EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32009G1219(01)
Council Resolution of 27 November 2009 on a renewed framework for European cooperation in the youth field (2010-2018)
Nõukogu resolutsioon, 27. november 2009 , Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta
Nõukogu resolutsioon, 27. november 2009 , Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta
OJ C 311, 19.12.2009, p. 1–11
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
19.12.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 311/1 |
NÕUKOGU RESOLUTSIOON,
27. november 2009,
Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta
2009/C 311/01
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
|
TULETADES MEELDE nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. juuni 2002. aasta resolutsiooni (millega loodi Euroopa noortevaldkonna koostööraamistik), (1) mis sisaldas avatud koordinatsioonimeetodi rakendamist ja noorteküsimuste integreerimist teistesse poliitikavaldkondadesse, ning Euroopa Ülemkogu 2005. aasta märtsi kohtumisel vastu võetud Euroopa noortepakti (2) kui üht vahendit, mis aitab kaasa majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele, uuendatud sotsiaalmeetmete kava, mis seab noored ja lapsed põhiprioriteediks (3), |
|
ning TUNNUSTADES nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 11. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö praeguse raamistiku hindamist ning uuendatud raamistiku tulevikuväljavaateid (4), |
TERVITAB
nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele adresseeritud komisjoni teatist pealkirjaga „ELi noorsoostrateegia – investeerimine ja mobiliseerimine – uuendatud avatud koordinatsioonimeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis” (5),
TÕDEB, et
1. |
Noortel naistel ja meestel on oluline roll Euroopa Liidu ja Euroopa kodanike ees praegu ja järgnevatel aastatel seisvate paljude sotsiaal-majanduslike, demograafiliste, kultuuriliste, keskkonnaalaste ja tehnoloogiliste probleemide ja võimaluste käsitlemisel. Noorte naiste ja meeste ühiskondliku ja kutsealase integratsiooni edendamine on oluline selleks, et saavutada Euroopa majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia eesmärgid, edendades samal ajal isiklikku eneseteostust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kodanikuaktiivsust. |
2. |
ELi 2009. aasta noortearuandest (6) ilmneb, et kuigi enamikul tänapäeva noortel eurooplastel on head elutingimused, tuleb endiselt tegeleda selliste probleemidega nagu noorte töötus, noorte mitteosalemine hariduses ja koolituses, noorte vaesus, noorte vähene osalemine ja esindatus demokraatlikus protsessis ning erinevad terviseprobleemid. Noortele kipuvad märkimisväärset negatiivset mõju avaldama majanduskriisid, näiteks 2008. aastal alanud majanduskriis, ning see mõju võib osutuda pikaajaliseks. |
3. |
Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö praegune raamistik on osutunud liikmesriikidele väärtuslikuks platvormiks noortega seotud küsimustega tegelemisel ning avatud koordinatsioonimeetod, noorteküsimuste integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse ning sellised algatused nagu Euroopa noortepakt (7) on hõlbustanud noortevaldkonnale sobiva paindliku lähenemisviisi juurutamist, võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide pädevusi ja subsidiaarsuse põhimõtet. |
4. |
Uuendatud raamistik, milles sätestatakse Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö strateegia järgmiseks aastakümneks, tuginedes samas seni tehtud edusammudele ja saadud kogemustele ning austades liikmesriikide vastutust noortevaldkonna eest, võiks veelgi tugevdada sellise koostöö tõhusust ja tulemuslikkust ning pakkuda suuremaid hüvesid noortele Euroopa Liidus, eelkõige 2010. aasta järgse Lissaboni strateegia kontekstis. |
