17.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 151/1

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) jagab rohelise raamatu eesmärki arendada jaefinantsteenuste ühtset turgu, üritades määratleda ja kõrvaldada kõik kunstlikud ja õigustamatud tõkked, mis takistavad ELi kodanikke kasutamast otseselt ja täielikult kõnealuste teenuste eeliseid, mis seonduvad pakkumise kulude ja kvaliteediga. Komitee leiab, et rohelises raamatus on finantsteenuste ja –toodete turgu käsitletud vaid osaliselt, jättes unarusse jaotuskanalid, mis on konkurentsi määrav tegur.

1.2

EMSK jagab komisjoni eesmärki stimuleerida kvaliteetsete ja uuenduslike toodete pakkumist, toetades panga- ja kindlustustoodete vaba liikumist, mida praegu takistavad riiklikud õiguslikud ja maksundusalased piirangud.

1.3

Peamine põhimõte, millel rajaneb „Roheline raamat jaefinantsteenuste kohta ühtsel turul,”on tarbijate heaolu parandamine. Kõnealuste teenuste levitamine ja kasutamine kasvab pidevalt, mistõttu pakuvad algatused kõnealuses valdkonnas üldist huvi. Jaefinantsteenuste suurem integratsioon võiks endaga kaasa tuua kulude vähenemise tänu konkurentsi tugevnemisele. Eelised tarbijate jaoks võivad tekkida tingimusel, et Euroopa finantssüsteemil õnnestub jääda konkurentsivõimeliseks nii ELis kui väljaspool ELi.

1.4

EMSK toetab ühest küljest hüpoteesi, et oleks kasulik vähendada jaeturu killustatust, ent rõhutab teisest küljest asjaolu, et üldiselt on jaeturud rohkem killustatud kui hulgiturud.

1.5

EMSK on seisukohal, et turuloogika orienteerub teistele mudelitele. Maailmaturg kujuneb piiriüleste konsolideerumisprotsesside kaudu. Rahvusvaheliste pangandus- ja kindlustusettevõtete omandamisstrateegia keskendub pakkumise liikuvuse suurendamisele. Piiriülestel konsolideerumisprotsessidel on või siis võib olla väga negatiivne mõju tööhõivele. Võimalikud omandamised võiksid endaga kaasa tuua kümnete tuhandete töökohtade kadumise, isegi kui nende tegelik kadumine pole kindel. Olles täheldanud kõnealust ohtu, on komitee sotsiaalse kriisiolukorra lahendamiseks juba esitanud järgmised vastumeetmed: kutsealane väljaõpe, ümberõpe ja meetmed sotsiaalse šoki leevendamiseks (1), mis on ette nähtud paljudes ELi pangandussektori kollektiivlepingutes.

1.6

EMSK peab esmatähtsaks kõikide algatuste võtmist, mis võimaldavad tarbijate pädevuse ja teadmiste suurendamist. Oluline ja täielik teave on hädavajalik tarbijate kaitseks, arvestades loomulikult alati asjaoluga, et finantstooteid ja –teenuseid pole võimalik võrrelda teiste toodete ja teenustega. Tarbijate jaoks pole oluline mitte teabe kvantiteet vaid kvaliteet.

1.7

EMSK on arvamusel, et on oluline eristada teabe andmist ja nõustamist. Esimene neist kujutab endast kohustust teavitada tarbijaid, peab olema kohandatud kliendi pädevustasemele ja ohuprofiilile ning hoiatama kliente võimalike ohtude eest; nõustamine kujutab endast professionaalset teenust, mida osutatakse taotluse korral ning millega võib nõustaja jaoks kaasneda ka vastutus. Finantsinstrumentide turge käsitlev direktiiv määratleb teavitamise ja nõustamise valdkonnad ja piirid ning ka tehingud, mis võivad põhjustada huvide konflikti.

1.8

EMSK arvates on hädavajalik käsitleda kõnealust küsimust selgete eeskirjade abil, vältimaks võimalikke huvide konflikte, müügistiimuleid ja soodustusi turustajatele, mis on üle võetud turustusest ning seonduvad teatud toodete müügieesmärkidega. EMSK soovitab algatada eraldi arutelu kõnealuse sektori ettevõtete, tarbijate ja töötajate vahel, mis võiks olla esimeseks sammuks, et rahuldada tarbijate esmast nõudmist pangandus- ja kindlustusettevõtete käitumise läbipaistvuse järele.

1.9

EMSK soovitab eriti just pangandus- ja kindlustusettevõtetel arendada spetsiaalset kutsealast väljaõpet oma teenistujatele. Tarbijate tõhusamat kaitset on võimalik tagada töötajate suurema pädevuse abil. Võttes arvesse asjaomaste osapoolte autonoomiat, võiks sarnaseid projekte arutada, kõnealuse valdkonna Euroopa ametiühingute liitude (UNI-Europa Finance) ja Euroopa pangandus- ja kindlustusliitude vahelise sotsiaaldialoogi raames.

1.10

EMSK võtab teadmiseks asjaolu, et komisjon toetab varasemast enam vabatahtliku režiimi vastuvõtmist, mida tuntakse 28. režiimi nime all. ELi vabatahtliku režiimi kõrval tuleks vastu võtta Euroopa eetikakoodeks, mille määratleksid autonoomselt ettevõtjad ning mida arutaksid ja millesse oleksid kaasatud komisjoni asjaomased osakonnad ning kõnealuse sektori töötajaid ja tarbijaid esindavad ühendused. Kõnealuses koodeksis tuleks eelkõige käsitleda ettevõtte ja kliendi vahelist suhet finantsteenuste valdkonnas.

1.11

EMSK jagab muret pangandustingimuste läbipaistvuse suhtes. Hindade erinevused ja raskused nende võrdlemisel toovad endaga sageli kaasa hindade ja hinnaindeksi ebaühtluse, sest puudub asjakohane teave kohaldatavate tasude kohta.

1.12

EMSK toetab tarbijakaitse volinikku Meglena Kunevat, kes seadis tarbijapoliitika strateegia 2007-2013 valdkonnas kolm peaeesmärki:

EMSK koostab praegu kõnealusel teemal arvamust. Komisjon esitas 2007. aasta mais nõukogule tarbijakrediidi direktiivi ettepaneku.

1.13

EMSK jagab arvamust, et klientide liikuvus on oluline arengutegur finantsteenuste sektoris nii kvaliteedi kui tõhususe aspektist. EMSK on samas seisukohal, et pole kohane võtta endale liiga optimistlikke eesmärke seoses tarbijate liikuvusega finantsteenuste sektoris.

1.14

Finantssektoris on usaldussuhted väga olulised, arvestades asjaolu, et suurem osa tooteid on spetsiifilised ja põhinevad müüja ja ostja vahelistel pikaajalistel kohustustel. Leidub arvukalt põhjuseid, mille abil on võimalik selgitada asjaolu, et tarbijate arvates on palju raskem luua usaldussuhteid vahendajatega, kes ei asu otseselt tarbijate asukohariigis.

1.15

Inimesed kujundavad oma arvamuse finantsteenuste kohta kirjelduse põhjal infovoldikus ja lepingutingimustes, mistõttu ei tohi alahinnata keele ja kultuuri problemaatikat. EMSK on seisukohal, et oleks ebarealistlik ja ebaõiglane nõuda vahendajatelt infovoldikute koostamist ja lepingutingimuste sõnastamist kõigis ELi keeltes. Keelebarjääri probleem jääb seega keskpikas perspektiivis lahendamata ning on ka edaspidi tarbijate piirülese liikumise peamine pidur.

