11.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/40

1.1

Eesistujariik Belgia on palunud uurida kliimasoojenemise vastu võitlemisest põhjustatud tööstuse muutuste mõju tööhõivele sellises ülemaailmses kontekstis, mida iseloomustab kolmekordne ebaõnnestumine, või leebemas sõnastuses kolm negatiivset stsenaariumi kolossaalse majanduskriisi keskmes.

1.2

EL peab üheaegselt osalema tõhusalt maailma kasvuhoonegaaside vähendamises ning arendama oma majandust ja tööturgu viisil, mis võimaldab saavutada Lissaboni eesmärgid uuel aastakümnel ehk tõusta ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks ja kaotada massiline tööpuudus Euroopas.

1.3

Komitee ja sealhulgas tööstuse muutuste nõuandekomisjon on juba võtnud meetmeid seoses energia-, kliima-, säästvuse, tööstuse muutuste ja tööhõivealaste väljakutsetega. Muuhulgas on esitatud järgmised arvamused: CCMI/002, 024, 027, 029, 045, 052 ja 053, ECO/267, NAT/392, 440 ja 453 ning TEN/401. Käesoleva arvamuse probleemikäsitluses järgitakse horisontaalset loogikat, ehkki selles esitatud (eriti tööhõivega seotud) ideede praktiliseks elluviimiseks on tingimata vaja läbi viia ka piirkonna- ja valdkonnapõhiseid uuringuid.

1.4

ELi 2020. aasta strateegia peab lahendama Lissaboni strateegia ebaõnnestumised. See on uus võimalus, mille raames tuleb tugevdada VKEde üliolulist rolli. Komitee teeb ettepaneku tõhustada majanduskoostööd Euroopa Liidu tasandil ja edendada konkurentsivõime uut ühist kontseptsiooni.

1.5

EL vajab tugevdatud majanduslikku juhtimist institutsioonides (st arutelu Euroopa institutsioonidele teatavates majanduspoliitika valdkondades iseseisvuse ülekande üle), et toetada tööstuse muutusi, mis on keskkonnasäästlikuma Euroopa majanduse ja jätkusuutlike töökohtade alus.

1.6

Ülemaailmset nõudlust keskkonnasäästlike toodete ja tehnika ning jätkusuutlike töökohtade järele suurendavad veelgi sellised tegurid nagu demograafiline areng ja keskkonnaprobleemid Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, joogivee nappus paljudes riikides ja võitlus kliimamuutuse vastu. Samuti tuleb meeles pidada seda, et teadaolevad energiatootmiseks vajalikud toorainevarud ei ole piiramatud.

1.7

Tööhõivestrateegia, mis on kooskõlas jätkusuutlikku majandusega, võib põhineda liikmesriikide juba hästi arenenud kogemustel ja oskusteabel. Neid eeliseid peaks edendama Euroopa Liit, kus vajatakse kvalifitseeritud töökohti. Seega peavad liikmesriigid investeerima rohkem oma haridus- ja koolitussüsteemi ning edendama muuhulgas teadus-, tehnika- ja insenerivaldkonda. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates ei piisa praegustest avaliku sektori investeeringutest haridusse, mis tuleb kaasata elukestva õppe sidusasse strateegiasse.

1.8

EL ja liikmesriigid peavad võtma vajalikke meetmeid, et tagada tööstuse muutuste kooskõla töökohtade säilitamise ja loomise eesmärkidega.

1.9

Keskkonnasäästlik majandus, millega kaasneb teadusuuringute kõrge tase ja uute teadmiste rakendamine ning mille eesmärk on konkurentsivõime suurendamine, peaks mõjutama tööturgu kvalifitseeritud ja stabiilsete töökohtade loomise kaudu, vähendades nii ebakindluse ohtu. Seetõttu peaksid liikmesriigid investeerima rohkem oma haridus- ja täiendkoolitussüsteemidesse.

1.10

Avalikul sektoril on oluline osa teadusuuringute toetamisel, uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate tõhusal kasutamisel ja olemasolevate tõhusate keskkonnasäästlike tehnoloogiate täiustamisel, eelkõige tänu oma maksumeetmetele. Seetõttu nõuavad majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased edusammud elujõulist ja piisavalt kvalifitseeritud avalikku sektorit, mille nõrgendamine kõigi majandustegevuste erastamise kaudu ei teeniks alati avalikkuse huve. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et üldise hüvangu tagamiseks tuleks vaadata läbi liberaliseeritud energiaturgu reguleeriv raamistik.

