28.1.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 24/51

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kodanikuühiskonna roll ELi ja India vabakaubanduslepingus” (omaalgatuslik arvamus)

2012/C 24/10

Raportöör: Madi SHARMA

14. septembril 2010 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses

„Kodanikuühiskonna roll ELi ja India vabakaubanduslepingus”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon võttis arvamuse vastu 5. oktoobril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 475. istungjärgul 26.–27. oktoobril 2011 (27. oktoobri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 152, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 5.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on arvamusel, et ELi ja India vabakaubandusleping oleks kasulik nii Euroopale kui ka Indiale, võimaldades saada kasu arengu, konkurentsivõime, jõukuse ja tööhõive kasvu näol. Kaubandus on oluline vahend arengu toetamiseks ja vaesuse vähendamiseks. Siiski tuleb selle majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid mõjusid kõigi osapoolte huvides hoolikalt, läbipaistvalt ja arusaadavalt hinnata. Antud kontekstis on kodanikuühiskonnal otsustav roll.

1.2   Kõnealuse vabakaubanduslepingu läbirääkimiste protsessis, sealhulgas selle potentsiaalsete mõjude määratlemises esineb mitmeid vajakajäämisi, mida mõlemad pooled peaksid käsitlema enne vabakaubanduslepingu lõpuleviimist. Komisjoni talituste seisukohavõtus täheldatakse, et „rohkem tähelepanu oleks võinud suunata mitteametlikule tööhõivele” ja põhjalikumalt analüüsida mõjusid, mida vabakaubandusleping avaldaks tööjõu ümberasumisele, sest see „võimaldaks täpsemalt prognoosida teisi sotsiaalseid mõjusid, nagu näiteks mõjud vaesusele, tervishoiule ja haridusele” (1).

1.3   Komitee tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 alusel teostatakse ELi ühist kaubanduspoliitikat „kooskõlas liidu välistegevusepõhimõtete ja eesmärkidega” ning et Euroopa Liidu lepingu artikli 3 alusel peab see aitama muu hulgas kaasa säästvale arengule, vaesuse kaotamisele ja inimõiguste kaitsele. Kaubandus ei ole eesmärk omaette.

1.4   Komitee soovitab viia viivitamata läbi uued uuringud, mis võtaksid konkreetselt arvesse vabakaubanduslepingu tegelikku mõju ELi ja India kodanikuühiskonnale (eelkõige Mode 4, VKEd, tööõigused, naised, tarbijaohutus, mitteametlik majandus, põllumajandus, vaesus ja juurdepääs põhitarbekaupadele, näiteks elutähtsatele ravimitele)). Läbipaistvuse huvides tuleks need uuringud läbi viia avalike akadeemiliste uuringute ja kodanikuühiskonnaga peetavate seminaride kujul. Saadud tulemusi saaks seejärel arvesse võtta praeguseks viimastesse faasidesse jõudnud läbirääkimiste osana.

1.5   Komitee kutsub nõukogu, Euroopa Parlamenti ja komisjoni üles tagama, et enne lepingu sõlmimist Euroopa Liit

—	võtaks arvesse ELi kodanikuühiskonna seisukohti ja muresid;

—	hindaks Mode 4 tõenäoliste stsenaariumide mõju, sealhulgas töö kvaliteeti ja kvantiteeti sektori ja liikmesriigi kaupa, täielikus konsultatsioonis sotsiaalpartneritega;

—	täidaks oma juriidilisi kohustusi tagada, et vabakaubandusleping ei suurendaks vaesust;

ning et leping

—	põhineks tõhusal inimõiguste klauslil, mis on kooskõlas ELi varasemate tavade ja määratletud poliitikaga;

—	sisaldaks jõulist säästva arengu peatükki, milles esitataks tööhõive- ja keskkonnaalased sätted, mida jõustataks tavapäraste vaidluste lahendamise menetluste teel koos tõhusate õiguskaitsevahenditega;

—	looks eelkõige ILO õigustel põhineva raamistiku nende jaoks, kes tegutsevad mitteametlikus majanduses;

—	sisaldaks kahepoolset sotsiaalkaitse klauslit, milles võetakse arvesse mitte ainult riske ELi ja India tööstusele, vaid ka riske ühiskonnale, sealhulgas tööjõu ümberasumisele.