1.16

EMSK jagab arvamust, et on oluline hoolikalt uurida selliste mõnes riigis esinevate ja tarbijate liikuvust takistavate võtete õiguspärasust nagu pangakonto sulgemise eest võetavad tasud, läbipaistva teabe puudumine ja finantsteenuste lepingute aspektid, mis on liigselt keskendunud piirangute loomisele, raskendamaks toote või teenuseosutaja vahetamist. EMSK rõhutab samas tehnilisi ja regulatiivseid, maksundusalaseid ja õiguslikke piiranguid, mida on sageli raske ületada selleks, et luua tingimused, mis võimaldavad tarbijate liikuvust komisjoni määratud tasemel. Lisaks on oht, et finantsteenuste tingimuste lihtsustamine põhjustab tarbijakaitse taseme langust. Takistuste kõrvaldamine ei tohi kaasa tuua ei toodete kallinemist ega praeguste kaitse-eeskirjade nõrgenemist.

1.17

Raskused kaitsemeetmete raamistiku ühtlustamisel, mis kerkisid esile näiteks tarbijakrediidi direktiivi läbivaatamise käigus, võivad jätta tarbijatele mulje, et riik, kust teenus osteti, mõjutab oluliselt pakutava kaitse taset.

1.18

EMSK arvates on üksnes piisavate finantsteadmistega tarbijad võimelised täielikult mõistma nende endi finantsvajaduste rahuldamise keerukust ning oskavad seetõttu hinnata pädeva ja sõltumatu finantsnõustaja lisaväärtust. Samuti oleks vaja eraldi tegeleda tarbijatega, kes ei oska uut tehnoloogiat (hästi) kasutada.

1.19

EMSK peab esmatähtsaks vähendada lõhet finantsettevõtete ja klientide vahel. Kui mõned demokraatlikud riigid, kus valitseb turumajandus, on suutnud kehtestada tarbijate miinimumõigused, sh usaldusväärsete residentide seaduslik õigus omada pangaarvet, mis kuuluks kodakondsuse õiguse juurde, võiks endale ette kujutada, et kõnealustest headest tavadest võiks nende ühtlustamisel riikide õiguse ja tavadega saada ELi ühispärand (2).

1.20

EMSK pidas kõnealuse arvamuse väljatöötamise eesmärgil vajalikuks korraldada arutelu ettevõtete, tarbijate ja töötajate organisatsioonide vahel. Kõnealuste organisatsioonide väljendatud arvamustest tehakse kokkuvõte kõnealuses arvamuses. EMSK jagab tarbijate põhjendatud muret vajaduse üle parandada tingimusi jaefinantsteenuste ühtse turu tegelikuks avamiseks ja kõrvaldada selle ees seisvad kunstlikud takistused. Rohelise raamatu teene seisneb tähtsa arutelu algatamises, teisest küljest väärivad tähelepanu ettevõtete juhtide objektiivsed seisukohad ja töötajate nõudmised, et oleks võimalik parandada koostööd eri majanduslike ja sotsiaalsete osalejate vahel. Seega on enne mistahes meetme rakendamist vaja avada spetsiaalne arutelufoorum eespool nimetatud huvirühmade esindajatele, et võimaldada huvide lepitamist.

2.1

Rohelise raamatu avaldamisega määratleb komisjon poliitika, mille ta kavatseb ellu viia jaefinantsteenuste valdkonnas, mis hõlmab järgmisi teenuseid: „jooksevkontod, maksed, eralaenud, hüpoteeklaenud, säästuhoiused, pensionid, investeeringud ja kindlustustooted, kui neid pakutakse üksikutele klientidele, sealhulgas jaeinvestoritele”.

2.2

Kavatsusega võimaldada ELi kodanikel saada kasu ühtse turu eelistest, arvestades seejuures olemasolevaid takistusi ja piiriülese tegevuse ebapiisavat arengut, käsitab komisjon regulatiivseid ja fiskaalseid erinevusi ning turu killustatust turulepääsu tõketena.

2.3

Komisjonil on kavas alandada ka kõnealuste teenuste hindu, toetudes seejuures turujõududele ja konkurentsile ning kohustudes võtma sobivaid meetmeid ühenduse õiguse mittejärgimise korral. Komisjon toetab rohelises raamatus võimalust rakendada vajadusel ka õiguslikke meetmeid.

2.4

Komisjonil on kavas ergutada kvaliteetsete ja uuenduslike toodete pakkumist, toetades panga- ja kindlustusteenuste vaba liikumist, mida praegu takistavad riiklikud õiguslikud ja maksundusalased piirangud.

2.5

Õigusliku raamistiku osas algatab komisjon arutelu „28. režiimi” teemal (jättes seega kõrvale kõik varasemad kõhklused).

3.1

Käesolevas arvamuses ei vastata komitee rohelises raamatus esitatud konkreetsetele küsimustele vaid antakse üldhinnang kõige olulisematele küsimustele, mida rohelises raamatus käsitletakse.

3.2

EMSK rõhutab seda, kui tähtis on eristada finantstooteid ja –teenuseid. Esimesi ostetakse ja ostjatest saavad nende „omanikud” (näiteks väärtpaberid, fondid, kindlustused): risk jääb ostja kanda. Pangateenuste korral saab ostjast kasutaja, aga mitte omanik (näiteks eralaenud, hüpoteeklaenud, arvelduslaenud jne). Komitee leiab, et rohelises raamatus käsitletakse finantsteenuste ja –toodete turgu vaid osaliselt, jättes unarusse jaotuskanalid, mis on konkurentsi määrav tegur. Erinevatel jaotuskanalitel ja pakkumistel on omadusi, mis mõjutavad oluliselt nii hindu (nt kolmanda osapoole mootorsõidukite vastutuskindlustus, mida müüakse telefoni või Interneti teel) kui ka volitatud osalejate usaldusväärsust ja pädevust (rahandusasutused, suurkauplused, vahendajad, postkontorid jne). EMSK peab vajalikuks avardada analüüsi nii, et see hõlmaks ka mittetraditsioonilisi jaotuskanaleid ning toodete ja jaotussüsteemide vahelisi seoseid.

3.2.1

Segmendid: selleks et arvesse võtta tarbijatele osutatavate finantsteenuste mõõdet, tuleb jaotada teenused segmentideks ning seejärel analüüsida jaemüüki — jaotussüsteemi, mis võimaldab tarbijatele juurdepääsu erinevatele teenustele, ja ühtlasi jaemüügisüsteemi konkurentsitaset. Finantsteenused eraisikutele jaotuvad loomulikult kolme rühma: jaepangandus, kindlustustooted eraisikule, säästuhoiused ja investeerimistooted.

