16.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/47

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis 13. septembril 2006 vastu omaalgatusliku arvamuse teemal „Põllumajanduse tulevikuväljavaated eriliste ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondades (mäestikualad, saared ja äärepoolseimad piirkonnad)” (1).

1.1.1

Kõnealuses arvamuses käsitleb EMSK terve peatüki ulatuses (neljas peatükk) mäestikupiirkondade probleeme ja rõhutab muuhulgas vajadust

1.2

Euroopa Komisjoni president José Manuel BARROSO avaldas 7. detsembril 2006. aastal Regioonide Komitee täiskogu istungi lõpul peetud poliitilises arutelus toetust mäestikualade poliitikat käsitleva rohelise raamatu koostamisele.

1.3

Sel põhjusel pidas EMSK asjakohaseks töötada välja täiendav arvamus, milles esitada oma seisukoht nimetatud rohelise raamatu koostamispõhimõtte kohta.

1.4

Mäestikualad pakuvad kogu Euroopa rahvastikule arvukaid avalikke ja majanduslikke hüvesid ja teenuseid. Nende hulka kuuluvad

1.5

Nimetatud hüvede ja teenuste pakkumine on ohus, kui mäestikualade elanikud kõnealuste piirkondade eest piisaval määral ei hoolitse.

1.6

Lahendusi tuleb leida uutele olulistele praegustele ja tulevastele väljakutsetele, nagu majandusliku konkurentsi tugevnemine, demograafilised muutused, kliimamuutused jne. Nimetatud väljakutsed esinevad ka teistes piirkondades, kuid mäestikualadel on nende mõju palju tuntavam ja nad nõuavad seega spetsiifilisi lahendusi.

1.7

Suurem osa mäestikualasid käsitlevatest poliitikatest on valdkondlikud ja sageli võetakse need vastu piirkondades, mis jäävad mäestikualadest välja ega arvesta seetõttu mäestikualade eripäradega. Mäestikualasid käsitlevad poliitikad kalduvad lihtsustuma, laienevad sageli teistelegi piirkondadele ega arvesta piisavalt mäestikualade eripäraga. Samal ajal keskendutakse Euroopa ja liikmesriikide poliitikas üha enam piirkondade võrreldavatele eelistele, mis vajavad edendamist või väljaarendamist.

1.8

Euroopa mäestikualad on oma geograafilisele ulatusele vaatamata jäänud Euroopa poliitikas tahaplaanile, samuti ei tunnustata piisavalt nende märkimisväärset potentsiaali — panust, mille nad võiksid anda Euroopa majandusse ja selle mitmekesisusse, muuhulgas tänu oma uuenduslikele lähenemisviisidele.

1.9

Seetõttu avaldab EMSK toetust palju ühtsemale ja integreeritumale poliitilisele lähenemisele. Mäestikupiirkonnad vajavad säästvaks arenguks valdkonnaülest ja piirkondlikku lähenemisviisi.

1.10

Mäestikualade poliitika tulevikku käsitlev Euroopa roheline raamat võimaldaks ratsionaliseerida ja konsolideerida Euroopa tasandil olemasolevad poliitikad ja algatused, et neid mäestikualade spetsiifilises kontekstis tõhustada. Eelkõige kehtib see mäestikualade põllumajanduse suhtes, nagu ka käesolevas arvamuses märgitud. Valdaval osal Euroopa mäestikualadest toetuvad põllumajandusele teised sotsiaalmajanduslikud tegevused, toiduainete- ja turismitööstus, ning põllumajandusest sõltub ka piirkondade atraktiivsus. Ühisel põllumajanduspoliitikal on seega keskne roll ja see peab kajastuma mäestikualadel elluviidavate Euroopa poliitikate analüüsis, mida rohelise raamatu abil tahetakse teostada.

1.11

EMSK soovib seega, et mäestikalade tulevikku käsitlev roheline raamat võetakse võimalikult kiiresti Euroopa Komisjoni tööprogrammi, et täpsustada Euroopa Liidu liikmesriikide mäestikualade strateegilise tähtsusega teemad ja selgitada eri haldustasandite ja majandusvaldkondade ülesanded ja omavaheline kooskõlastatus. Samuti tuleks rohelises raamatus konsolideerida spetsiifilised statistilised andmed, millele toetub poliitika kõnealustes piirkondades, uurida Euroopa Liidu määratletud strateegiliste eesmärkide taustal mäestikualadel elluviidavaid kaas- ja tugimeetmeid ning selgitada välja võimalused poliitika edasiarendamiseks liidu ja liikmesriikide tasandil.

1.12

Mäestikualade poliitika tulevikku käsitlev roheline raamat hõlbustaks mäestikualade võrreldavate eeliste ärakasutamist ja oleks seeläbi osaks uuendatud Lissaboni strateegiast ja Göteborgi strateegiast. Samuti edendaks see majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevate eesmärkide saavutamist ning aitaks Euroopa Liidul tulevate aastate jooksul välja arendada maailma tasandil konkurentsivõimelisem teadmistepõhine majandus. Mäestikualadel on kogu Euroopale palju pakkuda ning nende uuenduslikku ja majanduskasvu potentsiaali tuleks paremini kasutada.

1.13

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Danuta Hübner kõneles 11.–12. juulil 2007 toimunud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungjärgul ELi territoriaalsest tegevuskavast ja andis teada, et 2008. aastal koostatakse territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev aruanne, milles uuritakse tuleviku suurte väljakutsete mõju piirkondadele ja võimalusi neile vastamiseks. EMSK kutsub üles mäestikualade, samuti saarte ja äärepoolseimate piirkondade eripärasid praegu käimasoleva Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika määratlemisel ja territoriaalse tegevuskava elluviimisel asjakohaselt arvesse võtma.