1.11

Uusi töökohti luuakse erasektori ja eelkõige VKE-de poolt. Avalik sektor peaks looma samuti stabiilse ja konstruktiivse ELi tasandil raamistiku, mis võimaldaks ettevõtetel optimeerida üleminekut keskkonnasäästlikumale, tõhusamale ja arvukate jätkusuutlike töökohtadega majandusele.

1.12

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku luua spetsiaalne Euroopa fond, et toetada tööstuse muutusi ja eelkõige teadusuuringuid, arendustegevust ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate, sealhulgas taastuvenergia tehnoloogiate ja selliste uute tehnoloogiate rakendamist, mis võimaldavad tõhusalt vähendada energiamahukate tööstusharude heiteid.

1.13

Komitee kordab, et Euroopa Liidul on vaja tugevat tööstust jätkusuutliku tööhõive eesmärkide saavutamiseks. Paljud töökohad, isegi teenuste sektoris, sõltuvad Euroopa tööstuse edust. Seega peavad tööstuse muutused, mis sektoriti ja piirkonniti erinevad, toimuma järk-järgult, et vältida negatiivset mõju tööturule ning seadmata ohtu hädavajalikku tööstusvõrgustikku. Tegemist ei ole keskkonnapoliitika piiramisega, vaid selle sotsiaalselt jätkusuutliku juhtimisega.

1.14

Komitee soovitab võtta 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika reformis arvesse põllumajanduse tähtsust ning anda panus teiste vajalike koosmõjude arengusse ELi poliitikavaldkondadega teadusuuringute, uute tehnoloogiate ja tööstuse moderniseerimise valdkonnas.

1.15

Liikmesriigid peavad leppima kokku finantstehingute maksustamises. Kõnealusest maksust saadud tulu võiks kasutada liikmesriikide eelarvepuudujäägi vähendamiseks, võimaldades neil nii paremini rahastada oma haridussüsteemi.

1.16

Keskkonnasäästliku majanduse saavutamisele suunatud tööstuse muutused nõuavad täiesti uut majanduskasvu ja konkurentsivõime kontseptsiooni. Komitee on juba väljendanud oma toetust majanduslike ja sotsiaalsete edusammude uuele hindamisviisile. Komitee kinnitab veelkord oma veendumust, et tööstuse muutused ja tööhõive on kooskõlas jätkusuutliku arengu eesmärkidega üksnes juhul, kui Euroopa Liit ja maailm tervikuna jõuavad kokkuleppele majanduskasvu teistsuguses kontseptsioonis. Komisjoni ettepanekust 2020. aasta strateegia kohta ei piisa.

1.17

Komitee on seisukohal, et ELi institutsioonide ülesanne on töötada sellenimel, et kõigil oleks kogu maailmas võrdsed võimalused (level playing field), et vältida tööhõivet ja keskkonda kahjustavat ettevõtete ümberpaigutamist või isegi tervete sektorite kaotamist.

1.18

Euroopa kodanikuühiskonna institutsioonilise häälekandjana ja struktureeritud dialoogi olulise foorumina toetab komitee aktiivselt Euroopa kodanike demokraatlikku osalust ulatuslikul ja vajalikul arutelul tööstuse muutuste ja nende mõju üle tööturule ning samuti tööstuse muutuste arengurütmi ja ülemaailmse sotsiaalse mõju üle.

2.1

Eesistujariik Belgia soovis, et kõnealune dokument oleks poliitilist laadi ja avaks uusi analüüsivõimalusi. Eesistujariigi esindajate soovi kohaselt ei tohi selle dokumendi lähenemisviis olla valdkondlik, vaid valdkonnaülene ja üldine. Tegemist ei ole uuringuga, vaid poliitilise strateegiaga. Eesistujariik Belgia kavatseb kõnealust arvamust käsitleda energiaministrite nõukogu mitteametlikul kohtumisel.

