25.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 162/88

A

Komitee väljendab heameelt selle üle, et söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi tehniliste suuniste kavandatud läbivaatamisega, mille Euroopa Komisjon esitas nõukogule otsustamiseks, püütakse veelgi parandada seni juba saavutatud häid tulemusi. Põhjalikku uuendust vaja ei ole, arvestades komisjoni seisukohaga teha programm selles osalejatele võimalikult selgeks.

B

Komitee nõustub volinik Janez Potočnikuga selles, et söe ja terase teadusfondi teadusprogramm on teaduse raamprogrammist sõltumatu ja seda täiendav ning hõlmab kõiki söe ja terasega seotud aspekte.

C

Komitee kiidab heaks, et otsuse ettepanekuga lihtsustatakse halduskorda, sh tühistatakse mõned täiendavad meetmed, sest need on juba seitsmendas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammis, suurendatakse rahalist abi katse- ja näidisprojektidele 40 protsendilt 50 protsendile ning võimaldatakse esitada temaatilisi konkursikutseid prioriteetide alusel, mis söe- ja terasetööstus on määratlenud oma strateegilistest vajadustest lähtudes ning mis on kooskõlas seitsmenda raamprogrammiga ja täiendavad vastavaid Euroopa tehnoloogiaplatvormide strateegilisi teaduskavu.

D

Komitee rõhutab, et on vaja vastata kõnealuste tööstussektorite taotlusele anda söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi juhtimisel olulisem ja tegusam roll nii terase kui ka söe nõuanderühmale, et nad saaksid:

E

Komitee kutsub komisjoni üles lisama söe ja terase programmi komiteega peetava konsultatsiooni kodukorda tagasi terase ja söe nõuanderühmade märkused ja ettepanekud teadus-, katse- ja näidisprojektide hindamise kohta.

1.1

Lähtudes oma kodukorra artikli 29 lõikest 2, otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 1. juulil 2004 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal

„Teadusuuringute väljavaated Euroopa söe- ja terasesektoris”.

1.2

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava tööstuse muutuste nõuandekomisjoni arvamus (CCMI/018 — CESE 845/2005) võeti vastu 13. juunil 2005. Raportöör oli Göran Lagerholm ja kaasraportöör oli Enrico Gibellieri.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 419. istungjärgul 13.–14. juulil 2005 (13. juuli istungil) eelpool nimetatud arvamuse vastu 57 poolthäälega, erapooletuks jäi 3.

1.4

Enam kui kaks aastat pärast nimetatud komitee arvamuse avaldamist tehakse söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi mõned muudatused. 10. juulil 2007 võttis Euroopa Komisjon pärast söe ja terase programmi komiteega konsulteerimist vastu nõukogu otsuse ettepaneku, mis käsitleb söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi tehniliste suuniste läbivaatamist söe ja terase alastele teadusuuringutele vahendite eraldamisel.

1.5

Nimetatud läbivaatamine on kohustuslik nõukogu 1. veebruari 2003. aasta otsustega 2003/76/EÜ, 2003/77/EÜ ja 2003/78/EÜ, millega loodi söe ja terase teadusfond. Meenutagem, et nõukogu otsusega 2003/76/EÜ kanti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse varad ja kohustused üle Euroopa Liidule ning nende varade netoväärtus eraldati söe- ja terasesektori teadusuuringuteks.

2.1

Söe ja terase teadusfondi teadusuuringute aastaeelarve neis kahes valdkonnas on 50 kuni 60 miljonit eurot, mis tuleb nüüdseks juba lõppenud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse varadelt kogunevatest intressidest. Söe ja terase teadusfondi teadusprogramm on sõltumatu ja teadusuuringute raamprogrammi täiendav programm. Ta hõlmab kõiki söe ja terase aspekte, alates tootmisprotsessidest kuni rakendamiseni, uurides ressursside kasutust ja ümbertöötlemist, tööohutust ja keskkonnakaitset, parandades söe kasutust puhta energiaallikana ning vähendades CO2 heitkoguseid söe kasutamisel ja terase tootmisel.

2.2

Otsuse ettepanekuga lihtsustatakse halduskorda, sh:

2.3

Osalemine on lihtne: ettepanekuid võib esitada igal ajal kuni iga aasta 15. septembrini. Projekti eelarvele ega projektis osalevate partnerite arvule ei ole määratud ülempiiri. Osaleda võivad ka kolmandad riigid, aga neile ei eraldata ELi finantsabi. Projekte hindavad väliseksperdid ning sobivad projektid valitakse välja kavandatava teadusuuringu kvaliteedi alusel. Projekte jälgitakse iga-aastaste vastastikuste eksperthinnangute abil.