1.5.1   Komitee soovitab luua kodanikuühiskonna järelevalvemehhanismi. Järelevalvemehhanismile tuleks anda pädevus esitada konkreetselt sotsiaalkaitse klausli aktiveerimise kohta soovitusi, millele vastavad asutused oleksid kohustatud põhjendatud vastuse esitama. Seoses sellise järelevalvetegevusega tuleks toetada kodanikuühiskonna koolitust ja haldussuutlikkuse suurendamist.

1.6   ELi ja India vabakaubanduslepingu sisu on praegu jätkuvalt konfidentsiaalne ning seega ei ole võimalik selle üksikasju käesolevas arvamuses käsitleda.

2.   Sissejuhatus

2.1   ELi ja India vabakaubandusleping hõlmaks rohkem kui viiendikku maailma rahvastikust, muutes selle üheks kõige tähtsamaks vabakaubanduslepinguks maailmas. Lepingul on suur potentsiaal tuua märkimisväärset kasu nii ELi kui ka India ühiskonnale.

2.2   Mõlemad ühiskonnad seisavad silmitsi suurte majanduslike väljakutsetega, EL oma vananeva rahvastiku ja küllastunud turgude tõttu, India oma tohutu rahvaarvu ja kasvava linnastumise tõttu. Liberaliseerimine ja mõlema turu täiendav avamine, võttes arvesse nende kahe piirkonna ebavõrdset arengut, võib tuua kasu mõlema poole rahvastikule.

2.3   ELi ja India ettevõtlusorganisatsioonid nõustuvad, et esineda võib mõningast ümberasumist. Ent mõlema turu täiendav avamine ja oskuste arendamine, koolitusprogrammid, kahepoolne teadmistevahetus, infrastruktuuri arendamine ning tarneahela loomine ja ühisettevõtjate kaubandustegevus India ja ELi vahel võiksid kaasa tuua jätkusuutliku kasvu, suurema konkurentsivõime ja rohkem töökohti pikas perspektiivis. Euroopa ettevõtlus- ja tehnoloogiakeskusel (European Business and Technology Centre), mis loodi India turule sisenevatele ettevõtetele praktiliste lahenduste pakkumiseks, on tähtis osa teatud väljakutsetele vastamises.

2.4   Innovatsiooni edendamine vabakaubanduslepingu kaudu võib tagada ettevõtete tulevase konkurentsivõime. Euroopa ja India ettevõtted teevad üha rohkem koostööd mitmete sektorite tehnoloogiaarenduses. Indias on odav ja hästi kvalifitseeritud tööjõud märkimisväärse teadus- ja arendustegevussuutlikkusega. Siiski on mõlemal poolel vaja keskkonda, mis toetaks jätkusuutlikku investeerimist innovatsiooni. Kogemus ja eksperditeadmised, mida ELi ettevõtted omandavad Indias ning India ettevõtted ELis, võivad osutuda oluliseks vahendiks nendele nõudmistele vastamiseks.

2.5   Vabakaubanduslepingul on suur mõju välisinvesteeringutele. Alates 1991. aastast on India liberaliseerinud ja lihtsustanud oma välismaiste otseinvesteeringute süsteemi, et tõmmata ligi suuremaid rahalisi vahendeid, mis on viinud välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu suurenemiseni. Vabakaubandusleping toetuks sellele alusele, tagades ELi ettevõtetele pääsu turule ja õiguskindluse (2). Vabakaubanduslepingutega loodud uues kontekstis tuleks hoolikalt hinnata India jaemüügiteenuste sektori välismaistele otseinvesteeringutele avamise mõju ning sellega seoses ka vajadust viia avamine läbi järk-järgult.

2.6   Käesolevas arvamuses ei vaadata läbi vabakaubanduslepingu võimalikke majanduslikke eeliseid. Selles käsitletakse lepingu ebakindlaid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid mõjusid ELile – eelkõige seoses Mode 4ga – ning India vaesematele elanikkonnakihtidele. Need mõjud on ELi ettevõtete hoolsuskohustuse ja tootemargi kaitse huvide oluline osa. Teisel mandril kauplevate ELi ettevõtete ühiskondlik vastutus, töötajate ja inimõiguste küsimused ulatuvad Euroopa piiridest kaugemale.

