22.12.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 376/92

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015 – IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks” ”

KOM(2010) 743 lõplik

ja „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa avalike teenuste koosvõime alused” ”

KOM(2010) 744 lõplik

2011/C 376/17

Raportöör: Raymond HENCKS

15. ja 16. detsembril 2010 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015 – IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks” ” KOM(2010) 743 (lõplik) ja

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa avalike teenuste koosvõime alused” ” KOM (2010) 744 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 7. septembril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 474. istungjärgul 21.–22. septembril 2011 (21. septembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 161, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 8 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Käesolevas arvamuses käsitletava tegevuskavani jõuti 2009. aastal Malmös toimunud e-valitsuse teemalisel ministrite konverentsil, mille käigus ELi ministrid võtsid endale kohustuse edendada paremini kättesaadavaid, interaktiivseid, isikustatud ja piiriüleseid avalikke veebiteenuseid. Sellele lisanduvad kohustused, mis võeti digitaalse tegevuskava ja Euroopa 2020. aasta strateegia raames.

1.2   Kuna komisjoni ainus pädevus kõnealuses valdkonnas on esitada tingimusi ja meetmeid piiriülese e-valitsuse harmoonilise arengu edendamiseks Euroopas, soovib komitee rõhutada, et lõppkokkuvõttes jääb Malmös võetud kohustuste täitmise tagamine liikmesriikide ülesandeks.

1.3   Et vältida segadust teist liiki teenustega, teeb komitee ettepaneku kasutada käesoleval juhul mõiste „Euroopa avalikud teenused” asemel mõistet „Euroopa piiriülesed e-valitsusteenused”.

1.4   Komitee toetab komisjoni esitatud jätkusuutliku ja uuendusliku e-valitsuse tegevuskava, mis avab tee paremini isikustatud ja interaktiivsetele teenustele ning milles võetakse enam arvesse nende kasutajate vajadusi ja ootusi, kellelt oodatakse aktiivsemat osalust e-valitsuse kujundamisel.

1.5   E-valitsuse edendamiseks tehtavat tööd peaks toetama haldusreform ja selle seosed kasutajatega, eelkõige kasutajate abiga e-valitsuse menetluste kujundamisel.

1.6   EL ja liikmesriigid peaksid rakendama kõiki meetmeid, et kaasata kõik, sealhulgas ka kõige ebasoodsamas olukorras elanikkonnarühmad digitaalühiskonna arengusse kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga ja ELi toimimise lepingu artikliga 9.

1.7   Koostoime, e-allkirja ja e-identimisega seonduvad takistused sõltuvad sageli piiriülese õigusliku aluse puudumisest, riikide õiguste erinevustest ning liikmesriikide poolt vastu võetud lahenduste kooskõlastamatusest. Vajalik on nende inimressurssidel ja asjakohastel vahenditel põhinevate süsteemide tõhus ja mitmekülgne juhtimine.

1.8   Komitee toetab Euroopa koosvõime raamistikus visiooni arendamist ühistele liidestele kehtestatud standardite kohta ning väljendab oma toetust platvormile, mille raames vahetada teavet, kogemusi ja koode, mis põhinevad avatud lähtekoodiga tarkvaral, et võimaldada parandusi ja muudatusi, ning eelkõige koosvõime jaoks sobival kujul andmetel. Teatud haldusasutuste (nt tolli) kogemusi tuleks kasutada süsteemide tehnilise, semantilise ja organisatoorse koosvõime kavandamiseks enne nende ühendamist, kuna nad tagavad ühiste eeskirjade ja tugevate õiguslike aluste käikulaskmise teel lepingute rakendamise ja toimimise stabiilsuse.

1.9   Koosvõimet peetakse praegu esmatähtsaks, kuid üksnes nende teenuste jaoks, kus see on kasulik. Koosvõime saavutamine on väga keerukas probleem ning hõlmab arvukaid meetmeid ja tehnilisi vahendeid, et tagada kodanike jaoks turvaline teabevahetus. Lisaks sellele on tegemist areneva mõistega.