5. |
On erakordselt oluline luua kõigile noortele naistele ja meestele võimalused oma potentsiaali kasutamiseks parimal viisil. See hõlmab nii noortesse investeerimist, luues rohkem ressursse selliste poliitikavaldkondade arendamiseks, mis mõjutavad noori nende igapäevaelus ning parandavad nende heaolu, kui ka noorte julgustamist, edendades nende sõltumatust ja potentsiaali aidata kaasa ühiskonna säästvale arengule ning Euroopa väärtuste ja eesmärkide saavutamisele. Samuti on selleks tarvis tihedamat koostööd noortepoliitika ja asjakohaste poliitikavaldkondade (eelkõige haridus, tööhõive, sotsiaalne kaasatus, kultuur ja tervis) vahel. |
ON SELLEST LÄHTUVALT KOKKU LEPPINUD järgmises:
1. |
Kuni 2018. aastani (kaasa arvatud) peaksid Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö üldeesmärgid olema järgmised:
|
2. |
Peamised tegevusvaldkonnad, milles algatusi tuleks teha, on loetletud allpool ning neid on üksikasjalikult käsitletud käesoleva dokumendi I lisas:
|
3. |
Austades täiel määral liikmesriikide vastutust noortepoliitika eest ning Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö vabatahtlikku laadi, eeldab nende kahe omavahel seotud üldeesmärgi saavutamine paralleelset lähenemisviisi, mis hõlmab arendus- ja edendustööd kahes järgmises valdkonnas:
|
RÕHUTAB, et
1. |
Euroopa noortepoliitika-alane koostöö tuleks tugevalt kinnistada inimõiguste rahvusvahelisse süsteemi. Kõikide noori puudutavate poliitikasuundade ja tegevuste puhul tuleks järgida mitmeid juhtpõhimõtteid ehk täpsemalt seda, kui tähtis on
|
NÕUSTUB SAMUTI, et
1. |
Kuni 2018. aastani tuleks Euroopa koostööd noortevaldkonnas teha uuendatud avatud koordinatsioonimeetodit kasutades, tuginedes seejuures üldeesmärkidele, paralleelsele lähenemisviisile ja eespool loetletud tegevusvaldkondadele. |
2. |
Euroopa koostöö noortevaldkonnas peaks olema tõenditepõhine, asjakohane ja konkreetne. See peaks andma selgeid ja nähtavaid tulemusi, mida tuleks korrapäraselt ning struktureeritud viisil esitada, läbi vaadata ja levitada, luues sellega aluse pidevale hindamisele ja arengule. |
3. |
Avatud koordinatsioonimeetodi edukus noorte valdkonnas sõltub liikmesriikide poliitilisest pühendumusest ning tõhusatest töömeetoditest siseriiklikul ja ELi tasandil. Sellest vaatenurgast peaksid Euroopa koostöö raames kasutatavad töömeetodid tuginema järgmisele:
|
4. |
Iga kolmeaastase töötsükli puhul tuleks nii palju kui võimalik kasutada vahendeid, et töötada prioriteetide suunas. |
5. |
Käesoleva koostööraamistiku kohaselt tuleks noorsootöö toetamist ja arendamist pidada valdkondadevahelisteks küsimusteks. Noorsootöö on laialdane mõiste, mis hõlmab väga paljusid erinevaid sotsiaalset, kultuurilist, hariduslikku ja poliitilist laadi tegevusi nii noorte poolt, koos noortega kui ka noorte jaoks. Üha enam hõlmavad sellised tegevused ka sporti ja noortele suunatud teenuseid. Noorsootöö kuulub koolivälise hariduse alla ning hõlmab ka konkreetseid vaba-aja tegevusi, mida korraldavad professionaalsed või vabatahtlikud noorsootöötajad ja noorteliidrid ning mis põhineb mitteformaalse õppimise protsessidel ja vabatahtlikul osalemisel. Täiendavalt tuleks uurida ning selle raamistiku raames arutada võimalusi, kuidas saab noorsootöö aidata kaasa eespool nimetatud üldeesmärkide saavutamisele ning kuidas saab noorsootööd toetada ja tunnustada kui lisaväärtust majandusliku ja sotsiaalse panuse andmisel. Arutamisele tulevate teemade alla kuuluvad noorsootöötajate ja noorteliidrite nõuetekohane koolitamine, nende oskuste tunnustamine asjakohaseid Euroopa instrumente kasutades, noorsootöötajate ja noorteliidrite liikuvuse toetamine ning innovaatiliste teenuste ning noorsootööd käsitlevate lähenemisviiside edendamine. |