2.2

Kopenhaageni tippkohtumise deklaratsioonid põhinevad keskkonna- ja kliimaprobleemidel. Energiaprobleemil on mitu mõõdet. Eurooplaste juurdepääs energiavarudele tuleb tagada ELi ja liikmesriikide rahvusvahelise poliitika raames. Kõnealust aspekti ei käsitleta käesolevas arvamuses, milles analüüsitakse energiaprobleeme nende tööstuse muutuste raames, mille on põhjustanud võitlus kliimamuutuste vastu ning eelkõige seoses kliimamuutuste mõjuga Euroopa tööhõivele.

2.3

Käesolevas arvamuses kasutatakse mõistet „keskkonnasäästlik”, et määratleda kaupu või tootmismeetodeid, mis on kooskõlas jätkusuutliku mõtlemisviisiga ning annavad panuse ELi eesmärkide saavutamisse võitluses globaalse kliimasoojenemisega. Komitee toetab Euroopa majanduse muutmist keskkonnasäästlikumaks ja tööturuga seoses võimalikult paljude keskkonnasõbralike töökohtade loomist, mis on selle tulemuse saavutamiseks vajalikud, st kvalifitseeritud ja sotsiaalset kaasatust tagavate töökohtade loomist (sh koolitused/kvalifikatsioonid) (vt arvamust TEN/401 teemal „Keskkonnasõbralike töökohtade edendamine ELi kliima- ja energiapaketi jaoks”, kus nimetatakse ILO majandusliku ja tööturu analüüsi osakonna pakutud mõistet „keskkonnasõbralikud töökohad” vastuseks Euroopa Komisjoni hiljutisele algatusele). Komitee meenutab kõnealuses kontekstis 2009. aasta oktoobrikuu arvamust paindlikkuse ja turvalisuse teemal (1).

3.1

Tuleb lühidalt meenutada eesistujariigi Belgia taotluse üldist tausta. See taust seondub ülesannetega, mis on võimalik kokku võtta kolme omavahel tihedalt seotud ebaõnnestumisega.

3.2

Vastavalt 23.–24. märtsil 2000. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu määratlusele oli Lissaboni strateegia eesmärk muuta EL 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustab jätkusuutlik majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus.

3.3

2010. aasta alguses oli komitee sunnitud nentima, et kahjuks ei ole need hoolikalt valitud ja vajalikud eesmärgid saavutatud. Tööhõive valdkonnas on tulemus eriti halb. Lissaboni strateegia raames nähti muuhulgas ette konkurentsivõimelisema majanduse positiivset mõju tööhõivele.

3.4

Soodsad majandustingimused majanduskasvu perioodil 2005–2008 sõltusid paljudest teguritest: tööstuskaupade ekspordile keskendunud Euroopa riigid said kasu Aasia riikide, eelkõige Hiina suurest nõudlusest. Teatud Euroopa riikide finants- ja kinnisvaraspekulatsioonide sektorites toimus majanduskasv, mis, nagu me praegu teame, ei olnud elujõuline. Saavutatud edu tulenes nii välisest nõudlusest kui ka ulatuslikust spekuleerimisest kinnisvarasektoris. Seega ei olnud majanduskasv Euroopa Liidus jätkusuutlik. Jätkusuutliku majanduskasvu ja elujõulise tööturu tagamiseks on vajalik nii eksport kui ka sisemine nõudlus.

3.5

Ülemaailmne finantskriis kustutas kõik Lissaboni strateegiaga seonduvad lootused. Lissaboni strateegia kukkus täielikult läbi. Töötus Euroopas kasvab ja kriisi lõppu pole näha. Teadmistepõhine ühiskond ei ole veel reaalsus, arvestades paljude liikmesriikide haridussüsteemides esinevaid raskusi ja SKP osa, mida Euroopa Liidus kasutatakse teadusuuringuteks ning mis liiga paljudes riikides ei ulatu Lissaboni eesmärkide lähedalegi. Riigivõlg ja mõnel juhul eraisikute võlakoormus on Euroopa Liidus saavutanud sellise ulatuse, et mõningaid liikmesriike ähvardab pankrott. Tuleb tagada, et kõnealuste probleemide lahendused sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks ei oleks takistuseks olulistele investeeringutele.

3.6

15.–16. juunil 2001 Göteborgis toimunud Euroopa Ülemkogul lisati Lissaboni strateegiale uus mõõde. Lissaboni strateegiale lisandus säästva arengu strateegia. Selles soovitati vaadata läbi ELi poliitikavaldkondade majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased tagajärjed, eelkõige kliimamuutuste globaalne mõõde.

