EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52008AE0771
Opinion of the European Economic and Social Committee on Strategy for the outermost regions: Achievements and future prospects COM(2007) 507 final
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid (KOM(2007) 507 lõplik)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid (KOM(2007) 507 lõplik)
OJ C 211, 19.8.2008, p. 72–76
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
19.8.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 211/72 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid”
(KOM(2007) 507 lõplik)
(2008/C 211/19)
21. septembril 2007 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:
„Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid”.
Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni arvamus võeti vastu 28. märtsil 2008. Raportöör oli Hervé COUPEAU.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 444. istungjärgul 22.–23. aprillil 2008 (22. aprilli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 128, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 5.
1. Sissejuhatus
1.1 |
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 tunnustatakse äärepoolseimate piirkondade eristaatust, võimaldades neil säilitada oma eripära ning leevendades nende piiranguid. |
1.2 |
Äärepoolsemaid piirkondi on seitse: Hispaania autonoomne piirkond Kanaari saared, Portugali autonoomsed piirkonnad Madeira ja Assoorid ning neli Prantsusmaa departemangu (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique ja Réunion). |
1.3 |
Alates 1989. aastast on nende piirkondade sotsiaalmajanduslikku arengut toetatud eriprogrammiga, et äärepoolseimad piirkonnad jõuaksid samale tasemele Euroopa Liidu ülejäänud piirkondadega. |
1.4 |
12. septembri 2007. aasta teatisega „Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid” algatas Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni, et selgitada välja asjaomaste huvirühmade arvamus komisjoni äärepoolseimate piirkondade poliitikast ning olulisematest väljakutsetest, millega need piirkonnad tulevikus vastamisi seisavad. Käesolev komitee arvamus koostati vastusena komisjoni konsultatsioonile. |
1.5 |
Komitee leiab, et äärepoolseimate piirkondade rahastamispoliitikal on olnud teatud positiivne mõju, ent esineb veel struktuurilisi probleeme, mis tuleb lahendada. Samuti peab komitee vajalikuks kõnealuste poliitikate edasi arendamist tulevikus. |
1.6 |
Komitee hinnangul on äärepoolseimate piirkondade jätkuvaks väljakutseks ühendus ELi territooriumiga ja juurdepääs Euroopa turule, eelkõige nende piirkondade kauguse, saarelise asendi (v.a. Guajaana) ning geograafiliste ja struktuuriliste iseärasuste tõttu. |
1.7 |
Komitee täheldab, et äärepoolseimate piirkondade paiknemine Mercosuri riikide, Lääne-Aafrika, Lõuna-Aafrika ja Kariibi mere riikide läheduses annab Euroopale globaalse mõõtme. Samuti annab äärepoolseimate piirkondade paiknemine eri ookeanides Euroopale 25 miljoni km2 suuruse majandusvööndi, mille rikkusi ja ressursse ei ole veel hinnatud. |
1.8 |
Komitee märgib samas, et äärepoolne asukoht mõjub negatiivselt konkurentsivõimele:
|
1.9 |
Komitee hinnangul tuleks äärepoolseimate piirkondade olukorda uuriv komisjoni talituste vaheline töörühm säilitada või seda koguni tugevdada, et ELi poliitikat tõhustada. |
2. Äärepoolseimate piirkondade majandussektorite analüüs ja soovitused
2.1 Turism
2.1.1 |
Turismisektor on äärepoolseimates piirkondades oluline majandusharu ja peaaegu ainus majanduskasvu allikas. |
2.2 |
Kanaari saared on osanud luua atraktiivseid ja mitmekesiseid turismivõimalusi, nii et aastas külastab piirkonda üle 10 miljoni turisti. Samuti on Madeira turismi arendanud, suurendades oma võimet turiste vastu võtta. Antillidel ja Réunioni saarel on turismisektor oluline, ent endiselt ebakindel. Äärepoolseimad piirkonnad on tänu oma erakordsetele looduslikele tingimustele ja märkimisväärsele kliimale saanud arendada kõrge kvaliteediga turismiteenuseid. See on samas kaasa toonud majandusliku sõltuvuse, millega kaasneb ka tõsine risk — turismi nõudlus sõltub oluliselt kliimast, euro vahetuskursist, sanitaarsest olukorrast jne. |
2.3 |
Komitee peab vajalikuks töötada kiiresti välja äärepoolseimate piirkondade logo ning seda levitada, et propageerida neid piirkondi kõikides Euroopa riikides ning ka äärepoolseimate piirkondade lähedal asuvates riikides, et mitmekesistada ning tõsta turismi kvaliteeti ja jätkusuutlikkust. |
2.4 |
Turismisektoris tegutsejad peavad tugevdama panust jätkusuutlikusse tegevusse, võttes arvesse loodusvarade säilitamist ning pidades sobivate arengukriteeriumide kehtestamiseks läbirääkimisi kõigi kohalike asjaosalistega. Äärepoolseimaid piirkonnad on küll jätkusuutlikkuse küsimusest kindlasti teadlikud, ent vaja on ka kohalike omavalitsuste kujundatud jätkusuutlikku poliitikat Euroopa rahalise toetusega. |
2.5 Põllumajandus
2.5.1 |
Komitee täheldab, et põllumajandus on traditsiooniline sektor ning jätkuvalt äärepoolseimate piirkondade majanduse oluline tugisammas, ehkki selle panus lisaväärtuse loomisesse on vähenenud. Põllumajandus on esmane tööandja, mida tuleb kindlasti säilitada ning vajadusel edasi arendada.