3.   Läbirääkimisprotsess

3.1   Läbirääkijad on konsulteerinud suurte ettevõtetega nii ELis kui ka Indias. Siiski valmistab komiteele kui kõiki kodanikuühiskonna rühmi esindavale nõuandvale organile muret asjaolu, et läbirääkijad ei konsulteeri kõigi ühiskondlike sidusrühmadega võrdsetel alustel. Komitee kutsub komisjoni võtma mõlema poole kõigi sidusrühmade seisukohti täielikult arvesse. Komitee kutsub komisjoni üles konsulteerima VKEdega seoses võimalike mõjudega; ametiühingutega seoses selguse puudumisega töötagatiste ja Mode 4 osas; tarbijarühmade ja põllumajandussektoritega seoses toiduohutuse ja toiduga kindlustatuse ning mitteametliku majandusega Indias.

3.2   Paljud ELi ja India valitsusvälised organisatsioonid ja ametiühingud, samuti ka ELi sihtasutused ja India mitteametlikud ettevõtted on väljendanud muresid seoses vabakaubanduslepingu võimaliku negatiivse mõjuga ja läbirääkimistel tooni andnud suhtumisega (3). Ehkki komitee tunnistab kaubandusläbirääkimiste konfidentsiaalsuse olulisust, ärgitab ta komisjoni selgitama samavõrd olulisel läbipaistvuse eesmärgil mis tahes arusaamatusi, avaldades nendes küsimustes oma ettepanekud.

3.3   Komitee leiab, et kaubandust ei saa Euroopa välisteenistuse pädevusest välja jätta. Euroopa poliitika sidusus on Euroopa väärtuste ja põhimõtete säilitamiseks esmatähtis. Komitee soovitab hoida kõiki asjaomaseid peadirektoraate teavitatuna kogu läbirääkimisprotsessi jooksul.

4.   Säästva arengu mõjuhinnang

4.1   Euroopa Komisjon tellis sõltumatutelt konsultantidelt säästva arengu mõjuhinnangu, mis avaldati 2009. aastal (4). Mõjuhinnangus esitati prognoos, et ELi jaoks oleksid vabakaubanduslepingu sotsiaalsed mõjud väga väikesed, avaldamata mõju palkadele ja tuues kaasa üksnes vähese tööjõu ümberasumise; (5) India jaoks aga tõuseksid oskus- ja lihttööliste palgad lühikeses perspektiivis 1,7 % ja pikas perspektiivis 1,6 %, samuti toimuks mõningane tööjõu ümberasumine paremini tasustatud töökohtade suunas (6).

4.2   Euroopa Komisjon toob kõnealust säästva arengu mõjuhinnangut tugevalt esile, kui soovib rõhutada vabakaubanduslepingu üldiseid eeliseid. (7) Siiski on oluline märkida, et samas mõjuhinnangus hoiatatakse ka võimalike sotsiaalsete ja keskkonnaalaste ohtude eest.

4.3   ELi ametiühingud on väljendanud muret seoses töötajate õigustega ELis ja kutsuvad üles viima läbi mõjuhinnangu tõenäoliste Mode 4 stsenaariumide kohta enne läbirääkimiste lõpuleviimist. Selline hinnang peaks hõlmama mõju töö kvaliteedile ja kvantiteedile sektori ja liikmesriigi kaupa. Samuti peaks seejuures täiel määral konsulteerima sotsiaalpartneritega nii enne kui ka pärast vabakaubanduslepingu sõlmimist ning tooma välja siduvad soovitused ilmnenud negatiivsete mõjude ennetamiseks või leevendamiseks.