6. |
Nõukogu võib Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku läbi vaadata ja seda vajaduse korral muuta, võttes arvesse mis tahes olulisi uusi arengusuundi Euroopas, eelkõige 2010. aasta järgse Lissaboni strateegia osas tehtud otsuseid. |
KUTSUB SELLEST LÄHTUVALT LIIKMESRIIKE ÜLES
1. |
Tegema komisjoni toetusel ja käesolevas resolutsioonis kirjeldatud avatud koordinatsioonimeetodit kasutades koostööd selle nimel, et tõhustada Euroopa noortevaldkonnas tehtavat koostööd ajavahemikul kuni 2018. aastani, tuginedes eespool nimetatud üldeesmärkidele, tegevusvaldkondadele, paralleelsele lähenemisviisile, põhimõtetele ja rakendusvahenditele ning iga töötsükli jaoks kokku lepitud prioriteetidele. |
2. |
Võtma oma riigi prioriteetidele tuginedes riiklikul tasandil vastu meetmed, mis võivad aidata kaasa uuendatud raamistikus loetletud üldeesmärkide saavutamisele, ning kaaluma, kas riikliku noortepoliitika ja muude asjakohaste poliitikate kujundamisel oleks võimalik saada inspiratsiooni vastastikusest õppimisest ELi tasandil. |
KUTSUB KOMISJONI ÜLES
1. |
Tegema ajavahemikul kuni 2018. aastani liikmesriikidega koostööd käesoleva raamistiku kohaselt ning liikmesriike seejuures toetama, tuginedes eespool loetletud üldeesmärkidele, tegevusvaldkondadele, paralleelsele lähenemisviisile, põhimõtetele ja rakendusvahenditele ning iga töötsükli kohta kokku lepitud prioriteetidele. |
2. |
Uurima eelkõige ELi noortearuande kaudu, mil määral on käesoleva raamistiku üldeesmärke täidetud. Seoses sellega palutakse komisjonil luua töörühm, et analüüsida asjakohaseid poliitikavaldkondi arvesse võttes noorte olukorda käsitlevaid olemasolevaid andmeid ning võimalikku vajadust näitajate järele valdkondades, kus neid ei ole või kus noortemõõde ei ole ilmne. Selle töö tulemused ja võimalikke uusi näitajaid käsitlevad ettepanekud tuleks esitada nõukogule analüüsimiseks hiljemalt 2010. aasta detsembris. |
3. |
Pakkuma välja paindliku raamistiku vastastikuse õppimise tegevusteks ja käivitama uuringuid, mis on seotud üldeesmärkide ja prioriteetidega, ning andma nõukogule regulaarselt aru nende erinevate tegevuste kohta. |
4. |
Koostama 2017. aastal koos liikmesriikidega lõpphindamise aruande selle koostööraamistiku kohta. Nõukogu peaks lõpphindamise aruannet arutama 2018. aastal. |
(1) EÜT C 168, 13.7.2002, lk 2.
(2) 7619/1/05.
(3) 11517/08.
(4) 9169/09.
(5) 9008/09.
(6) 9008/09 ADD 4.
(7) 7619/05: Euroopa Ülemkogu 22.–23. märtsi 2005. aasta järelduste I lisa.
(8) Tagada tuleks õigus osaleda kõikide liikmesriikide sellises töös.
I LISA
NOORTEGA SEOTUD EESMÄRGID JA VÕIMALIKUD ALGATUSED LIIKMESRIIKIDELE JA KOMISJONILE
Paljudel eespool resolutsiooni osa „ON SELLEST LÄHTUVALT KOKKU LEPPINUD” punktis 2 loetletud ja allpool üksikasjalikumalt kirjeldatud tegevusvaldkondadel on selgelt oma üldeesmärgid ja prioriteedid ning neid on kirjeldatud eraldiseisvates koostööraamistikes ja -strateegiates ja käsitletud vastavates avatud koordinatsioonimeetodites. Siiski tuleb teha jõupingutusi, et tagada noortemõõtme vajalik säilitamine igas valdkonnas. Seda eesmärki silmas pidades esitatakse käesoleva lisa A osas mitu ettepanekut kõikide valdkondade jaoks ning sellele järgnevas B lisas on esitatud mitmed konkreetsed noortega seotud eesmärgid, mille eesmärk on selgitada noortemõõdet igas loetletud tegevusvaldkonnas, ning mittetäielik loetelu võimalikest algatustest, mille liikmesriigid ja/või komisjon võivad oma vastavate pädevuste raames ja subsidiaarsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes käivitada.
a) Üldised algatused
Kõikides kindlaksmääratud tegevusvaldkondades tuleb kaaluda järgmisi üldisi algatusi.