|
2.5.2 |
Nimetatud valdkondades esineb ka tugev konkurents kolmandate riikidega, mis osaliselt põhjendab loodud lisaväärtuse vähenemist. |
2.5.3 |
Põllumajandust on võimalik jagada kaheks tüübiks: koduturule suunatud ning ekspordiks mõeldud põllumajandus. Need kaks tüüpi võivad tihti teineteisele vastanduda, ent võivad teineteist ka täiendada. Komitee peab vältimatult vajalikuks, et kohalikud tootjad teeksid jõupingutusi koduturule suunatud põllumajanduse edendamiseks. |
2.5.4 |
Ekspordiks mõeldud põllumajanduse puhul soovitab komitee läbi viia äärepoolseimate piirkondade toodete reklaamikampaania ning luua toodetele eraldi märgistus, kuna need vastavad Euroopa normidele (mille sotsiaalsed, keskkonnaalased kui ka sanitaarsed nõuded on kõrged). |
2.5.5 |
Komitee peab hädavajalikuks Euroopa järelevalvepoliitika tugevdamist kolmandatest riikidest pärit toodete suhtes, et põllumajandustootmise kaitsmiseks vältida looma- ja taimetaudide levikut. |
2.5.6 |
Komitee arvates võiksid kolmandatest riikidest ja äärepoolseimatest piirkondadest pärit tooted üksteist täiendada, eeldusel, et sel viisil:
|
2.5.7 |
Komitee võtab teadmiseks eespool loetletud äärepoolseimate alade looduslike piirangud ning soovib nende piirangute tasakaalustamiseks ettenähtud toetuste säilitamist. |
2.5.8 |
Komitee tunneb muret maa kasutamise üle teatud äärepoolseimates piirkondades, kuna põllumajandusalad tuleks säilitada. Euroopa pädevad organid peaksid ärgitama kohalikke omavalitsusi jätkusuutliku arengu raames jagama alad põllumajandustegevuse jaoks säilitatavateks ning linnastatavateks aladeks. |
2.5.9 |
Äärepoolseimate piirkondade bioloogiline mitmekesisus on oluline ja vaieldamatu majanduslik väärtus. Komitee arvates oleks vaja välja töötada ambitsioonikas poliitika, mille jaoks eraldatakse piisavalt vahendeid, et säilitada mitmekesine ökosüsteeme arvestav põllumajandusstruktuur. |
2.6 Kalandus
2.6.1 |
Kalandus on äärepoolseimate piirkondade jaoks oluline sektor, ent tõenäoliselt tekib tulevikus probleeme seoses kalavarude säilitamise korraldamisega. Vaja oleks leida muid kalandusega seotud elatusallikaid, üheks võimaluseks on näiteks vesiviljelus merel. |
2.6.2 |
Kõnealuses valdkonnas peaks asjakohase teadustegevuse ja kohandatud poliitika abil olema võimalik leida lahendusi kalanduse säilitamiseks. Suuremal või vähemal määral õnnestunud katsed on võimaldanud kalandussektorit säilitada. |
2.6.3 |
Vesiviljeluse sektor on alles kujunemisjärgus, ent on Kanaari saartel ja Réunioni saarel hästi kinnistunud. Komitee toob esile Guajaana positiivseid kogemusi krevetikasvatuses. |
2.6.4 |
Tänu äärepoolseimate alade geograafilisele asukohale on Euroopal ulatuslik mereline territoorium (India ja Atlandi ookean, Kariibi meri), millest tulenevalt on Euroopa kalaliikide bioloogiline mitmekesisus märkimisväärne. Komitee leiab, et merepiirkondi tuleks eraldi hallata, kuna India ookeani olukord ei ole sama kui Atlandi ookeani oma. Eraldi haldamise puhul peaks arvestama ka kalavarude olukorda. |
2.7 Kaubandus ja müük
2.7.1 |
Kaubandussektor on äärepoolseimates piirkondades oluline majandusharu, mis aga sõltub liikmesriikide impordist. Tarbimist toetab kohalik rahvastik, ent see kõigub ka vastavalt turistide arvule. |
2.7.2 |
Komitee peab vajalikuks arendada lähikaubandust, et pakkuda mitmesuguseid tooteid ja teenuseid, mis oleksid kohandatud kohalike elanike ja turistide vajadustele. |
