Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62010CN0088

Kohtuasi C-88/10: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale di Palermo (Itaalia) 15. veebruaril 2010 — Assessorato del Lavoro e della Previdenza Sociale versus Seasoft Spa

OJ C 100, 17.4.2010, p. 30–32 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

17.4.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 100/30

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale di Palermo (Itaalia) 15. veebruaril 2010 — Assessorato del Lavoro e della Previdenza Sociale versus Seasoft Spa

(Kohtuasi C-88/10)

2010/C 100/46

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Palermo

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Assessorato del Lavoro e della Previdenza Sociale, della Formazione Professionale e dell’Emigrazione della Regione Sicilia

Teine menetluspool: Seasoft Spa

Eelotsuse küsimused

1.

Kui võtta arvesse, et abisüsteem (viitenumber NN 91/A/95), mille Sitsiilia maakond kehtestas 15. mai 1991. aasta maakonnaseaduse nr 27 artikliga 10, nägi ette toetuste süsteemi minimaalselt kaheks ja maksimaalselt viieks aastaks (kaks aastat töölevõtmise korral koolitus- ja töölepinguga ja lisaks maksimaalselt kolm aastat koolitus- ja töölepingu muutmisel tähtajatuks töölepinguks), kas Euroopa Komisjon soovis 14. novembri 1995. aasta otsusega 95/C 343/11, millega anti luba selle süsteemi rakendamiseks:

—

lubada soodustuste niisuguse üldise ajalise ja majandusliku diferentseerituse (2+3 aastat) või vastupidi

—

leidis, et tuleb eranditult ja alternatiivselt anda luba toetuste maksmiseks koolitus- ja töölepinguga tööle võetud töötajate eest (nende kaheaastase kestuse jooksul) või eelnevalt koolitus- ja töölepinguga tööle võetud töötajate eest, kelle tööleping muudeti hiljem tähtajatuks (lepingu muutmisest alates ettenähtud kolme aasta jooksul)?

2.

Kas 1997. eelarveaastaga piiratud tähtaega riigiabi andmiseks, mis on ette nähtud Euroopa Komisjoni 14. novembri 1995. aasta otsuses nr 95/C 343/11 millega antakse luba maakonnaseaduse nr 27/91 artikliga 10 kehtestatud abisüsteemi rakendamiseks, tuleb mõista nii, et:

—

sellega nähakse algselt ette kulutused abi puhul, mida siiski kavatsetakse anda järgmistel aastatel (sõltuvalt selle lubatud abi võimalikest erinevatest eespool toodud tõlgendustest), või pigem

—

see on lõplik tähtaeg, mille piires võivad pädevad maakondlikud asutused neid toetusi maksta?

3.

Kas seega töölevõtmise puhul koolitus- ja töölepinguga maakonnaseaduse nr 27/91 artikli 10 tähenduses, näiteks 1. jaanuaril 1996 ja seega 14. novembri 1995. aasta otsuses nr 95/C 343/11 osutatud abi elluviimise tähtaja jooksul võis (ja pidigi) Sitsiilia maakond rakendama konkreetselt kõnesolevat abisüsteemi kõikidel lubatud aastatel (s.t 2+3) ja seda ka siis, kui — nagu toodud näites — lubatud abisüsteemi elluviimisega kaasnes toetuse tegelik maksmine kuni 31. detsembrini 2001 (1996+5 aastat=2001)?

4.

Kas Euroopa Komisjon soovis 16. oktoobri 2002. aasta otsusega nr 2003/195/EÜ (1), mille artiklis 1 on sätestatud, et „Sitsiilia maakonna 27. mai 1997. aasta seaduse nr 16 artikli 11 esimeses lõigus ette nähtud abisüsteem, mille Itaalia kavatseb ellu viia, on ühisturuga kokkusobimatu. Seepärast ei saa seda abisüsteemi ellu viia”:

—

mitte anda luba maakonnaseaduse nr 16/97 artikliga 11 ette nähtud „uue” abisüsteemi elluviimiseks, sest pidas seda „eraldi” süsteemiks, mille eesmärk on pikendada maakonnaseaduse nr 27/91 artikliga 10 kehtestatud abi rakendamise perioodi nii, et see jätkuks pärast 31. detsembrit 1996, kaasates ka kulutused töölevõtmiste ja/või lepingute muutmiste puhul, mida tehti aastatel 1997 ja 1998, või siis

—

pigem tegelikult takistada kõnealuse otsusega maakonnal rahalisi vahendeid eraldada konkreetselt maakonnaseaduse nr 27/91 artikliga 10 kehtestatud riigiabi andmiseks ka enne 31. detsembrit 1996 toimunud töölevõtmiste ja/või lepingute muutmiste puhul?

5.

Kas juhul, kui komisjoni otsust tuleb tõlgendada nii, nagu kirjeldatud 4. küsimuse esimeses võimaluses, on see otsus kooskõlas sellega, kuidas komisjon on asutamislepingu artiklit 87 tõlgendanud samasugustel juhtudel, mis käsitlevad sotsiaalmaksusoodustuste andmist koolitus- ja töölepingute korral, millega on tegemist 11. mai 1999. aasta otsuses 2000/128/EÜ (2) (mille esemeks on Itaalia Vabariigi seadused ja millele 2002. aasta negatiivse otsuse põhjendustes sõnaselgelt viidatakse) ja 13. mai 2003. aasta otsuses 2003/739/EÜ (3) (mille esemeks on Sitsiilia maakonnaseadused)?

6.

Kui komisjoni otsust tuleb tõlgendada nii, nagu kirjeldatud 4. küsimuse teises võimaluses, siis kuidas tuleb tõlgendada eelmist otsust, millega anti abimeetmeks luba, ning seda kahe erineva tähenduse tõttu, mille võib anda sõnale „veel”: „veel seoses komisjoni otsuses kindlaks määratud eelarvega” või „veel seoses rahastamisega, mille maakond nägi ette ainult kuni 1996. aasta eelarveni”?

7.

Missugust abi tuleb komisjoni arvates lõpuks pidada õiguspäraseks ja missugust õigusvastaseks?

8.

Kellel praeguse kohtuasja pooltest (ettevõtjal või asutusel) lasub kohustus tõendada, et komisjoni enda heakskiidetud eelarvet ei ole ületatud?

9.

Kas see, kui leitakse, et toetusi saanud ettevõtjatel on õigus seadusjärgsetele intressidele õiguspäraseks ja lubatuks peetud toetuste maksmisega viivitamise tõttu, aitab teha kindlaks algselt 14. oktoobri 1995. aasta otsusega 95/C 343/11 heakskiidetud eelarve võimaliku ületamise?

10.

Juhul, kui see aitab niisuguse ületamise kindlaks teha, siis missugust intressimäära tuleks kasutada?

(1)  EÜT L 77, lk 57.

(2)  EÜT L 42, lk 1.

(3)  EÜT L 267, lk 29.

Top