4.4   Säästva arengu mõjuhinnangus kirjeldatakse vabakaubanduslepingu mõju tööstandarditele ja töötingimustele Indias ebaselgena. India valitsuse ametliku statistika kohaselt on umbes 90 % India majandusest mitteametlik (või organiseerimata), mis jääb hinnanguliselt lähitulevikus üldiselt stabiilseks. (8) ILO ja WTO andmetel peavad mitteametlikus sektoris töötavad inimesed ära elama alla 2 USA dollariga päevas. (9) Suurem osa töötavatest naistest (üle 95 %) töötavad mitteametlikus sektoris ja on ebaproportsionaalselt suures ohus.

4.5   Mõjuhinnangus rõhutatakse võimalikke keskkonnaalaseid mõjusid, märkides tõenäoliseid mõõdukaid negatiivseid mõjusid atmosfäärile, (10) maa kvaliteedile, (11) bioloogilisele mitmekesisusele (12) ja vee kvaliteedile (13). Komitee leiab, et säästva arengu mõjuhinnangus endas esitatud hoiatusi tuleks arvesse võtta.

4.6   Mõjuhinnangu metoodika ei ole piisav tegelike mõjude väljaselgitamiseks. Mõjuhinnangu esmane tähelepanu on ametlikul majandusel, mille majanduslik modelleerimine on võrdlemisi lihtne (14). Seevastu põhineb sotsiaalsete ja keskkonnaalaste mõjude analüüs hinnangus vähem läbipaistvale kvalitatiivsele metoodikale. Samuti ei analüüsita mõjuhinnangus põhjalikult mõju süsinikdioksiidi heitkogusele, tarbijaohutusele ja toiduga kindlustatusele.

4.7   Komisjoni talituste seisukohavõtu kohaselt oleks võinud rohkem tähelepanu suunata lepingu mõjudele seoses inimväärse töö, mitteametliku tööhõive ja tööjõu ümberasumisega. See „võimaldaks täpsemalt prognoosida teisi sotsiaalseid mõjusid, nagu näiteks mõjud vaesusele, tervishoiule ja haridusele” (15).

4.8   Üllataval kombel ei käsitleta säästva arengu mõjuhinnangus mitmeid teisi uuringuid, milles on välja toodud vabakaubanduslepingu potentsiaalselt tõsised tagajärjed Indias, (16) ega ELi muresid, eelkõige seoses Mode 4 mõjuga ELi tööhõivele.

4.9   Komitee võttis hiljuti vastu arvamuse säästva arengu mõjuhinnangu kohta, milles esitatakse suunised headel tavadel põhineva metoodika kasutamiseks vabakaubanduslepingu täieliku mõju hindamisel (17).

4.10   Komitee soovitab läbi viia uued uuringud, mis võtaksid nimetatud suuniste alusel eraldi arvesse vabakaubanduslepingu tegelikku mõju ELi ja India kodanikuühiskonnale, sealhulgas eelkõige tööõigused, Mode 4, naised, tarbijakaitse, VKEd, mitteametlik majandus, keskkond, põllumajandus (sh toiduga kindlustatus), vaesus ja kliimamuutused. Need uued uuringud tuleks läbi viia sõltumatute avalike akadeemiliste uuringute ja seminaride kujul.

4.11   See kõik aga ei tähenda, et vabakaubanduslepingul oleks tingimata negatiivne mõju. Ent vähemasti tunnistatakse sellega esialgu tõenäosust, et vabakaubanduslepingul võib olla negatiivne mõju. Juba ainuüksi sellest piisab, et õigustada komisjonipoolset täiendavat läbivaatamist, eelkõige arvestades asjaolu (mida arutatakse allpool), et ELil on juriidiline kohustus hinnata oma välispoliitika mõjusid kodus ja väljaspool.

5.   ELi kohustused

5.1   Kaubanduse liberaliseerimise üle läbirääkimisi pidava valitsuse esmane kohustus on võtta arvesse oma poliitika majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid. Kahtlemata on India peamiselt vastutav oma poliitika mõjude üle oma rahvastikule. Komitee tunnustab väljakutseid, millega komisjon silmitsi seisab suhetes Indiaga, kes õigustatult usub inimõiguste, töönormide, säästva arengu ja oma kodanikuühiskonna käsitlemisse omal viisil. Ent see ei tähenda, et ELil ei oleks selles osas oma sõltumatut vastutust. Nimelt on see ELi juriidiline kohustus.