2.8 Konkurents ja ettevõtted
2.8.1 |
Äärepoolseimates piirkondades võib väikeettevõte kiiresti sattuda monopoli olukorda, kuna kohalik turg on niivõrd piiratud. Seega on äärepoolseimate piirkondade suured ettevõtted Mandri-Euroopa mõistes tagasihoidliku suurusega, mistõttu nendes piirkondades puudub mastaabisäästu võimalus. |
2.8.2 |
Komitee peab vajalikuks suurendada turgude läbipaistvust ning edendada ettevõtete konkurentsi. |
2.8.3 |
Äärepoolseimate piirkondade lisakulu mõistet on keeruline üheselt määratleda. Järgnevalt on loetletud mõned näited lisakuludest:
|
2.8.4 |
Komitee hinnangul peaks ELi poliitikas äärepoolseimate piirkondade lisakuludega arvestama ning püüdma neid võimalikult palju hüvitada. |
2.9 Energia
2.9.1 |
Klassikaliste energiaallikate vähesus või puudumine ning välisest energiavarustusest sõltumine on üks äärepoolseimate piirkondade majanduse struktuurilistest nõrkustest. Sellegipoolest on äärepoolseimatel piirkondadel ulatuslikud võimalused taastuvenergia arendamiseks. |
2.9.2 |
Komitee märgib, et kõnealustes piirkondades on energia jätkuvalt probleemiks, ent teisalt on olemas palju võimalusi näiteks päikese-, maasoojuse, mere- ja tuuleenergia arendamiseks. |
2.9.3 |
Äärepoolseimates piirkondades on täheldatud teatud probleeme jäätmete töötlemisega, ent ka jäätmed on võimalikud energiaallikad. Eri energiaallikate kasutamist toetava poliitikaga võiks samal ajal lahendada ka terviseohutuse probleemid:
|
2.9.4 |
Komitee leiab, et energiaallikate mitmekesistamine peaks olema pikaajaline eesmärk ning seda tuleks rahaliselt toetada. |
2.10 Teadus- ja arendustegevus
2.10.1 |
Uusi sidetehnoloogiaid tuleb arendada isoleerituse vähendamiseks ning uute majanduslike võimaluste pakkumiseks äärepoolseimate piirkondade ettevõtetele. |
2.10.2 |
Oluline on arendada teadustegevust nii traditsioonilistes kui ka mittetraditsioonilistes sektorites, et leida lahendusi äärepoolseimate piirkondade probleemidele. |
2.10.3 |
Komitee on arvamusel, et kõnealustes piirkondades uute teaduskeskuste loomisel oleks väga positiivne mõju. Samuti mitmekesistaks see märgatavalt äärepoolseimate piirkondade majandust. |
2.11 Kohaliku majanduse arendamise ja mitmekesistamise olulisus
2.11.1 |
Arengu tase eri äärepoolseimates piirkondades on väga erinev. Uued sektorid on äärepoolseimates piirkondades vähe kinnistunud (kui mõned algatused välja arvata), ent mingil juhul ei ole need alternatiiviks traditsioonilistele sektoritele. |
2.11.2 |
Eraldi tasub rõhutada, et tegevuse algatamisel on esmatähtis roll avalikul sektoril (Euroopa institutsioonid, riiklikud asutused ja piirkondlikud omavalitsused, riigiettevõtted, ülikoolid, teaduskeskused). Samuti tuleb rõhutada, et kõrghariduskeskused on äärepoolseimates piirkondades väga tähtsad ning need tuleb seetõttu tingimata säilitada. Komitee teeb ettepaneku luua Euroopa rahastatav stipendium, et meelitada kõrgkoolidesse eri rahvustest üliõpilasi. |
2.11.3 |
Kohalike ettevõtete investeerimisvõime on vähene. Sellest tulenevalt sõltuvad ettevõtted suures osas ELi toetustest, et viia läbi projekte traditsioonilistes sektorites. |
2.11.4 |
Ettevõtete rahastamisvõimet piiravad lisakulud. Komitee peab vältimatuks luua rahastamispoliitika, mis aitaks ettevõtetel oma tegevust arendada. Samuti peab komitee oluliseks ettevõtete loomise edendamist, lihtsustades juurdepääsu riskikapitalile. See aitaks ellu viia projekte, mis looksid äärepoolseimatele piirkondadele lisaväärtust. |