3.2.2.1

Tavapäraselt saavad kliendid kõik oma jaepangandusteenused otsekontaktide teel pangakontoris pangateenistujatega pärast kliendi identiteedi ja usaldusväärsuse kontrolli. Enamikus riikides on palju konkureerivaid pankasid. Välisriigi panga jaoks, kes soovib pääseda teise riigi turule, on lihtsam ära osta mõni olemasolev pank, kui luua uus võrgustik, sest see võtaks aega ning suurendaks veelgi konkurentsi (Abbey Nationali ostmine Santanderi poolt, ABN Amro ostmine Fortise poolt jne). Tegelikult sõltub tarbijate valik riikide turgude konkurentsivõimest hetkel, mil kliendid peavad otsustama ühe või teise kodumaisel turul tegutseva panga kasuks.

3.2.2.2

Internetipangandus areneb kiiresti, kuid on tõenäoline, et jääb alles selle riiklik iseloom, sest kliendid peavad tundma tootemarki ning omama panga vastu usaldust, samas sõltub pank riiklikest eeskirjadest oma klientide identiteedi ja usaldusväärsuse tuvastamisel.

3.2.2.3

Internetipank ja telefonipank tagavad juurdepääsu pangateenustele ööpäevaringselt, mis on suur eelis võrreldes juurdepääsuga, mida reguleerisid pankade lahtioleku ajad.

3.2.2.4

Üksnes need pangad, mis pakuvad kõiki teenuseid, võivad konkureerida kõiki pangateenuseid soovivate klientide pärast, kuid esineb ka parimate klientide valimist (cherry picking), mida krediitkaartide valdkonnas kasutavad ulatuslikult pangad nagu American Express ja MBNA. Kõnealused teenused, mida pakutakse otseste müügikanalite kaudu, on kättesaadavad terves ELis. Krediitkaardi klientidele pakutakse juurdepääsu pangaautomaadile ja suuremat tarbimislaenu. Sel viisil saavad tarbijad kasu konkurentsist riiklike ja rahvusvaheliste pankade vahel. Samal ajal on oht, et seeläbi suureneb eraisikute võlgnevus veelgi.

3.2.2.5

Jaepanganduse sektoris tegutsevad pangad ei piirdu jaepangandusteenuste pakkumisega. Strateegia abil, mida sageli kirjeldatakse kui pangandus- ja kindlustustegevust, pakuvad nad nüüd kõiki jaefinantstooteid ja –teenuseid. Nende kontorite ja kliendinimistute on väga väärtuslik potentsiaalne jaotusvõime, mis põhineb kliendi sidumisel. Pankadel on tendents anda oma tootemärk enamikule või kõigile finantstoodetele ja -teenustele, mida nad pakuvad oma klientidele, kuid kõnealused tooted ei pruugi olla kõige paremad, soodsamad või majanduslikult kasulikumad.

3.2.3.1

Tarbijate valik eraisiku kindlustustoodete valdkonnas sõltub vahendajatest ja sõltumatutest finantsnõustajatest koosneva sõltumatu jaotussüsteemi ulatusest ja tugevusest. Vahendaja tavapärane ülesanne on parimate nõuannete pakkumine vastavalt iga kliendi konkreetsele olukorrale. Oma tegevuses võtab vahendaja lisaks hinnale arvesse ka pakkumise väärtust.

3.2.3.2

Nagu panganduses, leidub ka kõnealuses sektoris valikulisust (cherry picking), mida rakendavad otsemüüki teostavad kindlustusorganisatsioonid, kes valivad kliente madala riskikategooria alusel.

3.2.3.3

Otsemüüki teostavate ettevõtete tegevust ja vahendaja rolli raskendavad praegu veebilehed, kus pakutakse konkureerivate toodete võrdlust, eelkõige mootorsõidukite kindlustuse valdkonnas. Kõnealune tendents vahendamise kadumisele rõhutab hinda ja kaldub käsitama kõiki tooteid lihtsalt tarbekaubana.

3.2.3.4

Et tarbijatel oleks parim võimalik kindlustustoodete valik, sealhulgas mootorsõidukite kindlustus, peab leiduma alternatiiv jaotusele nii pangandus- ja kindlustustegevust hõlmavate universaalpankade kaudu. Seega on vajalik, et sõltumatute vahendajate võrgustiku või Internetipõhise jaotuse arengut ei tõkestaks konkurentsipiirangud.

3.2.4.1

Säästuhoiused ja investeerimistooted kujutavad endast pankade jaoks olulist tegevusvaldkonda. Kõnealused tooted pakuvad ka suurima valiku konkureerivaid tooteid ja sõltumatute vahendajate kõige arenenuma süsteemi. Märkused kindlustustoodete kohta punktis 3.1.3.4 kehtivad ka tarbijate valiku kohta kõnealuses turusegmendis. Eeskirjad nõuavad, et panga personal, kes pakub nõustamist säästuhoiuste ja investeerimistoodete alal, peab kõnealuse nõustamise käigus selgitama, et nemad kui panga teenistujad saavad müüa üksnes panga tootemargi alla kuuluvaid tooteid ning et need tooted ei pruugi alati olla kõige soodsamad või majanduslikult kõige kasulikumad.

3.2.4.2

Tarbijail on võimalik kasutada riigi rahastatavaid hoiustamisskeeme üksnes oma asukohariigis. Rahvusvahelised ettevõtted pakuvad konkureerivaid tooteid neis valdkondades, mille ulatus on piisavalt atraktiivne ning kus jaotuskanalid juba olemas.

3.2.4.3

Hüpoteeklaen on tarbijate jaoks oluline toode. Kõige enam arenenud riiklikke turge iseloomustab nii asjaolu, et lisaks pankadele pakuvad paljud teised osalejad hüpoteeklaenu, kui ka väga arenenud võrgustik, mis ühendab sõltumatuid nõustajaid, kelle tegevus põhineb suuremahulisel otsemüügil. Konkurents on loonud erakordselt uuendusliku turu, kus on väga suur valik erinevaid tootepakkumisi, ja paljud tarbijad vahetavad hüpoteeklaenu andjaid, kui tähtajad ja tingimused muutuvad. Erinevate võimaluste arvukuse tõttu vajavad kliendid parimat nõustamist.

3.2.4.4

Pensionid, ühisinvesteeringud, aktsiad ja osakud ning tuletisväärtpaberid on keerulised tooted, mis nõuavad nõustajatelt parimat abi, mis põhineb kliendi konkreetse olukorra põhjalikul tundmisel. Seega peab kliendil olema ligipääs pädevatele nõustajatele ja vahendajatele, kellel omakorda on ligipääs laiale tootevalikule. Nagu eespool öeldud, peavad pangas töötavad nõustajad pakkuma võimalikult head nõustamisteenust.

3.2.5

Rohelises raamatus keskendutakse sellele, kuidas jaefinantsteenuseid ostvad kliendid siseturu eelistest kasu saaksid. Keskne küsimus on erapankade ja ülejäänud sektori vaheline lõhe. Pankadel on kindel positsioon jaepanganduses; neil on erakordne võime mõjutada turgu, sest kõik finantsteenuste kasutajad on juba nende kliendid. Pangapersonali poolsel nõustamisel on otsustav tähtsus turu toimimisele, sest eraklientide kindlustustoodete, säästuhoiuste ja investeerimistoodete valdkonnas leidub alternatiivseid tooteid ja alternatiivseid jaotussüsteeme, millest kliendid peavad teadma, juhul kui nad soovivad ligipääsu kõigile turul pakutavatele toodetele.

3.2.6

Hästi toimiv turg sõltub pädevate vahendajate võrgustikust ning toodete jaoks Internetis jaotuskanalite tekkimisest.

