Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2009/C 186/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„PATATA DI BOLOGNA”

EÜ nr: IT-PDO-0005-0349-15.06.2004

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

2.   Taotlejate rühm:

3.   Toote liik:

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ette nähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimi:

„Patata di Bologna”

4.2.   Kirjeldus:

4.3.   Geograafiline piirkond:

Bologna provints

4.4.   Päritolutõend:

Kaitstud päritolunimetusega „Patata di Bologna” kartulite pärinemist kindlaks määratud geograafilisest piirkonnast tõendab asjakohane kontrolliasutus selle põhjal, kas kartulitootjad on täitnud tootmistsükli erinevates etappides esitatud nõuded. Peamised meetmed, mille põhjal jälgitakse asjaomase valdkonna tooteid, on järgmised: kontrolliasutus kannab kõik kartulikasvatajad ja töötlejad asjaomasesse loendisse; kontrolliasutusele teatatakse igal aastal toodangu kogus.

4.5.   Tootmismeetod:

Spetsifikaadi järgi tuleb esmalt põld sügisel äestada, lastes talveperioodil vihmal ja külmal lagundada jämedamaid mullakamakaid, et valmistada pinnas ette kartulipanekuks.

Kasutada tohib vaid sertifitseeritud seemnekartulit, mis on kas terve või tükeldatud, samuti tuleb seemnematerjali enne idandada, et võimaldada mugulatel mullas kiiremini areneda ja muuta need vastupidavamaks. Idandamiseks hoitakse mugulaid külma eest kaitstud ja küllaldaselt valgustatud ruumis kuni paarimillimeetriste jämedate ja tugevate idude tekkimiseni.

Kehtiva külvikorraga on keelatud toote kasvatamine kahel järjestikusel aastal samal maalapil, uuesti tohib kartulit külvata pärast seda, kui kahel aastal on kasvatatud muid kultuure.

Väetist kasutatakse vastavalt taime vajadustele; eelkõige peab see andma sobivad toitained, nagu lämmastik, fosfor ja kaalium, mille abil suurendada saagi kogust ja parandada selle kvaliteeti. Saagikuse piirmäär on 60 tonni hektari kohta.

Kasvatuses on oluline osa väetamisel ja umbrohutõrjel, mis toimub vastavalt Emilia Romagna maakonna spetsifikaatide sätetele.

Kartulivõtt peab toimuma taime füsioloogilise küpsuse saabumisel, kui kartuli koor näppudega hõõrumisel ei irdu, nii et on võimalik kasutada kartulikombaini, mis pakib kartulid kogumispunkti toimetamiseks sobivatesse kastidesse.

Kartuleid hoitakse konteineritesse pakituna külmhoidlas temperatuuril 4–7 °C ning valguse eest varjatuna.

Pärast koristamist võib kartuleid töödelda kehtivate õigusnormide kohaselt.

Kartuli kasvatanud põllumajandustootjad ning kartulit töödelnud ja kartuli pakendanud ettevõtted asuvad kõik Bologna provintsis, sest „Patata di Bologna” KPN-i suurepärased organoleptilised ja kaubanduslikud omadused säilivad vaid õige töötlemise korral. Kohalikel ettevõtjatel on aja jooksul tekkinud vajalikud oskused, mida nõuavad kartuli töötlemine ja transport, aga ka koristusjärgne kiire käitlemine ja külmhoidlasse ladustamine, mille abil välditakse niiskuse kadu tootest – just kohapeal omandatud oskused ja õiged töövõtted võimaldavad säilitada loomulike füsioloogiliste protsesside käigus „Patata di Bologna” KPN-i kvaliteediomadused.

4.6.   Seos piirkonnaga:

„Patata di Bologna” KPN-i peamised omadused, nagu lõhn, maitse ning koore ja sisu tugev värvus, tulenevad lisaks geneetilisele päritolule ka kasvukoha omadustest (pinnas, kliima, kasvatustehnika, säilitamisviis), mistõttu on side „Patata di Bologna” ja Bologna provintsi vahel ilmne.

Valdavalt uhtelist päritolu kihilised ja seetõttu hapnikurikkad mullad loovad kartulikasvatuseks soodsa keskkonna.

Tänu pinnase (mullastik ja veestik) ja kliima (vihmane sügis ja talv, mahe kevadine temperatuur juba alates veebruari lõpust ning ideaalne temperatuur (25 °C ringis) mugulate tekkimise ajal) koosmõjul tekkivale erilisele keskkonnale saavutab siinne kartul erilised füüsilised ja organoleptilised omadused, mis muudavad selle väga kvaliteetseks.

Nagu kirjutas juba Contri (1817), on Bologna provintsi mullad sobivad kartulikasvatuseks, kuna kartul eelistab „madalaid alasid, kust vesi on ära voolanud ja mida on kergitanud jõgede uhtmed”, mis tabavalt iseloomustab Bologna ümbruskonna põllumaid.