2.12 Elutingimused
2.12.1 |
Komitee soovitab võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade eripära, et oleks võimalik välja töötada asjakohane pika perspektiiviga poliitika. Piirkondade ja linnade atraktiivsust tuleks tõsta, parandades liiklusühendusi ning toetades teadus- ja uuendustegevust (sh uued info- ja sidetehnoloogiad). |
2.12.2 |
Komitee arvates tuleb kõnealustes piirkondades edendada sotsiaaldialoogi ning ELi poliitika äärepoolseimate piirkondadega seotud eesmärkide määratlemisel tuleks sellega arvestada. |
2.12.3 |
Vaja on luua rohkem ja paremaid töökohti, julgustades rohkem inimesi tööturule tulema või toetades oma ettevõtte loomist, parandades töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ning suurendades investeerimist. |
2.12.4 |
Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes vastutavad äärepoolseimate piirkondade poliitika rakendamise eest, unustavad vahel vajaduse parandada sotsiaalset ühtekuuluvust. Komitee leiab, et sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus on prioriteet ning seda tuleks arvesse võtta. |
2.12.5 |
Euroopa poliitikavaldkondades tuleb nimetatud eesmärkidega arvestada ning rakendada poliitikat, millega edendatakse majanduse arengut. Kõigepealt tuleks komitee hinnangul parandada äärepoolseimate piirkondade liiklusühendusi:
|
2.12.6 |
Komitee mõistab äärepoolseimate piirkondade eriolukorda ning soovib, et töötingimusi ja elatustaset parandataks ambitsioonika poliitikaga, mis võimaldaks leevendada ebasoodsaid olusid ning luua uut lisaväärtust. |
2.12.7 |
Tasub märkida, et avalikud üldhuviteenused on üks peamistest probleemidest, millega äärepoolseimate piirkondade elanikud vastamisi on. Komitee hinnangul peaks ELi äärepoolseimate piirkondade poliitika kujundamisel arvestama tõsiasjaga, et vahede vähendamiseks tuleb tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, parandades avalike teenuste kvaliteeti. |
2.13 Piiriülene koostöö
2.13.1 |
Komitee peab vajalikuks dünaamilist piiriülest koostööd teiste piirkondadega väljaspool ELi, et koostoime mõjul toetada nende piirkondade arengut, seda tingimusel, et kaasatud on äärepoolseimate piirkondade kohalikud omavalitsused. |
2.13.2 |
Komitee loodab saada täieliku ülevaate piiriülesest koostööst, kuna usub, et lahendusi on võimalik leida. Komitee soovitab siiski rakendada tavapäraseid ettevaatusabinõusid, et vältida uute probleemide tekkimist. |
2.14 Maksusüsteem
2.14.1 |
Äärepoolseimatele piirkondadele kehtivad eraldi majandus- ja maksusüsteemid, mis on ELi siseselt lubatud. Komitee on seisukohal, et nimetatud erisüsteemide säilitamine on vältimatu, kui soovitakse aidata äärepoolseimatel piirkondadel ületada praegused struktuurilised raskused. |
2.15 Ühtekuuluvuspoliitika
2.15.1 |
Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus on ELi üks tähtsamatest eesmärkidest, mida tuleb tulevikus veelgi tugevdada. Komitee märgib, et ELi äärepoolseimaid piirkondi käsitlevate poliitikavaldkondade eesmärk peaks olema ühtekuuluvuse suurendamine, et kõigil elanikel oleks võimalik oma elukvaliteeti parandada. |
2.15.2 |
Ühtekuuluvuspoliitika peab võimaldama ettevõtteid uuendada ja arendada ning luua uusi ettevõtteid noortele. Uute võimaluste loomiseks on esmatähtis uuendustegevus ning koostöö edendamine ettevõtetega teadus- ja koolitustegevuses. |