3.7

Globaalsel tasandil üritas ÜRO sõlmida Kopenhaagenis 17.–18. detsembril 2009. aastal lepingu eesmärgiga tõhustada võitlust globaalse kliimasoojenemise vastu, mida paljude teadlaste analüüside alusel põhjustavad kasvuhoonegaaside heited. Need 192 riiki, kes ratifitseerisid 1997. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC), on asjatult üritanud välja töötada uut rahvusvahelist kliimalepingut, mis asendaks 2005. aastal jõustunud Kyoto protokolli.

3.8

On selge, et kliimamuutused ja keskkonnasaaste on eelkõige suurtes linnades tõsine probleem. Lisaks sellele nõuab globaalne demograafiline areng kiireid lahendusi. Selleks, et üheksa miljardit inimest saaksid ellu jääda, tuleks ressursse kasutada säästvamalt ja õiglasemalt. Energiavarude vähesus ja juurdepääs energiale on üha kasvavad probleemid, kui meie ühiskonnad ei suuda aegsasti leida arukaid lahendusi. Selles olukorras tuleb kasutada olemasolevaid tehnoloogiaid ja lahendusi, nt neid, mis võimaldavad parandada olemasolevate hoonete energiatõhusust. Lisaks on uued tehnoloogiad on eelkõige energiamahukate tööstuste jaoks hädavajalikud, kuid on vaja ka uut teadlikkust sellistest ühistest varadest nagu vesi, mida on vaja paremini majandada ja säilitada ning millele juurdepääs peaks olema üks inimõigus.

3.9

See globaalne mõõde on arvestatava tähtsusega, kuna see sisaldab võimalusi uuendusliku tööstuse jaoks Euroopas, mida juba praegu iseloomustab suur konkurentsivõime keskkonnasäästlike kaupade ja teenuste turul. Kaitstes ilma naiivsuseta seda soodsat olukorda rahvusvahelistel läbirääkimistel, võib Euroopa Liit panustada kasvuhoonegaasi heidete tegelikku vähendamisse maailmas ning arendada Lissaboni eesmärkide saavutamise nimel oma majandust ja tööturgu.

3.10

Viimastel aastatel on komitee ja tööstuse muutuste nõuandekomisjon juba võtnud meetmeid seoses energia-, kliima-, jätkusuutlikkuse, tööstuse muutuste ja tööhõivealaste väljakutsetega. Seda olulist tööd võetakse arvesse käesolevas arvamuses. Uued elemendid arvamuses tulenevad eespool nimetatud kolmekordse ebaõnnestumise (Lissaboni strateegia, finantsturgude reguleerimine ja Kopenhaageni konverents) teadvustamisest.

3.11

Komitee on juba rõhutanud vajadust siduda konkurentsivõime säästva arengu ja sotsiaalse ühtekuuluvusega (2).

3.12

Komitee arvates ei saa tööhõivestrateegiat vaadelda „eraldi makromajanduslikest raamtingimustest” (3).

3.13

Komitee on rõhutanud, et „hüpotees, mille kohaselt on inimtegevuse tagajärjel tekkinud kliimamuutuste põhjuseks atmosfääri viidud kasvuhoonegaasid, on leidnud kinnitust asjaomaste liikmesriikide ja Euroopa Liidu poliitilistes dokumentides” (4).

3.14

Tööstuse muutuse nõuandekomisjon on samuti käsitlenud säästva arengu ja tööstuse muutuste teemat eesmärgiga „vaadelda, kuidas säästev areng Brundtlandi mõistes […] võiks toimida […] tööstuse muutuste katalüsaatorina” (5). Ka käesolev arvamus põhineb ülemaailmse keskkonna- ja arengukomisjoni 1987. aasta Brundtlandi aruandes esitatud säästva arengu määratlusel.

3.15

Komitee võttis vastu arvamuse, milles väitis, et me seisame silmitsi „uue tööstusrevolutsiooniga, mis asetab elukvaliteedi ja keskkonna arengus kesksele kohale” (6).

3.16

Komitee on rõhutanud, et tugev tööstus on Euroopa sotsiaalmudeli jaoks otsustava tähtsusega. Komitee hoiatab selle eest, et „energiamahuka tööstuse võimalik ümberpaigutamine väljapoole ELi vähendaks märkimisväärselt tööstuse asukoha atraktiivsust Euroopas ning viiks majanduskasvu ja töökohtade vähenemiseni” (7). Kõnealuses kontekstis jälgib komitee suure huviga ELi 2020. aasta strateegia tähtsaimate algatuste „Ressursitõhus Euroopa” ja „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” rakendamist.