5.1.1   Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207 teostatakse ELi kaubandus- ja arengupoliitikat kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. Need on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 ja sisaldavad järgmisi põhimõtteid

„inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine”

ning eesmärke

„toetada arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna-alast arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist.”

5.2   Komitee kutsub komisjoni üles täitma oma juriidilisi kohustusi tagada, et ELi ja India vabakaubandusleping on kooskõlas inimõigustega ja ei kahjusta jõupingutusi säästva majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu edendamiseks ning vaesuse kaotamiseks..

6.   Vabakaubanduslepingu järelevalve ja kohandamine

6.1   EL peab tagama, et tema poliitikal ei oleks võimalikke negatiivseid mõjusid vaesusele, ning aitama kaasa vaesuse kaotamisele. Seda kohustust on võimalik täita, tagades vabakaubanduslepingus klauslid, mille kohaselt võib kavandatud kaubanduse liberaliseerimist kohandada juhul, kui ilmnevad nimetatud mõjud, ja luues tõhusa järelevalvemehhanismi, mille alusel kõnealuseid klausleid jõustada saab.

6.2   Inimõiguste klausel

6.2.1   ELil on olnud tavaks lisada kahepoolsetesse lepingutesse sätted, millega tagada, et lepingud ei kahjusta sotsiaalseid eesmärke. Alates 1995. aastast on ELil poliitika lisada inimõiguste klausel igasse kolmandate riikidega sõlmitavasse kaubandus- ja koostöölepingusse (18). Hiljuti on tekkinud tava kohaldada olemasolevates raamlepingutes inimõiguste klausleid hilisemate lepingute suhtes. See võib õiguslikult siduv olla sõltuvalt esialgse inimõiguste klausli sõnastusest ja hilisema lepingu nn siduva klausli sõnastusest.

6.2.2   Esmatähtis on see, et vabakaubanduslepingu suhtes kohaldataks kehtivat inimõiguste klauslit, ükskõik kuidas see saavutatakse. ELi ja India 1994. aasta koostööleping sisaldab inimõiguste klauslit, ent see on varasemat tüüpi. Nagu on kinnitanud Euroopa Kohus, on kõnealuse klausli funktsioon võimaldada koostööleping lõpetada (19). See ei võimalda teiste lepingute, nagu näiteks vabakaubanduslepingu lõpetamist (20). Oluline on see, et vabakaubandusleping oleks kooskõlas ELi kehtiva poliitikaga inimõiguste klausli osas, seda kas uue inimõiguste klausli või hoolikalt koostatud siduva klausli kaudu.

6.2.3   Komitee rõhutab, et oluline on see, et vabakaubandusleping oleks kooskõlas ELi kehtiva poliitikaga inimõiguste klausli osas, seda kas uue inimõiguste klausli või hoolikalt koostatud siduva klausli kaudu. Seda seisukohta toetab ka Euroopa Parlament (21).

6.3   Säästva arengu sätted

6.3.1   Sama oluline on see, et jätkataks ja tugevdataks ELi head tava lisada vabakaubanduslepingutesse keskkonnaalased ja tööstandardid. Nii ELi ja Korea vabakaubandusleping kui ka Kariibi mere piirkonna foorumi (CARIFORUM) ja ELi majanduspartnerlusleping sisaldavad sätteid, mille kohaselt peavad pooled tagama, et ILO põhilised tööstandardid on täidetud (absoluutne standard) ja et olemasolevaid keskkonna- ja töökaitse tasemeid ei alandata (suhteline standard). Samuti sisaldavad lepingud muid teemaga seonduvaid sätteid.

6.3.2   Komitee tervitab seda, et volinik Karel de Gucht on väljendanud oma pühendumist sotsiaalsetele ja keskkonnalastele peatükkidele (22). Siiski kutsub komitee ka komisjoni üles tagama, et – vastupidiselt ülalnimetatud lepingute sätetele – kaasneksid nende sätetega sama kindlad jõustamismeetmed, mida rakendatakse vabakaubanduslepingu teiste osade rikkumise korral või näiteks Ameerika Ühendriikide vabakaubanduslepingute vastavates sätetes (23). Komitee kutsub komisjoni samuti üles looma koostööprogrammide või sarnaste mehhanismide kaudu stiimulid, mida toetaks nimetatud sätete rikkumise korral tõhus trahvisüsteem, nagu on soovitanud Euroopa Parlament (24).

