaoks; vaesuse vastu võitlemise tegevusprogramm; digitaalne tegevuskava) ning erinevad kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kättesaadavad ELi rahastamisvahendid. See on esile toodud ka Regioonide Komitee, Euroopa Komisjoni ja Euroopa eakate inimeste platvormi (AGE) koostöös väljaantud brošüüris „How to promote active ageing in Europe – EU support to local and regional actors” (Kuidas edendada aktiivsena vananemist Euroopas – ELi toetus kohalikele ja piirkondlikele osalejatele). Kõnealune brošüür avaldati 2011. aasta septembris panusena Euroopa aastasse 2012 (3);

27.

järeldab seega, et väljapakutud algatused ei näi tekitavat probleemi seoses ELi aluslepingutes määratletud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele vastamisega;

28.

meenutab, et hinnanguliselt väheneb 2060. aastaks noorte osakaal kogu 27-liikmeslises Euroopa Liidus 9 % (4) ning tööealise elanikkonna osakaal (15–64aastased) 15 %. Lisaks sellele prognoositakse eakate arvu märkimisväärset 79 %-list kasvu. Need demograafilised muutused on mitmete eri nähtuste tulemus, milleks on näiteks viljakuse madal tase, oodatava eluea pikenemine, koguränne ning pärast II maailmasõda aset leidnud beebibuumi põlvkonna vananemine. On ilmselge, et need demograafilised suundumused avaldavad märkimisväärset majanduslikku, sotsiaalset ja eelarvelist mõju riiklikul, kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Regioonide Komitee uurimuses „Active Ageing: local and regional solutions” (Aktiivsena vananemine: kohalikud ja piirkondlikud lahendused) (5) selgitatakse tagajärgi üsna hästi, sedastades, et tööjõu pakkumine ja tööhõive väheneb, tuues kaasa majanduskasvu probleeme, samas kui vananeva elanikkonna nõudlus teenuste järele kasvab. Lisaks oodatakse riigisektori kulude kasvu, et pakkuda oma vananevale elanikkonnale kvaliteetseid teenuseid, samas tuleb rahastada ka järjest kasvava hulga eakate tervishoiuteenuseid ja pensioneid. Ent enamikule kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele on osaks saanud drastilised eelarvepiirangud, mis juba muudavad äärmiselt keeruliseks asjakohastele standarditele vastavate dünaamiliste ja ajakohaste sotsiaalteenuste pakkumise;

29.

rõhutab, et riikide ja piirkondade vahel on suured erinevused meeste ja naiste oodatavas elueas, tervena elatud aastate näitajates, vanuse mediaanis ja sõltuvusmäärades. Prognooside kohaselt vananeb elanikkond pea kõigis 27-liikmelise Euroopa Liidu 281 piirkonnas, kusjuures aastaks 2030 ei ole elanikkonna vanuse mediaani suurenemist oodata vaid seitsmes piirkonnas, milleks on Viin Austrias, Hamburg ja Trier Saksamaal, Sterea Ellada ja Peloponnesos Kreekas ning West-Midlands ja Kirde-Šotimaa Ühendkuningriigis (6). 2008. aastal erinesid sõltuvusmäärad piirkonniti pea kolm korda (9,1 %st kuni 26,8 %ni). 2030. aastal on erinevus ligikaudu neljakordne (10,4 %st 37,3 %ni) (7). See tähendab, et piirkonnad ei ole demograafilise vananemise osas kõik võrdsed ja see mõjutab koos praeguse majanduskriisiga mõningaid kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi rohkem kui teisi;

30.

rõhutab samuti, et riikide ja piirkondade vahel valitsevad suured erinevused riigivõla osas ning mõningad neist seisavad silmitsi väga tõsiste eelarvekärbetega, mis võivad piirata nende võimalusi saada kasu ELi rahastamisest struktuurifondide või vananemisega seotud ühisprogrammide kaudu;

31.

meenutab, nagu sedastatakse arvamuses „Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem” (8), et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused jäävad avaliku sektori suurimaks tööandjaks ning selle tulemusel on riigipensionid ka edaspidi võtmetähtsusega pensionisüsteemide tagamisel. Kõnealuseid pensione mõjutavad aga järjest enam eelarvemeetmed ja reformid. Seetõttu tuleks arvesse võtta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust seda mõju kompenseerida, et oleks võimalik tagada kõigile eakatele naistele ja meestele piisav sissetulek, sh mitterahaliste abi- ja hooldusteenuste kaudu. Regioonide Komitee tegi ettepaneku lisada makromajanduslikku järelevalvesse sotsiaalne mõõde ühe viisina neid mõjusid käsitelda;