3.17

Komitee lähtub hüpoteesist, et „SKP ei ole piisav poliitikale suuna andmiseks, et astuda vastu 21. sajandi väljakutsetele” (8). Komitee võttis vastu arvamuse, milles ta soovitas komisjonil kaasata strateegia Euroopa 2020.aasta strateegia raames uusi meetmeid, et „luua 2011. aastaks raamistik, mis võimaldaks töötada välja selged ettepanekud maailma mastaabis võrreldavate meetmete jaoks säästva arengu ülemaailmse tippkohtumise ajaks, mille ÜRO kutsub kokku 2012. aastal” (9).

3.18

Euroopa 2020. aasta strateegia (10) raames kutsus komitee üles pöörama põhitähelepanu uute töökohtade loomisele.

3.19

Komitee on kritiseerinud komisjoni nelja tuleviku jaoks põhilise teema analüüsi puuduliku arendamise tõttu, nimelt „vähem CO2-heiteid tekitav majandus, bioloogilise mitmekesisuse, vee ja teiste loodusvarade kaitse, sotsiaalse kaasatuse edendamine ning säästva arengu rahvusvahelise mõõtme tugevdamine” (11). Oma eesmärkide saavutamiseks vajab ELi säästva arengu strateegia „täiesti uut valitsemisstruktuuri” (12). Komitee arvates tuleks mõõta inimeste heaolu arengut teisiti, kui seda on seni tehtud.

3.20

Lõpetuseks meenutas komitee, et maailma kõige arenenumad tööstusriigid peaksid vähendama oma kasvuhoonegaaside heiteid vähemalt 80 % võrra aastaks 2050.

3.21

ELi 2020. aasta strateegia peab lahendama Lissaboni strateegia ebaõnnestumised. Euroopa Komisjon avaldas 3. märtsil 2010 teatise, milles visandati ELi sotsiaal-majandusliku arengu uus strateegia (KOM(2010) 2020). Selleks, et muuta EL arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majandussüsteemiks, mida iseloomustab kõrge tööhõive- ja tootlikkuse määr ning sotsiaalne ühtekuuluvus, vajame strateegiat. Komitee nendib, et eelmise strateegia jaoks 2000. aastal sõnastatud ülivõrded on unustatud. Komitee arvates peaks EL edendama keskkonnasäästlikumat majandust, mille eesmärk on muu hulgas tagada teadusuuringutesse ja arengusse tehtavad investeeringud 3 % ulatuses SKP-st, 75 %-line tööhõive 20–64 aastase elanikkonna hulgas, ning toetama käesoleva arvamuse valguses olulist eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 20 % võrra võrreldes võrdlusaastaga 1990. Komisjon leiab, et hariduse kvaliteeti tuleks parandada, et saavutada arukas majanduskasv, mis põhineb äripartneritega võrreldes suuremal konkurentsivõimel ning tõhustab meie tootlikkust. EL peaks säilitama oma juhtiva rolli keskkonnasäästlike tehnoloogiate turul, kuid tema senised eelised hakkavad kaduma meie tugevate konkurentide, eelkõige Hiina ja Põhja-Ameerika edusammude tõttu.

3.22

Esimesed reaktsioonid paljastasid teatud pettumuse seoses ELi kodanike ootustega oma valitsuste, ELi institutsioonide pädevuse ja vastutuse ning Euroopa valitsemise suhtes. Euroopa Parlamendi rühmade esindajad nimetasid Euroopa Komisjoni strateegiat praeguste ja tulevaste väljakutsete jaoks vähe ambitsioonikaks ja ebapiisavaks.

3.23

Komitee on eelkõige seisukohal, et VKEde otsustavat rolli tuleb eriti tõhustada ELi 2020. aasta strateegia raames, kuna VKEd loovad kõige rohkem töökohti Euroopas ning on vaieldamatult tööstuse muutuste liikumapanev jõud. Seega kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles tõhustama oma jõupingutusi intellektuaalse omandi kaitse süsteemi rakendamisel, millest saaksid kasu eelkõige VKEd, kellel sageli puuduvad vahendid, et oma leiutisi kaitsta.