3.3.1

Ühe komitee algatatud arutelu käigus juhiti tähelepanu mõnele olulisele kriitilisele tegurile, mis on juba esile kerkinud vastustes, mida tarbijaid, ettevõtjaid ja töövõtjaid esindavad ühendused käsitlesid komisjonile saadetud dokumentides.

3.3.2

Arutelu käigus juhiti tähelepanu nii komisjoni poolt esitatud eesmärkidega nõustumisele kui ka konkreetsetele probleemidele teatud valdkondades. Rohelises raamatus ei selgitata seda, kuidas oleks võimalik ületada õiguslikke ja maksundusalaseid takistusi (nt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mis nõuab kliendi identifitseerimist (know your customer) konto avamise või teatud finantsoperatsioonide korral) ja kõrvaldada turu täielikul integreerimisel esinevaid tõkkeid, vaid rõhutatakse turgude killustatust nii negatiivsel toonil, et jääb mulje, nagu soovitaks lisamenetlusi riikliku ning eelkõige rahvusvahelise turu tugevdamiseks.

3.3.3

Ettevõtted hoiatavad liikuvuse nõude ülehindamise eest ning nõuavad tegeliku turunõudluse üksikasjalikku ja põhjalikku hindamist, sest nende arvates tõid ELi arveldussüsteemi eeskirjad endaga kaasa tarbijahuvide tähtsuse vähenemise. Nõue muuta kontonumbrite ülekandmise tõhustamiseks kogu ELi kontonumbrite süsteemi näib ebaproportsionaalne, sest eelised oleksid tagasihoidlikud võrreldes ebanormaalselt suurte kuludega, mis jaotuksid kõigi tarbijate vahel.

3.3.4

Samuti esitati nõue hinnata kõiki asjaomaseid meetmeid kõnealuse sektori paremaks reguleerimiseks. Pangandussektor nõuab kohustuslike meetmete vähendamist, et turg võiks nõudlusega spontaanselt kohaneda ning saavutada tasakaalu üha paindlikumal ja spetsialiseeritumal turul.

3.3.5

Kindlustussektoris keskendub nõudmine jaeteenuste järele suuremal määral kui pangasektoris riiklikule turule ning klientide rahulolu (83 %) põhjal on võimalik oletada, et nõudluse struktuurilist muutust pole ette näha. Teisest küljest esineb kartusi, sest kindlustusettevõtete, eelkõige edasikindlustuse sektori ettevõtete jaoks olulised eeskirjad muutuvad kehtetuks, sealhulgas määrus (EÜ) nr 358/2003, ning lisaks kavatseb komisjon 2010. aastal loobuda grupierandi (block exemption) määruse uuendamisest. Grupierandi määruse uuendamisest loobumine tähendab, et kaoks määrusega tagatav õiguslik selgus. Võib juhtuda, et ettevaatuse tõttu lõpetavad kindlustajad praegu grupierandi määrusega tagatava positiivse koostöö. Selle tulemusel jäävad tarbijad ja kindlustajad ilma koostöö selgest kasust, nagu tarbija liikuvus, toodete võrreldavus, kindlustatavus ning turgude avamine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja uutele tulijatele.

3.3.6

Tööturu osapoolte esindajad finantssektorist väitsid, et rohelises raamatus pole käsitletud töövõtjate rolli ning taotlesid sellise spetsiifilise koolituse laiendamist, mille abil oleks võimalik rahuldada kasvavat nõudlust teabe järele, ja selgitusi erinevate pakutavate investeerimisvõimaluste kohta. Nad rõhutasid ka eriti pealetükkivaid kaubandustavasid ja tulemustele suunatud boonus- ja hindamissüsteeme, mis paljudel juhtudel on põhjustanud selliste ebasobivate toodete müüki, mis ei vasta tarbijate tegelikele vajadustele. Kõnealust aspekti rõhutati koos viimase finantskriisi analüüsi ning puudustega, mis tulenevad tegeliku ja ulatusliku kontrolli puudumisest, millel on üha kasvav osatähtsus seoses turgu integreeritud ja seotud riskifondide (hedge funds) ja erakapitali investeerimisfondidega (private equity funds). Samuti rõhutati vajadust kontrollida reitingufirmade tegevust, sest emiteerijad teevad kõnealustele firmadele sageli ülesandeks hinnata oma väärtpaberite väärtust, mis toob endaga kaasa selge huvide konflikti.

3.3.7

Tarbijate esindajad nõudsid riiklike ja piiriüleste kontode liikuvusega seonduvate takistuste ja bürokraatia vähendamist ning hästi põhjendatud ja vastutustundlikku nõustamist, täielikku ja mõistetavat teavet, ühiseid eeskirju eri riikides, kuid nad suhtusid siiski skeptiliselt ühtse süsteemi (28. režiim) võimalusse ja kehtiva õiguse ühtlustamisse, mis, nagu teada, on kõigi erinevuste põhjuseks ELis.

3.3.8

Kõik arutelul osalejad rõhutasid seda, kui oluline on tugevdada tarbijate ja finantsinstitutsioonide vahelist koostööd töötajate konkreetse ja erilise osatähtsuse tunnustamise teel, et parandada suhteid ja lähendada osapooli.

3.3.9

EMSK peab arutelu käigus tehtud panuseid väga olulisteks ning jagab esitatud seisukohti, mis annavad tunnistust vajadusest korraldada mitme sidusrühma foorum pärast avaliku konsultatsiooni tulemuste avaldamist, et saavutada tasakaal erinevate instantside vahel. Komitee on valmis seda laadi foorumit koordineerima ja edendama.

3.4.1

Peamine põhimõte, millel rajaneb „Roheline raamat jaefinantsteenuste kohta ühtsel turul”, on tarbijate heaolu parandamine. Kuna tarbijail on mitmeid võimalusi kasutada oma igapäevaelus jaefinantsteenuseid, võib jaefinantsteenuste sektori toimimise tõhustamine aidata oluliselt kaasa üldise eesmärgi saavutamisele.

3.4.2

Euroopa Liit kehtestas õigusliku raamistiku ja kontrollisüsteemi, mis, tõhustades finantsvahendajate olukorda ja edendades teenuste osutamise vabadust, kujutas endast olulist sammu konkurentsi edendamiseks finantssektoris.

3.4.3

Lisaks sellele tõhustasid ühisraha sisseviimine ja finantsteenuste tegevuskava oluliselt ühtse turu arengut institutsiooniliste ja hulgimüügi klientide jaoks.

3.4.4

Jaeturg on vastavalt komisjonile seevastu jäänud väga killustatuks, mille tulemusel:

3.4.5

Komitee jagab loomulikult seisukohta, et jaeturu killustatust tuleks vähendada, kuid soovib rõhutada, et jaeturud on loomulikult rohkem segmenteeritud kui hulgiturud, mis on iseenesestmõistetav ning tuleneb nõudluse suuremast killustatusest ja ebaühtlusest ning sellest, et jaeturge pole võimalik hinnata samade kriteeriumide järgi kui hulgiturge.