— |
Koostöö arendamine ja tugevdamine vastavates tegevusvaldkondades poliitikakujundajate ja noortepoliitika kujundajate vahel, muu hulgas parema dialoogi ning teadmiste ja eksperditeadmiste jagamise kaudu. |
— |
Noorte ja noorteorganisatsioonide poliitika kujundamisse, rakendamisse ja järelmeetmetesse kaasamise ja neis osalemise julgustamine ja toetamine. |
— |
Kvaliteetsete juhendamis- ja nõustamisteenuste osutamine. |
— |
Kvaliteetsele noori käsitlevale teabele juurdepääsu parandamine ning teabe levitamine kõikide võimalike kanalite kaudu kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil ning üle-euroopaliste võrgustike, nagu Eurodesk, ERYICA ja EYCA, ning muude Euroopa võrgustike kaudu. |
— |
Koostöö tugevdamine kohalike ja piirkondlike ametivõimudega. |
— |
Noorte olukorda käsitlevate teadmiste parandamise toetamine, näiteks noori käsitleva teadustöö, teadusvõrgustike ja konkreetsete uuringute jms toetamise teel. |
— |
Noorsootöö arengu toetamine ja väärtuse tunnustamine. |
— |
Olemasolevate ELi vahendite ja programmide tõhus kasutamine ja noorte juurdepääsu hõlbustamine nimetatud vahenditele ja programmidele. |
— |
Katseprojektide ja -programmide väljatöötamise toetamine, et katsetada uusi ja innovaatilisi ideid ning vahetada häid tavasid. |
— |
Kahepoolse ja mitmepoolse koostöö väärtuse tunnustamine noortepoliitika valdkonnas tehtava Euroopa koostöö aspektist. |
— |
Vajaduse korral lastepoliitika mõõtme lisamine, arvestades laste õigusi ja kaitset, võttes arvesse, et noorte elu ja tulevikuväljavaated on suurel määral tingitud lapsepõlves saadud võimalustest, toetusest ja kaitsest. |
b) Noortega seotud eesmärgid ja võimalikud algatused iga tegevusvaldkonna jaoks
HARIDUS JA KOOLITUS
Eesmärk: toetada tuleks noortele võrdse juurdepääsu tagamist kvaliteetsele haridusele ja koolitusele kõikidel tasanditel ning elukestva õppe võimalustele. Lisaks formaalsele haridusele tuleks edendada ja tunnustada mitteformaalset õppimist ning arendada tuleks paremaid seoseid formaalse hariduse ja mitteformaalse õppimise vahel. Hõlbustada ja toetada tuleks noorte üleminekut hariduselt ja koolituselt tööturule ning vähendama peaks õpingute varajast katkestamist.
Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades
— |
Toetada noorsootööd ja muude mitteformaalse õppimise võimaluste arendamist kui üht tegevust õpingute varajase katkestamise vähendamiseks. |
— |
Kasutada täies ulatuses ELi tasandil loodud vahendeid oskuste läbipaistvuseks ja valideerimiseks ja kvalifikatsiooni tunnustamiseks (1). |
— |
Edendada kõikide noorte õppealast liikuvust. |
— |
Tegeleda sooliste ja muude stereotüüpidega formaalse hariduse ja mitteformaalse õppimise kaudu. |
— |
Kasutada formaalset haridust ja mitteformaalset õppimist, et edendada ühtsust ja mõistmist erinevate rühmade vahel, edendada võrdseid võimalusi ning vähendada lõhet saavutustasemete vahel. |
— |
Arendada hariduses välja osalemisstruktuurid ning edendada koolide, perede ja kohalike kogukondade koostööd. |
— |
Soodustada formaalset haridust ja mitteformaalset õppimist noorte innovatsiooni, loovuse ja ettevõtluse toetamiseks. |
— |
Parandada üldsuse teadlikkust mitteformaalse õppimiste tulemuste väärtusest. |
Komisjon arendab edasi Europassi kui Euroopa vahendit oskuste läbipaistvuse jaoks, hõlmates vahendeid oskuste ise hindamiseks ja pädevuste registreerimiseks kolmandate osapoolte poolt, nt Europass-Mobility tugiorganisatsioonide poolt.
TÖÖHÕIVE JA ETTEVÕTLUS
Eesmärk: toetada tuleks noorte integreerimist tööturule kas töötajate või ettevõtjatena. Hõlbustada ja toetada tuleks üleminekut hariduselt ja koolituselt või töötuselt või mitteaktiivsuselt tööturule. Parandada tuleks töö- ja pereelu sobitamise võimalusi. 2010. aasta järgses Lissaboni protsessis tuleb tagada noortemõõde ja jätkata tööd kooskõlas Euroopa noortepakti üldeesmärkidega.
Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades
— |
Suurendada ja tõhustada investeerimist sobivate oskuste tagamisse tööturul nõutud töökohtade jaoks, lühiajalises perspektiivis vajalikke oskusi paremini sobitades ning pikemaajalises perspektiivis neid paremini prognoosides. |
— |
Võtta turvalise paindlikkuse strateegiate väljatöötamisel arvesse noorte konkreetset olukorda. |
— |
Edendada noorte piiriüleseid ameti- ja kutsealaseid võimalusi. |
— |
Arendada oma majanduse elavdamise kavades sisalduvaid lühiajalisi meetmeid, et stimuleerida noorte integreerimist tööturule, ning samuti noori arvesse võtvaid struktuurimeetmeid. |
— |
Arendada kutsealaseid juhendamis- ja nõustamisteenuseid. |
— |
Vähendada töötajate vaba liikumise takistusi ELis. |
— |
Edendada kvaliteetseid võimalusi kutsepraktikaks, et hõlbustada tööturule sisenemist ja edu tööturul. |
— |
Edendada lastehoiuteenuseid ja edendada vastutuse jagamist partnerite vahel, et hõlbustada nii noorte naiste kui ka meeste töö- ja eraelu sobitamist. |
— |
Toetada noorte ettevõtlust muu hulgas ettevõtlusealase hariduse kaudu, toetada starditoetusi ja nõustamisprogramme ning soodustada noorte ettevõtete tunnustamist. |
— |
Toetada Euroopa võrgustike ja struktuuride väljatöötamist noorte ettevõtluse edendamiseks. |
— |
Edendada ettevõtlust säästva arengu valdkonnas. |
TERVIS JA HEAOLU
Eesmärk: toetada tuleks noorte tervist ja heaolu, keskendudes vaimse ja seksuaalse tervise, spordi, füüsilise tegevuse ja tervislike eluviiside edendamisele ning ka vigastuste, toitumishäirete, sõltuvuste ja narkootiliste ainete kuritarvitamise ärahoidmisele ja ravile.
Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades
— |
Võtta noorte tervist ja heaolu käsitleva nõukogu resolutsiooni (2) järelmeetmeid ning edendada noorte füüsilist vormisolekut ja kehalist tegevust, kohaldades ELi füüsilise tegevuse suuniseid (3). |
— |
Võtta noorte tervise ja heaolu edendamise tegevustes arvesse, et tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte üksnes haiguse või puude puudumine. |
— |
Edendada noorte tervislikke eluviise kehalise kasvatuse, toitumisalase hariduse ja füüsilise tegevuse ning koolide, noorsootöötajate, tervishoiutöötajate ja spordiorganisatsioonide koostöö kaudu. |
— |
Rõhutada sporti kui tegevust, millega toetatakse meeskonnatööd, kultuuridevahelist õppimist, ausat võistlust ja vastutust. |
— |
Parandada noorsootöötajate ja noorteliidrite teadmisi ja teadlikkust terviseküsimustes. |
— |
Mobiliseerida kõik kohaliku tasandi sidusrühmad, et leida üles riskialtid noored ning nad vajaduse korral teiste asutuste juurde suunata. |
— |
Toetada noorte vastastikust terviseõpet. |
— |
Edendada laste ja noorte kaitset, eelkõige seoses pädevustega, mis on seotud uue meediaga ning laste ja noorte kaitsmisega uue meedia kasutamisest tulenevate ohtude eest, tunnustades samas ka hüvesid ja võimalusi, mida uus meedia noortele võib pakkuda, näiteks nõukogu 21. mai 2008. aasta ja 27. novembri 2009. aasta järelduste (meediapädevuse kohta digitaalkeskkonnas) järelmeetmete võtmisega. |
— |
Hõlbustada juurdepääsu olemasolevatele terviseasutustele, muutes need noortesõbralikumaks. |
OSALEMINE
Eesmärk: toetada tuleks noorte osalemist esindusdemokraatias ja kodanikuühiskonnas kõikidel tasanditel ning ühiskonnas laiemalt.
Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades
— |
Töötada välja mehhanismid dialoogiks noortega ja noorte osalemiseks riikide noortepoliitikas. |
— |
Julgustada juba olemas olevate juhiste kasutamist või uute väljatöötamist noorte osalemise, teavitamise ja nendega konsulteerimise kohta, et tagada nimetatud tegevuste kvaliteet. |
— |
Toetada nii poliitiliselt kui ka rahaliselt noorteorganisatsioone ning kohalikke ja riiklikke noortenõukogusid ning tunnustada nende tähtsat rolli demokraatias. |
— |
Edendada enamate ja erinevamate noorte osalemist esindusdemokraatias, noorteorganisatsioonides ja muudes kodanikuühiskonna organisatsioonides. |
— |
Kasutada tõhusalt info- ja sidetehnoloogiat, et laiendada ja süvendada noorte osalemist. |
— |
Toetada erinevaid osalemise õppimise vorme varasest east alates formaalse hariduse ja mitteformaalse õppimise kaudu. |
— |
Arendada edasi võimalusi mõttevahetuseks riigiasutuste ja noorte vahel. |
Komisjon vaatab läbi Euroopa noorteportaali ja edendab noorte paremat teavitamist.
VABATAHTLIK TEGEVUS
Eesmärk: noorte osalemist vabatahtlikus tegevuses kui mitteformaalse õppe väärtuslikku ja tähtsat vormi tuleks rohkem toetada ja tunnustada. Kõrvaldada tuleks takistused vabatahtlikult tegevuselt ning edendada tuleks noorte vabatahtlike piiriülest liikuvust.
Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades
— |
Edendada vabatahtliku tegevusega sellistes vahendites nagu Europass ja noortepass ning liikmesriikide rahastatud vahendites osalemise kaudu omandatud oskuste tunnustamist. |
— |
Rakendada nõukogu soovitust noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopas (4). |
— |
Parandada teadlikkust vabatahtliku tegevuse väärtuse kohta, sealhulgas vastastikuste protsesside kaudu. |
— |
Edendada noorte vabatahtlike kaitsmist ning tagada vabatahtliku tegevuse kvaliteet. |
— |
Kaasata noored ja noorteorganisatsioonid kodanikuaktiivsust edendava tulevase Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta (2011) planeerimisse, elluviimisse ja hindamisse. |
— |
Edendada põlvkondadevahelist solidaarsust vabatahtliku tegevuse kaudu. |
SOTSIAALNE KAASATUS
Eesmärk: tuleks ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust ja vaesust ning vähendada selliste probleemide põlvest põlve edasikandumist ja tugevdada ühiskonna ja noorte vahelist solidaarsust. Edendada tuleks kõigi võrdseid võimalusi ja võidelda tuleks igasuguse diskrimineerimise vastu.
Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades
— |
Kasutada noorsootöö ja noortekeskuste täit potentsiaali sotsiaalse kaasamise vahendina. |
— |
Võtta kogukonna ühtsuse ja solidaarsuse parandamise ning noorte sotsiaalse tõrjutuse vähendamise nimel töötades kasutusele valdkondadevaheline lähenemisviis, käsitledes näiteks seoseid noorte hariduse ja tööhõive ning nende sotsiaalse kaasatuse vahel. |
— |
Toetada kõikide noorte kultuuridevahelise teadlikkuse ja pädevuse arengut ning võidelda eelarvamuste vastu. |
— |
Toetada noortele suunatud teavitamis- ja haridustegevusi nende õiguste kohta. |
— |
Tegelda kodutuse, eluaseme ja majandusliku tõrjutuse probleemidega. |
— |
Edendada juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele, nt transport, e-kaasatus, tervishoid, sotsiaalteenused. |
— |
Anda konkreetset toetust noortele peredele. |
— |
Kaasata noored ja noorteorganisatsioonid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) planeerimisse, elluviimisse ja hindamisse. |
NOORED JA MAAILM
Eesmärk: toetada tuleks noorte osalemist ja panust poliitika kujundamise, rakendamise ja järelmeetmete globaalsetes protsessides (seoses selliste küsimustega nagu kliimamuutused, ÜRO aastatuhande arengueesmärgid, inimõigused jms) ning noorte koostööd piirkondadega väljaspool Euroopat.
Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades
— |
Parandada noorte teadlikkust sellistes globaalküsimustest nagu säästev areng ja inimõigused. |
— |
Anda noortele võimalusi vahetada arvamusi poliitikakujundajatega globaalsetes küsimustes (nt osalemisega rahvusvahelistel kohtumistel, virtuaalsetel platvormidel/virtuaalsetes foorumites jne). |
— |
Soodustada kõikjalt maailmast pärit noorte seas vastastikust mõistmist dialoogi ja toetusmeetmete, nagu koolituste, vahetuste ja kohtumiste kaudu. |
— |
Julgustada noori osalema keskkonnahoidlikus vabatahtlikus tegevuses, keskkonnahoidlikus tarbimises ja keskkonnahoidlike toodete kasutamises (nt ringlussevõtt, energia säästmine, hübriidsõidukid jne). |
— |
Edendada ettevõtlikkust, tööhõivet, haridust ja vabatahtliku tegevuse võimalusi väljaspool Euroopat. |
— |
Edendada erinevatel mandritel koostööd noorsootöös osalejatega ja vahetusi nende vahel. |
— |
Julgustada noori osalema arengukoostöö tegevuses kas oma elukohariigis või välismaal. |
LOOVUS JA KULTUUR
Eesmärk: toetada tuleks noorte loovust ja innovatsioonisuutlikkust, tagades selleks parema kvaliteetse juurdepääsu kultuurile ja kultuurilistele väljendusvormidele ning kultuuris ja kultuurilistes väljendusvormides osalemise varasest east alates, edendades sellega isiklikku arengut, paremat õppimisvõimet, kultuuridevahelisi oskusi, kultuurilise mitmekesisuse mõistmist ja austamist ning uute ja paindlike oskuste väljaarendamist tulevaste töövõimaluste jaoks.
Liikmesriikide ja komisjoni algatused nende vastavates pädevusvaldkondades
— |
Toetada loovuse arengut noorte seas, viies ellu nõukogu järeldusi loomepõlvkonna kujundamise edendamise kohta – laste ja noorte loovuse ning innovatsioonivõime arendamine kultuurilise eneseväljenduse ja kultuurile juurdepääsu tagamise kaudu (5). |
— |
Laiendada kvaliteetset juurdepääsu kultuurile ja eelkõige sellistele loomevahenditele, mis on seotud uute tehnoloogiatega, ning töötada noorte jaoks välja võimalused kogeda kultuuri ning väljendada ja arendada oma loovust koolis või kooliväliselt. |
— |
Tagada uute tehnoloogiate kättesaadavus, et suurendada võimalusi seoses noorte loovuse ja innovatsioonisuutlikkusega ning tekitada noortes huvi kultuuri, kunsti ja teaduse vastu. |
— |
Võimaldada juurdepääs keskkondadele, kus noored saavad arendada oma loovust ja huvisid ning veeta sisukalt vaba aega. |
— |
Hõlbustada pikaajalist koostoimet poliitika ja programmide vahel kultuuri-, haridus-, tervise-, sotsiaalse kaasatuse, meedia-, tööhõive- ja noortevaldkonnas, et edendada noorte loovust ja innovatsioonisuutlikkust. |
— |
Edendada noorsootöötajatele suunatud erialast koolitust kultuuri, uue meedia ja kultuurivaheliste pädevuste valdkonnas. |
— |
Edendada partnerlussuhteid kultuuri- ja loomesektorite ning noorteorganisatsioonide ja noorsootöötajate vahel. |
— |
Edendada ja toetada noorte annete ja ettevõtlusalaste oskuste arengut, et parandada nende konkurentsivõimet ja tulevasi töövõimalusi. |
— |
Parandada noorte teadmisi kultuurist ja kultuuripärandist erinevates ELi liikmesriikides, sealhulgas uute tehnoloogiate kasutamise teel. |
(1) Esimesena nimetatu tagatakse selliste vahendite abil nagu Europass ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem ning viimati mainitu direktiiviga 2005/36/EÜ.
(2) ELT C 319, 13.12.2008, lk 1.
(3) Soovitatavad poliitilised meetmed tervist parandava füüsilise tegevuse toetamiseks, 2008.
(4) ELT C 319, 13.12.2008, lk 8.
(5) 14453/09.
II LISA
EUROOPA NOORTEVALDKONNAS TEHTAVA KOOSTÖÖ PRIORITEEDID AJAVAHEMIKUKS 1. JAANUARIST 2010 KUNI 30. JUUNINI 2011
Üldprioriteet – noorte tööhõive
Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö üldiseks temaatiliseks prioriteediks ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011 on noorte tööhõive. Nende 18 kuu jooksul arutatakse seda teemat struktureeritud dialoogi raames. Konkreetsed prioriteedid peaksid täies ulatuses või osaliselt andma panuse üldisesse temaatilisse prioriteeti.