3.24

Komitee teeb ettepaneku tõhustada majanduskoostööd Euroopa Liidu tasandil ja edendada konkurentsivõime uut ühist kontseptsiooni. Seega on praegu käimasolevad tööstuse muutused vajalikud selleks, et

ning need võivad haridussüsteemide parandamise ja teadusuuringutesse tehtavate investeeringute suurendamise korral luua rohkem kvaliteetseid töökohti Euroopa Liidu liikmesriikides.

4.1

EL vajab tugevdatud majanduslikku juhtimist institutsioonides (st arutelu Euroopa institutsioonidele teatavates majanduspoliitika valdkondades iseseisvuse ülekande üle), kas Euroopa Ülemkogu või eurorühma tasandil. Finantskriisi tagajärjed annavad tunnistust vajadusest suurema kooskõlastatuse järele, et vältida siseturu moonutusi ning muuta Euroopa majandus keskkonnasäästlikumaks ja luua jätkusuutlikke töökohti.

4.2

Jätkusuutlikel töökohtadel on tulevikku, kuna neid toetavad globaalsed arengud, millest võivad omakorda saada väljakutsed, millega tuleb toime tulla mitte üksnes liikmesriikide, vaid ka Euroopa Liidu tasandil. Need arengud on järgmised:

4.3

Selline vaieldamatu areng stimuleerib nõudlust keskkonnatoodete ja keskkonnatehnoloogia ning seega ka moodsa, jätkusuutlikke töökohti edendava tööstuse järele. Need töökohad on õiglased ja tootlikud ning tagavad õiglase ülemineku ja tugeva konkurentsivõime. Viimane ei põhine üksnes kvantitatiivsel juurdekasvul, mille aluseks on energiamahukad tööstused, vaid jätkusuutlikkusel. See rõhutab veelkord selget vajadust valdkondliku strateegia järele. Eelkõige võivad põhilised tööstus- ja tehnoloogiasektorid, sealhulgas ehitus ning bio- ja nanotehnoloogia, aga ka uued keskkonnasäästlikud tehnoloogiad mitmekordistada tööstuse muutuste mõju inimlikuma ja keskkonnasäästlikuma majanduse saavutamiseks.

4.4

Sellised tööstuse muutused annavad panuse ka ühiskonna stabiilsusesse ja rahvusvahelisse julgeolekusse, kuna keskkonnasaaste, kliimamuutuste, nappuste ja maailma rahvaarvu kasvu negatiivne mõju kujutab endast üht suurimat ohtu rahule 21. sajandil. Selle tasandi väljakutsetele ei ole võimalik leida lahendusi riiklikul tasandil, vaid üksnes tihedas rahvusvahelises koostöös ELi tasandil. Euroopa Liidu integreeritud ala peaks varustama end selle ülesande täitmiseks vajalike poliitiliste ja õigusvahenditega.

4.5

Selline tööhõivestrateegia võimaldab suurendada tootlikkust ja tasuvust keskpikas ja pikas perspektiivis. See võib tänapäeval põhineda teadmistel, liikmesriikides hästi arenenud oskusteadmistel ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate edusammudel maailmaturul. Neid eeliseid peab EL edendama suuniste, Euroopa fondide ja sotsiaalpartneritega sõlmitavate lepingutega (eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 155 põhinevate lepingud) Euroopa õigusaktide abil, mis valmistavad ette üleminekut jätkusuutlikule majandusele, kus tööturgu iseloomustavad madal töötuse tase ja kvaliteetsed töökohad. Keskkonnasäästlik majandus, millega kaasneb kõrge teadusuuringute tase ja uute teadmiste rakendamine, peaks tööturgu positiivselt mõjutama kvalifitseeritud ja stabiilsete töökohtade loomise kaudu, vähendades nii ebakindluse ohtu.

4.6

See mõju aitab kaasa ka pigem kvaliteetsete kui ebatüüpiliste või isegi ajutiste töökohtade loomisele, nagu see mõnedes teenusteturu sektorites on kujunenud. Sellised ebakindlad töökohad ei soodustaks teadmistepõhise ühiskonna tugevdamist, mis on kahtlemata konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku majanduse oluline tingimus. Euroopa Liit vajab pigem kvaliteetseid töökohti. Seega peavad liikmesriigid investeerima rohkem oma haridus- ja täiendkoolitussüsteemi. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates ei piisa praegustest avaliku sektori investeeringutest haridusse, mis tuleb kaasata elukestva õppe sidusasse strateegiasse.