Pinnasemuutuste tulemusel on aja jooksul tekkinud tasased alad, mis koosnevad tänaseni aegajalt üle kallaste tõusvate jõgede tulvavee ja Apenniinide mägiojade uhtmetest moodustunud keskpeene lõimisega mullast, mis on hea sügavuse ja kuivendusega, leeliseline, rikas orgaaniliste ainete poolest ja sisaldab rohkelt peamisi toitaineid, mida kartul vajab, nagu kaaliumit, mida on eriti külluslikult, aga ka fosforit ja lämmastikku.

Kuna kartulil on narmasjuurestik (peajuurt asendab tihe narmasjuurtevõrgustik), on kirjeldatud tingimused kartulikasvatuseks väga soodsad.

Piirkonda niisutavad rohked looduslikud jõed ja mägiojad – Idice, Reno, Gaiana, Fossatone, Quaderna, Rido, Sillaro, Samoggia, Savena – aga ka kunstlikult ehitatud kanalid – Canale Emiliano-Romagnolo – , tagades mulla piisava niiskustaseme kevaditi ja suviti, mil kartulite veevajadus on kõige suurem.

Bologna tasandikku iseloomustab alates veebruari lõpust – märtsi algusest mahe kevadine temperatuur, mis aitab sel perioodil maha pandud kartulitel paremini idaneda. Taime kasvu peamises etapis (aprillist juunini) on temperatuur ligikaudu 25–28 °C, mis soodustab mugulate teket, kasvu ja korrapärast valmimist. Aastane sademete hulk soodustab taime kasvamist esimeses etapis, kui mugulad hakkavad moodustuma, aga sademed tagavad ka põhjavee taastumise ning pinnase valmisoleku seemnekartuli mahapanekuks.

Kartulit kasvatatakse Bologna ümbruses juba pikka aega ning sellele on eelkõige kaasa aidanud äärmiselt sobiv pinnas, teatavate sortide kvaliteedi- ja organoleptilised omadused ning kartulikasvatajate seas levinud töövõtted ja traditsioonid.

Selle põhjuseks, et Bologna piirkonnas kartulit kasvatatakse, võib pidada vajadust tagada elanikele piisavad toiduvarud, seda eelkõige perioodidel, kui vili, mis on ikka olnud inimeste põhitoidus, ikaldus; samuti mõisteti varakult, et kartulikasvatus tuleb kasuks provintsi majandusele, muutes selle sõltumatuks muude piirkondade viljaimpordist. Side toote ja Bologna alade vahel on tänu ennastsalgavale tööle, mida on teinud kartulikasvatajad, järk-järgult tugevnenud; põllumehed on ajapikku välja töötanud omamoodi kartulikasvatuse täppismeetodid, valmistades üha tõhusamaid ja toote omadustele vastavamaid töövahendeid, võttes kasutusele uuenduslikke viise kartuli säilitamiseks ja turustamiseks, et tõsta esile selle kaubanduslikke ja kvaliteediomadusi – ning seda kõike tänu piirkonna erakordsele sobivusele kartulikasvatuseks.

Kartulikasvatus levis Bologna piirkonnas 19. sajandi alguses, eelkõige tänu agronoom Pietro Maria Bignami tegevusele, kes tutvustas seda taime talupoegadele. Esmalt kasutati seda loomasöödana, kuid kohe varsti hakati seda tarvitama ka inimtoiduks.

Erinevates uuringutes 18. sajandi lõpust ja kogu 19. sajandist tõsteti esile kartuli positiivseid ja negatiivseid külgi, kuid peamise tõuke kartuli alla pandavate maa-alade märkimisväärseks suurendamiseks andsid just eespool nimetatud Contri teos, Paavsti legaadi kardinal Opizzoni ringkiri (1817) ning hr Benni praktilised näpunäited kartuli kasvatamiseks.

Samuti tuleb nimetada 19. sajandi teises pooles avaldatud Berti-Pichat' ja Bignardi teoseid, milles kinnistati kartulikasvatus Bologna ümbruskonnas. 20. sajandil saavutas kartuli levik kõrgpunkti, olles kujunenud kogu provintsi jaoks nii lausk-, voore- kui mägismaal tähtsaks maamajandusharuks. Kartulikasvatus meelitas juurde üha uusi põllumehi ning loodi kaasaegsed ja toote tõhusaks käitlemiseks sobivad säilitus- ja turustusrajatised.

4.7.   Kontrolliasutus:

4.8.   Märgistus:

Teksti lisamisel kasutatakse kirjatüübi Avenir tavalist ja poolpaksu kirja.

Tootel kasutatava logo läbimõõt ei või olla väiksem kui 20 mm ning väljend „DOP Patata di Bologna” peab olema suuremas kirjas kui muu tekst.