3.4.6

EMSK on seisukohal, et turuloogika orienteerub teistele mudelitele. Maailmaturg kujuneb piiriüleste konsolideerumisprotsesside kaudu. Rahvusvaheliste pangandus- ja kindlustusettevõtete omandamisstrateegia keskendub pakkumise liikuvuse suurendamisele. ELi turg on muutunud kodumaiseks turuks mõnede suurte rühmade jaoks, kes ei ole eriti huvitatud oma toodete ja teenuste pakkumisest ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, vaid pigem tegevuse ulatuse ja võimaluste suurendamisest otseligipääsu kaudu eraldi riiklikele turgudele, kus nad asuvad turgu hõlvama seestpoolt. Üks näide selle kohta on tugev konkurents, mis tekkis hiljuti seoses ühe peamise Madalmaade panga omandamisega.

3.4.7

Piiriülestel konsolideerumisprotsessidel on või võib olla väga negatiivne mõju tööhõivele. Võimalikud omandamised võiksid endaga kaasa tuua kümnete tuhandete töökohtade kadumise, isegi kui nende tegelik kadumine pole kindel. Olles täheldanud kõnealust ohtu, on komitee sotsiaalse kriisiolukorra lahendamiseks juba esitanud järgmised vastumeetmed: kutsealane väljaõpe, ümberõpe ja meetmed sotsiaalse šoki leevendamiseks (6), mis on ette nähtud paljudes ELi pangandussektori kollektiivlepingutes. Kulud vähenevad, kuid tarbijate jaoks puuduvad märkimisväärsed eelised, sest ettevõtetel on kalduvus kohandada oma hinnasüsteem kohalikule turule ning uute osalejate turuletoomisega seonduv kasum laseb end oodata.

3.4.8

Majanduskasum, mis võib kaasneda ühtse turu arenguga, on väiksem kui võimalikud eelised, mida võib pakkuda otsene ligipääs riiklikele turgudele nii maastaabisäästu kui positsioneerimise suhtes. See tähendab, et võimalikku kasumit ettevõtete jaoks peetakse ebaoluliseks ja tühiseks. Kõnealusest aspektist lähtudes tuleb valida konkreetseid meetmeid, mida rakendada.

3.4.9

EMSK jagab loomulikult eesmärki kõrvaldada kõik ühtse turu ees seisvad kunstlikud ja õigustamatud tõkked ning toetab kõigi kõnealuse eesmärgi saavutamiseks sobivate meetmete rakendamist. Komitee rõhutab siiski, et kõnealused meetmed peavad olema sihipärased ning nende kulude ja tulude suhe peab olema selge.

4.1

Vastutustundlike valikute tegemise lihtsustamiseks on tungivalt tarvis võtta vajalikke meetmeid, et parandada tarbijate oskusi ja suurendada nende teadlikkust. Tarbijakaitse nõuab, et tarbijale antaks kogu vajalik teave, pidades sealjuures alati selgelt meeles, et finantstooted ja -teenused moodustavad eraldi kategooria.

4.2

Komitee arvates tuleks eristada teabe andmist ja nõustamist. Teavet tuleb anda jooksvalt ning kliendi teadmistele ja riskiprofiilile kohandatuna. Klienti tuleb hoiatada võimalike kitsaskohtade eest. Nõustamine on seevastu soovi korral pakutav professionaalne teenus, mille eest peaks osaliselt vastutama ka nõustaja. Seda vahet ei mõisteta alati piisavalt. Mõnes riigis (nt Ühendkuningriik) pakuvad nimetatud teenuseid sõltumatud kõrgetasemelised nõustajad, teistes riikides aga finantsasutuste töötajad, kellel võib tekkida selge huvide konflikt. Ühelt poolt on neil vaja müüa finantstooteid, mis võib olla seotud neile antavate soodustuste süsteemiga, ning teiselt poolt on neil vaja hoolitseda nende ekspertteadmistele lootva kliendi eest.

4.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et äärmiselt oluline on lahendada kõnealune küsimus selgete õigusaktidega, et võidelda võimaliku huvide konflikti, müügistiimulite ja soodustustega turustajatele, mis on üle võetud kaubandusliku turustamise valdkonnast ning seotud kindlate toodete müügieesmärkidega. Komitee soovitab korraldada arutelu sektori ettevõtjate, tarbijate ja töötajatega, mis oleks esimene samm tarbijate peamise nõudmise täitmisel. Tarbijad nõuavad pangandus- ja kindlustusettevõtete läbipaistvat käitumist.

4.4

Tõelise tõhususe saavutamiseks tuleb tarbijale antavas teabes arvestada kultuurilist mitmekesisust ning asjaolu, et ei ole olemas ühte kõige paremat lahendust, st teabele esitatavad nõuded peavad arvestama erinevate riikide olukorda. Sellist Euroopa ühist minimaalset kaitsesüsteemi, nagu komisjonil on kavas esitada, võib siiski ette kujutada. Arvestada tuleb ka asjaolu, et finantsinstrumentide turgude direktiivis hõlmatakse investeerimisteenuste hulka ka nõustamine. Seetõttu muutub selline nõustamine piiratud tegevuseks. Nõustamisteenuste osutamisel tagatakse finantsinstrumentide turgude direktiiviga kõrgetasemeline investorikaitse. Antud soovituste sobivuse hindamiseks peab nõustaja saama kogu vajaliku teabe. Nõustamisteenus tuleb määratleda nii, et seda saaks selgelt eristada turustusvõrkude kaudu antud üldistest nõuannetest. Lisaks tuleks täpsustada rangemate kohustuste kohaldamisala.

4.5

Vahendajatelt nõutakse kõikide mõistlike sammude tegemist huvide konflikti kindlaksmääramiseks ning selle lahendamiseks nii, et huvide konflikt ei kahjustaks kliendi huve. Kui huvide konflikti lahendamiseks tehtud korraldused ei ole küllaldased tagamaks piisava kindlusega, et kliendi huvide kahjustamise ohtu välditakse, peab vahendaja kliendile selgelt avaldama huvide konflikti üldise iseloomu ja allikad enne kliendi nimel tehingute tegemist. Üldiselt peavad vahendajad nüüd tegutsema kliendi huve silmas pidades.

4.6

Komitee soovitab eelkõige, et pangandusettevõtted ja kindlustusseltsid töötaksid välja ametialase koolituse pangandus- ja kindlustustöötajatele, kes tegelevad finantsteenuste ja -toodete edendamise ja müügiga. Ettevõtjad on side finantsasutuste ja tarbijate vahel ning nad peaksid olema võimelised tutvuma finantstoodete ja -teenuste omadustega ning suutma seejärel kliente hästi nõustada. Ühendkuningriigi mudelil põhinev Küprose süsteem, mis sisaldab nõuet määrata kindlaks kliendi riskiprofiil ning anda täielikku ja täpset teavet, on tõestanud oma tõhusust ning Küprose tarbijad on väga rahul. Mida paremad on ettevõtjate oskused, seda paremini on tarbijad kaitstud. Komisjon peaks sektorisisese sotsiaaldialoogi ühe osana edendama finantsteenuste ja -toodete eest vastutavate müügiettevõtjate koolitamiseks mõeldud eriprogrammi, arvestades seejuures osapoolte sõltumatusega. Seda saaks teha Euroopa pangandus- ja kindlustusorganisatsioonide ning kõnealuse sektori Euroopa ametiühingute liidu Uni-Europa Finance ühisprojekti näol.