1.10   Enne andmevahetuse käivitamist tuleks soovitada liikmesriikide haldusasutustel andmeid sõeluda, et internetis avaldataks üksnes teabevahetuseks vajalikud andmed, tagades eelkõige kooskõla kehtivate õigusaktidega.

1.11   Kodanike, ettevõtete ja organsatsioonide isikuandmed peavad olema kaitstud ja nende nn „õigust olla unustatud” tuleb austada. Andmete turvalisus peab olema kindlustatud ja tagatud Euroopa tasandil ning seda alates teabevahetuse väljatöötamisest nii serverite, programmide, salvestite, teabevahetuse kui ka muul tasandil. Andmete taaskasutuse võimalus kolmandate isikute poolt peab olema allutatud samadele eeskirjadele ja nõudmistele.

2.   E-valitsemise edendamine

2.1   Alates 1993. aastast on ELil lasunud kohustus kooskõlastada liikmesriikide meetmeid, mille eesmärk on lihtsustada digitaalset lähenemist ja vastata infoühiskonna väljakutsetele (programmid IDA IDAI, IDAII, IDABC, ISA), (1) et luua ühtne Euroopa teaberuum, mille raames tagatakse teabevahetus kättesaadava ja turvalise lairibaühenduse kaudu ning kvaliteetne, mitmekülgne ja kasutajate vajadustele kohandatud infosisu.

2.2   EL on seepärast kohandanud asjakohaseid poliitilisi suuniseid arvukates teatistes ja tegevuskavades, millest mõnede eesmärk oli kiirendada e-valitsuse loomist viie prioriteedi alusel:

—	juurdepääs kõigi jaoks;

—	suurem tõhusus;

—	olulised e-valitsusteenused;

—	põhivahendite loomine;

—	suurem osalus demokraatlikus otsustamisprotsessis.

2.3   Uus tegevuskava moodustab digitaalse tegevuskava lahutamatu osa. EL ja liikmesriigid peaksid rakendama kõiki meetmeid, et kaasata kõik, sealhulgas kõige ebasoodsamas olukorras elanikkonnarühmad, digitaalühiskonna arengusse kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga ja ELi toimimise lepingu artikliga 9.

3.   Komisjoni uued algatused

3.1   2009. aastal Malmös toimunud viiendal e-valitsuse teemalisel ministrite konverentsil võtsid ELi ministrid endale kohustuse innustada ELi konkurentsivõimet tänu aja ja raha kokkuhoiule, mida võivad luua kättesaadavamad, interaktiivsemad ja isikupärastatumad e-valitsusteenused.

3.2   Komisjon esitab seega uue e-valitsuse tegevuskava, mis vastab konkreetselt Malmö konverentsil esitatud taotlusele ning aitab kaasa Euroopa digitaalse tegevuskava kahe peaeesmärgi saavutamisse, mille kohaselt peavad liikmesriigid kooskõlastama 2013. aastaks oma riikliku koosvõime raamistiku rakendatavate Euroopa raamistikega ning riiklikud haldusasutused peavad edendama e-valitsust, et 2015. aastaks kasutaks e-valitsusteenuseid 50 % kodanikest ja 80 % ettevõtetest.

3.3   Tegevuskavas aastateks 2011–2015 esitatud 40 meedet hõlmavad nelja valdkonda:

A.

— teenused, mis on välja töötatud kasutajate vajadustest lähtuvalt; — teenuste koostöine väljatöötamine, kasutades näiteks Web 2.0 tüüpi tehnoloogiaid; — avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine; — läbipaistvuse suurendamine; — kodanike ja ettevõtete kaasamine poliitiliste otsuste väljatöötamisse.

B.	— ettevõtjate sujuv teenindamine; — piiriüleste teenuste osutamine üle kogu ELi.

C.	— haldusasutuste tööprotsessi parandamine (e-riigihanked, taotluste kiirendatud menetlus, jms); — halduskoormuse vähendamine; — keskkonnasõbralikud valitsemistavad (elektrooniline arhiveerimine, videokonverentside kasutamine, et vältida sõite jms).