6.3.3   Komisjon peab lisama ELi ja India vabakaubanduslepingusse jõustatavad töö- ja keskkonnaalased sätted, mida mõlemad pooled saaksid jõustada tavapäraste vaidluste lahendamise menetluste käigus ning millega kaasneksid õiguskaitsevahendid nii kaubanduskohustuste peatamise kui ka trahvide näol.

7.   Sotsiaalkaitse klausel

7.1   Kõik vabakaubanduslepingud sisaldavad kaitseklausleid, mis lubavad kaubanduse liberaliseerimise peatada juhul, kui sellega kahjustatakse või häiritakse siseriiklikku tööstust. Eeldatavalt sisaldab ELi ja India vabakaubandusleping vastavaid sätteid. Siiski peaksid nimetatud sätted olema suunatud kõnealustele riskidele.

7.2   Komitee kutsub komisjoni üles tagama sellise kahepoolse sotsiaalkaitse klausli lisamise, milles võetakse arvesse mitte ainult riske ELi ja India tööstusele, vaid ka riske ühiskonnale, sealhulgas tööjõu ümberasumisele. See klausel peaks olema koostatud ELi ja CARIFORUMi riikide majanduspartnerluslepingu artikli 25 lõike 2 punkti b alusel, milles sätestatakse, et kaitsemeetmeid on võimalik kasutada juhul, kui „toodet imporditakse teise lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada häireid teatavas majandusharus, ”.

8.   Kodanikuühiskonna järelevalvemehhanism

8.1   ELi ja India kodanikuühiskonnad on mõlemad väga organiseeritud ja proaktiivsed. Mõlema poole ametiasutustele oleks kasulik luua mehhanism läbipaistvuse ja konsulteerimise parandamiseks, samuti hirmude leevendamiseks, tagades kodanikuühiskonnale otsese kontakti otsustajatega.

8.2   Komitee soovitab, et kodanikuühiskonna järelevalvemehhanism loodaks selliselt, et see kaasaks osalejaid ettevõtetest, ametiühingutest, valitsusvälistest organisatsioonidest ja teistest säästva arengu mõjuhinnangus soovitatud sidusrühmadest. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võiks osaleda selles protsessis (25). Mehhanismi võiks luua ELi ja Korea vabakaubanduslepingu või ELi ja CARIFORUMi riikide majanduspartnerluslepingu eeskujul, hõlmates tervet rida kodanikuühiskonna sidusrühmi, kellel on tõhusa järelevalvemehhanismi loomiseks vajalik koolitus ja rahastamine (26).

8.3   Nii säästva arengu mõjuhinnangus kui ka Euroopa Komisjoni talituste seisukohavõtus soovitatakse järelevalvemehhanismi (27).

8.3.1   Sellisel järelevalvemehhanismil peaks olema ka konkreetne funktsioon seoses sotsiaalkaitse klausliga. Üldiselt sõltub kaitseklauslite tõhus rakendamine asjaomase tööstuse organiseerituse astmest. See on mitteametliku majanduse korral mõistagi palju keerulisem.

8.3.2   Komitee soovitab, et kodanikuühiskonna järelevalvemehhanismile tuleks anda pädevus esitada konkreetselt sotsiaalkaitse klausli aktiveerimise kohta soovitusi, millele vastavad asutused oleksid kohustatud põhjendatud vastuse esitama.

---

(1)  Euroopa Komisjoni talituste seisukohavõtt – Trade SIA for FTA EU-India (hinnang mõjule, mida kaubandus avaldab säästvale arengule ELi ja India vabakaubanduslepingu puhul), 31.05.2010.

(2)  ELT C 318, 29.10.2011, lk 150.