1. jaanuar 2010 kuni 30. juuni 2010 – sotsiaalne kaasatus
2010. aasta esimese poole jooksul tuuakse esile järgmised küsimused:
— |
Euroopa noortepakti tugevdamine 2010. aasta järgse Lissaboni strateegia kontekstis; |
— |
vähemate võimalustega noorte sotsiaalne kaasamine; |
— |
kohalike ja piirkondlike ametivõimude roll noortepoliitikas; |
— |
koostöö Ladina-Ameerika riikidega. |
1. juuli 2010 kuni 31. detsember 2010 – noorsootöö
2010. aasta teise poole jooksul tuuakse esile järgmised küsimused:
— |
noorsootöö ja noorsootöö avatus ning kõige vaesematele lastele ja noortele mõeldud tegevused; |
— |
noorte juurdepääs kultuurile. |
1. jaanuar 2011 kuni 30. juuni 2011 – osalemine
2011. aasta esimese poole jooksul tuuakse esile järgmised küsimused:
— |
noorte kodakondsus ja osalemine, rõhutades sotsiaalset, majanduslikku, kultuurilist ja poliitilist osalemist ja inimõigusi; |
— |
noorte vabatahtlik tegevus, noorte panus kohalike kogukondade arengusse. |
III LISA
STRUKTUREERITUD DIALOOGI ELLUVIIMINE
Noortega ja noorteorganisatsioonidega peetava struktureeritud dialoogi üldiseid juhtpõhimõtteid on kirjeldatud eespool asuva osa „NÕUSTUB SAMUTI, et” lõike 3 punkti iii alapunktis f. Käesolevas lisas kirjeldatakse täiendavalt struktureeritud dialoogi rakendamist riigi ja ELi tasandil.
Struktureeritud dialoog peaks tuginema 18-kuustele töötsüklitele, millest igaüks on pühendatud eraldi üldteemale, mis on kooskõlas Euroopa koostöö üldprioriteetidega kõnealuseks 18-kuuseks ajavahemikuks. Samuti võib iga eesistujariik oma eesistumisperioodiks valida konkreetse prioriteetse teema, mis on seotud üldteemaga.
Struktureeritud dialoog peaks alati hõlmama konsultatsioone noortega ja noorteorganisatsioonidega kõikidel tasanditel liikmesriikides ning eesistujariikide korraldatud ELi noortekonverentsidel ning Euroopa noortenädala jooksul.
Struktureeritud dialoogi rakendamise parandamiseks
— |
palutakse komisjonil oma vastavate pädevuste raames ning subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes kutsuda igaks 18-kuuseks perioodiks kokku Euroopa juhtkomitee, kuhu kuuluvad muu hulgas esindajad eesistujariikide kolmiku noorteküsimustega tegelevatest ministeeriumitest, riiklikest noortenõukogudest ja siseriiklikest asutustest, mis on seotud programmiga „Aktiivsed noored”, ning ka Euroopa Komisjonist ja Euroopa noortefoorumist. Vajaduse korral konsulteeritakse noortevaldkonnas töötavate teadlaste ning noorsootöötajatega. Euroopa juhtkomitee vastutab struktureeritud dialoogi üldise koordineerimise eest. Juhtkomitee loob koolitajate ja vahendajatega tugistruktuuri, mille kaudu saab anda metodoloogilist tuge ja tagada järjepidevuse struktureeritud dialoogi korralduses ELi tasandil; |
— |
palutakse liikmesriikidel oma vastavate pädevuste raames ning subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes toetada väikse riikliku töörühma loomist. Need töörühmad võivad vajaduse korral kasutada olemasolevaid struktuure ning neisse võivad muu hulgas kuuluda esindajad noorteküsimustega tegelevatest ministeeriumitest, riiklikest noortenõukogudest, kohalikest ja piirkondlikest noortenõukogudest, noorteorganisatsioonidest ning noorsootöös osalejate, erinevate noorte ja noortevaldkonnas töötavate teadlaste hulgast. Liikmesriike julgustatakse andma võimaluse korral riiklikele noortenõukogudele juhtiv roll nimetatud töörühmades. Riiklike töörühmade ülesandeks oleks tagada osalemisprotsess liikmesriikides; |
— |
komisjoni ja liikmesriike kutsutakse üles võtma koostöös kõikide asjaosalistega struktureeritud dialoogi järelmeetmeid ning koguma ja levitama häid tavasid. |