4.7

Üha sagedamini müüakse samaseid finantstooteid paljude erinevate nimetuste all. Mõnikord kutsutakse kliente üles ostma tooteid ja teenuseid, mis ei ole kohandatud nende tegelike vajadustega, ning liigse võla tekkimise oht, eriti tarbijakrediidi puhul, põhjustab perekondadele ja ka spetsialiseerunud ettevõtetele aina tõsisemaid probleeme. Ameerika Ühendriikides on majanduse liigne keskendumine finantstegevusele põhjustanud kõrge riskitasemega (subprime) hüpoteeklaenude kriisi. See on nagu üks tohutu suur ahelkiri, hõlmates mitte ainult spetsialiseerunud asutusi, vaid ka suurinvestoreid, kes on kergekäeliselt ostnud miljardite dollarite väärtuses kõrge kasumlikkusega (samuti kõrge riskitasemega) aktsiaid. Kõnealune kriis puudutab kõiki finantsturge ning on toonud esile üsna leebete kontrollsüsteemide probleemid, nt Ühendkuningriigis. Seepärast on vaja vaadata läbi ja tugevdada Lamfalussy protsessi kolmandat tasandit, mis puudutab riiklike reguleerivate asutuste vahelist kooskõlastamist. Euroopas on mõju finantsturule olnud tagasihoidlik, kuigi mõnes riigis, kus on sarnased pangandustavad, nt pidev korduvate hüpoteeklaenude võtmine, on hakanud tõusvate intressimäärade tõttu tekkima tõsised raskused. Peamine probleem on olnud dollari väärtuse langemine, mis on tõuganud euro rekordilisele tasemele, ohustades Euroopa mõõdukalt positiivset majandustsüklit (vt arvamus ECO/202, raportöör: Olivier Derruine).

4.8

Komitee märgib, et komisjon pooldab varemast enam vabatahtliku režiimi vastuvõtmist, mida tuntakse 28. režiimi nime all. Sellega seoses viitab komitee märkustele, mis ta esitas oma varasemas, finantsteenuste poliitikat (2005-2010) käsitleva valge raamatu kohta koostatud arvamuses (7).

4.9

Lisaks Euroopa vabatahtlikule režiimile tuleks vastu võtta Euroopa eetikakoodeks, mille koostaksid sõltumatult ettevõtjad ning mida arutaksid ja milles lepiksid kokku komisjoni asjaomased talitused ja sektori kasutajate ja töötajate organisatsioonid. Kõnealuses koodeksis käsitletaks ettevõtte ja kliendi suhteid finantsteenuste kontekstis ning arutlusel olevate direktiivide võimalikke sätteid.

4.10

Komitee INTi sektsiooni kutsel esines 18. juulil 2007 sõnavõtuga tarbijakaitse volinik Meglena Kuneva, kes ütles, et 2007.–2013. aasta tarbijapoliitika strateegia jaoks on seatud kolm peamist eesmärki:

Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks esitas komisjon mais nõukogule tarbijakrediidi direktiivi ettepaneku, mille osas saavutati poliitiline kokkulepe.

4.10.1

Direktiivi ettepanekus sätestatakse tarbijatele krediidipakkumiste kohta ulatusliku, mõistetava ja võrreldava teabe andmise parameetrid, täielikult ühtlustatud valem krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks, Euroopa ühtne lepingueelse teabe vorm, uus 14-päevane õigus krediidilepingust ilma sanktsioonideta loobuda ning õigus krediit varem tagasi maksta.

4.10.2

Volinik rõhutas ka oma kavatsust tõsta tarbijate finantsvõimekust. See on eelkõige teabejagamise küsimus, aga edendada tuleks ka tarbijate finantsharidust, mis peab aga teabejagamise nõudeid täiendama, mitte need asendama.

4.10.3

Komitee toetab täielikult volinik Meglena Kuneva eesmärke ja koostab praegu arvamust tehtud ettepanekute kohta.

5.1

Rohelise raamatu tegevuseesmärk on vähendada jaefinantsturu killustatust ning kaotada õiguslikud ja majanduslikud tõkked klientide liikuvusele. Olles juba loonud aluse pakkumise liikuvusele, soovib Euroopa Liit terviklikkuse huvides toetada ka nõudluse liikuvust.

5.2

Selleks vajalike eeskirjade kehtestamine on kulukas nii iseenesest kui ka muutuste mõttes, mida nendega seoses sidusrühmadelt, eelkõige vahendajatelt nõutakse. Komitee on nõus sellega, et algatusi tuleks käivitada vaid siis, kui nende kasu üldsusele on märkimisväärne ning kasu saavutamise tõenäosus on suur. Samuti kiidab komitee heaks soovi vaadelda nende algatuste tulemusi, mis on käivitatud kontrollimaks tulemuste vastavust ootustele, ning olla valmis tühistama meetmeid, mis tunnistatakse mitterahuldavaks. Siiski tuleb märkida, et kulud, mis tekivad mitterahuldavate ja tühistatavate algatuste puhul, võivad samuti olla väga suured ning kogemused on näidanud, et need kulud võidakse kanda edasi tarbijatele, muutes olukorra neile pigem raskemaks kui kergemaks.

5.3

Sellega seoses märgib komitee, et paljudel juhtudel võib selline protsess (algse olukorra muutmine — mõjuhindamine — võimalik tagasipöördumine algse olukorra juurde) olla pigem lihtsalt kavatsuste deklaratsioon kui tõeliselt elujõuline tegevuskava. Selle põhjus on, et finantssektoris etendavad äri- ja konkurentsidünaamika kujundamisel tähtsat rolli kultuurimudelid, usaldussuhted ja saadud kogemused. Enamik meetmeid mõjutavad nimetatud elemente, muutes neid pöördumatult ja tehes võimatuks taastada algne olukord lihtsalt nende meetmete tühistamisega, mis on mõjuhindamise käigus puudulikuks tunnistatud. Seepärast loodab komitee, et komisjon ei ole liiga optimistlik ega tähtsusta üle võimalust algne olukord taastada, kui võetud meetmete tulemused on osutunud puudulikuks.

6.1

Rohelises raamatus võetakse seisukoht, et jaefinantsturu killustatus jääb keskpikas perspektiivis üldkokkuvõttes muutumatuks, kui ei tehta jõupingutusi tarbijate liikuvust takistavate tõkete kaotamiseks. Need tõkked on näiteks ühtluse puudumine eeskirjade ja tarbijakaitse puhul, erinevad maksusüsteemid, finantsteenuste infrastruktuuride killustatus ja kokkusobimatus.

6.2

Komitee on nõus sellega, et klientide liikuvus on oluline element finantsteenuste kvaliteedi ja tõhususe arendamisel. Samas leiab komitee, et eesmärgid, mis piiriülesele juurdepääsule finantsteenustele seatakse, ei tohiks olla liiga optimistlikud.

6.3

Tarbijate liikuvust võib mõista nii geograafilisest (toote saamine oma elukohast eemal asuvas kohas) kui ka suhete (võimalus tarnijat lihtsalt vahetada) vaatepunktist. Need kaks liikuvuse tüüpi on vaatamata mõistelisele erinevusele omavahel tihedalt seotud.

6.4

Vähemalt potentsiaalselt suudab teenustesektor pakkuda suuremat geograafilist liikuvust kui tarbekaupade sektor, sest puuduvad vahetatavate toodete füüsilisest olemusest tekkivad raskused. Näiteks välismaal auto ostmisega kaasnevad märkimisväärsed transpordiprobleemid, mida ei ole aga siis, kui tehingu objekt on immateriaalne teenus, mis liigub asfaldi asemel nn infokiirteel.