D.	— avatud spetsifikatsioonid ja koosvõime (Euroopa koosvõime raamistiku rakendamine); — alusrakenduste loomine (e-allkirja käsitleva direktiivi läbivaatamine, otsuse ettepanek e-identimise ja e-autentimise vastastikuse tunnustamise kohta kogu ELis).

3.4   Tegevuskava hõlmab järgmisi konkreetseid meetmeid:

—	tagada teatud teave ühekordne turvaline salvestamine (ning vältida sama teabe korduvat edastamist erinevatele haldusasutustele);

—	arendada üleeuroopalist e-identiteedi süsteemi („eID”), et lihtsustada teatud piiriüleseid menetlusi, nagu ettevõtte loomine välismaal, teise riiki kolimine või tööleasumine, pensioniõiguste elektrooniline ülekandmine teise riiki, teise riigi kooli või ülikooli õppima asumine;

—	võimaldada kodanikel ja ettevõtetel jälgida reaalajas oma toimikute menetlemist haldusasutuses, suurendades läbipaistvust ja avatust;

—	isikustada teenused, et nad vastaksid paremini kasutajate konkreetsetele vajadustele, nt tagades dokumentide ja teabe kiire ja turvalise saatmise elektroonilisel teel;

—	võimaldada andmete taaskasutamist kolmandate isikute poolt, et lihtsustada uute avalike teenuste väljatöötamist.

4.   Üldised märkused

Komitee nõustub tungiva vajadusega edendada jätkusuutlikku ja uuenduslikku e-valitsust ning sujuvat piiriülest koosvõimet.

4.1   Kõnealusel taustal meenutab komitee, et komisjoni peaülesanne seisneb praegu soodsamate võimaluste loomises e-valitsuse menetluste arenguks ja eelkõige teatud eeltingimuste, nt koosvõime, e-allkirjade ja e-identimise võimaluse ning liikmesriikide meetmete kooskõlastamise loomises, tingimusel et nende liikmesriikide valitsustel, kes on võtnud endale poliitilise kohustuse Malmö deklaratsiooniga, on keskne roll valitud meetmete rakendamisel.

4.2   Komitee sooviks juhtida eelkõige tähelepanu asjaolule, et „Euroopa avalike teenuste” mõiste, mida komisjon kasutab oma teatises koostoime kohta, on asjakohatu ja eksitav. Oma arvamuses teemal „Üldist majandushuvi pakkuvad teenused: kuidas peaksid jagunema pädevused ELi ja liikmesriikide vahel?” (2) käsitles komitee avalikke teenuseid, mida ei ole võimalik viia riiklikule ega kohalikule tasandile ning mida võib vaadelda kui ühenduse üldhuviteenuseid. Piiriülesed e-valitsusteenused, isegi kui neil on teatud määral ELi mõõde, kuna nad on oma olemuselt piiriülesed, erinevad täielikult teenustest, mida võiks iseloomustada kui Euroopa avalikke teenuseid.

4.3   Komitee toetab uut strateegiat, mis hõlmab üleminekut eelmiselt, pigem üldist laadi lähenemisviisilt isikustatud lähenemisviisile, mis avab tee interaktiivsematele avalikele teenustele, vastates paremini kasutajate ootustele ja nõudmistele. See lähenemisviis toetub selliste avalike e-teenuste uuele põlvkonnale, mis on avatud, paindlikud ja sujuvad kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.

4.4   Komitee avaldab komisjonile tunnustust selle eest, et komisjon avas kasutajatele (kodanikele, ettevõtetele, valitsusvälistele organisatsioonidele ning komisjoni poolt tunnustatud ametlikele dialoogistruktuuridele) tee, et nad võiksid õigeaegselt etendada aktiivsemat rolli e-valitsusteenuste kujundamisel vastavalt oma vajadustele.

4.5   Komitee toetab seega komisjoni uut tegevuskava, mis võimaldab kõigil sidusrühmadel saada kasu kiirematest ja kvaliteetsematest avalikest teenustest ning aitab riiklikel ametiasutustel vaadata läbi oma lähenemisviis teenuste osutamisele ja asutusesisesed menetlused, et paremini vastata uutele kiiruse, kättesaadavuse ja lihtsuse nõuetele.