4.7

Konkurentsivõime mõiste tuleb läbi vaadata Euroopa tasandil. Komisjoni strateegia ei ole 3. märtsi 2010. aasta teatises piisavalt ambitsioonikas. Uutesse keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse tehtavad investeeringud koos olemasolevate tehnoloogiate järjekindlama kasutamisega nõuavad praegu jõupingutust, mis ei suurenda konkurentsivõimet lähitulevikus, vaid pikas perspektiivis.

4.8

EL peab vaatama läbi oma arusaama avaliku sektori võimalikust osatähtsusest uute tehnoloogiate, tööstuse muutuste ja jätkusuutlike töökohtade loomise edendamisel liikmesriikides. Avalik sektor võib olla võime investeerida pikas perspektiivis selliste uute tehnoloogiate edendamisse, mis ei ole veel tasuvad, kuid on paljutõotavad tulevikus, jätmata hooletusse olemasolevate ja tõhusate tehnoloogiate edendamist. Avalikul sektoril on oluline osa teadusuuringute toetamisel, uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate tõhusal kasutamisel ja olemasolevate tõhusate keskkonnasäästlike tehnoloogiate täiustamisel, eelkõige tänu oma maksumeetmetele. Riigiasutused peaksid eelkõige tagama investeeringud, millel on kõige suurem mõju energiatarbimise ja kasvuhoonegaaside heidete vähendamisele. Kõnealuses valdkonnas võib kaasa aidata allpool nimetatud Euroopa fond.

4.9

Seetõttu nõuavad majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased edusammud elujõulist ja piisavalt kvalifitseeritud avalikku sektorit, mille nõrgendamine kõigi majandustegevuste erastamise kaudu ei teeniks alati üldsuse huve. Avalikule sektorile tuleks võimalusel anda võimalus investeerida koos erasektoriga kodanike ja Euroopa tööstuse jaoks vajalikku avalikku infrastruktuuri. Seevastu tuleks vältida üksnes teatud ettevõtetele makstavaid toetusi, et mitte kahjustada turu toimimist. Liikmesriigid peaksid keskkonnasäästlike tööstuse muutuste lihtsustamiseks kasutama pigem maksuvahendeid.

4.10

Lisaks sellele on komitee seisukohal, et energiaturgude liberaliseerimine ei ole siiani aidanud kaasa ei teenuste kvaliteedi parandamisele ega hindade vähendamisele. Energiavõrkudesse alainvesteerimise oht on väga suur. Selleks et tõhustada ELi kodanike huvides konkurentsi, säilitada varustuskindlus ja saavutada kliimaeesmärgid, tuleks vaadata läbi liberaliseeritud turge reguleeriv raamistik.

4.11

Komitee teeb ettepaneku luua spetsiaalne Euroopa fond, et toetada tööstuse muutusi ja eelkõige teadusuuringuid, arendustegevust ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate, nii taastuvenergia tehnoloogiate kui selliste uute tehnoloogiate rakendamist, mis võimaldavad tõhusalt vähendada energiamahukate tööstusharude heiteid.

4.12

Komitee meenutab, et Euroopa Liidul on vaja tugevat tööstust. Komitee rõhutab, et energiamahukate tööstussektorite sotsiaal-majanduslik tähtsus on Euroopas piirkonniti erinev. Seega peavad tööstuse muutused toimuma järk-järgult, võimaldades üleminekuid, mille puhul välditakse negatiivset mõju asjaomaste piirkondade tööturule. Energiavarustus on tuleviku jaoks strateegiline küsimus. Tuleb rohkem investeerida uutesse tehnoloogiatesse, mis võimaldavad tõhusalt suurendada tootlikkust võrreldes kasutatud energiaga ja samal ajal vähendada kasvuhoonegaaside heiteid. Töökohti energiamahukates tööstusharudes on võimalik muuta jätkusuutlikumaks, parandades nende tööstusharude energiakasutust.