32.

märgib oma arvamuses „Väärikas vananemine infoühiskonnas” (9), et IKT lahendused võivad parandada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste tulemuslikkust, kui need on asjakohaselt kohandatud eakate vajadustele, ning tuletab meelde, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema kaasatud riikliku ja ELi tasandi uurimistegevusse eakaid puudutavate IKT lahenduste vallas, kuna nemad on sageli tulemuste esmased kasutajad;

33.

tuletab siiski meelde, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei saa üksi toetada aktiivsena ja tervena vananemist. Õnnestumiseks vajavad nad toetavat õiguslikku, rahalist ja struktuurilist keskkonda, mis eeldab meetmeid riiklikul ja ELi tasandil. Näiteks IKT algatuste kasutamiseks innovatsiooni, aruka tervishoiu ja parema elukvaliteedi toetamiseks kõigis ELi piirkondades on vajalikud struktuurilised investeeringud lairibaühenduse laiendamiseks ELi ja riiklikul tasandil. Samuti on vajalikud ELi õigusaktid, et ühtlustada juurdepääsukriteeriume ja koostalitlusvõime standardeid;

34.

toonitab, et struktuurifondi toetuse saamiseks vajalike eeltingimuste, aruandlus-, finants- ja auditimenetluste kasvav hulk on kaasa toonud mõõdetavatele tulemustele põhinevate projektide arvu kasvu innovaatiliste ja riskile orienteeritud projektide asemel, kus positiivsete tulemuste saavutamine võtab tegelikult kauem aega ning mille tulemusi on keerulisem mõõta. Praktikas seisab sotsiaalne innovatsioon praegu silmitsi tõketega, mis on väga sageli seotud ühitamatute auditi- või regulatiivsete menetlustega. See küsimus ei ole mitte ainult seotud struktuurifondide kasutamisega, vaid puudutab mitmeid teisi ELi ja riigi tasandi rahastamisvahendeid;

35.

tunnistab siiski, et vajalikud on muudatused struktuurifondide rakendamisviisis, et kaasata tõenditele põhinevad tingimused selleks, et mitte ohustada jõupingutusi, mis on tehtud ELi fondide lisandväärtuse ja tõhususe suurendamiseks selles valdkonnas. Taanis ja Rootsis on sellised tõenditel põhinevad menetlused käibel, et jälgida tulemuslikkust kokkulepitud näitajatekogumi alusel ning nad kasutavad saadud teavet kontrollsüsteemis, et jätkuvalt parandada nende poolt pakutavate ja rahastatavate teenuste kvaliteeti ja kulutõhusust. Ühendkuningriigi valitsus võttis hiljuti kasutusele sotsiaalse mõju võlakirjad, mille eesmärk on meelitada uusi investeeringuid selliste tulemustele põhinevate lepingute juurde, mis toovad kasu üksikisikutele ja kogukondadele. Sotsiaalse mõju võlakirjade kaudu kasutatakse erainvesteeringuid, et rahastada teenuseid, mida osutavad end tõestanud teenusepakkujad. Avalik sektor toodab investoritele rahalist tulu paranenud sotsiaalsete tulemuste alusel. Kui tulemused ei parane, siis investorid oma investeeringud tagasi ei teeni (10);

36.

märgib, et riikides, kus kehtivad ranged hoonestatud keskkonna, transpordi ja IKT juurdepääsustandardid, on kõrgeim eakate naiste ja meeste tööhõive tase ning parimad tervena elatud aastate näitajad. Need on riigid, kus ka naiste ja puuetega inimeste tööhõive määrad on kõrgeimad ning soolise võrdõiguslikkuse näitajate (sooline sissetulekulõhe, pensionilõhe jne) tulemused on parimad. Sellest nähtub, et eakatesõbralike kohalike keskkondade aktiivne edendamine ei kahjusta majandust, vaid vastupidi – toob kasu ühiskonnale ja majandusele üldiselt. Sellised keskkonnad muudavad kõikide elu kergemaks ning toetavad naiste, eakate ja puuetega inimeste osalemist tööturul ning pensionäride aktiivset ja tulemuslikku osalemist oma kogukonnas. Samuti toetavad need mitteametlikke hooldajaid ja võimaldavad neil tööd ja hoolduskohustusi hõlpsamini ühitada;