4.6   Komiteel on siiski mulje, et liigagi tihti ei ole haldusasutuste peamises huviorbiidis kasutajad, vaid e-valitsus on korraldatud pigem asutuse enda sisemist struktuuri kui kodanikke silmas pidades, mis toob kasutajate jaoks kaasa probleemid seoses teabe kättesaadavusega ning nähtavuse ja graafilise kujunduse järjepidevuse puudumisega.

4.7   Komitee avaldab kahetsust, et komisjon ei ole käsitlenud andmete kaitse ja sõelumise küsimust. Asjakohast 2001. aasta määrust tuleb täiel määral rakendada ja kodanike isikuandmeid ei tohi edastada, ilma et oleks täielikult tagatud nende konfidentsiaalsus, kodanike õigus olla unustatud ja kõnealuste nõuete täitmine. Komitee väljendab oma kõhklusi seoses nende andmete taaskasutamisega kolmandate isikute poolt.

4.8   Tehniliste ja infotehnoloogiliste küsimuste tähtsust ei tohi alahinnata, kuna nad mõjutavad koosvõime ja andmeturve edukust tehnilise, semantilise ja organisatoorse koosvõime valdkonnas. E-valitsuse lõpptulemus peaks olema nii e-valitsuse kui ka e-valitsuse ja kasutajate vaheliste suhete ümberkorraldamine. E-valitsus annaks rahuldavaid tulemusi kõikide osapoolte jaoks üksnes siis, kui ta ei ole välja töötatud mitte eesmärgina omaette, vaid muutuste läbiviimise vahendina, millele lisandub koolitus, individuaalne ja kollektiivne tagasiside ja teabevahetus. Eesmärk ei ole vahetada inimesed IT-vahendite vastu välja, vaid anda inimestele rohkem aega, et nad saaksid seda kasutada suurema lisaväärtusega ülesannete täitmiseks, sealhulgas tugiteenuste osutamiseks kodanikele, aidates neil e-valitsusega lähemalt tutvuda ja seda kasutada (3). See on eriti tähtis, arvestades komisjoni väidet, et piiriüleseid e-valitsusteenuseid kasutatakse vähe ja isegi kui e-valitsusteenuseid pakutakse, keeldub suurem osa Euroopa kodanikest neid kasutamast.

4.9   E-valitsuse kasutamise tõhustamist tuleb tingimata vaadelda koos ühenduvuse, e-pädevuste ja e-kaasatuse probleemidega (3).

4.10   Kuigi suur hulk e-valitsusteenuseid on juba kättesaadavad ning nende kvaliteet paraneb aastate jooksul pidevalt, on komitee siiski kahtleval seisukohal komisjoni esitatud e-valitsuse alase võrdleva hinnangu üle, mis põhineb liiga väheste teenuste analüüsil ega ole seetõttu representatiivne. Seega ei saa olla tõsi, et e-teenuste kättesaadavus Portugalis on 100 %. Siiski tuleks märkida, et kõigi e-valitsusteenuste jaoks ei ole vajalik piiriülene koosvõime.

4.11   Tuleks vältida seda, et digitaalne lõhe muutuks e-valitsuse lõheks. Üks põhjus, miks kodanikud jäävad e-valitsuse kasutamise suhtes kõhklevale seisukohale, peitub kindlasti umbusalduses andmekaitse ja -turve vastu. Komitee peab vältimatult vajalikuks luua tõeline demokraatlik kontroll meetodite ja andmete kasutamise üle ning kaasata Euroopa andmekaitseinspektor. Vastasel juhul on ta vastu andmete taaskasutamisele kolmandate isikute poolt, nagu komisjon välja pakub, lootes, et kerkivad esile uued e-valitsusteenused. Komitee leiab, et sellise nõuandekomitee loomine e-valitsuse valdkonnas, kuhu kuuluvad ELi, riikide valitsuste, sotsiaalpartnerite ja kasutajate esindajad, on vajalik.

4.12   Komitee meenutab kõnealuses kontekstis esmatähtsat vajadust nn koodeksi järele (mis kujutaks endast siduvate eeskirjade kogumit) IKT kasutaja õiguste kohta, mis tuleb välja töötada koostöös kodanikuühiskonna esindajatega.