2.15.3 |
Ühtekuuluvuse suurendamiseks on vaja toetada majanduslikku arengut, ent samuti parandada töötingimusi, palku ja avalike teenuste kvaliteeti. |
2.15.4 |
Äärepoolsed piirkonnad võivad piirkondlikus arengus märkimisväärset rolli mängida, kuna need on ettevõtete jaoks olulised Euroopa foorumid. Kõnealused piirkonnad võivad olla ka kodanikuühiskonna kaasamise kohalikud mudelid ning sotsiaalse mudeli näide ülejäänud maailmale. |
2.16 Laiema naabruspoliitika tegevuskava tugevdamine
2.16.1 |
Äärepoolseimate piirkondade asukoht võimaldab neil luua eripartnerlust teiste geograafiliselt lähedal asuvate piirkondadega. Vastavat poliitikat tuleks aga veelgi tugevdada, kuna seni ei ole seda rakendatud piisavalt ega järjekindlalt. Komitee tuletab meelde, et partnerlust ei tuleks arendada üksnes koostöös Euroopa piirkondadega ja viimaste algatusel, vaid tuleks võtta meetmeid, millega ärgitada mõlemapoolset huvi partnerluse piirkondades. |
2.17 Majanduskoostöölepingud
2.17.1 |
Majanduskoostöölepingud on äärepoolseimate piirkondade üheks arengu võimaluseks, ent selleks oleks vaja tulevasi koostöölepinguid põhjalikumalt uurida. Majanduskoostöölepingutes tuleb arvesse võtta kõigi osapoolte huve. |
2.17.2 |
Komitee leiab, et kõnealused kokkulepped peaksid edendama sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kaasamist nii äärepoolseimates piirkondades kui ka kolmandates riikides. |
2.17.3 |
Komitee kutsub äärepoolseimaid piirkondi ja AKV-riike üles dialoogile, mille eesmärk on leida võimalusi koostoimeks ning toetada kõigi heaolu tagavat majandusarengut. |
2.18 Rändevood
2.18.1 |
Euroopa Liit püüab praegu koostada ühist sisserändepoliitikat, milles võetaks arvesse demograafilist olukorda, tööturgu ning koostööd päritoluriikidega. Rändevood on äärepoolseimates piirkondades terav probleem. Äärepoolseimatel piirkondadel oleks vaja süsteemi ebaseadusliku sisserände vähendamiseks. Seepärast tuleb Euroopa rändepoliitikas vajalikul määral arvestada äärepoolseimate piirkondade erivajadustega ja pakkuda nende probleemidele jätkusuutlikke lahendusi. |
2.18.2 |
Teema paremaks mõistmiseks oleks vaja oleks läbi viia mõjuhinnang ning leida rändega seotud probleemidele lahendus. |
2.18.3 |
Komitee arvates peaks Euroopa rändepoliitika olema ambitsioonikam, et hallata sisserännet ühiste õigusaktide ning läbipaistvate menetluste abil. Euroopa peaks olema võimeline lihtsustama sisserännet äärepoolseimate piirkondade jaoks, võttes arvesse tööturu demograafilist arengut. |
2.18.4 |
Euroopa demograafilise arengu tõttu rändevood tulevikus suurenevad. Oma asukoha tõttu on äärepoolseimad piirkonnad vastamisi ebaseaduslikust rändest tulenevate probleemidega ning vajavad selles osas ELi solidaarsust. Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur peab tugevdama oma tegevust äärepoolseimates piirkondades. |
2.19 Äärepoolseimate piirkondade arvu suurendamine
2.19.1 |
Mõned liikmesriigid, eelkõige Prantsusmaa ja Holland, kaaluvad praegu äärepoolseimate piirkondade arvu suurendamist. Selleks on vaja nõukogu heakskiitu. Komitee rõhutab siiski, et olemasolevate ja uute äärepoolseimate piirkondade parema integreerimise tagamiseks peab EL sellisel juhul kõnealuseid piirkondi ka senisest enam rahaliselt toetama. |
Brüssel, 22. aprill 2008
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
president
Dimitris DIMITRIADIS