4.13

Komitee soovitab, et 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika reformis, mida juba käsitleti suurt üksmeelt pälvinud omaalgatuslikus arvamuses, tuleks tagada areng, mis on kooskõlas põllumajanduse tähtsusega ELi maapiirkondade jaoks (mis moodustavad enam kui 80 % ELi territooriumist) ning rahvusvahelisel tasandil arengumaade suhtes võetud kohustustega. Läbivaatamine peaks aitama optimeerida vajalikke koosmõjusid, innustades samal ajal teisi Euroopa poliitikameetmeid teadusuuringute, uute tehnoloogiate ja tööstuse moderniseerimise valdkonnas. See kehtib eelkõige käimasolevatest muutustest eriti mõjutatud sektorites ja piirkondades, nimelt energiamahuka tööstusega sektorites ja piirkondades, kus tuleb investeerida uude keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse heidete vähendamiseks, et kaitsta töökohti.

4.14

Liikmesriigid peavad leppima kokku finantstehingute maksustamises, et vähendada finantsspekulatsioonide kahjulikku mõju ning sel viisil stabiliseerida pangandussektorit ja tugevdada euroalas ühisraha. Kõnealusest maksust saadud tulu võiks kasutada liikmesriikide eelarvepuudujäägi vähendamiseks, võimaldades neil nii paremini rahastada näiteks oma haridussüsteemi. Riiklike eelarvete tasakaalustatusel ja kvalifitseeritud tööjõuga tööturgudel põhineb Euroopa tööstuse üleminek keskkonnasäästlikku arengufaasi.

4.15

Sellisel tööstusrevolutsioonil on ühiskondlikud tagajärjed, mis on kooskõlas jätkusuutlikkuse põhimõttega. Tööstuse muutused, mille eesmärk on keskkonnasäästliku majanduse saavutamine, nõuavad täiesti uut majanduskasvu ja konkurentsivõime kontseptsiooni. Tänapäeval määratleb kodanikku tema võime tarbida. Kas me oleme võimelised määratlema heaolu, mida iseloomustab füüsiline ja vaimne tervis, demokraatlikud ja osalusõigused, sotsiaalne kaasatus (mis väljendub eelkõige inimeste kaasatuses tööturule, tingimusel, et töökohad on kvaliteetsed), energiavarustus ning juurdepääs avalikele hüvedele ja üldhuviteenustele? Tuleb mõista, et selline lähenemine on seotud teistsuguse kasvu mõistega ja teistmoodi toimiva majandusega. SKP abil mõõdetavatest näitajatest selle saavutamiseks ei piisa. Komitee on juba väljendanud oma toetust majanduslike ja sotsiaalsete edusammude uuele hindamisviisile. Komitee kinnitab veelkord oma veendumust, et tööstuse muutused ja tööhõive on kooskõlas jätkusuutliku arengu eesmärkidega üksnes juhul, kui Euroopa Liit ja maailm tervikuna jõuavad kokkuleppele majanduskasvu teistsuguse kontseptsiooni osas. Komisjoni ettepanek 2020. aasta strateegia kohta ei ole piisav.

4.16

Komitee on seisukohal, et ELi institutsioonide ülesanne töötada selle nimel, et kõigil kogu maailmas oleksid võrdsed võimalused (level playing field), et vältida tööhõivet ja keskkonda kahjustavat ettevõtete ümberpaigutamist või isegi tervete sektorite kaotamist. Euroopa peab olema heade tavade liikumapanev jõud, kuid tagama ka heade tavade rakendamise kogu maailmas, nii kiiresti kui see mõistlikkuse piires võimalik on, üksnes Euroopas rakendamisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi (sh keskkonna jaoks).

4.17

Euroopa kodanikuühiskonna institutsioonilise häälekandjana ja struktureeritud dialoogi olulise foorumina toetab komitee aktiivselt Euroopa kodanike demokraatlikku osalust ulatuslikul ja vajalikul arutelul. ELil on vaja sidusamat ja siduvamat strateegiat võrreldes sellega, mida me tunneme täna ELi 2020. aasta strateegia nime all – strateegiat –, mis võimaldab õiglast, võrdset ja jätkusuutlikku üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele, mis põhineb täiesti uuel majanduskasvu kontseptsioonil. Uus majanduskasv, mida me Euroopas vajame, aga samuti kogu maailmas, on kooskõlas jätkusuutlikkusega ning põhineb elukvaliteedil ning tervel ja aktiivsel ellusuhtumisel.