4.13   Mis puudutab avalikke hankeid (mis moodustavad ligikaudu 18 % ELi SKP-st kaupade, teenuste ja töö valdkonnas ning mis moodustavad ühtse turu akti ühe võtmeelemendi 12-st), siis saab praegu elektrooniliselt sõlmida ligikaudu 60 % ELi avaliku hanke lepingutest, mis jääb veel kaugele esimeses i2010 e-valitsuse tegevuskavas 2010. aastaks seatud eesmärgist, milleks oli 100 %.

4.14   Oma arvamuses (4) e-riigihangete laiemat kasutuselevõttu ELis käsitleva rohelise raamatu kohta soovitas komitee rakendada järelevalvemehhanismi, et eelkõige analüüsida liikmesriikides e-riigihanke kasutuselevõtu edusamme, takistusi, parandusmeetmeid jne.

4.15   Komitee lisas samas arvamuses veel, et e-riigihangete rakendamisel tuleks liikmesriike innustada otsima uuenduslikke lahendusi, et aidata toime tulla äritegevuse ja keeleküsimustega, ning Euroopa Komisjon peaks samaaegselt juhirolli võtmisega tegutsema eeskujuna, võttes e-hanked kasutusele oma allasutustes.

4.16   Kuigi koosvõime, e-allkiri ja e-autentimine on tõhusad vahendid e-valitsuse piiriüleste teenuste arendamisel, takistab neid sageli sellise piiriülese ja sektoriülese õigusliku aluse puudumine, mis on kohandatav koosvõimele, erinevustele riikide õigustes ja riikide valitud ühildumatutele lahendustele.

4.17   Et tõkestada infrastruktuuride ja arhitektuuri killustatust ja ühiste suuniste puudumist, mis ähvardab mitmekordistada ühildumatute lahenduste arvu, tuleks välja töötada ühine visioon ja ühised normid.

4.18   Komitee toetab komisjoni koosvõimetegevust järgmistes valdkondades: turvaline teabevahetus, koosvõime ülesehitus ja Euroopa uute õigusvahendite IKT-le avaldatava mõju hinnang – kõik see Euroopa koosvõimestrateegia raames (EIS, European Interoperability Strategy).

4.19   Samuti kiidab komitee heaks idee, et Euroopa koosvõimeraamistiku (EIF, European Interoperabilty Framework) eesmärk peaks olema määratleda koos organisatsioonidega, kes soovivad e-teenuste osutamisel koostööd teha, sellised ühised elemendid nagu sõnavara, mõisted, põhimõtted, suunised, standardid, spetsifikatsioonid ja tavad. Mitmekeelsust tuleb edendada ning nende tegurite igapäevane ajakohastamine on kohustuslik.

4.20   Riiklikud ametiasutused peavad piiriüleste e-teenuste kehtestamisel võtma koosvõimealaste kokkulepete aluseks olemasolevad ametlikud spetsifikatsioonid või nende puudumisel tegema koostööd samades valdkondades tegutsevate rühmadega. Riiklikud ametiasutused peavad ametlike spetsifikatsioonide hindamisel ja valikul kasutama struktureeritud, läbipaistvat ja objektiivset lähenemisviisi.

4.21   Komitee toetab komisjoni kavatsust avaldada lähiajal riiklikele ametiasutustele mõeldud teatis, milles on ära toodud suunised seoste kohta IKT standardimise ja riigihangete vahel, mis näib olevat hea vahend, et avardada juurdepääsu riigihangetele ja lihtsustada asjaomaseid haldusformaalsusi.

---

(1)  EÜT C 249, 13.9.1993, lk 6; EÜT C 214, 10.7.1998, lk 33; EÜT C 80, 3.4.2002, lk 21; ELT C 80, 30.3.2004, lk 83; ELT C 218, 11.9.2009, lk 36.

(2)  ELT C 128, 18.5.2010, lk 65.

(3)  ELT C 318, 29.10.2011, lk 9.

(4)  ELT C 318, 29.10.2011, lk 99.

---