6.5

Teisest küljest on teenustesektoris takistatud suhete liikuvus, sest teenuste määratlemine immateriaalsete toodetena muudab sageli keeruliseks neid täielikult hinnata või mõista, mistõttu müüja ja ostja usaldussuhe on eriti tähtis. Usaldussuhe on eriti oluline finantssektoris, sest enamik tooteid on spetsiifilised ja suurem osa neist põhineb müüja ja ostja vahelistel pikaajalistel kohustustel. On palju põhjuseid, miks tarbijatel on raskem luua usaldussuhteid vahendajatega, kes ei asu samas riigis.

6.6

Üks oluline element, mida ei tohiks alahinnata, on ka see, kuidas tarbija toodet tajub. Materiaalsete kaupade puhul tajutakse toodet meelte kaudu, mida loomulikult ei mõjuta ei keelelised ega kultuurilised tõkked. Finantsteenuseid ei saa aga näha ega katsuda. Neid saab tajuda vaid infovoldikutes toodud kirjelduse kaudu ja lepingute kujul. Seejuures ei saa alahinnata keele ja kultuuri küsimusi. Välismaal saavad tarbijad teenuseid edukalt osta siis, kui neil on head teadmised vahendaja asukohamaa keelest ja peamistest finantstavadest. Teatud mitmekeelsuse kehtestamine teabevahetuses ja lepingutes võiks olla üks viis, kuidas nimetatud takistust ületada. Komitee leiab aga, et ei oleks realistlik ega mõistlik kohustada finantsvahendajaid koostama infovoldikuid ja lepinguid kõigis Euroopa Liidu keeltes. Selliste algatuste kulu, mida suurendab veelgi kõnealuste toodete jätkuv areng, ei oleks mingil juhul tasakaalus finantstehingute mahu kasvuga. Ka rohelises raamatus väidetakse, et keskpikas perspektiivis ei ole finantsteenuste sektoris ette näha tarbijate piiriülese liikuvuse kasvu. Keelebarjääri küsimus jääb seetõttu keskpikas perspektiivis lahendamata ning kujutab endast olulist takistust piiriülesele juurdepääsule jaefinantsteenustele.

6.7

Komisjon tegi kõrgetasemelisele töörühmale ülesandeks hinnata, milline on praegune olukord tarbijate liikuvuses seoses pangakontodega. 30. mail 2007 avaldas töörühm huvitava aruande, millest selgusid suured eriarvamused väga paljudes aspektides. Tarbijaühingud peavad kõnealust teemat oluliseks küsimuseks, panganduseksperdid aga mitte. Osa neist ütleb, et kliendid on väga rahul, ega pea vajalikuks liikuvust hõlbustada, samas kui teised arvavad, et sellekohasesse statistikasse tuleb suhtuda ettevaatlikult, sest rahulolu sõltub ootustest, ning et tarbijatele on vaja anda võimalus takistusteta panka vahetada, andes ka rahulolevatele klientidele võimaluse panka vahetada, kui nad leiavad turul parema pakkumise.

6.8

Ühest küljest rõhutab pangandussektor, et tarbijad keskenduvad põhiliselt kodumaisele turule. Teisest küljest kurdavad tarbijaühingud, et puudub piiriülene konkurents, sest pangakontode vahetamine on takistatud ning pakutavate toodete ja teenuste läbipaistvus ja võrreldavus on kehv. Samuti näitavad tarbijad välja usaldamatust välismaiste ettevõtete vastu.

6.9

Ekspertide aruandes analüüsitakse pangakonto avamise praegusi raskusi: pangad räägivad õiguslikest ja regulatiivsetest tõketest, sh isikutuvastamise nõue, mis on kehtestatud rahapesu vastu võitlemise õigusaktidega; tarbijad rõhutavad pakutavate toodete ja teenuste ning vajalike dokumentide kohta antava teabe ebaselgust. Tarbijad leiavad, et on vaja tunnistada inimese õigust avada jooksevkonto, nagu seda tehakse mitmete Euroopa riikide õigusaktides, sest ilma jooksevkontota on võimatu osaleda majandus- ja ühiskondlikus elus. Selles küsimuses rõhutasid pangad, et lepinguvabadus on turumajanduse aluspõhimõte, mis on kehtestatud paljudes põhiseadustes.

6.10

Soovimata alustada põhiseaduslikku arutelu, leiab komitee, et on oluline ületada lõhed finantsettevõtete ja klientide vahel. Osal demokraatlikel turumajandusega riikidel on õnnestunud kehtestada tarbijatele teatud miinimumõigused, nt õigusjärgsete elanike õigus pangakontole, mis on nende kodanikuõigus. Kui riiklikud õigusaktid ja -tava viidaks kooskõlla nimetatud heade tavadega, siis kujundaksid need tõenäoliselt ühist Euroopa Liidu pärandit. Euroopa Liit on minevikus sageli kasutanud kohalike õigusaktide edusamme ning kohaldanud neid ka kõigile teistele liikmesriikidele. Ühes varasemas arvamuses kutsus komitee üles andma kõnealuse juurdepääsuõiguse kõigile (8).

7.1

Komisjon väidab, et selliste tingimuste edendamine, mis loovad tarbijate suuremat liikuvust, võib aidata saavutada kahekordset kasu: pakkuda laiemat valikut, et vastata palju mitmekesisematele vajadustele, ning seda konkurentsivõimeliste hindadega.

7.2

Seepärast on jaepanganduse sektoris käimas algatused, mille eesmärk on eelkõige uurida võimalust edendada pangakontode nn kaasaskantavust. Samuti on kaalumisel direktiivi koostamine täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta.

7.2.1

Jooksevkonto ülekantavuse küsimust ei tohi aga segamini ajada Euroopa ühtse kontonumbri teemaga. Euroopa ühtse kontonumbri juurutamine tekitaks äärmiselt suuri kulusid, mis oleksid täiesti põhjendamatud, ning need kulud kannaks lõppkokkuvõttes tarbija. Ülekantavus peaks hõlmama kõiki kontoga seotud tehinguid, sh püsikorraldused, otsekorraldused või väärtpaberikonto, aga kindlasti mitte kontonumbrit. Ühtse euromakseala rakendamine Euroopa tasandil põhineb praegustel IBAN ja BIC tunnuskoodidel, mis võiks jääda samaks. Pangandusettevõtted peavad olema kontode liikuvuse ja pangatoimingute ülekantavuse tagamiseks võimalikult koostööaltid. Seda võiks korraldada tegevusjuhendite või pangasiseste kokkulepete abil, nagu mõnes riigis juba tehakse.

7.3

Komitee nõustub sellega, et on aeg võtta kriitilise vaatluse alla tarbijate liikuvust takistavate elementide õiguspärasus, nt konto sulgemise tasud, teabe ebaselgus ja finantsteenuste lepingute olemus, mille tõttu kliendid ei soovi toodet või tarnijat vahetada. Komitee rõhutab aga samuti, et tehnilised, regulatiivsed, fiskaalsed ja õiguslikud piirangud võivad sageli raskendada sobivate tingimuste loomist tarbijate sellisel tasemel liikuvuse tagamiseks nagu komisjon soovitab. Lisaks muudab asja keeruliseks euro kõrval ka mitme teise valuuta olemasolu. Mitte-euroalasse kuuluvad veel mitmed liikmesriigid ja see muudab eelkirjeldatud probleemid veelgi keerulisemaks.