37.

tervitab asjaolu, et juba sajad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kõikjal Euroopa Liidus osalevad WHO eakatesõbralike linnade programmis ning mõned liikmesriigid on käivitanud riiklikud programmid nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetamiseks, kes soovivad selle võrgustikuga liituda;

38.

arvestades Alzheimeri ja teiste dementsuse vormide all kannatavate eakate arvu suurenemist, tervitab mõningate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võetud algatusi luua Alzheimeri-sõbralikud keskkonnad, et edendada dementsuse all kannatavate eakate ja nende mitteametlike hooldajate paremat kaasamist kogukonnas;

39.

rõhutab, et kõigi soove arvestavate keskkondade loomine, mis toetavad eakate puuetega või piiratud tegevusvõimega inimeste iseseisvat elu, on osutunud kulutõhusaks. Rootsi kogemus näitab, et riigis viimase 15 aasta jooksul vähenenud nõudlus abi järele ei ole selgitatav paranenud tervisega, kuna puuduvad tõendid selliste arengute kohta eakate seas kõnealusel perioodil. Kõige tõenäolisem selgitus eakate hooldusvajaduste vähenemisele on seotud paremate juurdepääsustandarditega eluaseme- ja transpordivaldkonnas ning tugitehnoloogia parema kättesaadavusega, mis võimaldab eakatel ilma abita paremini toime tulla. Tasub märkida, et Rootsis on Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige kõrgemad eakate töötajate ja eakate naiste tööhõivemäärad;

40.

toonitab siiski, et kuigi kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on täita oluline roll kaupade ja teenuste ostjatena eelkõige riigihangete kaudu, ning seega võivad nad tegutseda poliitilise tõukejõuna, et edendada positiivset lähenemisviisi vananemisele, vajab aktiivsena ja tervena vananemist toetavate innovaatiliste lahenduste olemasolevate ja tärkavate turgude killustatus lahendamist, et luua hõbedasele majandusele reaalne ühisturg ning võimaldada avaliku sektori pakkujatel ja tarbijatel kasu saada mastaabisäästuefektist. Valmiva juurdepääsetavuse aktiga üritatakse tegeleda tõketega, mis takistavad sellise ELi turu loomist, kus kohalikud ja piirkondlikud innovaatilised lahendused oleksid teistes ELi piirkondades kergemini kujundatavad ja ulatuslikumalt kasutatavad. VKEd on sageli innovatsiooni eesliinil ning lähemal kohalikele turgudele. Sageli pakuvad nad individuaalseid teenuseid ning kohanduvad oma tarbijate vajadustele. VKEd saaksid kasu selgetest eeskirjadest ja standarditest, mis tagavad neile juurdepääsu üleeuroopalisele turule ning lihtsustavad optimaalse tulemuse saavutamiseks koostalitlusvõimet teiste kaupade ja teenustega;

41.

tõdeb, et universaaldisaini käsitusel tuginevate juurdepääsetavate ja toetavate kohalike keskkondade loomine aitab eakaid töötajaid ja naisi jääda kauemaks tööellu ning vähendab nõudlust hoolduse ja abi järele kiiresti kasvava eaka rahvastiku seas. Regioonide Komitee on veendunud, et Euroopa Liidu meetmed, millega toetatakse aktiivsena ja tervena vananemist ja põlvkondadevahelist solidaarsust, edendavad innovatsiooni ja kasvupotentsiaali kogu Euroopa Liidus ning toovad majanduslikku kasu nii avaliku kui ka erasektori osalejatele kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil;

42.

nõustub eesistujariigi Taani lähenemisviisiga vananemisele ning rõhutab, et sotsiaalse innovatsiooni kasutamiseks vananeva ühiskonna vajadustele vastamisel on äärmiselt oluline, et Euroopa Liit loob ühise raamistiku, mis võimaldab sotsiaalse innovatsiooni potentsiaali tulevikus täielikult ära kasutada. Euroopa Liidu ühine raamistik sotsiaalse innovatsiooni toetuseks lihtsustaks kogu Euroopas sotsiaalsete uuendajate tegutsemist, rahastamise taotlemist, võrgustumist ning nende ettevõtmiste laiendamist.