2.4

Samuti oli vaja vähesel määral muuta nõuanderühmade liikmelisuse eeskirju ning liikmesriikide rolli söe- ja terase programmi komitees, eelkõige seoses ELi viimaste laienemistega (läbivaatamiste ajakava, volituste kestus, ettepanekute valimise süsteem ja projektide järelevalve, et vältida huvide konflikti, jne).

2.5

Läbivaatamist nõutakse söe ja terase teadusfondi loonud otsusega. Komisjoni arvates on söe ja terase teadusfond seni hästi töötanud ja seega ei ole põhjalikku uuendust vaja.

2.6

Samal ajal on oma tööd jätkanud Euroopa terase tehnoloogiaplatvorm (ESTEP). ESTEPi 2007. aasta juuli pressiteates tutvustatakse platvormi esimesi tulemusi, mis on saadud pikaajalisel pühendumisel säästvale tulevikule. ESTEP esitas 2003. aasta detsembris ettepaneku strateegilise teaduskava kohta, mis käivitati 2004. aasta märtsis.

2.7

ESTEP oli üks esimesi tehnoloogiaplatvorme, mis üldsusele oma tulevikunägemuse avaldas. Tema strateegilise teaduskava prioriteedid keskenduvad jätkusuutlikule majanduskasvule. Neis rõhutatakse kõnealuse tööstuse jätkuvat konkurentsivõimet, mis põhineb uuendustel, koostööl partneritega, keskkonnateadlikkusel ja tihedatel sidemetel terasetootjatega. Nii annab platvorm oma panuse ELi teadusprogrammidesse.

2.8

Kooskõlas seitsmendas raamprogrammis esitatud prioriteediga nullilähedase emissiooniga elektritootmise kohta, on nullemissiooniga elektrijaamade tehnoloogiaplatvormi esialgne eesmärk teha kindlaks probleemid, mis takistavad ülitõhusate nullilähedase emissiooniga elektrijaamade loomist, mis vähendaksid tunduvalt fossiilkütuste kasutamise mõju keskkonnale, ning nimetatud takistused kaotada. Prioriteetide hulgas on CO2 sidumine ja ladustamine ning puhtad ümbertöötlemistehnoloogiad, mis toovad kaasa elektrijaamade tõhususe ja usaldusväärsuse märkimisväärse paranemise ning kulude vähenemise.

2.9

Tööstusliku poole pealt viidatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ajale (ESTÜ, lõppes juulis 2002), mil vastavasse teadus- ja arendustööd toetavasse programmi kuuluvaid teadus- ja arendusprojekte hinnati ja valiti välja asjaomaste terasetootjate märkimisväärsel kaasabil. Programmi sütt puudutavale osale kehtisid samad reeglid kui vastavatele tehnilistele suunistele. Tootjate sekkumine oli õigustatud, sest Euroopa Söe- ja Teraseühenduse vahendid pärinesid vaid söe- ja terasetööstuse maksudest.

2.10

Olukord muutus suurel määral siis, kui 2003. aastal loodi söe ja terase teadusfond (nõukogu 1. veebruari 2003. aasta otsused 2003/76/EÜ, 2003/77/EÜ ja 2003/78/EÜ, avaldatud ELT L 29/22, ELT L 29/25, ELT L 29/28, 5.2.2003). Euroopa Söe- ja Teraseühenduse järelejäänud vahendid kanti üle uude fondi ning komisjonile tehti ülesandeks vahendite ning vastava teadus- ja arendusprogrammi haldamine kooskõlas ESTÜ eelmiste teadusprogrammide peamiste punktidega.

2.11

Komisjoni arusaam söe- ja terasetööstuse mõjust söe ja terase teadusfondi programmile erineb kõnealuse tööstuse arusaamast. Vastavalt otsuse 2003/78/EÜ sätetele tuleb võimaldada söe- ja terase programmi komiteel ning kahel nõuanderühmal (terase ja söe nõuanderühm) täies mahus täita neile antud ülesandeid, mida ei tohiks kärpida nende mõju suunamisega otseselt hindamiselt vaid konkursikutse eelsetele aspektidele.

2.12

Hiljutise ettepanekuga vaadata läbi söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi tehnilised suunised püüab komisjon kõikjal, kus seda peetakse kasulikuks, kohandada selle ametlikke menetlusi ja struktuure ELi seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis kasutatavatega. Seepärast peab igasugune ühtlustamine raamprogrammi eeskirjade ja menetlustega piirduma rangelt valdkondadega, kus on võimalik näidata tegelikku lihtsustamist ja/või suuremat tõhusust. Kuigi igal võimalikul juhul tuleb ära kasutada seitsmenda raamprogrammi ning söe ja terase teadusfondi vahelist koosmõju, tuleb samas ka säilitada söe ja terase teadusfondi roll täiendava ja sõltumatu programmina (vt I osa punkt B).