7.4

Jõupingutusi luua finantsteenuste sektoris ühtsed tingimused takistavad ka tõkked, mille on loonud riigiasutused, kes soovivad, küll põhjendatult, anda tarbijatele paremad tagatised. Komisjon väljendab kavatsust vältida valiku tegemise piiranguid, mis ei ole rangelt põhjendatud. Komitee manitseb aga ettevaatlikkusele tarbijatele pakutava kaitsesüsteemi standardimisel, sest ELi riigid ei ole kultuuriliselt ega sotsiaalselt piisavalt sarnased, et õigustada rangelt tsentraalset lähenemist.

8.1

Finantstoimingute ja -teenuste vahetamine on võimalik siis, kui kahe poole vahel on olemas kindel usaldus. Komisjon rõhutab, et Euroopa tarbijad on mõnevõrra kahtlevad ning mures kaitse ja tagatiste pärast, mida piiriülesed toimingud suudavad neile pakkuda. Tarbijate täielik liikuvus saavutatakse vaid siis, kui nad on täielikult veendunud, et nende huvide kaitse ei sõltu ei kohast, kus nad teenuseid ostavad, ega jaotuskanalist, mille kaudu teenused nendeni jõuavad.

8.2

Komisjon leiab, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tegeleda järgmiste küsimustega: tarbijate huvide kaitsmine, selge ja usaldusväärse õigusraamistiku loomine, juurdepääsu tagamine asjakohasele kohtuvälisele vahekohtusüsteemile ning finantsvahendajate usaldusväärsuse tõstmine.

8.3

Tarbijate huvide kaitsmine on õrn teema, sest nagu ka eelnevalt rõhutatud, ei ole lihtne määratleda õigusraamistikku, mis vastaks kõigi liikmesriikide kõikidele soovidele ja nõudmistele. Tarbijakaitse raamistiku ühtlustamise keerukus (nagu ilmnes tarbijakrediidi direktiivi läbivaatamisel) võib jätta tarbijatele mulje, et kaitse tase sõltub suurel määral riigist, kus teenus ostetakse.

8.4

Lepingulisi suhteid reguleeriva õigusraamistiku selguse asjas kehtestatakse 1980. aasta Rooma konventsiooniga, et põhimõtteliselt määratlevad lepingule kohaldatava seaduse lepinguosalised. Praegu uuritakse aga nimetatud põhimõtte muutmist ning selle sätestamist, et kohaldada tuleb tarbija elukohas kehtivat seadust, kui müüja äritegevus toimub selles riigis. Kuid see ei taga, et tarbija elukohas kehtiva seaduse kohaldamine soodustab finantstoodete pakkumist teistes liikmesriikides.

8.5

Ei ole kahtlust, et kõnealuse põhimõtte selge määratlemine tõstaks tarbijate õiguslikku usaldust, kuigi see on vaid osaliselt kooskõlas rohelises raamatus sedastatud tarbijate liikuvuse mõistega. Tegelikult väidab komisjon, et tähelepanu tuleks pöörata ka tarbijate piiriülesele liikuvusele, sest finantsvahendajate liikuvusest üksi ei piisa. Kõnealune uus põhimõte lihtsustaks üldise ja ühemõttelise eeskirja kehtestamist juhul, kui vahendaja pakub oma teenuseid teiste riikide tarbijatele, kuid mitte juhul, kui tarbijad ise otsivad aktiivselt teiste riikide teenusepakkujaid.

9.1

Rohelises raamatus märgiti väga õigesti, et tarbijad väljendavad sageli muret selle üle, et finantstoodete liiga lai valik ajaks neid segadusse ja raskendaks oma vajaduste jaoks õige otsuse tegemist. Tegelikult saavad suuremast rahvusvahelisest liikuvusest ühtsel turul kasu vaid heade finantsteadmistega ja hästi informeeritud tarbijad.

9.2

Rohelises raamatus rõhutatakse, et keskmise tarbija finantsteadmised on üldiselt kehvad, mis takistab neid oluliselt finantsasjade kohta õigete otsuste tegemisel. Lisaks on laialt levinud arvamus, et pakutav finantsteave on sageli kahte äärmuslikku tüüpi: kas liiga lihtsustatud või liiga keeruline.

9.3

Kirjeldatud probleemid saaks vähemalt osaliselt lahendada, kui tarbijatel oleks võimalik pöörduda sõltumatute nõustajate poole, kes aitaksid neil teha tarbija jaoks parima otsuse. Sellised nõustamisteenused on juba käivitatud Küprosel ja Ühendkuningriigis ning neid laiendatakse finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi alusel ka teistesse liikmesriikidesse. Need ei oleks kohustuslikud, kuid pakuksid alternatiivi otse vahendajate pakutavatele teenustele. Praegu küsivad tarbijad sageli nõu finantsteenuse osutajalt. Nad teevad seda tõenäoliselt usaldussuhte pärast, mis eeldatavasti finantsteenuse osutamisega kaasneb, või seepärast, et müüja pakutava teabega ei kaasne mingit käegakatsutavat kulu. Samas tuleks aga meeles pidada, et mittesõltumatu nõustamisteenus võib endas sisaldada huvide varjatud konflikti, mis muudab tarbijal keeruliseks täielikult mõista, kui kasulik kõnealune nõustamisteenus tema jaoks on.

9.4

Komitee leiab, et vaid piisavalt heade finantsteadmistega tarbijad suudavad mõista, kui keeruline on finantsvajadustele vastamine, ning seega hinnata pädeva ja sõltumatu finantsnõu lisaväärtust. Seepärast on väga oluline edendada finantsteadmisi ning tõsta säästjate teadlikkust, et nad saaksid teha vastutustundlikke otsuseid. Eksperdid räägivad juba „finantsalasest kirjaoskamatusest”. Sellest tulenevalt kaob paljudel inimestel ülevaade ja nad ei suuda oma finantsilise kindlustatuse kohta iseseisvalt otsuseid langetada. See võib põhjustada majanduslikke kahjusid. Kool võiks pakkuda noortele tuge finantsalaste algteadmiste omandamisel, et nad saaksid teha teadliku valiku tulevaste investeeringute puhul, ilma et finantsturgude ettevõtjate vastutus seeläbi väheneks.

9.5

Suurt tähelepanu tuleb pöörata reklaamile, eriti Internetis edastatavale reklaamile. Liiga sageli on ilmnenud märkimisväärne vastukäivus finantsteenuste tegelike omaduste ja lubatud tulu vahel, mille eesmärk on vaid tarbijate ahvatlemine teatud finantstoodetesse investeerima. Tuleb siiski märkida, et sellistel juhtudel on harva tegemist traditsiooniliste vahendajatega nagu pangad ja kindlustusseltsid, kes hoolivad oma kliendisuhetest ning peavad lisaks järgima rangeid eeskirju ja läbima kontrolle. Uued turule saabujad ei toimi aga alati selges õigusraamistikus ega ole ulatusliku järelevalve all. Kõik see kahjustab tarbijate olukorda.