(3)  Uuringud on viidanud raskustele seoses järgnevaga: TRIPS-plus intellektuaalomandi õiguste sätted, finantsteenuste liberaliseerimine ja dereguleerimine, liberaliseerimine kaupadega kauplemisel ja põllumajandustoodete sektoris, suurte jaemüügikettide turule sisenemine, liberaliseeritud investeerimise ja riigihangete menetlused, ekspordipiirangute keelustamine. Vt nt S Polaski et al, India’s Trade Policy Choices: Managing Diverse Challenges (Carnegie, 2009), S Powell, EU India FTA: Initial Observations from a Development Perspective (Traidcraft, 2008), C Wichterich, Trade Liberalisation, Gender Equality, Policy Space: The Case of the Contested EU-India FTA (WIDE, 2009), K Singh, India-EU FTA: Should India Open Up Banking Sector? Special Report (Delhi, 2009), CEO/India FDI Watch, Trade Invaders: How Big Business is Driving the EU-India FTA Negotiations (2010).

(4)  ECORYS, CUTS, Centad, Trade SIA FTA EU and India – TRADE07/C1/C01, 18.05.2009.

(5)  Ibid, lk 17-18. Tööjõu ümberasumise prognoos jääks 250–360 vahele 100 000 inimese kohta.

(6)  Ibid. Tööjõu ümberasumise prognoos jääks 1 830 ja 2 650 vahele 100 000 inimese kohta.

(7)  Volinik Karel De Guchti kiri Euroopa Parlamendi liikmetele, 16.02.2011.

(8)  National Commission for Enterprises in the Unorganised Sector, The Challenge of Employment in India: An Informal Economy Perspective, Volume 1, Main Report (New Delhi, April 2009), lk 2.

(9)  Bacchetta et al, Globalisation and Informal Jobs in Developing Countries (ILO/WTO: Geneva, 2009).

(10)  Vt joonealune märkus 4, lk 277. (2009. aasta mõjuhinnang – täielik viide on joonealuses märkuses 4)

(11)  Ibid, lk 278.

(12)  Ibid, lk 279.

(13)  Ibid, lk 280.

(14)  Ibid, lk 51.

(15)  Vt joonealune märkus 1.

(16)  Vt joonealune märkus 4.

(17)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, jätkusuutlikkuse mõjuhinnangud ja Euroopa Liidu kaubanduspoliitika, 05.05.2011, ELT C 218, 23.7.2011, lk 14.

(18)  Euroopa Komisjoni teatis demokraatia põhimõtete ja inimõiguste tagamise tingimuse lisamise kohta ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitavatesse lepingutesse, KOM(1995) 216 (lõplik).

(19)  Kohtuasi C-268/1994, Portugal vs. nõukogu [1996] EKL I-6177, punkt 27.

(20)  L Bartels, Human Rights Conditionality in the EU’s International Agreements (Oxford: OUP, 2005), 255. See seisukoht oleks väidetavalt teistsugune selliste lepingute puhul, milles põhielementide klauslile on lisatud täitmatajätmise klausel, milles sätestatakse asjakohased meetmed.

(21)  Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2006. aasta resolutsioon, milles Euroopa Parlament „rõhutab, et inimõiguste ja demokraatia klausel on jätkuvalt vabakaubanduslepingu keskne element.” Vt ka Euroopa Parlamendi 11. mai 2011. aasta resolutsioonis väljendatud üldpoliitikat, mille kohaselt Euroopa Parlament „toetab kindlalt tava lisada Euroopa Liidu sõlmitud rahvusvahelistesse lepingutesse õiguslikult siduvad inimõiguste klauslid, kaasa arvatud Cotonou lepingu artiklis 96 esitatud selge ja täpne konsulteerimise mehhanism” ning Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta Euroopa Liidu kokkulepetes (2005/2057(INI)).

(22)  Vt joonealune märkus 7.

(23)  Nt USA ja Jordaania vabakaubanduslepingu artikli 17 lõike 2 punkt b.

(24)  Euroopa Parlamendi 25. novembri 2011. aasta resolutsioon inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes, punkt 2.

(25)  Vt joonealune märkus 3, lk 275–280.

(26)  Vt joonealune märkus 18.

(27)  Vt joonealune märkus 4, lk 288. Vt joonealune märkus 1, lk 2.

---